ENERGIA: -)Energiaks nimetatakse keha v�i kehade s�steemi v� imet teha t��d. -)Energia on f��sikaline suurus, mis n�itab kui palju t��d v�ib keha antud tingimustes teha. -)Mehhaaniline energia jaotatakse.1)kineetiline energia, 2)potensiaalne energia. -)Energia �hikuks on 1J. -)Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida kehad omavad oma liikumise t�ttu. -) T�hiseks on K -)K=�mv2. k=kineetiline energia(1J). v=keha kiirus(1m/s) m=keha mass (1kg). KINEETILINE ENERGIA: -)Paigal seisva keha kineetiline energia on null. V=0 (sest V v�rdub nulliga). -)Kineetiline ei ole kunagi negatiivne. -)Mida suurem on keha mass, seda suurem on kineetiline energia. -)Mida suurem on keha kiirus, seda suurem on kineetiline energia. -)Potensiaalseks energiaks nimetatakse energiat,
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
skaabo
Õppematerjali autor
Füüsika Mehhaanika Mehaanika on teadus mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Mehaaniline liikumine o Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes o Jäiga keha liikumist nim. Kulgliikumiseks, kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Kulgliikluse lihtsamad erijuhud on Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine Ühtlane ringliikumine Lihtne harmooniline liikumine Keha mille mõõtmed võib antud liikumistingimuste korral arvestamata jätta nim. punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis nim. taustkehaks. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha (kordinaadistik) ja aja arvestamiseks valitud alghetk. Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont mida mööda keha liigub Trajektoori pikkust nim. teepikkuseks. Nihkeks nimetata
seda suurem on selle keha energia. Töö tegemisel keha energia muutub Potensiaalne energia Potensiaalseks energiaks nimetatakse sellist energiat, mis on tingitud kehade või keha üksikute osade vastastikusest asendist. Kineetiline energia Energiat mis on kehal oma liikumisest tingituna, nimetatakse kineetiliseks energiaks. Mida suurem on keha mass ja kiirus, millega keha liigub, seda suurem on selle keha kineetiline energia. Kõik loodusnähtused on seotud ühe energialiigi muundumisega mõneks teiseks energia liigiks. Siseenergia Kui keha soojeneb, suureneb tema kineetiline energia. Vastastikmõjus olevad kehad omavad potentsiaalset energiat. Kineetilise ja potentsiaalse energia summa moodustab siseenergia. Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja aineosakeste asendist. See tähendab et kui aineosakesed on aeglasemad ja
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmju uurimisega. Torsioonkaal e. vndkaal. Laetud kehade vahel mjuv jud on prdvimeline kehade vahekauguse ruuduga ( F=const/r ruudus) Erinevalt laetud kehade vahel mjuv jud on vrdeline laengute korrutisega ( F=const q ruudus) Positiivne jud-hele laetud kehale mjuv jud. negatiivne- suunatud teise keha poole. Vaakumi kuju : ( k=9 x 10 astmes 9 x N x m ruudus/c ruudus)......SI ssteemis avaldatakse ta aga sageli kujul kus suurust nim elektrikonstandiks. VAAKUM-mingis aines mjub kahe laetud keha vahel alati viksem jud kui vaakum. e= F null/ F VLI VASTASTIKMJU VHENDAJA- ju tekkimise vimalus. KAUG- LHIMJU- vahendaja liigub lpliku kiirusega, seega ta on olemas. ks vli ei sega teist. Elektromagnetvli ja gravitatsioonivli pole ruumis piiratud. Laengut Q omava keha elektrivli kui aktiivne keskond, mille tihedus muutub. Seal kus vli on tugevam, mjub teisele kehale laenguga q suurem jud. Kogu silmade kaudu saadav info juab meieni valguse v
Mehaanika · Ühtlaselt muutuv liikumine v = v 0 + at s Füüsikalised suurused · Ühtlane sirgjooneline liikumine v= t · s, l pikkus, (m) m · S pindala, (m2) · Aine tihedus V · V ruumala, (m3) · Newtoni teine seadus F = ma · m mass, (kg) · tihedus, (kg/m3) m m · Gravitatsiooniseadus Fg = G 1 2 2 · F jõud, (N) R · Keha kaal ülekoormus - P = m(g + a)
· KIIRUSE JÄRGI - Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ÜHTLASEKS LIIKUMISEKS. - Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse MITTEÜHTLASEKS LIIKUMISEKS. Mitteühtlase liikumise iseloomustamiseks kasutatakse keskmise kiiruse mõistet. · KEHA ERINEVATE PUNKTIDE LIIKUMISE JÄRGI - kulgev kõik keha punktid liiguvad sama trajektoori mööda - pöörlev keha punktid liiguvad erinevaid trajektoore mööda * RINGLIIKUMINE Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikest võrdsed kaarepikkused, nimetatakse ühtlaseks ringliikumiseks. Joonkiiruseks nimetatakse ringjoonel liikumise kiirust v. Selle arvväärtus näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus.
