,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" ehk noorte huvi poliitika vastu. Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika. Noorte huvi ühiskonnas toimuva vastu on suur, nad tegelevad poliitikaga, aga nimetavad seda teisiti. Ehk noored peavad poliitikaks vaid riigikogus hääletamist, ministeeriumites istumist ja muud sellist. Osalemine vabatahtlikes, näiteks jalgrattateede eest võitlevates organisatsioonides ei ole nende arvates osalemine poliitikas.
Tallinna Polütehnikum Kas noori peaks huvitama poliitika? Referaat Koostaja: Rain Noormann Klass: AA-14 Sisukord Noorte panus poliitikasse....................................................................................... 3 Kui palju tegelevad noored poliitikaga?..................................................................5 Kas noored on tegelikult poliitikast huvitatud?.......................................................5 Noorte panus poliitikasse Noored ja poliitika. See ei ole just kõige levinum kooskõla tänapäevases ühiskonnas. Kuid kas see on hea või halb? Arvan, et pigem halb, kuna noored on ju need, kes tulevikus on inimesed, kes lahendavad päevakorras olevaid küsimusi. Oleks vajalik tõsta noorte huvi poliitika vastu ja nende teadvust üldse, kuidas riigi olulisi küsimusi lahendatakse.
Kas tänapäeva noor peaks huvituma poliitikast? Noored ja poliitika. See ei ole just kõige levinum kooskõla tänapäevases ühiskonnas. Kuid kas see on hea või halb? Arvan, et pigem halb, kuna noored on ju need, kes tulevikus on inimesed, kes lahendavad päevakorras olevaid küsimusi. Oleks vajalik tõsta noorte huvi poliitika vastu ja nende teadvust üldse, kuidas riigi olulisi küsimusi lahendatakse. Tegelikult on ju ka neid noori, kes isegi tegelevad poliitikaga. On ju erakondadel noortekogud, kus siis saavad kaasa lüüa noored
Kas kaasaegne noor peaks huvituma poliitikast? Noored ja poliitika pole just kõige levinum nähtus meie ühiskonnas. Muidugi on ka erandeid, hetkel on noorteorganisatsioonid nagu näiteks ''noorsotsid'' ja ''reformidnoored''. Nendes organisatsioonides elu käib. Kahjuks on see väike osa ainult noortest. Iga noor võiks osata kaasa rääkida tähtsates tänapäevastes asjades. Tavaliselt peaks tooma plusse ja miinuseid välja, aga siin pole midagi negatiivset, kui noor midagi poliitikast teab. See on hea ja näitab silmaringi ja huvi riigi olukorra vastu. Noored, kes kuuluvad organisatsoonidesse saavad juba varakult näha, milline on poliitikute elu. Saavad ka ise seda kogeda. Noored on ju meie tulevik ja kindlasti, mida rohkem noori huvituks poliitikast seda parem on see meie tulevikule. Paljud noored oskavad poliitika kohta ainult halbu fakte tuua, mida nad kuskilt kuulnud on ja peavad seda kohe halvaks asjaks, ise mitte midagi teadmata.
Minu arvates on valiv noor tubli, sest ta teab, mida ta tahab ning, mis talle meeldib. Ta võib uhke olla selle üle , et on oma hääle andnud ja täpselt sinna kuhu ta on tahtnud. Noorte hääl on oluline sellepärast, et noori on Eestis palju ja mida rohkema hääletavad, seda selgemad on valimistulemused ning pärast ei saa viriseda, kui pole saanud võimule see keda sa oleks tahtnud. Lahedusi, et noored valima läheksid on olemas küll, näiteks võiks koolides tutvustada erakondade platvormide süsteeme, jagada koolides või tänaval liikuvatele noortele flaiereid kokkuvõtva infoga, edastada valimiseelsetes üritustes rohkelt lihtsat ja arusaavat infot erakondade kohta ning süsteemi kohta, juhatada noor leheküljele www.valimiskompass.ee. Minu arvates oleks kõige tõhusam see kui keegi tähtis isik kuskilt noortekogust tuleks kooli jutustama lähemalt sellistest asjadest ja et too seletaks ära nii hästi ja lihtsalt
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Noorsootöö Ingela Kaljuste NOORED KUI RESSURSS VÕI PROBLEEM NOORTEPOLIITIKAS Essee Tallinn 2016 Maailm ja selles valitsev ühiskond on pidevas muutumises. Areng toimub aina kiiremini. Iseseisvumine peab ühiskonnas valitseva pinge all üha varasemas eas aset leidma. Miski ei ole enam kindel. Kui veel eelmise sajandi keskpaigaski oli lapsel juba perre sündides päris konkreetne ja turvaline tulevik paika pandud, siis nüüdsel ajal see nii enam pole. Tulevikku oluliselt mõjutavad otsused tuleb indiviidil küllaltki noores eas juba vastu võtta. See on tingitud sellest, et ühiskond vananeb ning noortelt hingedelt oodatakse kiiremat ühiskonna probleemide lahendamise üle võtmist. Noored inimesed on tuleviku väetis. Nemad hoiavad endas suurimat väärtust kogu ühiskonna jaoks. Noortelt oodatakse ideid, mõtteid ja tegusid parema t
Kas tänapäeva noor peaks huvituma poliitikast? Tänapäeval on mitmeid võimalusi inimestele antud, kuidas saada infot poliitikast. Meedia on üks laiahaardelisemaid võimalusi selleks, sest igaühel pole luba Toompea lossi sisse astumiseks. See võimalus on avatud inimestele, kes on huvitatud sügavalt poliitikast. Kuid kuidas kasutada ära oma teadmisi? Miks on teadmisi poliitikast üldse vaja? Noore inimese jaoks on oluline, kui ta teab, kes juhib Eesti Vabariiki või kuidas on mõjutanud Edgar Savisaar või Mart Laar Eesti ajalugu. Paljud teavad lihtsalt, et Savisaar on vanamees, kes istub oma laua taga ja ei tee midagi. Me ei tea, kas see vastab tõele selle hetkeni, kui me loeme ajalehest või internetist Keskerakonna saavutustest. Tänapäeva noor aga ei huvitu sellest, kuid ma arvan, et on tähtis, kui noor inimene vähemalt teaks, mis on erakond. Teda
Tallinna Prantsuse Lütseum Sandra Sternhof Muusika noorte elus Uurimistöö Juhendaja: õp Küüsmaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Muusika noorte elus.................................................................................................................2 1.1Muusika tähtsus noorte elus...............................................................................................2 1.2Muusika kuulamise põhjused................................................................
Tallinna Prantsuse Lütseum Sandra Sternhof Muusika noorte elus Uurimistöö Juhendaja: õp Küüsmaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Muusikat kuulavad kõik noored ning muusika kuulamine on üks peamisi tegemisi noorte elus. Selles peatükis räägingi, milline on muusika tähtsus noorte elus, millised on noorte lemmikmuusikastiilid ja kuidas noored muusikat hindavad. 1. Muusika noorte elus Noored armastavad vabal ajal kuulata meeldejäävat ja arusaadavat muusikat. Muusika vastu tunneb huvi absoluutselt iga noor. Muusika kuulamine ja televiisori vaatamine jagavad esikohta noorte elus. Muusika kuulamine võib ajendada noori õppima võõrkeeli, näiteks selleks, et laulude tekstidest paremini aru saada, samuti laiendab muusika noorte sõnavara. 1.1 Muusika tähtsus noorte elus Muusika on nagu mingi telg, mille ümber kogu elu keerleb. Muusika
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder NOORSOOTÖÖ RISKIRÜHMA KUULUVATE NOORTEGA Ainetöö Juhendaja: Ilona – Evelyn Rannala Tallinn 2014 Töötan igapäevaselt noorsoopolitseinikuna ja seetõttu paelus mind artikkel „Noorsootöö riskirühma kuuluvate noortega“, mida oleks oma tööga seonduvalt huvitav edasi uurida ja analüüsida. Olen enne noorsootööd 4 aastat töötanud patrullpolitseinikuna, kust sain kaasa suurte teadmiste pagasi, mida nüüd oma igapäevatööd tehes väga väärtustan. Sain palju teadmisi ja oskusi, mida poleks tööle asudes osanud oodatagi. Nähes elu pahupoolt, negatiivsust, vägivalda, mõistsin, kui palju on meie ümber probleeme ja probleemseid perekondi. Probleemide ja probleemsete alla liigitaksin ka riskirühma kuuluvad noored, kellega nüüd praktiliselt igapäevaselt tegelen ja eelnevat tööd tehes
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Bruno Meder 120636IAPB Noored ja edukus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Kirjatöö eesmärgid Essee eesmärgiks on rääkida aspektidest, mis võivad takistada või soodustada noorte arengut, hea hariduse omandamist ja elus läbi löömist. Kirjatöö põhisõnum Tänapäeva noored on laisad ja mugavad ning neil puudub motivatsioon enese harimiseks-täiendamiseks ja elus edasi jõudmiseks. Märkmed Selgituseks: · Rohelisega on toonitatud teemaarenduse olulisemad punktid, mida on ka kõrval kommenteeritud. · Poolikud või ebaselged laused, üleliigsed komad, stiili-, kirja- või trükivead on allatõmmatud. · Märgitud on ka sissejuhatus ja kokkuvõte Noored ja edukus
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Läbi aegade on inimesed enamasti püüelnud,et midagi oma elus saavutada ja endast jälg maailma jätta. Mille poole püüdlevad aga tänapäeva noored? Nii kurb kui see ka ei oleks, siis enamus tänapäeva noori suhtuvad ellu üsna ükskõikselt ei üritada midagi saavutada ning ei pingutata piisavalt. Väga paljud lõpetavad lihtsalt põhi- või keskkooli ning peale seda asuvad tööle kusagile, kus neile makstakse miinimumpalka ning nad on sellega rahul. Elatakse lihtsalt minnakse hommikul tööle, tullakse õhtul koju, vaadatakse telekat ja minnakse magama. Mõnikord, enamasti nädalavahetusetel, käiakse kusagil väljas ja ongi kõik. Vähestel on veel mõned hobid millega tegeletakse, kuid enamustel pole neidki. Millegi enama poole püüdlemisest pole haisugi. Üks sellise ellusuhtumise põhjustest võib olla see, et paljud kõrg- või ülikooliharidusega noored töötavad samasugustel miinimumpalgaga töökohtadel, sest prae
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Läbi aegade on inimesed enamasti püüelnud,et midagi oma elus saavutada ja endast jälg maailma jätta. Mille poole püüdlevad aga tänapäeva noored? Nii kurb kui see ka ei oleks, siis enamus tänapäeva noori suhtuvad ellu üsna ükskõikselt ei üritada midagi saavutada ning ei pingutata piisavalt. Väga paljud lõpetavad lihtsalt põhi- või keskkooli ning peale seda asuvad tööle kusagile, kus neile makstakse miinimumpalka ning nad on sellega rahul. Elatakse lihtsalt minnakse hommikul tööle, tullakse õhtul koju, vaadatakse telekat ja minnakse magama. Mõnikord, enamasti nädalavahetusetel, käiakse kusagil väljas ja ongi kõik. Vähestel on veel mõned hobid millega tegeletakse, kuid enamustel pole neidki. Millegi enama poole püüdlemisest pole haisugi. Üks sellise ellusuhtumise põhjustest võib olla see, et paljud kõrg- või ülikooliharidusega noored töötavad samasugustel miinimumpalgaga töökohtadel,
Tänapäeva Romeod ja Juliad Juba mitmeid sajandeid on olnud Shakespeare'i loodud tegelaskujud Romeo ja Julia justkui eeskujuks või iidoliteks paljudele noortele armastajatele. Mõeldakse tihti, et kas saab olla veel ilusamat ning romantilisemat lugu kui ,,Romeo ja Julia". Ka tänapäeval on omad Romeod ja Juliad, kuigi need armastajad käituvad veidi teistmoodi. Erinevus Shakespeare'i ja tänapäeva Romeote ja Juliate käitumise vahel väljendub mitmeti. Põhiline erinevus on minu arvates see, et tänapäeva noored ei tee nii rutakaid ja läbimõtlematuid otsuseid, nagu tegid Shakespeare'i loodud saatusliku armastuse sümbolid Romeo ja Julia. ,,Armastus esimesest silmapilgust" on väide, mis sai tõestust ka Shakespeare'i näidendist. Romeo ja Julia armusid üksteisesse palavalt esimesel kohtumisel. Minu arvates aga tänapäeval seda ei juhtu, või kui juhtub, siis ülimalt harva. Nii noortel inimestel, nagu olid Romeo ja Julia, on tänapäeval ena
see on suht inimeste ära kasutamine kui inimene valib omale erakonna ja ääletab ja ootab seda head elu mis nemad on lubanud ja siis nad ei täida oma lubadust . Koolis puutun demokraatiaga kokku köögis ja teiste inimestega arvestamisel.Ja loomulikult kahm õppetööga.Kodu kohas räägitakse enamasti kahm poliitikas ja kuidas võiks olla parem elu ja et ei kärbitaks koguaeg neid rahasid ja siis tehakse proteste töökohtades, koolides ja niiedasi. Koolis on veel demokraatia hulka saab lugeda riietuse, et inimene saab käiia niimodi koolis riides kuidas ta tahab aga nojahm oleneb koolide kommetest ja oleneb koolist sest pooltes koolides nõutakse kooli vormi kandma nagu Saarema Ühis Gümnaasiumis, sammas see on lahe mulle meeldiks kahm koolivorm, kui see on tehtud nii et on sul jalanõud,püksid või seelik,särk,jakk,kampsun,siis on see asi äge ja väärt.Mulle ei meeldi see nagu
Peagi hakatakse kaupa ka eksportima, kuna ökotooted ja mahepõllundus saavad järjest enam populaarsemaks. Sellise tootmisega turul püsimiseks ei piisa ühest erialast. Väiketootjatel on tegelikult praegu väga raske. Suurtootjaks saada pole võimalik, sest puuduvad vastavad vahendid. See on juba riiklikul tasandil suureks probleemiks ning on tore, et sellega üsa aktiivselt tegeletakse. Kõige enam on maapiirkonnas kõrgharidusega noortel siiski tööd koolides õpetajatena, lasteaedades kasvatajatena, huvikooli õpetajatena või avalikus sektoris ametnikena. Vaatamata kõigele, oma elukoha patrioodid ei kurda, neile sobib. Endast rääkides tunnetan end töötamas just maapiirkonnas ka pärast kõrgkooli lõpetamist. Kuhu edasi välismaale? Globaliseeruvas ühiskonnas on kogu maailm kõrgharidusega noortele avatud. Silmaringi avardamine tuleb alati kasuks. Pole oluline kas seda tehakse läbi õppimise või välismaal tööl käies
Justkui väejuht sammumas noorte ees Katre Pohlak 11.klass Kõik kohalikud elanikud teavad Taimi Talpas-Taltseppa, kes on olnud Rakke Noortekeskuse juhataja alates selle avamisest ehk juba pea seiste aastat. Tegu on inimesega, kes puutub igapäevaselt kokku kohalike noorte, nende murede ja rõõmudega ning oskab alati abiks olla. Noortekeskuse avamine Rakke Noortekeskus avati 2.mail 2005.aastal. Taimil on sellest kevadest ainult positiivsed mälestused. ,,Noortekeskuse avamisel oli kohal väga suur hulk noori ja tänu neile ma mõistsin, kui väga on Rakkesse sellist kohta vaja," meenutab ta, ,,lauatenniselaud oli meie peolauaks ja tort ei olnud veel otsaski, kui me pidime laua vabastama, sest poisid kibelesid mängima." Noortekeskus muutus koheselt noorte seas väga populaarseks. Huvi pakkusid nii lauatennise- ja karoonalaud, kui ka värvikirev seltskond, kellest se
UURIMUSTÖÖ Meelemürgid SISSEJUHATUS Valisin uurimustöö meelemürkidest. Seda sellepärast, et kõige rohkem probleeme ongi just nendes valdkondades. Üks suurimaid ühiskonna probleeme ja palju halbu tagajärgi ongi just nimelt kas alkoholi, narkootiliste ainete kasutamises. Seda üritatakse vältida kuid pahatihti juhtub jälle nii mõnigi õnnetu juhtum. Oma uurimustöös räägin alkoholi tagajärgedest ja narkootiliste ainete mõjudest ja muust. Mida võib üks või teine aine, vedelik põhjustada kas liigsel või kauaaegsel tarbimisel. Alati ei mõisteta tagajärgi, mistõttu ka tehakse vigu. Paljud sellised juhtumid on lõppenud noore inimese surma või halvatusega. Alati tuleks ennem mõelda kui hakata midagi tarbima. Kui inimene tarbib kõike mõõdukalt ja mitte tihti siis ei ole ka probleeme. Sellest peaks igaüks aru saama. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ohustab inimese tervist. Sageli seab narko- ja alkoholijoobes inimene
NOORED TÖÖTURUL Referaat Õppejõud: SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti hakkab noorte tööpuuduse osas jõudma paljude Euroopa riikide tasemele. Ka Eesti tööandjad on hakanud töötajates hindama stabiilsust ja kogemust, möödas on ajad, kus esmatähtsaks peeti noorust ja rikkumata mõtlemist. Töö leidmine on praegu suur probleem kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvama hakkab ka kõrgharidusega töötute hulk. Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori puudutavate probleemidega tegeleda nende võimalikult varajases staadiumis, neid ennetavalt lahendades. Oma töös üritan välja selgitada mis on noorte töötuse peamised põhjused ja milliseid võimalusi on olukorra leevendamiseks. Materjali otsimiseks kasutasin interneti ja raamatuid. 1. NOORED JA TÖÖTURG Noored inimesed on suurim väärtus tuleviku jaoks, kuid tööturupoliitika valdkonnas esindavad n
uudiseid saaks lugeda tulevikus ka telefonist. Kuid tekib küsimus, milline info mahub sinna? Kogu tekst ja vorming peavad olema konkreetsed, lühikesed ja silmapaistvad. Kellel on aega lugeda telefonist, väikselt ekraanilt, mingit väga pikka uudist, kui tal on karjäär ja neli last või kui ta on näiteks üliõpilane? Sinna on võimalik panna ainult pommuudiseid, mis on lühikesed ja konkreetsed. Näiteks: Sven Mikser võitis valimised; või hoopis midagi poliitikast erinevat: Anu Saagim eksponeeris oma uut pesu. Kumma tee valib noor naine, kelle pea uitab veel pilvedes ja kes ei tea, kes on Sven Mikser? Internetis on mitu lehekülge, elu24, buduaar, naistemaailm jne, kes tegelevad küsimustega mida teha, et kaalus alla võtta? Kes kellega käib? Kellel on kõige rohkem kortse näos? Ja viimasel ajal on moodi tulnud seksinipid. On inimesi, kes kasutavad neid uudiseid selleks, et
Noored on hukas!? Kes ei oleks oma elus kuulnud lauset: ,,Noorus on hukas" ? Selliseid noori vist polegi, kõik on vähemalt korra elus kuulnud seda tänitavat lauset. Aga miks nii arvatakse ? Kas tõesti selle tõttu, et noored on hakanud tarbima alkoholi väga varakult, et ükskõik kust koolidest mööda sõites seisab nurga taga mõni poisikese ohtu noormees, suits hambus? Kas selletõttu, et aina rohkem noori tüdrukuid rasestub? Millest on see aga tingitud? Tänapäeval on noored väga iseseisvad, just seetõttu, et vanematel ei ole aega nende jaoks. Iga vanem töötab nii kuidas jõuab, et perekonda ülal pidada. Enamasti tähendab see aga seda, et lapsed kasvavad omapäi. Mida vanemaks laps saab, seda vähem pöörab vanem talle tähelepanu, teades, et laps saab ise hakkama. Noored saavadki ise hakkama, enda arust vähemalt. Perekonna asemele tekivad sõprusringkonnad, kellega tehakse kõike koos. Just sõpradele saab kurta oma muresid ja rääkida rõõme ja seda just sell
Eesti tulevik on ka minu tulevik Eesti on armas ja väike riik oma 1,3 miljoni elanikuga. Kuid on palju asju, mis ohustavad meie riiki ja siis tõusebki esile küsimus- mida saame meie oma ilusa maa heaks teha? Palju on räägitud sellest, et meie haritud noored inimesed lähevad välismaale tööd otsima, sest välismaal on paremad võimalused töötamiseks ning seal kaugel pakutakse ka paremat palka. Kuna eesti rahvas on töökas ja paljudes asjades ka kohusetundlik ja truu, on hea meel ka välismaalastel eestlasi tööle võtta. Aga kui meie, eestlased, teame isegi, et meid on vähe ja et me peaks kokku hoidma, tuleks mõelda sellele, et ka haritud noortel oleks hea meel siia jääda, siin elada ja töötada. Palju välismaalasi on samuti Eestisse tulnud. Tänu sellele võetakse omaks palju keelemuutusi ja võõraste maade tavasid. Meie igapäevane keel muutub iga aastaga, võiks isegi öelda, et iga kuu ja päevaga. Noorem generatsioon ei räägi nii puhast eesti
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Noorsootöö RKH Merlyn Jürgenson HAAVATAVATE SIHTRÜHMADE TOETAMINE NOORSOOTÖÖS Portfoolio Tallinn 2018 Sisukord 2 1 SISSEJUHATAV ENESEANALÜÜS Ma olen töötanud nüüdseks peaaegu juba kolm kuud Pärnu Noorte Vabaajakeskuses ning mind on mõjutanud võib olla suuresti see, et inimesed ei tea ega saa aru, et mis on noorsootöö ning räägivad sellest nii öelda halvas valguses. Nad arvavad, et kõik noored, kes noortekeskuses käivad ongi nende sõnul “pätid ja huligaanid”. Asendasin koolis, kus varem ise õppisin ja ka praktikal käisin õpetajat. Mul tuli seal teiste õpetajatega samuti juttu enda põhitööst noortekeskuses, kus õpetajad ütlesid, et noortekeskuses käivad ainult need noored, kellel pole normaalset pere ja/ või vanemad on alkohoolikud. Üks teine õpetaja aga ütles, et ta ei kujutaks ette, et tema laps l
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST 11 ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS Referaat Juhendaja: Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks alkoholi tarbimise Eestis, kuna see on väga aktuaalne teema tänapäeva ühiskonnas. Viimastel aastatel on eestlaste hulgas küll alkoholi tarbimine langenud, kuid siiski on see veel enesehävituslik. Vägijooki manustatakse lausa tervist ohustavates kogustes. Lisaks sellele, et täiskasvanud tarbivad suurtes kogustes alkoholi, on tarbima hakanud ka noored. Nii lähenebki meie riik kiiresti maailmas kriitiliseks peetavale alkoholi tarbimistasandile. EESTLASTE JOOMISKULTUUR Mõnedes riikides on
Noor olla pole sugugi kerge. Noori on meie maailamas, ka riigis suhteliselt palju.Noor, on lai mõiste. Meie, noorteelu võibolla on vanemate inimeste arust palju kergem, kui see tegelikult on. Nagu ka minu vanavanaema armastab öelda : ,, Mis teil viga, minu ajal oli palju raskem ... ,, Noort inimest vaevab tihti üleliia palju muresid. Tüdrukud piinlevad tihti totrate küsimuste üle, et kas nad on ikka piisavalt ilusad, saledad, targad, kütkestavad jnejne, et poistele meeldiksid. Osad on nõus kõike tegema, et ainult meeldida teistele, kuid peamine on jääda ikkagi iseendaks. Mõni unustab armastuse ja meeldimise pärast sootuks õppimise ja enda tuleviku, mis on tegelikult ju palju tähtsam. Esimene armastus on ju ilus, kuid okkaline ja enamus meist teavad, - see ei püsi enamjaolt kuigi kaua ja jääb alatiseks ilusalt, kuid valusalt meelde. Poisid pingutavad ka tihti üle, et tütarlastele meeldida. Käivad üleliia jõusaalis, tarbivad mõttetul
Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kes on tööturul osalevad noored?.......................................................................................4 1.1 Välismaal töötavad noored........................................................................................5 2. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid....................................................................................6 2.1 Töösuhted alaealistega..............................................................................................6 2.2 Tööaeg ja puhkeaeg..................................................................................................7 2.3 Puhkus.......................................................................................................................7 3. Noorte võimalused tööle asumiseks.....................
Poliitpropaganda mõju Eestis Viljandi 2009 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................. 3 1. POLIITIKAST JA PROPAGANDAST ÜLDISELT ..................... 4 1.1 Mis on propaganda ? .............................................................. 4 1.2 Propaganda esinemine avalikuses .......................................... 5 2. PROPAGANDA JA RIIK .............................................................. 7 2.1 Suhtumine propagandasse ..................................................... 7 2.2 Propaganda, agitatsioon või populism ................................... 9 KOKKUVÕTE ...
Samavanuste seksuaalsed kuriteod Kogu jutt, programmid, käsitlused on arvesse võetud Saksamaa tingimusi. Vabandan, kui mõni sõna või lauseehitus on veidi vormist väljas, sest mitte alati ei leidnud seda kõige sobivamat vastet eesti keeles. Samavanade all mõtlen noori, kes on samaealised. Esimene seksuaalne kogemus noorukieas ei peaks olema seotud seaduserikkumisega, vaid hoopis mõlema nooruki jaoks võiks tegemist olla positiivse kogemusega. Lapsevanemad ja pedagoogid saavad tänu väärtushinnangutele, selgetele piiridele ja avameelselt seksuaalsusest rääkides aidata sellele väga palju kaasa. Noorte Seksuaalseid õiguserikkumisi ei võta tihti täiskasvanud, vanemad, aga ka õpetajad piisavalt tõsiselt, peavad neid tähtsusetuks. Moto ,,see kasvab välja" /"sellest saab üle" järgi ei süveneta asjasse piisavalt ega käsitleta seda. Seejuures on aga noored just seksuaalsuse teemadel suunatud sellele, et suunda ja tuge täiskasvanutelt saada. -------------------------
Sotsiaalpedagoogika Referaat 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mis on sotsiaalpedagoogika?.................................................................................. 4 Sotsiaalsed probleemid laste ja noorte asutustes..................................................6 Sotsiaalpedagoogi roll laste ja noorte asutustes..................................................10 Kokkuvõte............................................................................................................. 14 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 15 2 Sissejuhatus Referaat on koostatud Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse aine raames eesmärgiga analüüsida sotsiaalpedagoogika teoreetilist ja praktilist olemust. Referaadis antakse ülevaade
Alates Eesti vastuvõtmisest Euroopa Liitu, on Eestist lahkunud paljud erinevate erialade spetsialistid ning ka tööjõulised noored. On olnud palju juttu nii meedias kui ka tuttavatega suheldes, et Eestis töötades ei saa ametile vastavat väärilist palka, mujal on soodsamad töötingimused, rohkem arenemisvõimalusi ja nii edasi. Kas need on tõesti põhjused miks tegelikult lahkutakse? Aga kuhu kaob armastus ja austus oma kodumaa vastu? Mis on tegelikult lahkumise põhjused ja tagamaad? Kas on võimalik mingite meetmetega võimalik tagasi tuua riigist lahkunud noored ja spetsialistid? Just nendele küsimustele üritan järgnevas tekstis anda vastused. Eesti võeti Euroopa Liitu vastu 1. Mai 2004 ning sellest ajast alates on lahkunud tuhandeid tööjõulisi noori inimesi Eestist. Erinevatele allikatele tuginedes on lahkunud lausa üle 16000 noore ning siia elama asunud veidi üle 9000. Lahkujaid on seega poole rohkem ning see on lisaks madalale sündivusele üks peamisi tööjõu
psüühilisi häireid, 20% kannatab kergema depressiooni all ning 10% juhtudest võib tegemist olla mitu kuud kestva depressiooniga ning hõlmata ka süü- ja kahetsustunnet. Kindlasti on aga abort igale naisele traagika, mis võib suuresti mõjutada paarisuhet ning ka hilisemat elu. Erika Kruup isiklikult ei poolda aborti, vaid rõhutab ennetusele. Meedia võiks teismelistele rohkem infot anda, kas või noorte nõustamiskabinettide olemasolust. Koolides peaks noori rohkem valgustama rasedusvastastest vahendidest. Abort on tõsine protseduur, mitte kaitsevahend rasedusele! 3.2. Jõhvi Gümnaasiumi noorte arvamused abordi kohta Tegime küsitluse Jõhvi Gümnaasiumi 11-12 klassi õpilastega. Valisime selle vanusegrupi vastama, sest arvame, et nende jaoks võib nimetatud teema kõige aktuaalsem olla. Küsitlusele vastas 88 noort, võrdselt 44 neidu ja samapalju noormehi.
õpilased ja 17,6% olid Valga Gümnaasiumi õpilased. Küsimustikule vastas rohkem tüdrukuid neid oli 68 ja poisse kes vastasid oli 34. Valimi valik baseerub arvamusel, et gümnaasiumi osas õppivatel õpilastel on parem arusaamine veganlusest võrreldes põhikoolis õppivate õpilastega ning nad oskavad arvamust avaldada nende enda arvamuse põhjal ja nad on ka lähemal täiskasvanu eale. Kaks kooli valisin, et oleks rohkem vastuseid ja rohkem erinevaid arvamusi, sest kõik õpilased koolides ei vasta küsimustikule. Küsimustiku eesmärk oli teada saada, kui paljud õpilased üldse viljelevad vegan elustiili ja kui viljelevad siis mis põhjustel ja kui ei viljele siis mis on põhjused miks mitte viljeleda. 11 2.2 Tulemused Küsimuste kaupa analüüsin vastuseid. Tulemustes tuleb esile, mida noored oluliseks peavad veganluses, mida mitte ja mis põhjustel viljeleda vegan elustiili ja mis mõjutaks
Riskikäitumine Sotsiaalpedagoogika (P2NC.00.458) Julia Nikolina Riskikäitumine • Miks käitutakse riskeerivalt? • Milleks narkoennetus? • Kuidas käituda, kui klassis on HIV-ga laps? Riskikäitumine • Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on inimlikud tragöödiad, enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid • suitsetamine • alkoholi (liig)tarvitamine • uimastite proovimine/tarvitamine • kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga • liikluseeskirjade eitamine • ohutusvahendite kasutamise etiamine • ohutusreeglite eitamine jt Statistika andmed – Suitsetamine 2011. aasta andmetel ei suitsetanud 60% noortest, 10,5% on suitsetamisest loobunud, 7,8% suitsetab mõnikord ning 21,9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
