milledel on võime võnkeid edasi kanda, vastu võtta. Helisignaal jõuab väliskõrva, kus see paneb esmalt võnkuma kuulmekile, mis on väliskõrva ja keskkõrva eraldavaks lüliks. Kuulmekile saadab võnked edasi kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus). Kuulmeluukesed asuvad siis keskkõrvas ja selles kambris toimub ka helide võimendumine. Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mille liikumine avaldab omakorda survet endolümfile, mis on kontaktis ka karvarakkudega ja neid karvarakke siis mõjutavad. Karvarakkude liikumine ongi siis see signaal, mis transduktsiooni käigus kodeeritakse närvisignaaliks ja see signaal saab siis edastatud ajju.
võime võnkeid edasi kanda, vastu võtta. Helisignaal jõuab väliskõrva, kus see paneb esmalt võnkuma kuulmekile, mis väliskõrva ja keskkõrva eraldavaks lüliks. Kuulmekile saadab võnked edasi kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus). Kuulmeluukesed asuvad siis keskkõrvas ja selles kambris toimub ka helide võimendumine. Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Selle peal asuvad karvarakud hakkavad siis tänu sinnani jõudnud signaalile võnkuma. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mis mille liikumine avaldab omakorda survet endolümfile, mis on kontaktis ka karvarakkudega ja neid karvarakke siis mõjutavad. Karvarakkude liikumine ongi siis see signaal, mis transduktsiooni käigus kodeeritakse
toimel ülekantav jõud võib vaiksete helide puhul suureneda kuni kolm korda. Teiseks, ülekanne on korraldatud nii, et väike rõhk suurele pinnale teisendatakse suuremaks rõhuks väiksemale pinnale, sest trumminaha pindala on 15 kuni 30 korda suurem kui ovaalakna pindala. c) Sisekõrv Keskkõrva läbivad mehaanilised võnkumised muudab närviimpulssideks tigu. Basilaarmembraanil moodustub nn. jooksev laine. Jooksva laine amplituud saavutab maksimumi basilaarmembraani ühes kindlas kohas, mis sõltub helisagedusest. Jooksva laine maksimumi koha peal tõuseb Corti elund küllalt kõrgele, selleks et puudutada toktoriaalmembraani, mis omakorda karvrakud kõrvale painutab. Selle protsessi tulemus on kuulmisaisting. Nagu öeldud, jooksva laine amplituudimaksimum sõltub heli sagedusest. Kõrgete sageduste puhul on amplituudimaksimum ovaalakna ja jaluse lähedal, madalate sageduste puhul aga esikuastriku teises otsas, helikotreemi juures. Järelikult
Sisekõrv tigu Jaluse vibratsioon ovaalaken teos oleva vedeliku, perilümfi vibratsioon scala media, milles paikneb endolümf ja kuulmise sensoorne organ Corti organ kuulmisnärv aju ( helilaine kandub ovaalaken scala vestibuli scala tympani ümaraknani, mille liikumine summutab helilaine teos) Sissejuhatus psühholoogiasse 21 Corti organ: auditoorne retseptorsüsteem * Basilaarmembraani võnkumine karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali * Basilaarmembraani üks ots (lõtv) vibreerib rohkem madalal sagedusel ja teine ots (jäik) kõrgel sagedusel * Kaks liiki kavarakke: seesmised ja välimised Seesmised karvarakud: ~ 3 500 rakku; ~ 40 harjast Välimised karvarakud: ~ 20 000 rakku, ~ 140 harjast (tundlikumad nõrkadele helidele?, mõjutavad seesmisi
Heli paneb võnkumbasilaarmembraanil paiknevad karvrakud (1 seesmine rida ja 3-4 välist rida, kokku umb 24 tuh rakku), nende deformatsioon kattemembraani vastu tekitabki impulsid teonärvis. · Kohateooria (ehk resonantsiteooria) järgi (H.von Helmholtz) on basilaarmembr.eri osade karvrakud tundlikud erineva kõrgusega helide suhtes- st reageerivad erineva sagedusega võngetele). (maksimaalse väljundi koht on olemas iga sageduse jaoks) NS interpreteerib basilaarmembraani erinevate osade võnkeid erinevate helikõrgustena (membraani algusosa reageerib kõrgematele sagedustele; basilaarmembraani jäikus väheneb teo algusest lõpu poole). Tekitas probleeme madalsageduslike helide taju seletamisega! (alla 50 Hz sageduse puhul võngub kogu membraan) · Sagedusteooria (ehk jooksva laine teooria) autor G. von Bekesy (Nobeli preemia 1961) leidis, et Helmholtzil oli õigus vaid osaliselt: ovaalakna stimulatsioon paneb
millega ta on ühenduses esiku- ja teoakna kaudu. Sisekõrva viib esiku- e. ovaalaken. Esikuaknas asub jaluseplaat. Sisekõrval on kolm osa: esik, tigu ja poolringkanalid. Poolringkanalid asetsevad eri tasapindades. Tigu kujutab endast teokarbitaolist spiraalkanalit. Tigu on jaotatud kaheks osaks ja on täidetud vedelikuga. Membraanil, mis kohlea kaheks osaks jaotab, on tuhanded (20-24 000) kuulmiskiud. Jalasi poolt ovaalaknale edasi antud võnked panevad võnkuma vedeliku ja membraani, basilaarmembraani võnkumisel puutuvad karvarakkude karvakesed kokku kattemembraaniga ning sel momendil muudetakse mehaaniline võnkumisenergia elektriliseks närviimpulsiks. Edasi kulgevad elektrilised närviimpulsid mööda kuulmisnärvi peaajju. 1. Välis- ja keskkõrvas ja Neurosensoorne kurtus
Corti organ: * Basilaar-membraani võnkumine à karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes à * Kaks liiki karvarakke: seesmised ja välimised Seesmised karvarakud: ~ 3 500 rakku; ~ 40 harjast Välimised karvarakud: ~ 20 000 rakku, ~ 140 harjast (tundlikumad nõrkadele helidele?, mõjutavad seesmisi ja teisi väliseid rakke sageduse suhtes selektiivsemaks mõjutades mehhaaniliselt tektoriaalmembraani? harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali * Basilaarmembraani lõtv ots vibreerib rohkem madalal sagedusel ja jäik ots kõrgel sagedusel * Kuulmise juhteteed Info seesmistest karvarakkudest ainult lahkneb: 1 rakk kontakteerub ~20 kuulmisnärvi kiuga; Info välistest karvarakkudest koondub: ~10 rakku à 1 kiud ja lahkneb: 1 rakk à ~4 kiudu à Kuulmisnärvis ~90% kiude seesmistelt rakkudelt à Corti organist lähtuvate kuulmisnärvi kiudude närvirakud paiknevad spiraalganglionis (ganglion: väljaspool aju paiknev närvi-rakkude kogum).
5 põhimaitset: soolane, hapu, mõru, magus, umami. Kõik retseptorid reageerivad maitsetele, aga erineval määral. Kuulmine (Heliretseptorid kõrvas) Helilained sisenevad väliskõrva kaudu ja stimleerivad kuulmekilet, mis paneb keskkõrvas asuvad luukesed liikuma. Need edastavad oma võnkumised ovaalakna membraanile, mis põhjustab tigu (sisekõrvas) täitva vedeliku liikumist. Teos toimuv vedeliku liikumine deformeerib basilaarmembraani a stimuleerib karvarakke, mis toimivad heliretseptoritena. Helilaine amplituud (detsibellid) = heli valjus Helilaine sagedus (herts) = heli kõrgus < 20 Hz infrahelid 20 – 20 000 Hz (inimkõrva kuulmisvahemik) > 20 000 Hz ultrahelid Nägemine Stiimul – valgus. Võrkkestal on kahe tüüpi retseptorrakke – kepikesi (pimedas nägemise retseptorid) ja kolvikesi (aitavad päevase nägemisega). Vasakust nägemisväljast
jalus. Keskkõrvas toimub ka helide võimendumine. Kui jalus on pannud võnkuma ka sisekõrva keskkõrvast eristava membraani, siis see signaal liigub teosse, kus hakkab vibreerima basilaarmembraan. Basilaarmembraani peal paikneb Cort'i elund, millel omakorda paiknevad karvarakud. Need hakkavad tänu rõhusignaalile võnkuma. Esmalt hakkab liikuma sisekõrvas olev vedelik perilümf, mis avaldab mõju endolümfile, mis on samuti sisekõrvas olev vedelik, kuid on kontaktis ka karvarakkudega
Keskkõrv muudab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas. Kuulisluukesed toimivad 11 suhtes nagu kangide süsteem. Trummikile ja jaluselihased pingutavad liiga tugevate helide korral ja vähendavad heli mõju. Teos olev vedelik on perilümf. Scala media, milles paikneb endolümf ja kuulmise sensoorne organ-corti organ. Kuulmisnärv läheb ajju.(helilaine kandub ovaalaknasse-scala vesibuli-scala tympani-ümaraknani, mille liikumine summutab helilaine teos) Basilaarmembraani võnkumine- karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes- harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali Basilaarmembraani 1 ots (lõtv) vibreerib rohkem madalal sagedusel ja 2. ots (jäik) kõrgel sagedusel Kaks liiki karvarakke: seesmised ja välimised. Kuulmise juhteteed:info seesmistest karvarakkudest lahkneb:1 rall kontakteerub umbes 20 kuulisnärvi kiuga;koondamist pole Info välistest karvarakkudest koondub:umbes 10 rakku-1 kiud ja lahkneb:1 rakk- umbes 4 kiudu
signaal antakse edasi kuulmeluukeste vahel. Siis hakkab võnkuma vasar, seejärel alasi ja lõpuks jalus. Ka keskkõrvas toimub helide võimendumine. Kui jalus on pannud võnkuma sisekõrva keskkõrvast eristava membraani, siis see signaal liigub teosse. Teos hakkab vibreerima basilaarmembraan. Basilaarmembraani peal paikneb Cort'i elund, millel omakorda paiknevad karvarakud. Need hakkavad tänu rõhusignaalile võnkuma. Esmalt hakkab liikuma sisekõrvas olev vedelik perilümf. See avaldab mõju endolümfile, mis on samuti sisekõrvas olev vedelik, kuid on kontaktis ka karvarakkudega. Endolümf paneb
keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Iga foneem realiseerib kõnes mingi häälikuna. Foneemivariant e allofoon on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega. Kõrva ehitus teos on basilaarmembraan, milles asuvad fibrillid e kuulmiskiud e basilaarkiud, mida on seal umbes 20000 24000. Basilaarmembraani pikkus on 32 mm. Selles asetseb Corti organ e spiraalelund, mis koosneb erinevat liiki karvarakkudest, mis muudavad basilaarmembraani mehaanilised võnkumised elektrilisteks närviimpulssideks, mis teonärvi kiudude kaudu juhitakse ajukoore kuulmiskeskusesse. Kõnekommunikatsiooni ahel Kõnelejal tekib mõte ja ta väljendab selle suuliselt(lingvistiline tasand), see tekitab omakorda mõtteid kuulajal. Närviimpulsside töö ja kõneorganite tegevus kuulub füsioloogilise tasandi alla.
(helilaine: ovaalaken scala vestibuli scala tympani ümaraken, mis summutab helilaine) 52 Tigu lähemalt: scala media, mida eraldab scala vestibuli’st Reissneri membraan ja scala tympani’st basilaarmembraan; siin Corti organ 53 Corti organ: * Basilaar- membraani võnkumine karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali * Basilaarmembraani lõtv ots vibreerib rohkem madalal sagedusel ja jäik ots kõrgel sagedusel 54 * Kaks liiki karvarakke: seesmised ja välimised Seesmised karvarakud: ~ 3 500 rakku; ~ 40 harjast Välimised karvarakud: ~ 20 000 rakku, ~ 140 harjast (tundlikumad nõrkadele helidele?, mõjutavad seesmisi ja teisi väliseid rakke sageduse suhtes selektiivsemaks mõjutades mehhaaniliselt tektoriaalmembraani?) 55
spiraalganglionis (ganglion: väljaspool aju paiknev närvi-rakkude kogum). Ganglionis ~30 000 kuulmisnärvikiule vastavad rakud. Neid rakke on veidi rohkem kui karvarakke Corti organis (nägemis-süsteemis vastupidi, retseptorrakke rohkem kui ganglionirakke ja kiude nägemisnärvis) -> Nervus vestibulocochlearis -> kuulmisinfo Nucleus cochlearis kus info jaotus tonotoopiline, neuronite sagedus-spetsiifilisus suureneb neuronite vastasmõjus (+ osa sagedusinfot võib olla saadud ka kogu basilaarmembraani võnkumismustri eri punktide võrdlusest mingi(te)l ajus töötlemise astme(te)l?) -> osa kiude vastaspoolde ja osa samasse -> Nucleus olivarius, kus esmakordselt koos info mõlemast kõrvast -> -> erinevad tuumad, mis ka omavahel kiude vahetavad vastaspoolte vahel; Kui nägemises hulk infotöötlust silmas, siis kuulmises sama töötlus aju koorealuses -> Kuulmiskoor oimu- ehk temporaalsagaras kus info mõlemast kõrvast (~2/3 vastaspoolest)
Aisting on sõlmimata taju omadus ehk kvaal (taju aatom) Taju on sõlmitud representatsioon ehk taju molekul Tajumulje on teadvustatud ja terviklik representatsioon Kuidas kulgeb taju protsess kuulmises, haistmises, maitsmises ja kehameeltes? Kuulmises heli- proksimaalne stiimul (laine amplituud, sagedus, struktuur, ajaline erinevus), millele vastab aisting (valjus, kõrgus, tämber, suund)- transduktsioon ja kodeerimine-teo basilaarmembraani karvarakkude liikumine ja selle kaks koodi: > 500Hz - membraani deformeerumise asukoht (mida lähemal ovaalaknale, seda kõrgem) < 5000Hz - retseptorrakkude laenglemissagedus. 500 5000 Hz toimivad mõlemad Maitsmises proksimaalne stiimul-happed (aisting hapu), naatrium (aisting soolane), mürgised ained (kibe), suhkrud jt (magus), teatud aminihapped (hõrk)- transduktsioon- retseptorrakud (5 tüüpi, 10 000tk) keele maitsenäsades, maitseelamus sõltuvuses ka lõhnast,
Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Poolringjuhades, mõigus ja kotikeses asub tasakaalu - e. vestibulaarelund. Teojuha on umbselt lõppev kolmekandiline spiraalne toru, mille üks sein asetseb põigiti teo valendikus. Teojuha basilaarmembraanis on paralleelsed kiud, nn. kuulmekeeled (u. 24 000). Sisemiste ja välimiste karvarakkude funktsioon. Normaalne sisekõrva funktsioon sõltub: Sisemistest karvarakkudest, mis kannavad basilaarmembraani liikumise energia üle kuulmisnärvi närvilõpmetele Välimistest karvarakkudest, mis kannavad energia tagasi basilaarmembraanile. Funktsioon on lävespetsiifiline: nõrga helienergia puhul kantakse tagasi rohkem energiat ja basilaarmembraani liikumine võimendub, tugeva heli puhul vastupidi. Nimetatud funktsiooni kadumist seostatakse kiirenenud helivaljuse fenomeniga e. rekruitmendiga kuulmislanguse korral.
3 korda) Sisekõrv – tigu: Jaluse vibratsioon ovaalaken teo perilümfi vibratsioon scala media, milles endolümf ja kuulmisorgan – Corti organ kuulmisnärv aju (helilaine: ovaalaken scala vestibuli scala tympani ümaraken, mis summutab helilaine) Corti organ: * Basilaar-membraani võnkumine karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali * Basilaarmembraani lõtv ots vibreerib rohkem madalal sagedusel ja jäik ots kõrgel sagedusel * Kuulmise juhteteed Info seesmistest karvarakkudest ainult lahkneb: 1 rakk kontakteerub ~20 kuulmisnärvi kiuga; Info välistest karvarakkudest koondub: ~10 rakku 1 kiud ja lahkneb: 1 rakk ~4 kiudu Kuulmisnärvis ~90% kiude seesmistelt rakkudelt Corti organist lähtuvate kuulmisnärvi kiudude närvirakud paiknevad spiraalganglionis Mida me kuuleme? *Me kuuleme heli karakteristikuid, nagu: *kõrgus
jalus. Keskkõrvas toimub ka helide võimendumine. Kui jalus on pannud võnkuma ka sisekõrva keskkõrvast eristava membraani, siis see signaal liigub teosse, kus hakkab vibreerima basilaarmembraan. Basilaarmembraani peal paikneb Cort'i elund, millel omakorda paiknevad karvarakud. Need hakkavad tänu rõhusignaalile võnkuma. Esmalt hakkab liikuma sisekõrvas olev vedelik perilümf, mis avaldab mõju endolümfile, mis on samuti sisekõrvas olev vedelik, kuid on kontaktis ka karvarakkudega
sisekõrva täitvale vedelikule ja seal olevatele struktuuridele. Keskkõrv on kuulmetõrve kaudu ühendatud neeluruumiga. Neelamisel kuulmenõtri avaneb, rõhk keskkõrvas ja neeluruumis võrdsustub ümbritseva rõhuga. Sisekõrva moodustab luuline kanal, millel on kaks ja pool kerdu, seda nim teoks. Basiaarmembraan jaotab selle kanali esikuastrikuks ja trummiastrikuks, mis sisaldavad perilümfi. Vestibulaar- e Reissneri membraan eraldab esikuastrikust teojuha, millesse jääval basilaarmembraani osal asub Corti elund, kus paiknevad sensorirakud. Ovaalakna membraani võnkumised antakse esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi teojuha endolümfile. Teojuha on täiedetud endolümfiga, mille koostis on sarnane rakusisese vedelikuga, see sisaldab K+ umbes 100korda rohkem kui perilümf. Teojuha ja tasakaalumeele juurde kuuluva ümarkotikese vahel on ühendus- e reunientjuha. Basilaarmembraanil asuvad karvarakud, mille 4...5m pikkused jätked kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga
Nägemisega seotud häired - Vigastused genikulostriaat e kohtumises nägemistees – häire mustri, värvi ja liikumise tajumises, ka visuaalne agnoosia – ei tunne asju ära - Vigasutsed selgmises nägemistees (ürgsem tee) – ka visuaalne ataksia – ei saa aru kus asjad asuvad - Aju ja mälu aitavad kaasa igasugustele süsteemidele, et tuvastada asju ilma, et nendest visuaalselt aru saaks. Kuulmine Helilainete muutumine närviimpulsiks Kuulmisaparaat - Kui teo basilaarmembraani karvakesed ei toimi, teeb implantaat saadud helilaine vastavaks basilaarmemraani kindlale asukohale ja saadab signaali karvakestest mööda otse kuulmisnärvile - Vastuvõtja stimulaator kirurgiliselt naha alla ja knet töötlev protsessor koos mikrofoniga kõrva taha Auditoorsed närviteod Thalamus – sensoorse info jaam, kõik meeled lähevad läbi thalamuse Keha tunnetamine somatosensoorsete retseptorite abil
-> Tsentraalne osa – suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond 182) Kõrva ehitus: väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrv (joonis 20 jooniste vihikust) 183) Kirjeldage helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni: 1.kõrvalest -> 2.välimine kuulmekäik -> 3.trummikile ->4.kuulmeluukesed -> 5.esikuastrik -> 6.helikotreema -> 7.trummiastrik -> 8.basilaarmembraani keelikud ->9.retseptoorsed rakud 184) Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte 41 Sisekõrva retseptoorsed rakud -> teonärv/kuulmisnärv -> suuraju poolkera oimusagara koor =kuulmiskeskus 185) Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte Tsakaalu retseptorid paiknevad sisekõrvas, esikus poolringkanalite laienenud osades. Nemad võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest
2) Juhtiv osa-pea või seljaaju närvi sensoorne osa 3) Tsentraalne osa suuraju piirkondade poolkerade vastav piirkond. 81 156) Kõrva ehitus: väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrv? 156)Helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni: 1.kõrvalest 2.välimine kuulmekäik 3.trummikile 4.3 kuulmeluukest 5.esikuastriku perilümf 6.helikotreema 7.trummiastriku perilümf 8.basilaarmembraani keelikud 9.retseptoorsed rakud 157) Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte? Retseptoorne osa Retseptoorsed rakud Juhtiv osa-tasakaalunärv Tasakaalukuulmisnärvi kuulmis osa Oimusagara koores Tsentraalne osa-väikeaju ussis ja koores. Kus vastu võetakse,kus juhitakse ? -põhimõte 158) Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte? Tsakaalu retseptorid paiknevad sisekõrvas, esikus poolringkanalite laienenud osades.
2) Juhtiv osa-pea või seljaaju närvi sensoorne osa 3) Tsentraalne osa – suuraju piirkondade poolkerade vastav piirkond. 156) Kõrva ehitus: väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrv? 81 156)Helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni: 1.kõrvalest 2.välimine kuulmekäik 3.trummikile 4.3 kuulmeluukest 5.esikuastriku perilümf 6.helikotreema 7.trummiastriku perilümf 8.basilaarmembraani keelikud 9.retseptoorsed rakud 157) Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte? Retseptoorne osa Retseptoorsed rakud Juhtiv osa-tasakaalunärv Tasakaalukuulmisnärvi kuulmis osa Oimusagara koores Tsentraalne osa-väikeaju ussis ja koores. Kus vastu võetakse,kus juhitakse ? -põhimõte 158) Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte? Tsakaalu retseptorid paiknevad sisekõrvas, esikus poolringkanalite laienenud osades.
(võnkeamplituud väheneb, võnkumiste energia suureneb). Ovaalakna membraani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale vedelikule ja seal olevatele sruktuuridele. Sisekõrva moodustab luuline kanal, millel on kaks ja pool keerdu, seda nim teoks. Basilaarmembraan jaotab selle kanali esikuastrikuks ja trummiastrikuks, mis sisaldavad perilümfi, vestibulaar e Reissneri membraan eraldab esikuastrikust teojuha, millesse jääval basilaarmembraani osal asub Corti elund, kus paiknevad sensorirakud. Ovaalakna membraani võnkumised antakse eskikuastrikku täitva perlümfi kaudu edasi teojuha endolümfile. Esikuastrik on teotipu kohal helikotreemi kaudu ühendatud tummiastrikuga, selle kaudu kanduvad võnkumised sise- ja keskkõrva piiril oleva ümaraknani. Teojuha on täidetud endolümfiga, mille koostis on sarnane rakusisese vedelikuga. Teojuha ja tasakaalumeele juurde kuuluva ümarkotikese vahel on ühendus- e reunientjuha. Corti elund
Keskmine osa, teojuha, on täidetud endolümfiga ja seal paikneb basilaarmembraanil Corti elund, ripsmetega kuulmisrakkude kogumik. Kuulmisrakkude baasil paiknevad kuulmisnärvi lõpmed (kokku 30 000- 40 000) ja rakke katab pealtpoolt sültjas kattemembraan. Basilaarmembraanis paiknevad tuhanded basilaarkiud e. kuulmekeeled. Helilained, võimendatud kuulmekile ja ovaalakna membraani võngete poolt, kanduvad perilümfi kaudu basilaarmembraani kiududeni. Viimaste võnked põhjustavad nende peal olevate kuulmisrakkude ripsmete põrkumist vastu kattemembraani, vallandub AP, mis kandub edasi mööda kuulmisnärvi pikliku aju tuumadeni ja ajukoore kuulmiskeskusesse. Kuna kuulmekeeled on erineva pikkusega, siis on nad spetsialiseerunud: ühed madalamate, teised kõrgemate toonide vastuvõtuks. Loomadel esineb kuulmishäireid teo mittefunktsioneerimise tõttu tihti kaasasündinutena valge karvavärvusega noorloomadel
· Sisekõrva moodustab luuline kanal e luulabürint, millel on kaks ja pool keerdu ja mida nimetatakse teoks. · Luulabürindi sees paiknev kilelabürint on jagatud kilemembraanidega esikuastrikuks, trummiastrikuks ja teojuhaks. Esikuastrik algab esiku-e ovaalaknaga, trummiastrik ümaraknaga. Teo tipul on astrikud omavahel ühendatud teomulgu kaudu. · Vestibulaarmembraan paikneb esikuastriku ja teojuha, basillaarmembraan teojuha ja trummiastriku vahel. · Basilaarmembraani teojuha poolsel küljel asub spiraalelund e Cortielund, milles paiknevad tugirakud ja sensorirakud (e karvarakud), millede kohal asub kattemembraan. · Teojuha on täidetud endolümfiga, mille koostis on sarnane rakusisese vedelikuga, see sisaldab K+ umbes 100 korda rohkem kui perilümf. Viimane sarnaneb koevedlikuga ja täidab nii esiku-kui ka trummiastriku. RESONANTSITEOORIA ·Trummikile võnkumised antakse edasi läbi ovaal akna esikuastriku perilümfile,
Keskmine osa, teojuha, on täidetud endolümfiga ja seal paikneb basilaarmembraanil Corti elund, ripsmetega kuulmisrakkude kogumik. Kuulmisrakkude baasil paiknevad kuulmisnärvi lõpmed (kokku 30 000- 40 000) ja rakke katab pealtpoolt sültjas kattemembraan. Basilaarmembraanis paiknevad tuhanded basilaarkiud e. kuulmekeeled. Helilained, võimendatud kuulmekile ja ovaalakna membraani võngete poolt, kanduvad perilümfi kaudu basilaarmembraani kiududeni. Viimaste võnked põhjustavad nende peal olevate kuulmisrakkude ripsmete põrkumist vastu kattemembraani, vallandub AP, mis kandub edasi mööda kuulmisnärvi pikliku aju tuumadeni ja ajukoore kuulmiskeskusesse. Kuna kuulmekeeled on erineva pikkusega, siis on nad spetsialiseerunud: ühed madalamate, teised kõrgemate toonide vastuvõtuks. Loomadel esineb kuulmishäireid teo mittefunktsioneerimise tõttu tihti kaasasündinutena valge karvavärvusega noorloomadel
Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Seega on sisekõrv peale kuulmiselundi ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on spiraalne torukujuline ja luustunud õõs. Teos on kaks omavahel membraanidega eraldatud ja vedelikuga täidetud kanalit. Basilaarmembraan jaotab selle kanali esikuastrikuks ja trummiastrikuks. Vestibulaar eraldab esikuastrikust teojuha, millesse jääval basilaarmembraani osal asub Corti elund, kus paiknevad sensorirakud. Ovaalakna membraani võnkumised antakse esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi teojuha endolümfile. Tasakaaluelundiks on poolringkanalid, mõik ja kotike. Mõik ja kotike on kaks vedelikuga täidetud kotikest, mille sisepinnal on hulgaliselt karvakestega meelerakke. Kuulmiskorteks asub ülemises oimukäärus. Eristatakse primaarset ja sekundaarset auditoorset välja. Kesk- ja sisekõrva ehitus .
Sisekõrva moodustab luuline kanal, millel on kaks ja pool keerdu, mida nimetatakse teoks. Basilaarmembraan jaotab selle kanali esikuastrikuks ja trummiastrikuks, mis sisaldavad perilümfi. Esikuaknast ehk ovaalaknast algavat kanalit nimetatakse esikuastrikuks ning teoaknast ehk ümaraknast algavat trummiastrikuks. Teo tipul on kanalid omavahel ühendatud. Vestibulaar- ehk Reissneri membraan eraldab esikuastrikust teojuha, millesse jääval basilaarmembraani osal asub Corti elund, kus paiknevad sensorirakud. Ovaalakna membraani võnkumised antakse esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi teojuha endolümfile. Teojuha on täidetud endolümfiga, mille koostis on sarnane rakusisese vedelikuga. Teojuha ja tasakaalumeele juurde kuuluva ümarkotikese vahel on ühendusjuha. Corti elundis eristatakse ~3500 sisemist karvarakku ja 3-4 reas asuvat umbes 20 000 välimist karvarakku. Need on ühenduses närvilõpmetega, mis viivad erutuse spiraalganglionini
valjususe. •Kõrvalest, väliskuulmekäik- lained püütakse kinni ja suunatakse trummikilele, mis •pole täielikku kognitiivsete f-de puudulikkust vibreerib. •Keskkõrvas kuulmeluukesed, trummikile vibreerib vastu kuulmeluukesi. •pole kõnehäiret •Sisekõrvas olev tigu on täidetud vedelikuga, selle sees basilaarmembraan. Vedeliku laine liigutab basilaarmembraani, retseptorrakud aktiveeruvad. •2-poolne sek.ja tertsiaalsete tundlikkuspk. (B 5,7) kahjustus: info integratsiooni häire •Aksonid neist rakkudest moodustavad kuulmisnärvi, mis on 8s kraniaalnärv. kõrgemad tajuprotsessid häiritud. Kuulmismeel 2. AGNOOSIAD jaotatakse: •8
põhi- ja ülemtoonideks. Inimese kuulmissüsteem on suuteline lihthelides korraga eristama kuni seitset lihtheli. Nagu öeldud, kujundavad liitheli põhi- ja ülemtoonid kuuldava heli tämbri ehk värvingu. Kui omavahel liituvad mittesinusoidaalsed võnkumised, on tulemuseks mittesinusoidaalsed liitunud helilained, mida subjektiivselt tajutakse mürana. Kuulmise kohateooria Hermann von Helmholz (1821 - 1894) ja Georg von Bekesy (1899 - 1972): Kõrged sagedused tuvastatakse basilaarmembraani karvarakkude poolt ovaalakna juures, madalad teo tipu lähedal. Kohateooria ei suuda seletada alla 500 Hz sageduse helina tunnetamise mehhanismi, seletatav on aistingute tekke võimalikkus sageduste vahemikus 500 20000 Hz. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 24 Kuulmise sagedusteooria W
annaabi.ee 
