Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas tänapäeva noor peaks huvituma poliitikast? (3)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas kasutada ära oma teadmisi?
  • Miks on teadmisi poliitikast üldse vaja?
  • Kes külastab külasid või teeb ta ka tähtsaid otsuseid?
  • Kes on Sven Mikser?
  • Kellele ei meeldiks see?
Kas tänapäeva noor peaks huvituma poliitikast ?
Tänapäeval on mitmeid võimalusi inimestele antud, kuidas saada infot poliitikast. Meedia on üks laiahaardelisemaid võimalusi selleks, sest igaühel pole luba Toompea lossi sisse astumiseks. See võimalus on avatud inimestele, kes on huvitatud sügavalt poliitikast. Kuid kuidas kasutada ära oma teadmisi? Miks on teadmisi poliitikast üldse vaja?
Noore inimese jaoks on oluline, kui ta teab, kes juhib Eesti Vabariiki või kuidas on mõjutanud Edgar Savisaar või Mart Laar Eesti ajalugu. Paljud teavad lihtsalt, et Savisaar on vanamees , kes istub oma laua taga ja ei tee midagi. Me ei tea, kas see vastab tõele selle hetkeni, kui me loeme ajalehest või internetist Keskerakonna saavutustest. Tänapäeva noor aga ei huvitu sellest, kuid ma arvan, et on tähtis, kui noor inimene vähemalt teaks , mis on erakond. Teda aitaks see teadmine kindlasti mingit moodi kirjandieksamis või inimestega suheldes.
Paljud noored ei saa aru, miks on vaja lugeda poliitika kohta. Ma küsisin oma 14-aastaselt õelt, kas tema huvitub poliitikast ja ta vastas: „Miks peaks?“ Aga muidugi ta peaks, sest ta on esiteks Eesti kodanik, kellel on tema õigused ja kohustused. Nelja aasta pärast võib ta valima minna, aga ta ei tea – keda, miks ja milleks valida. Ka minuvanused noored ei tea peaaegu midagi sellest, mis toimub meie riigis, maakondades. Kes on tegelikult Eesti president , kas lihtsalt mõni tegelane, kes külastab külasid või teeb ta ka tähtsaid otsuseid? See kõik on noore inimese jaoks tegelikult oluline info.
Poliitikast teadmisel on palju eeliseid. Näiteks sattudes vanemate inimeste seltskonda, kes on kursis, mis toimub hetkel poliitikas. On palju võimalusi arutlemiseks teemal – valimised. Kas noor inimene peaks teadma, kes on Sven Mikser ? Ma arvan, et ta võiks, sest kindlasti jätab see noor inimene endast positiivse märgi maha. Inimestega tuttavaks saades on üks esimesi küsimusi: kas ta on tark? See selgub alles vestluse käigus. Kui inimene suudab arutleda teemal poliitika, siis teda võidakse vaadata alt üles ja kellele ei meeldiks see?
Poliitikast teadmine on inimese üks suurimaid trumpe. See võib päästa piinlikust hetkest, kui kahe inimese vahel on ebameeldiv vaikus . Poliitikast teadlik noor on kas või oma klassis kõrgel kohal, tema peale loodetakse ja kõik teavad, kes on see inimene, kes suudab minna oma klassi, kooli esindama mingil viktoriinil või olümpiaadil. Neid võimalusi on nii palju, kui üks hall hiireke võib osutuda järsku täiskasvanulikult teadlikuks inimeseks .
Ma arvan, et iga endast lugupidav noor inimene peaks või vähemalt võiks huvituda poliitikast. See on tema enda huvides, sest teadmised on tähtsad nii suhtlemisel kui ka koolitöös. Me teame ka, et elu on täis käänakuid ja me ei tea kunagi, millal meil mingeid teadmisi vaja on.
Kas tänapäeva noor peaks huvituma poliitikast #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mariann Kippar Õppematerjali autor
essee

