50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
59 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mariann Kippar
Õppematerjali autor
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" Teema millest ma nüüd kirjutama hakkan räägib ,siis sellest miks enamus noori ei huvita see poliitika kohe kuidagi. Järgnevalt hakkan lahkama tõsisemalt seda teemat miks ikkagi meil noortel on poliitikast täiesti poogen ja jätab meid täiesti külmaks. Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika. Enamasti miks poliitika ega ühiskonnas toimuv ei huvita meid on näiteks see,et me lihtsalt ei saa sellest praeguse seisuga aru ja põõrame rõhku ja tähelepanu tükkis teistele asjadele. Kohe võiksin näiteks selle tuua , et kui on valimised iga nelja aasta tganr siis käivad vähesed noored valmis.
Tallinna Polütehnikum Kas noori peaks huvitama poliitika? Referaat Koostaja: Rain Noormann Klass: AA-14 Sisukord Noorte panus poliitikasse....................................................................................... 3 Kui palju tegelevad noored poliitikaga?..................................................................5 Kas noored on tegelikult poliitikast huvitatud?.......................................................5 Noorte panus poliitikasse Noored ja poliitika. See ei ole just kõige levinum kooskõla tänapäevases ühiskonnas. Kuid kas see on hea või halb? Arvan, et pigem halb, kuna noored on ju need, kes tulevikus on inimesed, kes lahendavad päevakorras olevaid küsimusi. Oleks vajalik tõsta noorte huvi poliitika vastu ja nende teadvust üldse, kuidas riigi olulisi küsimusi lahendatakse.
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" ehk noorte huvi poliitika vastu. Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika. Noorte huvi ühiskonnas toimuva vastu on suur, nad tegelevad poliitikaga, aga nimetavad seda teisiti. Ehk noored peavad poliitikaks vaid riigikogus hääletamist, ministeeriumites istumist ja muud sellist. Osalemine vabatahtlikes, näiteks jalgrattateede eest võitlevates organisatsioonides ei ole nende arvates osalemine poliitikas. Põhjuseks võib olla ka see, et noored on pettunud teatud poliitilistes otsustes või Eesti riigis tervikuna
Meedia noore inimese kujundajana Tänapäeval ümbritseb meedia meid kõiki. Selles levib nii kollaseid kui ka puhtaid toone. Väikesed lapsed, kes juba lugemist harjutavad, teavad kollasest ajakirjandusest nii mõndagi. Vanemad inimesed oskavad eristada ebavajalikku vajalikust ja seavad meediaga suhtlemisel ka eesmärgid konkreetse info saamine, näiteks poliitika või see, mis toimub hetkel maailmas, oma riigis. Noort inimest tavaliselt ei huvita see, kes on peaminister ja kuidas ta oma tööd teeb. Neid huvitab pigem pinnapealsem info - kellega peaminister oma naist petab või mida sööb tema naine. Kas see info peaks tõesti olema kuidagi ühe noore inimese jaoks vajalik? Ei, aga see noorlaps on alles sirgumas inimeseks, kui me räägime nt. teismelistest, ta ei tea veel, miks tal
Milline poliitiline ideoloogia on kõige lähedasem minu maailmavaatele? `'Poliitika on nagu elevant teda on raske defineerida, kuid kerge ära tunda, kui temaga kohtud." Cunningam, 1963, p.229. Poliitika on meie eludega väga tihedalt põimunud teema. Elame riigis kus on meie, kui kodanike kohustuseks valida keegi mingist parteist. Erinevatel erakondadel on erinevad poliitilised ideed ning igal ideoloogial on omad väärtused. Neil on omad kindlad seisukohad näiteks majanduse korraldamisest, suhetest riigi ja rahva vahel, võrdsusest ja mitmetest teistest teemadest. Vaadete järgi liigitatakse ideoloogiad parem-ja vasakpoolseteks, kuid
Poliitpropaganda mõju Eestis Viljandi 2009 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................. 3 1. POLIITIKAST JA PROPAGANDAST ÜLDISELT ..................... 4 1.1 Mis on propaganda ? .............................................................. 4 1.2 Propaganda esinemine avalikuses .......................................... 5 2. PROPAGANDA JA RIIK .............................................................. 7 2.1 Suhtumine propagandasse ..................................................... 7 2.2 Propaganda, agitatsioon või populism ................................... 9 KOKKUVÕTE ...
Juhtub ka olukordi, kus vastatakse jaatavalt, kuigi mõte jäi ikkagi segaseks. Mõned inimesed arvavad, et kui nad ei saa mingist infost täpselt aru, siis ei peeta neid teistega võrreldes arengutasemelt samaväärseks. Minule on see täielikult vastumeelne, kuna iga inimese arusaadavuse ja huvide tase on erinev. Huvi pakkuvatest teemadest teatakse tunduvalt rohkem ja see määrab ka iga isiku täpse info edasikandmise. Mõni huvitub spordist, teine jällegi muusikast ja kolmas võib-olla poliitikast. Nii on ka nende isikute huvid erinevad. Endale huvipakkuvate asjadega tegeletakse rohkem, nende kohta loetakse ja suheldakse sama valdkonna isikutega. Info edastamise mõte ongi selles, et igaüks teaks natukenegi erinevast valdkonnast, nii on lihtsam teemades kaasa rääkida ja ehk hakkab mõni asi isegi rohkem huvitama, millele on hiljem ka võimalik spetsialiseeruda. Suhtlemises on väga oluline enese väljendamine. Selle alla kuuluvad kindlasti ka aeglaselt ja selgelt rääkimine
Otsus, kas minna valima või mitte langetatakse tavaliselt perekonna mõjutusel, erakondade vaadete järgi või kui noorel on oma kindel isik, keda ta teab ja tunneb ning võib olla ka mõni muu põhjus. Paljud noored virisevad, et Eestis pole hea elada. Kõik noored, kes tahavad , et Eestis asjad edasi liiguks, et säiliks tegevusvabadus ning noortel oleks võimalus arenguks võiksid võtta sõna ning anda oma hääle ja avaldada oma arvamust. Minu arvates on valiv noor tubli, sest ta teab, mida ta tahab ning, mis talle meeldib. Ta võib uhke olla selle üle , et on oma hääle andnud ja täpselt sinna kuhu ta on tahtnud. Noorte hääl on oluline sellepärast, et noori on Eestis palju ja mida rohkema hääletavad, seda selgemad on valimistulemused ning pärast ei saa viriseda, kui pole saanud võimule see keda sa oleks tahtnud. Lahedusi, et noored valima läheksid on olemas küll, näiteks võiks koolides tutvustada erakondade platvormide süsteeme,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid