Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Barokk, renessanss ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kunst, tahvel, arhitektuur, fresco, kirik, maalikunst, maas, ristil, botticelli, jeesus, renessanss, rooma, maastik, kõrv, barokk, skulptuur, tahvelmaal, holland, toretsev, michelangelo, ingel, aadamfiline, religioon, altar, maalija, nelinurk, kaunistus, hispaania, absolutism, brandt, vaates, masaccio, figuurid, voluut, ristilt, hieronymus, selosajandil(-16.) · Tuleneb itaaliakeelsest sõnast, mis tähendab taassündi · Itaalia oli tol ajal väga arenenud paik, kaubanduse sõlmpunkt. Samuti suurenes inimeste uskmatus, tõusis huvi maiste asjade vastu, humanism · Antiigi taasavastamine ja uuenduste loomine · Vara- ja kõrgrenessanss · Katoliku kiriku tähtsuse vähenemine, ususõjad, reformatsioon, pildirüüste · Teaduse arenemine ja maadeavastused · Arhitektuuri kõrvale tõusevad skulptuur ja maalikunst · Kunstnikuid hakatakse tundma nimepidi · Tekib 2 kunstikeskust:Itaalia(Firenze, Rooma ja Veneetsia) ja Madalmaad · Iseloomustab:realistliku ja looduslähedase käsitusviisi kasutuselevõtt, tunti anatoomia ja perspektiivi reegleid, skulptuur muutub iseseisvaks · Seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal · Endiselt domineerib religioosne ainestik, luuakse antiigist elurõõmsamaid teoseid Renessanss Itaalias: 1)Vara-
Brunelleschi(1377-1446)- Firenze toomkirikule kupli ehitamine- esimene renessanssi näide. Antiikse portikuse(käik) eeskujul tegi ta" leitud laste kodu". Capella Pazzei ,Santa Croce kiriku õuele. Väga suur ehitus toimus ilmalikes ehitistes palazzo(palee sarnane) Alumine korrus rustikaalses stiilis( tahumata suured kiviblokid) Tuntumad Palazzod: Pitle, Strazzi, Rucellai- selle arhitekt Alberti rajas uue lossi tüübi( vertikaalselt liigentatud süvenditega) . San Andrea kirik Veel arhitekte: da Sangallo, da Laurana. Lombardi, Tullo jne. Kõrgrenessanss(itaalia) Bramante(1444-1541). Väike templientto? San Pietro immortario kloostri õuel. Sai ülessandeks alustadaVatikani lossi ümberehitamist ( Varakristliku basiilika asemele Peetri kirik- ta tegi selle esialgse projekti , tema surma järel jätkas selle ehitamist Michelangelo. Michelangelo-(1475- 1564) Ümbritses Väljaku( Vatikani) lossifassaadidega ja jätkas Peetri kiriku
o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisontaalsete osade tasakaalustatust o kuppel o sambad o Rooma ehituskunsti dekoori ümbertöötlused Itaalia: Vararenessass o Renessansi sünnimaa o Sünnilinn Firenze o Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446) - Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel - Firenze Leidlaste Kodu - Medicite tellimusel San Lorenzo kirik - Pazzi kabel - Tentraalperspektiivi leiutaja - Palazzod: kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, - Palazzo Medici o Leon Battista Alberti (1404-1472) - põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid - lamestatud rustika - üritati rõhutada vertikaalset liigendatust Kõrgrenessanss
Holland - Trepid keerdtrepp - Tuntumad barokikunstnikud ehk väikesed hollandlased. 2. Michelangelo Buonarroti - Pildi formaat väga väike. - Trepi Madonna: madal reljeef , jeesus laps seljaga (reegli rikkumine!) - Teemad: maastik, portree, natüürmort (kangad, kannud, spiraalselt kooritud sidrun..), - Skulptuurid: lilled, olustikupildid. a) ,,Taavet" : kontrapostiasend, 5m ja 20cm. Asub firenzes akadeemia galeriis