Sarnased õppematerjalid

Mul on täiesti poogen-aga viiulit ei ole
2
doc

„Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole“

,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" Teema millest ma nüüd kirjutama hakkan räägib ,siis sellest miks enamus noori ei huvita see poliitika kohe kuidagi. Järgnevalt hakkan lahkama tõsisemalt seda teemat miks ikkagi meil noortel on poliitikast täiesti poogen ja jätab meid täiesti külmaks. Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika. Enamasti miks poliitika ega ühiskonnas toimuv ei huvita meid on näiteks see,et me lihtsalt ei saa sellest praeguse seisuga aru ja põõrame rõhku ja tähelepanu tükkis teistele asjadele. Kohe võiksin näiteks selle tuua , et kui on valimised iga nelja aasta tganr siis käivad vähesed noored valmis.

Ühiskond
Kas noori peaks huvitama poliitika
16
docx

Kas noori peaks huvitama poliitika?

Tallinna Polütehnikum Kas noori peaks huvitama poliitika? Referaat Koostaja: Rain Noormann Klass: AA-14 Sisukord Noorte panus poliitikasse....................................................................................... 3 Kui palju tegelevad noored poliitikaga?..................................................................5 Kas noored on tegelikult poliitikast huvitatud?.......................................................5 Noorte panus poliitikasse Noored ja poliitika. See ei ole just kõige levinum kooskõla tänapäevases ühiskonnas. Kuid kas see on hea või halb? Arvan, et pigem halb, kuna noored on ju need, kes tulevikus on inimesed, kes lahendavad päevakorras olevaid küsimusi. Oleks vajalik tõsta noorte huvi poliitika vastu ja nende teadvust üldse, kuidas riigi olulisi küsimusi lahendatakse.

Ühiskond
Miks noori ei huvita poliitika-
2
doc

Miks noori ei huvita poliitika?

,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" ehk noorte huvi poliitika vastu. Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika. Noorte huvi ühiskonnas toimuva vastu on suur, nad tegelevad poliitikaga, aga nimetavad seda teisiti. Ehk noored peavad poliitikaks vaid riigikogus hääletamist, ministeeriumites istumist ja muud sellist. Osalemine vabatahtlikes, näiteks jalgrattateede eest võitlevates organisatsioonides ei ole nende arvates osalemine poliitikas. Põhjuseks võib olla ka see, et noored on pettunud teatud poliitilistes otsustes või Eesti riigis tervikuna

Ühiskonnaõpetus
Meedia noore inimese kujundajana
2
doc

Meedia noore inimese kujundajana

Meedia noore inimese kujundajana Tänapäeval ümbritseb meedia meid kõiki. Selles levib nii kollaseid kui ka puhtaid toone. Väikesed lapsed, kes juba lugemist harjutavad, teavad kollasest ajakirjandusest nii mõndagi. Vanemad inimesed oskavad eristada ebavajalikku vajalikust ja seavad meediaga suhtlemisel ka eesmärgid ­ konkreetse info saamine, näiteks poliitika või see, mis toimub hetkel maailmas, oma riigis. Noort inimest tavaliselt ei huvita see, kes on peaminister ja kuidas ta oma tööd teeb. Neid huvitab pigem pinnapealsem info - kellega peaminister oma naist petab või mida sööb tema naine. Kas see info peaks tõesti olema kuidagi ühe noore inimese jaoks vajalik? Ei, aga see noorlaps on alles sirgumas inimeseks, kui me räägime nt. teismelistest, ta ei tea veel, miks tal

Kirjandus
Poliitilised ideoloogiad-Arutlus
2
docx

Poliitilised ideoloogiad, Arutlus

Milline poliitiline ideoloogia on kõige lähedasem minu maailmavaatele? `'Poliitika on nagu elevant ­ teda on raske defineerida, kuid kerge ära tunda, kui temaga kohtud." Cunningam, 1963, p.229. Poliitika on meie eludega väga tihedalt põimunud teema. Elame riigis kus on meie, kui kodanike kohustuseks valida keegi mingist parteist. Erinevatel erakondadel on erinevad poliitilised ideed ning igal ideoloogial on omad väärtused. Neil on omad kindlad seisukohad näiteks majanduse korraldamisest, suhetest riigi ja rahva vahel, võrdsusest ja mitmetest teistest teemadest. Vaadete järgi liigitatakse ideoloogiad parem-ja vasakpoolseteks, kuid

Ühiskond
Propaganda mõju Eesti riigis
14
docx

Propaganda mõju Eesti riigis

Poliitpropaganda mõju Eestis Viljandi 2009 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................. 3 1. POLIITIKAST JA PROPAGANDAST ÜLDISELT ..................... 4 1.1 Mis on propaganda ? .............................................................. 4 1.2 Propaganda esinemine avalikuses .......................................... 5 2. PROPAGANDA JA RIIK .............................................................. 7 2.1 Suhtumine propagandasse ..................................................... 7 2.2 Propaganda, agitatsioon või populism ................................... 9 KOKKUVÕTE ...

Uurimistöö
Suhtlemispsühholoogia-Mina kui suhtleja
5
doc

Suhtlemispsühholoogia "Mina kui suhtleja"

Juhtub ka olukordi, kus vastatakse jaatavalt, kuigi mõte jäi ikkagi segaseks. Mõned inimesed arvavad, et kui nad ei saa mingist infost täpselt aru, siis ei peeta neid teistega võrreldes arengutasemelt samaväärseks. Minule on see täielikult vastumeelne, kuna iga inimese arusaadavuse ja huvide tase on erinev. Huvi pakkuvatest teemadest teatakse tunduvalt rohkem ja see määrab ka iga isiku täpse info edasikandmise. Mõni huvitub spordist, teine jällegi muusikast ja kolmas võib-olla poliitikast. Nii on ka nende isikute huvid erinevad. Endale huvipakkuvate asjadega tegeletakse rohkem, nende kohta loetakse ja suheldakse sama valdkonna isikutega. Info edastamise mõte ongi selles, et igaüks teaks natukenegi erinevast valdkonnast, nii on lihtsam teemades kaasa rääkida ja ehk hakkab mõni asi isegi rohkem huvitama, millele on hiljem ka võimalik spetsialiseeruda. Suhtlemises on väga oluline enese väljendamine. Selle alla kuuluvad kindlasti ka aeglaselt ja selgelt rääkimine

Sotsiaaltöö korraldus
Poliitiline arutlus
2
docx

Poliitiline arutlus

Otsus, kas minna valima või mitte langetatakse tavaliselt perekonna mõjutusel, erakondade vaadete järgi või kui noorel on oma kindel isik, keda ta teab ja tunneb ning võib olla ka mõni muu põhjus. Paljud noored virisevad, et Eestis pole hea elada. Kõik noored, kes tahavad , et Eestis asjad edasi liiguks, et säiliks tegevusvabadus ning noortel oleks võimalus arenguks võiksid võtta sõna ning anda oma hääle ja avaldada oma arvamust. Minu arvates on valiv noor tubli, sest ta teab, mida ta tahab ning, mis talle meeldib. Ta võib uhke olla selle üle , et on oma hääle andnud ja täpselt sinna kuhu ta on tahtnud. Noorte hääl on oluline sellepärast, et noori on Eestis palju ja mida rohkema hääletavad, seda selgemad on valimistulemused ning pärast ei saa viriseda, kui pole saanud võimule see keda sa oleks tahtnud. Lahedusi, et noored valima läheksid on olemas küll, näiteks võiks koolides tutvustada erakondade platvormide süsteeme,

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (3)

kossupoiss3 profiilipilt
kossupoiss3: üpris normaalne tekst, aga ise tuleb nii mõndagi ikka juurde panna, et saaks korraliku teksti
16:46 30-10-2012
verpin profiilipilt
verpin: Väga mittemidagiütlev tekst. Üldistav ja lapsemeelne.
16:49 03-10-2012
teree profiilipilt
teree: suht normaalne
16:34 16-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun