Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia - Järv troopikas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ahvenrokodill, ahvena, flamingoalad, limused, ökoamplituud, plankton, ultraviolettkiirgus, infrapunane, vähilaadsed, ökosüsteem, toiduahelas, rohevetikadisklusonkurents, vetikatest, happelisus, päikesekiirgus, flamingod, sümbioos, parasitism, tipptarbijadarnivoor, troopikasaladele, linnud, valguskiirgus, otsest, mistõttu, mainitudsiis värvide kasutamisega. Kui aga on vihmane periood, siis ultraviolettkiired ei hajuvad pilvede vahele ära ja kiirgust ei ole enam nii palju. c)Infrapunane kiirgus Päikesekiirgusest soojenenud maapind kiirgab välja oma temperatuurile vastava spektraalse koostisega infrapunakiirgust. Infrapunakiirgus loob mugava kliima. Mugavustunne kasvab kui ümbritseva keskkonna temperatuur ja keha temperatuur on tasakaalus. Infrapunane kiirgus ehk soojuskiirgus on vihmametsades väike siis kui sajab kuna on pilvine ning seetõttu langeb vähe soojuskiirgust kegade pinnale, aga kui ei ole väga pilvine siis on vihmametsades päikesekäes olles saada liiga palju kiirgust mis ei ole organismidele üldsegi hea. Mida soojem on keha seda kiiremini hakkavad aineosakesed liikuma, kui on selgem taevas vihmametsas, siis päikeselt tulev infrapunakiirgus soojendab taimede lehti ja see soodustab fotosünteesi protsessi.
Poolvarjuline on näiteks lamba- aruhein Varjulembesid taimi niitudel üldiselt ei ole, siiski võib siia näitema tuua võilille, mis ei kuulu kumbagi kategooriasse, sest ta on fotoperiodismita taim, niidukäharik Ööloomad luhaniidul: vähe, kõige levinum tiigilendlane, kes elab Eestis Alam-Pedjal. Päevaloomad: kõik linnud, metskitsed, koprad, põdrad. 3 UV-kiirgus UV-kiirgus ehk ultraviolettkiirgus on kõige lühemalainelisem valguskiirgus, mis suurtes kogustes tapab kõik elava. Eestis asub parasvöötmes ja siia saabub ultraviolettkiirgust väga vähe. Infrapunane kiirgus Infrapunane kiirgus on kõige pikalainelisem valguskiirgus, mida nimetatakse ka soojuskiirguseks. Eestis erineb see igal aastaajal ja sõltub ka ilmast. Talvel, kui soojuskiirgus on väike on temperatuur madal. See tegur mõjutab otseselt taimi ja loomi. Luhaniidul on talvel taimedel puhkeperiood
Tallinna Tehnikagümnaasium Märgala ökosüsteem Kati Kullamaa 10c klass Juhendaja: Kersti Veskimets
Ultraviolettkiirgus UV kiirgus ei levi vees, sest kiired peegelduvad vee pinnalt tagasi ning sellepärast pole veeloomadel kohastumusi UV-kiirguse vastu. Erandid on vaalalised ja delfiinid, kes käivad vahepeal vee pinnal, nendel on keha kaetud limakestaga ja nahk on neil paksem. Teised erandid on kilpkonnad, kes käivad vahepeal veest väljas. Kilpkonnadel on UV-kiirguse kaitseks paks nahk ja kilp seljas. Infrapunane kiirgus Infrapunane kiirgus soojendab ookenivett ainult peamistes kihtides. Igas ookeanis on vee temperatuur erinev. Vaikses ookeanis on vee temperatuur keskmiselt veebruaris 22- 27ºC ja augustis 20-25ºC . India ookeanis on keskmiselt veebruaris 25-27ºC ja suvel 28- 30ºC.Atlandi ookeanis on vee temperatuur 26-28ºC ,aga 60º põhjalaiusel on talvel -6-8ºC ja suvel 10ºC Põhja-Jäämeres jääb vee keskmine temperatuur nulli lähedale. Hapniku hulk Ookeanites on keskmine hapniku hulk 5-12 mg/l kohta.
3. Taimi jagatakse vastavalt kohastumusel valgustingimustega: Valguslembelised - niidutaimed Varjutaluvad võivad kasvada ka varjulisemates kohtades Varjulembesed alusmetsataimed 4. Valguse vajaduse järgi jagunevad taimed: Lühipäevataimed neil moodustuvad õied vaid siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi. Nt riis, kanep, daalia... Pikapäevataimed nõuavad päevapikkust rohkem kui 12 tundi. Nt. Nisu, oder, hernes, kartul... Soojuskiirguse mõju: 5. Infrapunane kiirgus on soojuskiirgus (valguskiirgus muundub neeldudes soojuskiirguseks).On väga oluline kõigusoojaste loomadele (nt maod), et nad saaks tõsta oma kehatemperatuuri. 6. Ultraviolettkiirgus on suures koguses kõigile organismidele kahjulik (muundab geene ja denatureerib valke). Väike kogus soodustab D vitamiini teket organismis. Temperatuuri mõju organismidele: Enamus Maal elavatest loomadest on kõigusoojased. Nende ainevahetuse intensiivsus ei ole
· Vete hapestumisel (happevihmad) muutub vetikakoosluse liigiline koosseis. Võimust võtab tativetikas. Biomass langeb - läbipaistvus suureneb (vesi katsudes libe, limane). Levib kergelt pruunides vetes, happelises ja org aine rikkas. · Kaovad vesikirbulised (ei suuda koorikut moodustada, see on kala põhitoit) · Kõrgem taimestik (luga - Juncus) ja turbasamblad pääsevad võimule 5 · Kaovad vähid jt. vähilaadsed, limused, kalad (angerjas kõige taluvam nii soolsuse kui happe suhtes) paljud putukavastsed · Väga vastupidavad on klaasiksääse Chaoborus vastsed · Suurenenud Al ja teiste metallide sisaldus mõjutab paljunemist ja suremust (ka muldades kahju taimedele) Kaltsiumi kui mikroelementi vajavad oma ainevahetuses kõrgemad taimed ja rohevetikad. Teistel vetikarühmadel ei ole kaltsiumivajadus otseselt tõestatud. Loomade hulgas on
Tal on oma kehaga võrreldes suuremad kõrvad kui teistel rebastel. Suured kõrvad aitavad paremini kehatemperatuuri reguleerida Kõrbesipelgatel on kõrbes elamiseks oma kohastumused. Suur liikumise kiirus jahutab keha, pikad jalad tõstavad ta maapinnast kõrgemale, kus temperatuur on 67 °C võrra madalam. Toiduotsingutel teevad nad vahepeatusi, ronides maapinnast kõrgemale kuivanud taimekõrtele ning jahutades end seal tuule käes. Ultraviolettkiirgus Suures koguses on ultraviolettkiirgus kahjulik kõigile organismidele- rakkude sisemusse tungides põhjustab see DNA mutatsioone ning denatureerib valke. Seetõttu puuduvad enamikel taimedel kõrbetes lehed, nende asemel on okkad, kuna viimased säilitavad enese sees vett paremini. Lisaks on lehed väikesed, nahkjad või muundunud astelateks, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Putukad kuulevad ultraheli ja näevad ultraviolettkiirgust, orienteeruvad maa magnetismi järgi.
See arvatavasti ongi üksi peamisi põhjuseid, miks UV-kiirgus on suuremaks probleemiks vähem tööstuslikes piirkondades lõunapoolkeral ja vihmametsade läheduses. Ka silmakahjustused pole ekvatoriaalsetel aladel ennekuulmatud. Silmakahjustused võivad tuleneda suurest UV-kiirguse kogusest, mis võivad põhjustada ajutist kahju sarvkestale ja pidev UV-kiirguse käes olemine omakorda läätsekaed. Omamoodi kahju põhjustavad UV-kiired mereelule, kus on ohus plankton, mis asustab tihedalt mere pealmist kaht meetrit. Planktoni viis sellele vastu võidelda, on vajuda sügavamale vette, kuid see vähendab valguse hulka, mida nad vajavad, et fotosünteesida ja seega vähendab ka planktoni arvu meres. Samuti on ultraviolettkiired tuhat korda tugevamad just ekvatoriaalsetel aladel, kus asuvad vihmametsad ning sealsed mereelukad kõrgema kiirgusega paremini kohanenud kui loomad, kes elavad polaaraladel. [9] Infrapunane kiirgus
Mõned sõnajalad on päikese suhtes eriti tundlikud. Üks sellistest on läiksõnajalg, kes vajab täiesti varjulist kasvukohta ning isegi poolvarjus võib liigsest päikesest kolletuma hakata. Oluline on leida talle tuulevaikne kasvukoht, sest tuules murduvad ta lehed kergesti. Ka aleuudi adiantum ja himaalaja adiantum ei talu otsest päikest ja on väga kuivatundlikud. Ööloomana võib välja tuua hallhundi ja päevaloomaks on metskits. Ultraviolettkiirgus (intensiivne või mitte, kellele vajalik, ohtlik, millised kohastumused, jne) Puisniidud asuvad enamasti parasvöötmes, Läänemeremaades, mis asub ekvaatorist kaugel. Seetõttu pole ka päikesekiirgus väga tugev ega intensiivne. Vastasel juhul ei oleks alad nii riigirikkad, esinevad tüüpilised parasvöötme taimed, mis on kohastunud suhteliselt lühikese õitsemisperioodiga ning ei vaja väga intensiivset ultraviolett kiirgust, et ellu jääda
ei pea organismid vees ületama gravitatsioonijõudusid. Vesikeskkond on õhukeskkonnast viskoossem umbes 100 korda, see tähendab, et vees liikudes tuleb ületada palju suuremaid takistusi kui õhus. Temperatuuri tõustes viskoossus väheneb. Näiteks vesikirbule mõjub hõõrdetegur tugevamini, kuna ta on väike. Viskoossust ( hoo ja vee suhet) arvutatakse REYNHOLSI arvu abil. Elusorganismid vesikeskkonnas Eristatakse kolme kooslust: 1)avamere belaagiline - plankton (hõljum) ja nekton (ujuv) Plankton on liikumisvõimetute ja väheliikuvate organismide kogum. Nekton on avameres aktiivselt ujuvate organismide kogum, kes suudavad ületada ka lainetused. 2)põhjakooslus - põhjasetete sees või peal elavad organismid (bentilised) 3)äärevööndi kooslused - suhteliselt madalas vees; palju on kinnituvaid veetaimi Kõik kooslused on olemas peaaegu kõikides, aga erinevates proportsioonides. Jõgedes on domineerivaks äärevööndi kooslused
-Gastrotricha(ripskõhtsed) -Nematoda(ümarussid) -Chordata(keelikloomad) -Protostomia(algsuused) -Nematomorpha(jõhvussid) Liikide arv loomariigis on ebaühtlased jaotunud: ~99% loomaliikidest on koondunud üheksasse hõimkonda (käsnad, ainuõõssed, okasnahksed, rõngussid, lameussid, ümarussid, keelikloomad, limused, lülijalgsed), neist omakorda ~70% kuuluvad klassi putukad(Insecta). Paljud hõimkonnad sisaldavad ainult üht kuni mõnisada liiki, nt. naastloomad, kammloomad, ürgkeelikloomad, siilussid.. Hõimkond Keelikloomad Alamhk – Mantelloomad; Koljutud; Selgroogsed Selgroogsete liike maailmas: kalad 24450, kahepaiksed 5020, roomajad 7877, linnud 9377, imetajad 4475. Selgroogseid Eestis: kalad 75, kahepaiksed 11, roomajad 5, linnud 383, imetajad 60. METSAD Definitsioone:
Seetõttu käsitletakse oligotroofsete veekogudena selliseid, mis olid tüüpilised veel 1950ndatel aastatel ja on praeguseks säilitanud osa iseloomulikust elustikust. Nende heleroheline või sinakas-roheline vesi on läbipaistvusega 4 m. Orgaaniliste ja mineraalainete hulk on mõnedes järvedes väga madal, peaaegu null selle sajandi keskel, kuid praeguseks on need näitajad märgatavalt suurenenud. Puhverdusvõime on väga madal ning järve ökosüsteem võib kergesti tasakaalust välja minna. Enamasti on kogu veekiht homogeenne, kuid enamik järvedest on eutrofeerumise tulemusena kihistunud ning mõned väga teravalt. Biogeenide sisaldus, eriti fosfori oma, on madal. Kloriidide sisaldus on võrreldes teiste tüüpidega kõige madalam, kuid sulfaatide hulk on suur, mis viitab õhureostusele on suur. Semidüstroofsed järved paiknevad peamiselt liivastel toitainetevaestel aladel Haanja kõrgustikul ja on
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon.
ABIOOTILINE KESKKOND JA KESKKONNATEGURID · Eluta looduse tingimused mõjuvad alati koos, sellepärast peavad organismid kohanema ühtaegu nende kõigiga · Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada! · Erinevad liigid taluvad abiootilise keskkonna muutusi erinevalt Valgus · Nähtav valgus fotosüntees, nägemine · Infrapunane kiirgus neeldub organismides ja toimib soojuskiirgusena, st võimaldab kõigusoojastel tõsta oma kehatemperatuuri · Ultraviolettkiirgus väikestes kogustes soodustab inimese naharakkudes D-vitamiini sünteesi,suurtes kogustes kutsub esile geenmutatsioone · Enamik ökosüsteemides liikuvast energiast pärineb päikese kiirgusenergiast, mille taimed on muutnud orgaanilise aine keemiliseks energiaks.
ABIOOTILINE KESKKOND JA KESKKONNATEGURID · Eluta looduse tingimused mõjuvad alati koos, sellepärast peavad organismid kohanema ühtaegu nende kõigiga · Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada! · Erinevad liigid taluvad abiootilise keskkonna muutusi erinevalt Valgus · Nähtav valgus fotosüntees, nägemine · Infrapunane kiirgus neeldub organismides ja toimib soojuskiirgusena, st võimaldab kõigusoojastel tõsta oma kehatemperatuuri · Ultraviolettkiirgus väikestes kogustes soodustab inimese naharakkudes D- vitamiini sünteesi,suurtes kogustes kutsub esile geenmutatsioone · Enamik ökosüsteemides liikuvast energiast pärineb päikese kiirgusenergiast, mille taimed on muutnud orgaanilise aine keemiliseks energiaks.
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-,
põhjavesi). Mida sisaldab looduslik vesi lahustunud soolad, vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud) Mis on biogeenid, mil viisil satuvad veekogudesse on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis on seston, millest koosneb vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalne sete, muda, liiv, savi, orgaaniline plankton, taimede ja loomade jäänused, elus kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilma rohukamarata kaldalt sisse voolaksid
viljad. Seemnetes on endosperm. 3. Eesti loomastiku jaotumine süstemaatilistesse rühmadesse, näited vastavatest liikidest. Eesti loomastiku liigiline mitmekesisus eri rühmades (võrdlus). Loomade käitumine ja tegevusjäljed. II. Metsad 1. Metsade üldiseloomustus. Metsa mõiste, tähtsus. Metsad maailmas. Eesti metsasus võrreldes teiste Euroopa riikidega. Metsa ajalugu Eestis. Eesti metsade üldiseloomustus. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Tähtsus: Mets on suurima biomassiga taimekooslus, reguleerib ja mõjutab - õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist maa-ala veerežiimi kliimat Metsad maailmas: võib jagada 4 tüüpi: -boreaalsed(33%) -parasvöötme(11%) -subtroopilised(9%) troopilised metsad e. vihmamets(47%)
• hingavad kopsude või Hingavad kehapinnaga, lõpuste või lõpustega. Gaasi transpordib kopsudega, trahheedega (putukad). Hapnik võib veri imenduda otse kudedesse Kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad on selgroogsed. Selgroogsetel on siseskelett. Selgroog on luuline, jäsemete - ja koljuluud. Kogu maailma loomaliikidest 96 % selgrootud. Kõik ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed ja okasnahksed on selgrootud. Selgrootutel on välisskelett (kitiinist, ränist või lubiainest). Neil on mitmesugused sisetoesed- looma sees olev vedelik surub vastu kehaseina lihaseid ning nii omandab loom kuju ja tugevuse , nt ussid. Mõnedel on aga tugev välistoes, keha ümbritseb kitiinainest kest, või lubiainest koda (teod). Vähkidel samuti kõva toes. Käsnadel on keha sees kõvast ainest osakesed ning okasnahksetel plaadikesed, mis kehale tuge annavad.
ÖKOLOOGIA 1. Ökoloogia mõiste ja liigitamine. Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ning nende suhetest eluta keskkonnaga. Ökoloogiat tuleks eristada selle alaharudest, loodus- ja keskkonnakaitsest. LIIGITUS: Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega autökoloogia; 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) demökoloogia; 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) sünökoloogia. 2. Ökoloogias kasutatavad uurimismeetodid · Eksperiment ehk katse - Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. · Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. · Monitooring ehk seire plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monit
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi
kasv, s.t. enamus sinna "mahtuvaid" liike on kohal. · Kuivanud ja kõduneva puidu mahu arvutamisel on oluline alles jämedam kui 10 cm diameetriga puit, paljudele liikidele sobib alles >20 cm läbimõõduga puit. Kui räägitakse põlismetsade looduskaitsest, siis... · Puu sureb, aga mets ei sure. · Surnud puu on metsa loomulik koostisosa, teiste liikide toit ning substraat. · Mets on ökosüsteem, maastikul pidevas arenguprotsessis olev nähtus. · Metsa looduskaitse algab enamasti sealt, kus metsamajandus lõpetada tahab: alles maksimaalse kasvukiiruse minetanud vananevad puud on väärtuseks. Seega mets on maastik, kus laiguti erinevad .... · ... keskkonnatingimused mullastik, reljeef, veestik, ekspositsioon; · ... kasutusajalugu põletamine, karjatamine, raiete liik ja sagedus, eelistatud puuliigid; · ... toimunud looduslikud häiringud - nende liik, ulatus, sagedus
2.3. Klass: Õisloomad (Actinozoa) 3. Hõimkond: Kammloomad (Ctenophora) DIVISIO : Bilateria ( Triplastica ) - kahekülgsed (kolmelehtsed ) SUBDIVISO: Protostomia esmassuused 4. Hõimkond: Lameussid (Plathelmintes) 4.1. Klass: Ripsussid e. turbellaarid (Turbellaria) 4.2. Klass: Imiussid ehk trematoodid (Trematoda) 4.3. Klass: Paelussid (Cestodes) 5. Hõimkond: Keriloomad ehk rotifeerid (Rotifera) 6. Hõimkond: Kärssussid ehk nemertiinid (Nemertea) 7. Hõimkond: Limused ehk molluskid (Mollusca) 7.1. Klass: Vagellimused ehk kõhurennised (Solenogastres) 7.2. Klass: Soomuslimused (Polyplacophora) 7.3. Klass: Karbid ehk liistaklõpusesed (Bivalvia) 7.4. Klass: Lasnjalgsed (Scaphopoda) 7.5. Klass: Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) 7.6. Klass: Peajalgsed (Cephalopoda) 7.6.1. Alamklass: Laevukeselised (Nautiloidea) 7.6.1.1. Selts: Laevukeselised (Nautilida) 7.6.2
3) Antökoloogia (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia (kooslus) 6) Süsteemökoloogia (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia (bioom) 8) Biosfäroloogia (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) taimel leht, nina Isend organism · Unitaarsed organismid Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism klonaalse paljunemise tulemus. Moodustuvad organismi osad, mis võivad olla täiesti iseseisvad (liivtarn). Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid
o Ussid - Kõhrkalad - Lameussid - Luukalad Rippussid Kahepaiksed Imiussid Roomajad Paelussid Linnud - Ümarussid Imetajad o Limused - Teod - Karbid - Peajalgsed o Rõngussid - Kaanid - Hulkharjasussid - Väheharjasussid o Vähid o Ämblikud 33 o Putukad SELGROOGSED Kalad Kahepaiksed kõigusoojased Roomajad Linnud püsisoojased Imetajad Üldtunnused: 1
moodustuvate toitainetega ning taimekaitse tagamine pestitsiidideta) põhjendamine ja arendamine. Agroökosüsteem kultuurökosüsteem, mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saaamiseks. A. iseloomustavad lühiealisus, üherindelisus, väike kohanemisvõime, mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle, isereguleeruvuse puudumine ja kultuurtaimeliikide (v.a. suurema osa kõrreliste heintaimede) suhteliselt väike ökoamplituud. Aianduslik looduskaitse s. o. unikaalsete aianduslike monumentide, vanade puude ja haruldaste taimekollektsioonide säilitamine. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg.
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka
Valgus väheneb vees eksponentsiaalselt vee sügavusega. Puhta vee puhul jõuaks valgus 200m sügavusele, nii et seda oleks võimalik kasutada fotosünteesiks. Maksimum sügavus, kuhu valgus veel jõuab on ookeanis 1000m! Suurem osa ookeanist on pimeduses (seda pimeduses olevat osa nimetatakse afootiliseks tsooniks). Eufootiline tsoon on kuni 200m, rannikul 1-50m. Osa valgusest peegeldub tagasi. Puhast vett ei ole olemas, vett hägustab plankton ja tahke hõljum jõgedest ja hoovustest. Lahustunud orgaanilise aine osakesed. (DOM- dissolved organic matter - LAO eesti k.). Osa valgust absorbeerub(läheb kaduma), püütakse kinni fotosünteesivate organismide poolt. Lahustunud orgaaniline aine võib muuta vee värvust (Eestis pruunikaks, tulevad läbi soode ja rabade, palju humiinaineid). Valgus levib teisiti värvilises vees. Valgusekiir sumbub. Hajumine ja neeldumine ei mõjuta ainult levikut vaid ka spektraalset kvaliteeti
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. Antibioos organismide
8. Kirjeldage ökoloogilise teguri toime graafikut. Kõige soodsam temperatuur taimede kasvuks on 20 C. Temperatuuridel, mis on väiksemad, kui 5 C või suuremad, kui 40 C, on hukkumisohus (muidugi on erandeid nt. pingviinid, jääkarud ja kaktused) Õpik lk. 16 1. Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest? Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju loodusele, mille tegurite mõjul muutub sageli ökosüsteem ja funktsioon(tuumakatastroof, lageraie, reostus). Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid. 2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. (nt. liblikõielised taimed + mügarbakterid; põdrasamblik = vetika- ja seenerakkude kooselu). 3. Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist?
Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus taksonoomilised. Primaarsete produtsentide kooslus, kiskja kooslus funktsiooni järgi kooslused. Ökosüsteem Esimesena kasutas seda sõna Tansley 1935. eluskooslus ja selle abiootiline keskkond. Nt kuumaveeallikas, lillepeenar vms. Bioom sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma. Nt troopiline vihmamets, tundra. Biosfäär globaalne ökosüsteem. Kõik teadaolevad ökosüsteemid on avatud süsteemid, st et nad vahetavad naabersüsteemidega nii ainet kui energiat, ja ei ole seetõttu eraldiseisvad üksused. Ökoloogia valdkonnad: · Molekulaarne ökoloogia meetodile viitav. · Ökofüsioloogia uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. · Antökoloogia isendi suhted keskkonnaga. · Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline)
Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas elukooslust ja selle abiootilist keskkonda Bioom: saransed ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver,
annaabi.ee 