hinnati harmooniat, proportsioone; kaarjad jooned Itaalia: tähtis Firenze; juhtpos. kuulus Medici dünastiale; esimene arhitekt Brunelleschi ja tema töö: Firenze katedraali kuppel;lastekodud Capella Pazzi Firenzes; eriti hoogne palazzode ehitamine (2-3 korrust, alumine rustikaalses stiilis- suured tahumata kiviplokid, lihtne, robustne) Palazzo Pitti, Palazzo Rucellai; arhitekt: Alberti üritas ehitisi ümberkujundada antiigi eeskujul San Andria kirik Mandovas; veel arhitekte: Da Laurana, Tullio, Lombardi Pr.maa: reness. Jõudis eirinevate kuningate sõjakäikude ajal, lõplikult juurdus Franqoise I ajal; sakraal(kiriku)arhitektuur ja tagaplaanile; domineeris lossiehitus- Ambois loss(spetsiifiline lossiehitus väga kõrge katus, mis on liigendatud katusekambrite, tornide ja korstendega), tähtsaim ehitis oli Chambordi loss(Loire jõe orus, kuhu reness. ja baroki ajal ehitati massiliselt losse); Fontainebleau lossi ehitamine algas 1523
Vararenessanss Kõrgrenessanss Madalmaad Itaalia 15. saj Itaalia 16. saj 15.-16. saj Skulptuur Maal Maal ja skulptuur maalikunst Tunnus-jooned piiblitegelasi kujutati tõeliste radikaalne realistlik/konservatiivne tasakaalustatud kompositsioon, peen ja realistlik käsitluslaad, konkreetsete(itaalia idealistlik, puhtad värvitoonid, joonte võrratu selgus ja ilu, värvide maalitehniline meisterlikkus, keskaegsete) indiviididena naiivne põhjalikkus/üksikasjalisus harmoonia, värvide sulavus ja intensiivsus
Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). · Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it. taassünd), prantsuse keelest renaissance on alus ajastu nimele. · Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng
· Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad ja lamedad · Hiljem ristvõlv ja silindervõlv · Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks, igas 1 ristvõlv · Transepti ja pikihoone ristumiskohal võiduvärav ehk triumfikaar Saksamaal Hildesheimi kirik · Koor nii idas kui läänes Saint Sernin Toulouse´is · 5-lööviline pikihoone · 3-lööviline transept · 5 kabelit, kabelitepärg · Kooriümbriskäik · Silindervõlvid · Nelitistorn Poitiers´i kirikud Lääne-Prantsusmaal · Väikese kuplite reaga või skulptuuri kujundusega · Nt. Notre-Dame-la-Grande kirik Ida-Prantsusmaa mungaordukloostrid 1. Citeaux 2. Cluny · 5-lööviline
Suurimaks kunsti tellijaks oli Medicite perekond. Metseen, metseenus rikas kirjanduse ja kunsti toetaja. Filippo Brunelleschi(1377-1446). Oli arhitekt ja skulptor. Leon Battista Alberti(1404 - 1472). Teostanud palazzosid, kirikuid. Palju kasutas antiikelemente. Donato Bramante(1444 - 1514). Planeerib Peetri kirikut Roomas. Nurgakivi pandi talle 1506. a. Töö katkeb ja seda jätkab 1547. a. Michelangelo, kes lihtsustab projekti, teeb uue kupli mudeli. Kirik valmib 17. saj. alguses. Andrea Palladio(1518 - 1580) palazzod, kirikud. Skulptuur On tunda antiigi mõju. Kujud looduslähedased, lemmikteemaks paljudel Taaveti kujutamine. Donatello(1386-1466). Alustas tööd Ghiberti abilisena. Brunelleschilt õppis ta perspektiivi põhitõdesid. Romaani ja gooti kunstis peeti rõivasteta inimkeha tabuks, nüüd aga on vastupidi. Püütakse edasi anda õhkuva poeesia tunnetust
Kolm tuntuimat meistrit Stoss, kes on teinud Krakovisse Maria altari; Kraft, kes on teinud kristuse risti kandmist kujutava reljeefi Nürnbergi; Vischer oli kõrgrenessansi meister, on teinud püha seebalduse hauamonumendi; Riemenschmeider, loobud esimesena puualtarite värvimisest, altar, mis kujutab püha õhtusöömaaega Rottenburgis. · Lübecki meistritest tuntumaid Bernt Notke, kuulsaim töö püha jüri lohega; Rode- Niguliste kiriku peaaltar · Maalikunst: Antiigist ei olnud eeskujusid võtta otseselt, aga oli võtta antiigi vaimu. Tervikuna iseloomustas maali- maade kaupa erinevused hästi suure. Looduslähedus, inimesed muutuvad anatoomiliselt korrektseteks, tuleb ka alatimaal, kindlasti kasutati perspektiivi ja religioossete teemade kõrvale tuleb portreekunst. Ka loodus olustikumaal. · Itaalia: Vararenessanss- sünnikoht oli Firenze ja alguses eristatakse kahte suunda. Üks on radikaalne
Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume. Neid ehitatakse enamasti kuplitele,
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia:
tähtsust. Kunstnikud reisisid tellimuste otsinguil riigist riiki, koguti tuntust, täiendati oskusi ja hariti vaimselt. Reness. jagunes: 1) 14 saj eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Tiziani. Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates nii erinevaid kunstnikke nagu Dürer Nürnbergist Saksamaalt ja van Eyck Madalmaadest. Reness suurmeistrite loomingu jäljendamisest kasvas 16.saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika
Pühakufiguurid hakkasid sarnanema itaalia kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejatega. Pikapeale meenutas ainult teose pealkiri, et tegemist on religioosse motiiviga. LORENSO GHIBERTI (1378-1455) kuulsamaks tööks olid Firenze toomkiriku juures asuva ristimiskabeli pronksuksed. DONATELLO (1386-1466) marmorfiguuris "Püha Jüri" on ühendatud maisus ja sakraalsus. Inimisiksuse tähtsuse kasvu loomulik tagajärg oli portreekunsti taassünd. See on ilmalik kunst, kus julgena ja iseteadvana vaatab vastu tolleaegne inimene. Uuesti sündis ka monumentaalkunst, esimese uusaegse ratsamonumendi püstitas Donatello. Kunstnikke hakkasid huvitama inimeste individuaalsed jooned ja inimese anatoomia huvitas kunstnikke võrdselt meedikutega. Maalikunstis jätkus 15. sajandil freskomaali õitseng. MASACCIO (1401-1428) loobus tinglikust ja üldisest skeemist ja püüdis piiblitegelastest teha elavaid inimesi.
julguse jms. järgi. Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud universaalsete võimetega inimene. Iseloomulk on renessansiaja suurvaimude erakordne mitmekülgsus ja nende võimete ulatus. Tunnustust võitsid peamiselt need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja mütoloogiat. Nii erineti käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Visuaalses kunstis hakati nägema eeskätt vaimset loomingut. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. I. 14. saj. eelrenessanss II. 15. saj. vararenessanss III. 16. saj. kõrgrenessanss Renessanss arhitektuur. 1296 a. gooti stiilis alustatud Firenze katedraali kaunistab Toskaana romaani stiilile tüüpiline marmortahveldis
Karnaki ja Luksori templid. Kuningate org(Tutanhamoni kaljuhaud). Hieroglüüfid e piltkiri. Ehnatoni usureform: polüteism asendati monoteismiga- Aton(päike) Atoni auks võttis Amonhotep IV uue nime Ehnaton. Tema naine oli Nofretete. 4. Egeuse e Kreeta-Mükeene kunst(~3000 a tagasi). Suured lossid: Knossos; Knossose palee ehitusest on tulnud sõna labürint. Mükeene lõvivärav. Agamemnoni kullast surimask. 5. Vana-Kreeka kunst(12. - 8. sajand eKr; kunst arenes välja umbes aastaks 600 eKr). Polüteism. 8.saj eKr hakkasid esile tõusma ülikud; Kreeka linnriigid. Puudus ühtne Kreeka riik. Amfiteater: orkestra, proskenion ja skeene. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili(sammaste järgi): dooria, joonia ja korintose stiil. Templid: Zeusi tempel Olümpias(5. saj eKr); Ateena Akropol; Parthenoni tempel(Athena); Erechtoni tempel(karüatiidid) jne. Arhailine
Eksamiks õppimiseks kasuta oma konspekti, 10. ja 11. klassi õpikuid ja internetti. Romaani stiil 10-12 sajand. STIILITUNNUSED: On esimene kogu Euroopat hõlmav kunstistiil. Jõudis Saaremaale. Ehitised on väga paksude müüridega ja suhteliselt madalad, ning osati ehitada ainult silindervõlvi(ümarkaar). (joonis) Kiriku interjöör ja eksterjöör,: Kirikud on madalad ja aknad on väiksed. Aga oli vaja ka kaitsta. KIRIK OLI KAITSEEHITIS JA SEESPOOLT SULETAV. Põhiplaanilt basiilikad (joonis) Põhiplaanilt suured kirikud(joonis)Väiksed kirikud(joonis) Kirikud olid Ida-lääne suunalsed ning altar asus idas. Kooriruum on kiriku muust põrandast veidi kõrgemal. Selle all asus hauakamber ehk KRÜPT. Romaani kirikul on nelitise kohal suur nelitistorn. Torne on kirikul kas 3;5;7;9.... paaritu arv. Itaalia kirikutel torne ei ole. Kellatornid on eraldiseisvad.
Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis
ta oli itaalia kõrgrenessansi üks kolmest ampiiri.skulptuur kujutab napoleon'i õde, ta ei suurkujust, tuntakse eelkõige skulptorina, ei jää lubanud kellelegi seda skulptuuri näidata, seda maalikunstis alla leonardole ja raffaelile.1508 a. hoiti borghese villas ühes ruumis kuku taga Hakkas ta sixtuse laele maalima loomise stseene., tal tuli seda maalida selili neli aastat kabelit kutsutakse paavst sixtus iv järgi. Fresko- niiskele krohvipinnale maalitud pilt sandro botticelli (1445- 1510) sandro botticelli venuse sünd(firenze, uffizi) (1445- 1510) itaalia vararensanssi tippteos, näeme ilu ja primavera (firenze, uffizi) armastusjumalanna just mervahust sündinuna, ta tegelased mercurios(hermes) kaitsmas kevadist piltidel on selgesti väljaloetav renessansiajastu aeda tormituulte eest,kolm graatsiat, venus ja naise iluideaal
15 saj hakkab Itaalias levima ka ilmalik portreekunst loodi portreesid oma kaasaegsetest inimestest. Väga populaarsed sel perioodil olid ka madonna reljeefid, kuid nee ei olnud niivõrd seotud usulise poolega vaid olid ülistuseks ilmalikule emalikule armastusele. Neid valmistati nii marmorist kui ka pronksist. Majoolika oli palju odavad ja tekkis majoolika tehnika - Põletatud savireljeef oli kaetud glasuuriga. Itaalia maalikunst 15 sajandil. Itaalias töötas 15 saj sadu maalikunstnike ja enamasti oli nende teoste temaatika usuline piiblistseenid. Tasapisi hakkas mõjutama renessansslik maailmavaade ja sellega muutusid piiblitegelased kui ka pühakud rohkem kaasaegsete inimeste taoliseks. Hakati rohkem tegema portreesid kaasaegsetest inimestest. Kirikute ja kabelite seintele maaliti fresko tehnikas, puutahvlitele tempera värvidega. 15 saj teises pooles hakkasid levima õlivärvid.
oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, - kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat-erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikud. Inimene hakkas aru saama,
Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnus eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it. taassünd), prantsuse keelest renaissance on alus ajastu nimele. Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng
12. Verocchio kuulsaimat tööd, Veneetsia väepealiku Colleoni karmi ja võimukat ratsamonumenti, peetakse parimaks selle ajastu ratsakujuks.Väga muljetavaldav on ka Donatello Gattamelata ratsamonument Padovas. Kõrgrenessanss (16.saj. I pool) 1. Donato Bramante-kõrgrenessansi arhitektuuristiili rajaja. Huvitus eelkõige kuppelehitiste projekteerimisest (eelistas kupliga tsentraalehitisi, eeskujuks Rooma Panteon). 2. Uus Peetri Kirik e. Püha Peetruse Basiilika-Bramante nägemuses maailma suurim ristiusu pühakoda, kreeka risti kujulise põhiplaani ja vägeva kupliga tsentraalehitis.Ehitustööd jäid aastateks pooleli. 3. Leonardo da Vinci ,,Püha õhtusöömaaeg"-maalitud halvasti püsivate värvidega. Hinnatakse tänu oskuslikule perspektiivikasutusele (väga õnnestunud kompositsioon teose ülesehitus). 4. ,,Mona Lisa", ka ,,La Gioconda"-mona on lühend madonnast-siin emand st.emand
Sest hinge rändamise kaudu võib inimene taas sündida kas looma, inimese või jumalana. 10. Mida või keda kujutasid tavaliselt india vabaskulptuurid? Vabafiguurid kujutasid 11. Millal oli india kujutava kunsti õitseaeg klassikaline periood? 4-7.sajand 12. Nimeta kaks kuulsat india tüüpi templit, neist üks Kambodzas ja teine Jaava saarel Indoneesias. Angkor Vati tempel Kambodzas ja Boroboduri tempel Jaava saarel. 2.HIINA KUNST 1.Kui vana on hiina kunstitraditsioon? IV a ekR 2.Millisele konstruktsioonile on enamasti üles ehitatud hiina arhitektuur? Palkkonstruktsioonile 3.Kes ja millal ühendas Hiina? 4.Milline on Hiina tähtsaim kiviehitis? Suur Hiina Müür 5.Mida tead kuulsate terrakotasõdurite kohta? Millal ja milleks nad loodi? 6.Milliseid erinevaid seisukohti rõhutasid konfutsionism ja taoism?Kuidas nad olid praktilised elus ühitatavad? Taoism looduslähedane elu, sõltumatu ühiskonnast, vaba inimene.
1. CENA VIIMNE ÕHTUSÖÖMAAEG Leonardo da Vinci. Cena. Santa Maria delle Grazie klooster. Milano. Vanadel roomlastel tähendas cena [loe: tseena] peamist söögikorda. Kunstis kannavad sellist pealkirja taiesed, mis kujutavad Jeesust viimast korda õhtustamas koos oma kaheteistkümne jüngriga. Paasapüha, juutide suurim püha, on kevadel ja see on alati pühapäeval. Paasapüha aegu käidi Jeruusalemmas pidustustel ja ka Jeesus käis nii lapsena kui ka hiljem kevaditi Jeruusalemmas. Elu viimastel aastatel tavatses ta peatuda Betaania külas, mis paiknes linna lähedal Õlimäe jalamil, kus teda võõrustas kas pidalitõbine Siimon või hea sõber Laatsarus. Sel kevadel saabus Jeesus Betaaniasse laupäeval. Järgmisel päeval, niisiis pühapäeval, sisenes ta Jeruusalemma. Paljud Jeesuse kodukandi inimesed olid juba mõni päev varem kohale tulnud ja nad
kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, kus katoliku kirik tegi tihedat koostööd valitsejatega Prantsusmaa, Inglismaa enne revolutsiooni, osad Saksa väikeriigid. Kolmandaks, maad, kus võitis reformeeritud kirik(luterlus, kalvinism jms) Inglismaa pärast revolutsiooni, Holland ja osad Saksa väikeriigid. Barokk tuleb sõnast barokko(Portugali keeles eriskummalise kujuga pärl). · Arhitektuur: Väga suuri muudatusi arhitektuuris ei toimunud. Renessansi elemendid kujundatakse
Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas
Renessansi stiil valitses Itaalias 14.-16.sajandil. 2) Too välja vähemalt kolm renessansiajastule iseloomulikku joont! * Humanism-maailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile - Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile- Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal ,,Kevade". Botticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane.
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt
Sisukord Sisukord……………………………………………….……………………………………….1 Sissejuhatus……………………………………………….……………………………………2 1. Ajastu iseloom………………………………………….……………………………………3 2. Arhidektuur……………………………………………….…………………………………5 2.1. Vararenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….………5 2.2. Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….…….19 3. Mööbel ……………………………………………….……………………………………29 3.1. Kirstud……………………………………………….…………………………………..30 3.2. Toolid………………………………………………
inimese vaba tahte väljendus.koopamaalignute kõrval valmistati ka mitmesuguseid luus ja kivist kujusid. Pronksiaeg-4000aekr-5saj rajatisteks Menhirid-arhitektuuri teke. U.4 m kõrgused kivid, km pikkused rajad, arvatavad pühade retkede kohad. Tuntuimad menhirid prantsusmaal Bretagnes . Sellest ajast säilinud ka dolmenid-algelised hauakambrid. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringina tekkis kromlehh, tuntuis on Stonehenge inglismaal. Mesopotaamia kunst Tähendab jõgede vahelist ala. Tänapäeval iraak, eufrati ja tigrise jõe vaheline maa-ala. 3000 a ekr võtsid Sumerid kirja kasutusele-kiilkiri, nendel oli ka kõrgetasemeline niisutuspõllundus, keraamika ja metallurgia.Sumereid peetakse ka ratta ja vankri leiutajateks. Püstitasid suuri astmelisi torne-tsikuraate Tänu vanimale, Gilgamesi eeposele on andmed vanima kultuuri kohta. Kangelaslood, tõekspidamised jm. 18saj Babüloonlased vallutasid sumerite linnriigi,
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või muletulek 1933. aastal.
Kaunistuste juures kasutati sümboolikat, mille tähendust teadsid vaid usklikud. Nt.Kristust tähistas lambatalle õlal kandev mees ja kala; Pühavaimu- tuvi;Peetrust-võti Laemaal ühes Rooma katakombis. 4.saj Vaade Via Latina katakombi Hea Karjane. Marmor. u. 300.a. Roomas. 4.saj Raamatu kunst ja sarkofaagid. Jumala säna kuulutamise tähtsus tõi kaasa raamatukunsti sünni. Kirjutati pärgamendile ja teksti illustreeriti miniatuurmaalidega. Reljeefidega kaunistati sarkofaage aga skulptuurise tegemist välditi, et eristuda Varakristlik sarkofaag. 4.saj. paganlikest religioonidest Kiriku ehituse algus Legendi järgi oli ristikoguduse asutajaks Roomas Peetrus. Ta löödi risti (pea alaspidi) keiser Nero
annaabi.ee 
