BIOLOOGIA 2 KONSPEKT 1. Millised on inimese peamised koetüübid? - epiteelkude - sidekude - lihaskude - närvikude 2. Kuidas toimub inimese talituse regulatsioon? Inimese talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. 3. Mis on neuraalne regulatsioon? Regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem 4. Millest koosneb närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju)← Närvisüsteem →Piirdenärvisüsteem (närvid) Skeem 5. Milline on närviraku ehitus? (rakukeha, akson, dentriidid, golgi aparaat, mitokondrid, müeliinkiht, tuum, närvilõpmed) Skeem 6. Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline signaa, mis põhineb elektrilaengu
Bioloogia kordamine 3 1. Organismi regulatsioon Närvisüsteem – elektrilisi signaale juhtiv võrgustik, mis koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Ülesandeks on võtta väliskeskkonnast vastu infot ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Koosneb pea- ja seljaajust Sisenõrenäärmed – üle kogu keha paiknevad näärmed, mis toodavad hormoone ja reguleerivad organismi talitust. 1. Käbikeha 2. Ajuripats 3. Kilpnääre 4
○ neerude tööd reguleerib hüpotaalamus (kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning esmauriinist imendub vett tagasi verre) ● ULTRAFILTRATSIOON NEFRONIS ○ kapillaaridest liigub vereplasma neerutorukestesse (rõhkude erinevus) -> esmauriin ○ vajalikud ained (Na, K, Cl jne) tagasi verre ○ kahjulikud ained jäävad neerutorukesse, väljuvad uriiniga 3. Inimene kui tervik, homöostaas, neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Negatiivne ja positiivne tagasiside, sh näited. HOMÖOSTAAS- organismi võime säilitada stabiilset sisekeskkonda (N. kehatemperatuuri, koostisosade sisaldust, kehavedelike hulka ja rõhku, ainevahetuse intensiivsust jm.). Selle tagamiseks peab organism olema võimeline määrama kõiki sise- ja välistegurite poolt põhjustatud normist kõrvale kaldumisi ning rakendama vahendeid nende kõrvalekallete korrigeerimiseks.
Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid): Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● aferentne - toob mujalt erutuse KNSi ● eferentne - viib KNSist erutuse erutuspiirkonda Närvid - närvikiududest, veresoontest ja sidekoest koosnevad väädid. Närvisüsteemi jagunemine
Nimeta erinevaid mäluhäireid. Mäluhäireid võivad tekitada- peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoksikatsioon, hormoonid. Mäluhäired - amneesia, hüperamneesia, hüpoamneesia jne. 23) Millised erinevad keskused paiknevad suurajukoores? Suuraju koores paiknevad keskused - liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, naha- ja lihastundlikkuse keskus, kõnelemiskeskus, maitsmiskeskus, nägemiskeskus, haistmiskeskus ja kuulmiskeskus. 24) Organismi humoraalne regulatsioon (sisenõrenäärmed ja nende poolt toodetavad hormoonid). Humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Sisenõrenäärmed - Ajuripats ehk hüpofüüs toodab kasvuhormoone ja endorfiine; Käbikeha sünteesib nahapigmente; Kilpnääre toodab türoksiini; Neerupealised toodavad adrenaliini; Sugunäärmed toodavad suguhormoone (nt testosteroon); Kõhunääre toodab insuliini. 25) Immuunsuse mõiste ja organid, mis osalevad immunsüsteemi töös.
Kordamisküsimused kontrolltööks. PEAB OSKAMA JOONISTADA SUHKRU LIIKUMIST VMS. 1.Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon organismi talituse reguleerimine närvide vahendusel (lähestikku asetsevate rakkude vahel) Selleks kulub vähem aega ja toime on ka lühikest aega. Humoraalne regulatsioon organismis toimuvate protsesside regulatsioonimehhanism, mida vahendavad hormoonid. (üksteisest kaugel, kulub rohkem aega ja toime pikaajalisem) 2.Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (Peaaju, seljaaju) Piirdenärvisüsteem (Närvid, algavad peaajust ja seljaajust) o Sensoorne NS o Somaatiline NS o Autonoomne NS Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS 3
Lihaste kokkutõmbel nihkuvad müoflamendid üksteise vahele *Neuron närvirakk; iseloomusavad pikad jätked- koosneb rakukehast ja kahesugustest jätkedest. * Dendriit närviraku lõhemad jätked, mis võtavad teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse *neuriit e. akson- närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele * sünaps koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku Katteelundkond Kaitseb keskkonna mõjude eest. Koosneb: Nahk(moodustab 15-25% kehakaalust),limaskestad, juuksed, küüned. Ülessanne: välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsemine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Nahk koosneb põhiliselt epiteel-ja sidekoest koos närvirakkudega. Kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest.
Kehapinda kattev epiteelkude kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike mõjutuste, ainete ja bakterite eest. Peale kehapinna vooderdab epiteelkude ka organismi sisekeskkonnas olevaid õõsi. Lihaskude - Lihaskude koosneb lihaskiududest ja kuulub lihaste koosseisu. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude Lihaskoe ülesandeks on tagada organismi enda liikumine ja ka organismi sees toimuvad liikumised. Närvikude -närvikude koosneb närvirakkudest. Närvirakk koosneb rakukehast, mitmest lühikesest jätkest ehk dendriidist ja ühest pikast jätkest ehk neuriidist. Närviraku kehad asuvad peaajus või seljaajus. Dendriidid toovad erutusi närviraku kehasse ja neuriidid juhivad erutuse närvirakust välja, näiteks lihasesse. Nimeta inimese elundkonnad Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet: Närvisüsteem
väiksemad, ühetuumalised, otstest harunevad); lihased töötavad automaatselt Sidekude (ül: täita elunditevahelisi tühimikke, hoida elundeid paigal; palju rakuvaheainet; uueneb kudedest kõige kiiremini) Rasvkude palju suuri ümaraid rakke, vähe rakuvaheainet, 80% rasva; ül: kaitse (mehaaniline ja termo), varu (aineline ja energeetiline), eritus Kõhrkude sidekoest jäigem, luukoest elastsem, veresooned ja närvid puuduvad Luukude vähe rakke, rohkem rakuvaheainet, intensiivne ainevahetus (palju veresooni); moodustub, kui kõhrkoele ladestuvad mineraalsoolad Veri ja lümfikude ainuke vedel kude, palju rakuvaheainet, mõned üksikud erütro-, leuko- ja trombotsüüdid Närvikude (väga mitmekesine, sõltub paiknemisest; neuronid el. Impulsside ülekanne,
Alzheimeri tõve korral on antud neurotransmitteri toodang blokeeritud ATSETÜÜLKOLIIN Erituvad stressi ja valu puhul ning ka füüsilise pingutusel (alates 40 min), seksi, sokolaadi söömisel. Tulemuseks on valu vähenemine, eufooria, immuunsuse kasv, aju ei vanane. Tänu morfiinile (ibuprofeiin) ja endorfiinidele ei tunne maratonijooksja valu. ENDORFIINID Sümpaatilise närvisüsteemi virgatsaine, kus kiirendab hingamist ja südametegevust, samuti laienevad veresooned, et rohkem hapniku pumbata lihastesse, et joosta elu eest Kirpu tundi või võidelda Pokemonidega keset tänavat! ADRENALIIN Käbikehas sünteesitav hormoon, mis reguleerib inimese bioloogilist ööpäevarütmi. MELATONIIN Vastutab liigutuste, tähelepanu, õppimisvõime, motivatsioon, edasipüüdlikkuse eest. Kui antud neurotransmitteri toodang on blokeeritud, siis kujuneb välja Prakinsoni tõbi ja ületootmisel jällegi skisofreenia. DOPAMIIN
kaitseliiniks limaskestad (limaskesta poolt eritavad antimikroobsed ained) ja nahk (epiteelrakkude tihe paiknemine hoiab nt ära võõrorganismide sisenemise kehasse)). Selle pärast tekivadki põletikud tavaliselt nahal. Nt hävitab mao happeline keskkond organismi toiduga sisenenud võõrorganismid (normaalse mao talitluse korral). Lümfotsüüte on väga erinevaid (granulotsüüdid, agranulotsüüdid jne) ning neil on erinevad ülesanded, kuigi põhimõte on sama- hävitada haigustekitaja. Valgevereliblede reaktsioone haigustekitajatele nim immuunvastuseks. Valgeverelibled küpsevad üldiselt tüümuses. Eristatakse omandatud ja kaasasündinud immuunsust. Kaasasündinud immuunvastuse omadused on: see käivitub kiiresti, hävitab suurema osa haigustekitajast, tunneb haigustekitajat põhitüübi järgi (nt bakter, viirus, algloom või seen) kuid mitte spetsiifiliselt ning kaasasündinud immuunsusel puudub mälu. Omandatud immuunsuse omadused:
NÄRVISÜSTEEM JA HORMOONID 1. Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Organismi talitluse reguleerimine neutraalse regulatsiooni puhul närvide vahendusel, humoraalse regulatsiooni puhul hormoonide abil. Neuraalne on kiirem, humoraalne on pikaajalisem. 2. Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Piirdenärvisüsteem väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid; ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel o Somaatiline närvisüsteem o Autonoomne närvisüsteem
Hingasmisgaaside sisaldus veres Füüsiline pingutus Adrenaliin Vanus Vererõhk (mida aeglasemalt süda lööb, seda kõrgem on vererõhk) Veresuhkru sisalduse kontroll Terve inimese versuhkru tase: 3,5-6 Sõltub: Toit+jook,füüsiline aktiivsus Glükoos jõuab verre: Süsivesikute seedimisel Glükogeeni lagundamisel Glükoosi sünteesid mittesüsivesikutest- valkude ja rasvade lagundamisel. Toidust saame: tärklis, sahharoos, maltoos Veresuhkru regulatsioon Veresuhkru hulga reguleerimisega veres tegeleb kõhunääre ehk pankreas Pankreas eritab: A. Insuliini, mis vähendab vere glükoosisisaldust. B. Glükagooni, mis tõstab vere glükoosisisaldust. !Kui veresuhkur on liiga kõrge: Kõhunääre eritab insuliini, mis: a)soodustab glükoosi sisenemist rakku b)suunab maksas glükoosi sünteesi glükogeeniks !Kui glükoosi hulk veres on liiga madal: Kõhunääre hakkab eritama glükagooni, mis:
Gaasivahetus kopsudes. Süda on 4-osaline. Esineb suur e kehavereringe ja väike e kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine. Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus. Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem. Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell
· Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu! Mälu aitab säilitada: vaimne ja füüsiline aktiivsus; hea kopsu funktsioneerimine; Soovitused: piisavalt magada; piirata alkoholi kasutamist; ravida kroonilist stressi; ravida kõrgenenud vererõhku; veenduda, kas pidevalt kasutatavad ravimid ei põhjusta mälu häireid. Seljaaju Ülesanne: vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi). Humoraalne regulatsioon Hormoonid toimivad aeglasemalt, kuid mõju on pikemaajalisem kui närvidel. Hormoonide sisaldus veres on mõõdetav vaid milligrammides. Hormoone toodavad sisenõrenäärmete rakud, mis väljutavad need vereringlusse. Hormooni toimeaeg on piiratud, sest ta lagundatakse. Hormoon toimib ainult neile rakkudele, millel on seda hormooni äratundvad retseptorid. Homoöstaas inimesel Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskonnas toimuvatest muutustest.
· Tunnelühendus plasmamembraanide vahel juhib ainete ja elektri voolu ühest rakust teise, organiseerides loote arengut ja hiljem südame, emaka, seedekulgla töökorraldust. Närvirakud ja lihasrakud on erutustundlikud rakud, sest need reageerivad elektrilisele ärritamisele tegevuspotentsiaalide genereerimisega. Kui närviimpulss või tegevuspotentsiaal tekib närvirakus, siis vabastab see keemilisi virgatsaineid, mille kaudu närvirakk saab teiste närvirakkude, lihaskiudude ja näärmetega suhelda. Kui tegevuspotentsiaal tekib lihasrakus, tõmbub see kokku, pannes liikuma jäseme, toidu peensooles või vere südame-veresoonkonnas. Koe paranemine seisneb ära kurnatud, kahjustatud või surnud rakkude asendamises. NÄRVIKUDE Närvikoe erutustundlikkus võimaldab genereerida närviimpulsse e tegevuspotentsiaale, mis hoiavad kontaktis ning reguleerivad enamuse keha kudede ühist tegutsemist.
1.Eluks on vaja energiat ja süsinikku Elusorganismid on võimelised omastama: valgusenergiat või keemilist energiat. Kolmest allikast; A. valgusenergiana. Nt taimed, vetikad , tsüanobakterid B . keemilist energiat otse eluta keskkonnast e anorgaanilistest ühenditest. Nt bakterid C . keemilist energiat teiste organismide vahendusel e toiduks tarbitud orgaanilistest ühendidest. Elu põhineb süsinikul; süsinikku on võimalik saada 1) Orgaanilistest ainetest 2) Anorgaanilistest ainetest Autotroofid- org, kes toodavad endale ise orgaanilisi ühendeid anorgaanilistest ühenditest. Heterotroofid- org, kes saavad nii energiat kui ka süsinikku teistelt organismidelt. 2.Energia vahendajaks on ATP Toitainetes sisalduv energia vabastatakse rakuhingamisel. Rakuhingamine*- glükoosi lõplik lagunemine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse( nt ATP) ja eraldub CO2 ning H2O Makroergilised ühendid*- väikesed org ühendid, mis osalev
kehasse) 1 kuni mitu. Närviteedel olevad väiksed ümarikud moodustised, tekivad närvirakkude kehadest HALLOLLUS närvirakkude kehad, rohkesti neurogliiarakke VALGEOLLUS närvirakkude jätked, värvi annab müeliinkesta valge värv NEURONI PÕHI ÜL Võtab vastu ja edastab elektrilisi signaale 2. Mis on sünaps? Närvirakkudevahelised ühendused (keemilised). Ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega. Signaallained Neuronid transpordivad nende abil infot kiiresti ja väga täpselt just õigesse kohta. (see toimub sünapsis) Keemilist ülekandeainet nimetatakse mediaatoriks e. virgatsaine. Närviraku pikkus üle 1m. 3. Kuidas muutub närvirakkude arv inimese kasvades? o Alguses on rohkem ja siis hakkavad surema. APOPTOOS! 4
siseelundite lihased (v.a. süda) ja mille kontraktsioonid ei allu tahtele sisenõresüsteem elundkond, mis toodab hormoone ja reguleerib nende abil organismi eluavaldusi skeletilihased lihased, mis kinnituvad toese külge ja võimaldavad liikuda südamelihas südames võrgustikuna asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis on võimeline genereerima närviimpulsse ja mille kontraktsioon ei allu tahtele sünaps koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku tugielundkond lihased koos toesega; võimaldab liikuda vöötlihaskude kiududena asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele · Põhikoetüübid on epiteel-, lihas-, side- ja närvikude. · Inimese elundkondadeks on katteelundkond, tugi- ja liikumiselundkond, seede-,
Enamik sünapse on keemilised. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorite ehk virgatsainet. Kui piisav hulk mediaatorit on difundeerunud teise raku retseptoritele, muutub selle raku seisund rahuoleku rakus genereeritakse närviimpulss või vastupidi, aktiivses rakus pidurdab mediaator erutuse. Bioloogia kontrolltöö Villu Oluline osa närvikoe talitluses on neurogliial rakkudel, mis ümbritsevad neuroneid. Need toetavad närvirakku ja kaitsevad neid ebasoovitavate ainete eest. Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismi mõnd kindlat funtsiooni, mida ükski kude eraldivõetuna täita ei suuda. Elundkonna moodustavad ühistalitlusega elundid.
SURM Organismi elutegevus lõpeb. *Agoonia-Teadvusehäired, südame rütmihäired, kopsuturse, krambid. *Kliiniline surm- (5-7 min- selleks ajaks on organismil hapnikuvarusid) Teadvus puudub, südametöö- ja hingamise seiskumine. Võimalik päästa, ehk elustada. *Bioloogiline surm- Ajusurm. Kehta temperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine- VEEPUUDUS, algab pehmete kudede lagunemine. Esitlus: SUGULISEL TEEL LEVIVAD NAKKUSED Herper- viirus jääb organismi püsima. Tripper- lastetuse põhjus. Klamüdioos- Süüfilis- vanemaid ja tuntumaid sugulisel teel levivaid haigusid. Kandidoos- 28- 14ndal 30- 15ndal Sellele lisatakse +/- kaks päeva. Meeste sperm on 3 päeva naise sees. Kõige loomulikum ja kõige vähem organismi kahjustavadfl gejiarbnwf Mehhaanilised vahendid: Hormonaalsed vahendid: Hormoonid takistavad munarakkude valmimist, ehk siis ovulatsiooni... VÕI viljastunud munaraku kinnitumist. 100% kindlad
Veri jaguneb vererakkudeks ja vereplasmaks. Lihaskude- Kokkutõmbumine tänu neis olevatele müofibrillidele. Silelihaskude- Käävjad rakud, siseelundkonna kude, ei allu tahtele. Vöötlihaskude- pikad, paljutuumalised. Skeletilihased- alluvad tahtele. Südamelihased- rakud väiksemad ja moodustavad omavahel võrgustiku, ei allu tahtele. Närvikude- Võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab erutust edasi ja salvestab. 5) Mis on neutraalne regulatsioon ja refleksikaar? Refleksikaar- Retseptoritest signaal, närv kannab KNS-mi, toimub signaali töötlemine ja närv kannab edasi vastuvõtvatesse rakkudesse (lihas,sisenõrenääre). Neuraalne regulatsioon- aluseks refleksikaar, signaal KNS(signaali töötlemine) vastuvõtvad rakud 6) Mis on humoraalne regulatsioon ja negatiivne tagasiside? Humoraalne regulatsioon- Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või aktiveerides
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. Naha ehitus 2
Puhkeseisundis: E= A + K + M + V + U Tööseisundis: E = A + K + M + V + U + T *Kui toiduga ei saa piisavalt energiat, siis kasutatakse varuaineid (energiabilanss negatiivne) Negatiivne energiabilanss on siis kui inimene tarbib rohkem energiat kui ta saab. Selle tagajärjel toimub kõhnumine. Positiivne energiabilanss on siis kui inimene saab energiat rohkem kui kulub. Sellise pikaajalise energiabilansi hoidmine põhjustab rasvumist. 2. Hingamise regulatsioon Rakuhingamine on orgaaniliste ainete oksüdatsioon rakkudes, mille tulemusel vabaneb energia. Selleks on vaja gaasivahetuse pidevat toimumist. · Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele · Hingamissagedust reguleerib piklik aju · Signaaliks süsihappegaasi sisalduse suurenemine veres ja pH taseme langus · Sissehingamine toimub kui piklikust ajust tuleb närviimpulss hingamislihastesse
- Funktsionaalne – miks struktuur või käitumine selliseks kujunes Ülevaade aju ehitusest ja funktsioonidest; Ajukoore all olevad sügavamad osad on eluliselt kõige olulisemad, kus asuvad lihtsaimad asjad nt südametegevus, hingamine. Selgroo otsast hakkavad tulema. Saab võrrelda jäätisega. Ajutüvi - Keskaju ja talamus – ülekandejaam mis suunab infot eesajju. Valu, meeleolu ja motivatsioon - Sild – ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepanu ja une-ärkveloleku rütm - Piklikaju – hingamine, vereringe, tasakaal. Limbiline süsteem - Emotsioonide modifitseerimine ja töötlus, õppimine ja mälu - Vöökäär e tsingulaarkäär – sarnaselt taalamusele palju sisendeid-väljundeid, emotsionaalsed reaktsioonid valule - Amügdala e mandelkeha – kiired emotsionaalsed reaktsioonid - Hippokampus – õppimine, mälu, ruumitaju - Hüpotaalamus – homöostaas, söömine, joomine -
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk..................................
raviks ( 1928) J. Watsoni ja F. Crick avastavad DNA geneetilise struktuuri seaduspärasused (1953) Esimene keharakkude (somaatilised rakud) liitmisel saadud hübridoom ( 1965) Esimese transgeense imetaja, hiire, loomine (1981) Turule lubatakse esimene GMO organism (1994) Sünnib esimene tuumkloonimise teel saadud imetaja (1997) 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? Rakendusbioloogia seisneb, bioloogia haruteaduse poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ja teostamises. Biotehnoloogia bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. 3. Too neli näidet koos selgitustega, kus inimene kasutab biotehnoloogilisi rakendusi. a) Toiduainetööstuses hapendatakse piimhappebakterite abil kurki, kapsast, piima. Juustusortides kasutatakse hallitusseeni.
Ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega või rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. 3)Kui palju rakke on inimese peaajus? 15 miljardit 4)Milleks on organismis vajalik epiteelkude?' Kaitseb ja katab 5)Loetlege inimese kehas olevad koed. Epiteelkude, sidekude, närvikude, lihaskude. 6)Millisteks alaliikideks jaotatakse lihaskude? Vöötlihaskude, südamelihaskude ja siselihaskude. 7)Millistest osadest koosneb närvirakk? Raukeha, neuron, dendriit. Küsimused lk 79 1)Kuidas toimub negatiivne tagasiside? Negatiivse tagasiside puhul mõjub väljundi suurenemine sisendit vähendavalt. See võimaldab süsteemil tasakaalustuda. Negatiivne tagasiside on homöostaasi aluseks. 2)Kus asub inimesel hingamiskeskus? Piklikus ajus. 3)Millele kulub energia puhkaval inimesel? Hingamisele 4)Millest koosneb energiabilanss? E=A+K+M+V+U+T E- toidu ja joogiga saadav energia A- ainevahetus K- kasv
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas
minutimahu tõus sõltub löögisagedusest. Südame minutimahu suurus sõltub hapniku tarbimisest, mille ulatuse omakorda määrab sooritatava töö võimsus. Seetõttu on südame minutimahu muutuste ja töö võimsuse vahel otsene sõltuvus. Kuid see sõltuvus ei ilmne alati. Töötavate organite verevarustuse tõus ei toimu ainult südame minutimahu absoluutväärtuste suurenemise tõttu, vaid ka vere ümberpaiknemise tulemusena. 11. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Sellest protsessist ei võta osa mitte ainult pikliku aju ja seljaaju keskused, vaid ka hüpotaalamus, väikeaju ja suuraju poolkerade koor. Eriti suur tähtsus on baro- ja pressoretseptoritel, mis asuvad aordikaares ja unearterite hargnemise kohal. Need retseptorid erutuvad rõhu tõusu korral veresoontes ning veresoonte seinte venitusel. Suur tähtsus südame talitluse regulatsioonis on liikumisaparaadi propriretseptorite signaalidel. Kehalisel tööl suureneb
Refleksid lähtuvad sisekõrvasensoritest, sisekõrvasensorid saavad ärritatud, nende keskus on piklikus ajus, sealt edasi lähevad närviimpulsid mitmesugustele lihastele, mis üritavad keha tasakaalu taastada. Asendi muutudes muutub ka lihaste ja kõõluste pinge. Reflekse klassifitseeritakse mitmeti vastavalt teatud tunnusele, mis on klassifikatsiooni aluseks. Üks võimalus klassifitseerida reflekse on sünapsite arvu järgi. Monosünaptiline refleks on selline, kus on ainult üks sünaps. Sel juhul refleksikaar koosneb ainult kahest neuronist aferentne ja eferentne. Polüsünaptiline refleks on selline kus on rohkem kui üks sünaps. Kõndimisel juhitakse erinevate lihaste tegevust erinevalt. Kui jalg liigub ette, siis selle jala lihastes peab sirutajate kontraktsioon aset leidma, painutajad samal jalal peavad lõõgastuma. Teisel jalal on painutajate toonus suurem ja sirutajate toonus on pidurdunud. Kui oleks
ANATOOMIA 70-131 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. 133. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste:
omistada ja väljutada. Südame minutimaht on vere hulk, mida süda väljutab ühe minuti jooksul. Sõltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest ja töö võimsusest. Minutimaht iseloomustab südame töövõimet ja organismi verega varustamise intensiivsust. Rahuolekus 5-6l ja kehalise töö ajal 25-35l. Organismis kokku 5l verd, mis peaaegu kõik läbib minuti jooksul südant. 9.Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Parasümpaatilised närvid, uitnärv – pidurdab südame talitlust; kutsuvad esile rahulikke lõõgastavaid kontraktsioone - bradükardia Sümpaatilised närvid – tugevdavad südame talitlust; põhjustavad kontraktsioonide sagenemist ja tugevnemist. 10.Südametegevuse humoraalne regulatsioon Toimub vere kaudu. Adrenaliin – kiirendab südame tegevust Türkosiin – kilpnäärmes; aeglustab südame tegevust K-ioonid – et süda lõõgastuks (banaan, mesi, rosinad); sarnane uitnärvile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