FÜÜSIKA ÜLDMUDELID - ÕPITULEMUSED: 1)ERISTAB FÜÜSIKALISI OBJEKTE, NÄHTUSI JA SUURUSI – Objekte, mida füüsikas uuritakse nimetatakse üldiselt füüsikalisteks kehadeks. Näiteks võib uurimisobjektiks olla inimene, auto, puuleht jne (mis liigub või millel muul viisil midagi muutub). Muutusi, mis looduses või füüsikaliste kehadega toimuvad nimetatakse nähtusteks. Nähtused on näiteks jää sulamine, kivi kukkumine jne. Jaotatakse 5-rühma : mehaanilised, soojuslikud, optilised, elektri- ja magnetilised nähtused. Kehade või nähtuste omadusi, mida me mõõta saame nim. füüsikalisteks suurusteks. Füüsikalised suurused jagunevad : skalaarseteks (pole ruumis suunda) ja vektoriaalseteks (ruumis suund). Igal füüsikalisel suurusel on : 1)oma mõõtühik, 2)seda saab mõõta kas otseselt või kaudselt valemi abil arvutades, 3)seda saab väljendada arvuliselt. 2)TEAB SKALAARSETE JA VEKTORIAALSETE SUURUSTE ERINEVUST NING OSKAB TUUA NENDE KOHTA NÄITEID – Skalaarseid
Kehad võivad üksteist mõjutada vahetult (näiteks rõhumine ja hõõrdumine) ning ka väljade vahendusel. (gravitatsiooniväli, elektri ja magnetväljad, tuumaväli). Jõud on vektor, mida iseloomustavad väärtus (suurus), suund ja rakenduspunkt. Sirget, mida mööda jõud on suunatud, nimetatakse jõu mõjusirgeks. Gravitatsioon ( ladina keeles - gravitas - raskus.) on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Gravitatsioonile alluvad kõik kehad olenemata mõõtmetest ja massist, hiiglaslikest taevakehadest kuni üliväikeste elementaarosakesteni. Näiteks Kuu põhjustab looteid (tõusu - ja mõõnalaineid ookeanides). Osutub, et ka valgusel on mass ja ta allub gravitatsioonilisele mõjule. Vaatlused näitavad, et suurtest taevakehadest möödumisel valguskiir veidi kõverdub. Planeedid tiirlevad ümber Päikese. Tiirlemisel toimub pidev liikumisuuna muutumine ongi tingitud gravitatsioonist.
F→e=-kx→ (k- keha jäikustegur ja x- osakeste nihe ) 2.Keha raskuskese. Punktmass Punktmass e. masspunkt on füüsikaline keha mudel, mille puhul mass loetakse koondatuks ühte ruumpunkti. Keha raskuskese ühtib massikeskmega. Raskuskese on punkt mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultaadi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. 3.Kulgliikumise iseloomulikud parameetrid Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi st. läbivad samas ajaühikus sama teepikkuse. Kulgliikumine on jäiga keha mehaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga. 4.Nihe. Nihke ja lõppkiiruse valemid Nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor keha algasukohast keha lõppasukohta. Nihke tähis s→ , Nihke valem s→=V→t (s→-nihkevektor, V→ - kiirus, t-aeg ühik meeter m)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid