b)Sellest lõikasid kasu Eesti enamlased (VSDTP) · Ei pooldanud rahvuslikke taotlusi · Toetajateks vene ja eesti rahvusest töölised · Häälekandjaks Jaan Anvelti poolt Narvas 1913.a. asustatud ajaleht ,,Kiir" c)Duumapoltiitika · Laialisaadetud I Riigiduumas (1906) esindas Eestit 5 saadikut · Sama saatus tabas II Riigiduumat · Tagurlikuma valimisseadusega valitud III ja IV Riigiduumasse valiti Eestist vaid 2 eestlaste esindajat ja 3 baltisakslast · Eesti esindajate eelnõud ei leidnud Riigiduuma tagurliku enamuse toetust ja seega lootus parlamendireformidele kukkus läbi d)Eestlaste edu oli vaid kohalike omavalitsuste valimisel- mitmes linnas (Tallinnas, Pärnus, Valgas jm) tõrjuti baltisakslased tagaplaanile 2.Rahvuskultuuri areng a)Haridus · 1903.a. revolutsiooni päevil kerkis esile emakeelse kooli nõue ja 1906 .a. lubatigi asutada eestikeelseid erakoole
Joonistuskoolis tegeleti graafikaga, portreedega aga tehti ka õlimaale. Tehnikatena olid kasutusel pliiatsi-, kriidijoonised, pastell-, akvarell, guass- ja õlimaal ning graafilised tehnikad. Baltisakslased hakkasid ka näituseid korraldama. 19. saj. II poolel sai baltisakslaste peamiseks kunstikooliks Düsseldorfi akadeemia. Akadeemias valitses idealiseeriv stiil süzee oli väljamõeldud või lavastatud. Düsseldorfis oli professoriteks ka kolm Eestist pärit kunstnikku(baltisakslast). Esimene end eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler(1826-1899) ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. Lõputööks ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium võimaldab tal rännata Euroopas(Itaalias, Pariisis jne) Ta on maalinud altaripildid Cesise kirikule ja Kaarli kirikule Tallinnas(Kristuse prototüübiks Hiiumaalt pärit kubjas).
Joonistuskoolis tegeleti graafikaga, portreedega aga tehti ka õlimaale. Tehnikatena olid kasutusel pliiatsi-, kriidijoonised, pastell-, akvarell, guašš- ja õlimaal ning graafilised tehnikad. Baltisakslased hakkasid ka näituseid korraldama. 19. saj. II poolel sai baltisakslaste peamiseks kunstikooliks Düsseldorfi akadeemia. Akadeemias valitses idealiseeriv stiil süžee oli väljamõeldud või lavastatud. Düsseldorfis oli professoriteks ka kolm Eestist pärit kunstnikku(baltisakslast). Esimene end eestlaseks pidanud maalikunstnik oli Johann Köler(1826-1899) ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. Lõputööks „Herakles toob Kerberose põrguväravast“. Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium võimaldab tal rännata Euroopas(Itaalias, Pariisis jne) Ta on maalinud altaripildid Cesise kirikule ja Kaarli kirikule Tallinnas(Kristuse prototüübiks Hiiumaalt pärit kubjas)
kaitsma. Eestis loodis NSVL sõjalaevastiku paasid, mis asusid Eesti lääneosas, Paldiskis ning Rapla piirkonnas. Baaside lepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. Eestisse saabusid 18.oktoobril miinilaevad, sõjalaevastik ja maaväed. Eesti muutus NSVL protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega ning aktiivsem koostöö Läti ja Leeduga. Eestist lahkus ligi 13 000 baltisakslast, kes viidi elama Saksamaa aladele Lääne-Poolas. Eesti okupeerimine NSVL poolt 1940.aasta suvel Aeg, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. 17.juuni 1940 tuli üle Eesti 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Samal päeval blokeeriti sadamad ja
ära üle 10 tunhande inimese Iseseisev töö 1. Millal algas baltisakslaste õmberasumine Saksamaale- miks ? Baltisakslaste ümberasumine algas 18. Oktoobril 1939. Kuna Molotovi-Ribbentropi pakt jättis Eesti ja Läti Nõukogude Liidu huvisfääri, siis kutsus saksamaa juhtkond kõik baltisakslased ajaloolisele kodumaale. 2. Mitu baltisakslast lahkus Eestist aastatel 1939-1940? Seitsme kuuga lahkus Eestist ja Lätist üle 60 000 inimese ning baltisaksa rahvusgrupp lakkas olemast. 12 660 3. Milline dokument oli 2. M.s puhkemise ajendiks? Baaside leping 4. Millistes eesti piirkondades asusid Punaarmeel suurimad väekoondised 1939-1949.? Läänemaal ja Paldiski ümbruses, Saared, Narvas 5
kaitsma. Eestis loodis NSVL sõjalaevastiku paasid, mis asusid Eesti lääneosas, Paldiskis ning Rapla piirkonnas. Baaside lepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. Eestisse saabusid 18.oktoobril miinilaevad, sõjalaevastik ja maaväed. Eesti muutus NSVL protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega ning aktiivsem koostöö Läti ja Leeduga. Eestist lahkus ligi 13 000 baltisakslast, kes viidi elama Saksamaa aladele Lääne-Poolas. Eesti okupeerimine NSVL poolt 1940.aasta suvel Aeg, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistuda Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. 17.juuni 1940 tuli üle Eesti 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Samal päeval blokeeriti sadamad ja
Kremlit tagasi tõmbuma. 13.märtsil 1940 sõlmitud rahuga, suutis Soome oma iseseisvuse säilitada. 18.oktoobril 1939 algas maavägede sissemarss Eestisse. Narva lähistel riigipiiri ületanud punaväed liikusid Paldiskisse ja Haapsallu; Ibroska juures üle piiri tulnud üksused suundusid Võru, Pärnu ja Virtsu kaudu Saare-ja Hiiumaale. Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisimaks südmuseks baltisakslaste lahkumine. Eestist lahkus 12 660 baltisakslast, mistõtti lakkas baltisaksa rahvusgrupp olemast. Demokraatia juurde tagasipöördumist ei olnud mõtet lähiajal oodata. Kehtima jäid kaitseseisukord, pol tegevuse keeld, kirjasõna tsensuur jt piirangud. AASTA 1944 1944.a jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung. Punaarmee juhkond kavandas Narva vallutamist, mis kestis ligi 7 kuud. Sakslased tõid kodumaale Eesti väeosad ning 30.01 kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni
kehtestati ,,kõvendatud valvekord". * Tsenseeriti ajakirjandust * Ainsaks legaalseks poliitiliseks parteiks eestis jäi Jaan Tõnissoni ,,Eesti Rahvameelne Eduerakond" Riigiduumad: 1906.a kokku kutsutud I Riigiduumasse valiti 4 eestlast ja 1 venelane.Valitsus ,aga ei võtnud algusest peale duumat tõsiselt ja see saadeti enne töö alustamist laiali. 1907- moodustatud teine Riigiduuma saadeti samamoodi laiali ja kehtestati valimisseadus millega või 3ndas ja 4ndas duumas olla 3 baltisakslast ja vaid 2 eesti esindajat. Sellega kukkusid läbi lootused parlamentaarsete reformide teostamisest. Samamoodi läks 1907 laiali ka Balti kindralkuberneride moodustatud Erinõukogu. 1914.juunis puhkes Esimene maailmasõda ,mille tulemusel said lüüa ja lagunesid mitmed Euroopa impeeriumid , kuid ka Ida Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. Omariikluse saavutasid soomlased,eestlased,lätlased,leedulased,poolakad ning tsehhid ja slovakid. Eestlaste vaatenurk:
tõsisemaidki teoseid, samuti laulumänge. Võimekamatele talupoegadele õpetati pillimängu, et nad võiksid mängida härrasrahva pidustustel. Mitmes mõisas olid oma talupoegade orkestrid. Mõningatel pidustustel, näiteks talgute ajal, lõi kaasa ka maarahvas. Linnades esinesid rändnäitetrupid ja külalisesinejad. Viimaste poolt pakutav repertuaar ja tase oli ilmselt väga ebaühtlane. 6) Millal ja kuidas avaldusid baltisakslaste identiteediotsingud? V: Baltisakslast identiteediotsingud avaldusid 19. sajandil kui vajadus rõhutada oma identiteeti lõi pinna baltisaksa kultuuri tekkimisele. 7) Missugused olid baltisaksa estofiilide arvamused ja tähelepanekud eesti rahvamuusikast? Too näiteid nende tegevusest. V: Baltisaksa estofiilid tõid oma nii kodu- kui välismaal ilmunud kirjutistes ära teateid eestlaste kehva ainelise olukorra, haridusolude, aga ka nende rahvaloomingu kohta. Neis leidus andmeid rahvamuusika kohta ja isegi noodinäiteid
juristiharidusega Jaan Anvelt. Riigiduumad. 1906 kokkuastunud I Riigiduumasse valiti Eestist 5 saadikut 4 eestlast ja 1 venelane, baltisakslased jäid esinduseta. Valitsus aga ei võtnud algusest peale duumat tõsiselt. Opositsioonilisust näidanud duuma saadeti laiali enne, kui see jõudis tõsiselt tööle asuda. II Riigiduuma saadeti laiali 3. Juulil 1907, kehtestati valimisseadus. III ja IV duumasse pääsesid Eestist 3 baltisakslast ja 2 eestlaste esindajat. Eestlaste-lätlaste seadusprojektid ei leidnud toetust ning lükati tagasi. Baltimaade kindralkuberneri juures moodustatud Erinõukogul ei läinud ka hästi eelnõud ei rahuldanud eestlaste kõige tagasihoidlikumaidki soove ja 1907 aastal läks Erinõukogu laiali. Edu saavutati vaid kohalike omavalitsuste tasandil. 40. Esimene maailmasõna 1914. juulis puhkes Esimene maailmasõda, mille üheks tulemuseks oli Ida-Euroopa
eest,Läti ,Bessaraabia; Saksamaale jäid Lääne-Poola ja Leedu. Ka eesti levisid kuulujutud MRP lisaprotokolli kohta, kuid neid eelistati mitte uskuda. Eesti siseelus kujunes baaside ajal oluliseks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939. aastal mainis Hitler oma kõnes, et Ida- ja Kesk- Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ning järgneva seitsme kuuda lahkuski Eestist 12 660 baltisakslast liskas sellele ka tuhatkond eesti soost kadakasakslast. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp üldse olemast. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu; kas lepingu sõlmimine oli õige tegu? Eesti avalik arvamus lepingust. Baaside lepind: 28. septembril 1939.a kirjutati alla NSVL ja Eesti vastastikuse abistamise paktile, millega: a)Eesti andis NSV Liidule rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses
· Eestile müüakse soodustingimustel relvi · N.Liit sai Eesti pinnale tuua oma sõjaväe (25 000 meest), rajada baasid (pääs Balti merele) Sisse toodud väed ligi kaks korda suuremad, kui Eesti väed rahuajal (11000 meest), vägede sissemarssimine algas 18.okt 1939. Väed paigutati Saaremaale, Läänemaale, Harjumaale. Nendelt aladelt olid eestlased sunnitud lahkuma. Baasid paigutati tulevasele NSVLi läänepiirile. Eestist lahkus Hitleri kutsel umbes 14000 baltisakslast (ka hirm NSVLi ees), Lätist-Leedust veel rohkem. Alates 1939.a sügisest sattus Eesti väga tugevasse sõltuvusse N.Liidust. Kui Rahvasteliidust toimus seoses NSVLi kallale tungiga Soomele NSVLi väljaviskamine (Eesti jäi erapooletuks). Kui NSVLi lennukid käisid siinsetest baasidest Soomet pommitamas, Eesti valitsus ei protesteerinud. 16.juuni 1940 esitati Eestile ultimaatum (Eesti pole täitnud Baaside lepingut), nõuti täiendavate vägede sissetoomist ja nõuti valitsuse vahetamist
a. kirjutati alla baaside lepingule, Eesti aladele tulid selle leping alusel tuhanded sdurid, tankid, soomukid, lennukid ja sjalaevad. 3) Baaside ajal oli Eesti aladest peaegu terve saarestik NSV sjatehnika all, ning ka lennuvljad mandri Eestis. 5. Umsiedlung ehk baltisakslaste mberasumine Saksamaale, 6. oktoobril 1939. a. mainis Hitler, et Ida- ja Kesk Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse Saksamaale mber, ning jrgneva 7 kuuga lahkuski ainuksi Eesti aladelt ligi 13000 baltisakslast. Nukogude Liidu okupatsioon : 1. 17. juuni 1940. a. marssis le Eesti piiri 90000 Nukogude Liidu sdurit kuna Nukogude Liit oli esitanud kolm peva varem Eestile ultimaatumi, nudes tiendavat kaitset thtsamatesse keskustesse. 2. Juunipre - 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse vljakule mnituhat inimest, htuks oli Punaarmee abiga valitsuse ruumid le vetud ja K. Pts kirjutas alla dokumendile millega nimetati ametisse uus valitsus. 3
selle leping alusel tuhanded sõdurid, tankid, soomukid, lennukid ja sõjalaevad. 3) Baaside ajal oli Eesti aladest peaegu terve saarestik NSV sõjatehnika all, ning ka lennuväljad mandri Eestis. 5. Umsiedlung ehk baltisakslaste ümberasumine Saksamaale, 6. oktoobril 1939. a. mainis Hitler, et Ida- ja Kesk Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse Saksamaale ümber, ning järgneva 7 kuuga lahkuski ainuüksi Eesti aladelt ligi 13 000 baltisakslast. · Nõukogude Liidu okupatsioon : 1. 17. juuni 1940. a. marssis üle Eesti piiri 90 000 Nõukogude Liidu sõdurit kuna Nõukogude Liit oli esitanud kolm päeva varem Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavat kaitset tähtsamatesse keskustesse. 2. Juunipööre - 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest, õhtuks oli Punaarmee abiga valitsuse ruumid üle võetud ja K. Päts kirjutas alla dokumendile millega nimetati ametisse uus valitsus.
· 18.oktoober algas maavägede sissemarss Eestisse · Esialgu paigutati Eestisse 14000 jalaväelast, 337 soomukit, 225 lennukit · Kuigi vormiliselt jäi Eesti iseseisvus püsima muutus Eesti N.Liidu protektoraadiks ning välispoliitika sõltuvaks idanaabri omast · Eesti olukorda komplitseeris Talvesõda, üritati säilitada ranget neutraliteeti · Eesti siseelus kujunes oluliseimaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine lahkus ~12600 baltisakslast Hitleri üleskutsele 6.oktoobri kõnes · Eesti valitsuse etteotsa astub Jüri Uluots, kuid demokraatia poole tagasipöördumine tundub ületamatult raske ( endiselt kehtib kaitseseisukord, poliitilise tegevuse keeld, kirjasõna tsensuur jne...) Eesti Okupeerimine ja annekteerimine N.Liidu poolt Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, alustati suhete teravdamist. · 14.juuni esitas N
Valitsus püüdis jätkuvalt säilitada neutraliteeti, rahva poolehoid kuulus aga soomlastele. Rahvusmeelsed ringkonnad korraldasid salajasi korjandusi soomlaste toetuseks. Edastati luureandmeid Punaarmee kohta, mindi üle lahe naabritele appi. Baaside aja olulisemaks sündmuseks kujunes baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939 pidas Hitler kõne ning mainis rahvusgruppide ümberasustamist. Järgneva seitsme kuu jooksul lahkus Eestist 12 600 baltisakslast, 1000 kadakasakslast. Lakkas olemast baltisaksa rahvusgrupp. Peaministri kohalt astus tagasi Kaarel Eenpalu, asemele Jüri Uluots. Endiselt kehtisid kaitseseisukord, poliitilise tegevuse keeld, tsensuur ja muud piirangud. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Eesti okupeerimine Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed Taani ja Norra. Mais okupeeriti Holland ja Belgia, tungiti Prantsusmaale. Prantusmaa rinne murti läbi, hulk Prantsuse sõdureid vangistati, juunis langes Pariis.
Eestlased olid sunnitud lahkuma aladelt, kuhu baasid rajati. Baasid rajati Paldiskisse, Raplasse, Hiiumaale ja Saaremaale, kuna oli vaja kindlustada oma uut tulevast läänepiiri ning nendest kohtadest oli kõige parem vaenlastel Eestile läheneda. Eestisse tuli algselt ligikaudu 25 tuhat punaarmeelast (ohvitseride puhul lisandus ka perekond). '39 aasta sügisel, Hitleri kutsel, lahkusid Eestist baltisakslased, kannab nimetust Umsiedlung, lahkus ligikaudu 12,6 tuhat baltisakslast, tervikuna lahkus Eestist kuskil 14 tuhat inimest. Need saklased paigutati Poola aladele, Lääne-Preisimaale (poolakad tõsteti oma kodudest välja ilma varanduseta jms, pidid ise hakkama saama ja uue elukoha leidma). '39 aasta sügis '40 aasta kevad oli Eestis olukord, kus Eesti oli küll iseseisev, kuid kohapeal viibisid NSVL väed, mis piiras vabadust. Olukord muutus 16 juuni '40 Eestile esitati ultimaatum. Eestilt nõuti täiendavate vägede sissetoomist ning valitsuse vahetust
sisepoliitikat. Uueks valitsusjuhiks (peaministriks) määrati Jüri Uluots. K.Päts üritas ebaõnnestunult laiendada senise valitsuse kandepinda ja kaasata koostöösse ka opositsiooni tegelasi (erandiks välisministriks saanud tööerakondlane Ants Piip). Uus valitsus jätkas senist ebademokraatlikku juhtimisstiili. Vastavalt NSVL-Saksa kokkuleppele lahkus alates oktoobrist Eestist u 14tuhat baltisakslast ja arvestatav hulk “kadakasakslasi” (nn Umsiedlung). Kasvasid majandusraskused, kuna kaupade eksport ja import oli sõjategevuse tõttu takistatud. Samal ajal aktiviseerusid eesti kommunistid, kes kasutasid ära Eesti võimude soovi mitte rikkuda suhteid NSVL-ga. Eesti välispoliitika sattus baaside lepingu tõttu suurde sõltuvusse NSV Liidust vaatamata sellele, et viimane teatas oma soovist austada väikeriigi iseseisvust
enamlased vahetulemuse põhjal 37,1% häältest. Ehkki toetus kõikidele sotsialistlikele erakondadele kokku oli koguni kasvanud ja enamlased olid endiselt suurima toetusega partei, tähendas see omariiklust pooldavate rahvuslike jõudude võitu. Enamlased kartsid, et väejuhatuse jutule pürgiva baltisakslaste delegatsiooni tabamist, katkestasid enamlased valimised ja kuulutasid välja piiramisolukorra. Umbes 500 nimekamat baltisakslast ja paarsada eestlast küüditati Siberisse. (A. Adamson, T. Karjahärm, Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Kirjastus Argo 2004, lk 183-184) Saksamaa asub pealetungile Enamlaste riigipöörde järgselt aktiveerusid ka baltisakslased. Eestimaa rüütelkond otsustas venemaast lahku lüüa ja paluda abi Saksa keisrilt. Teated baltisakslaste salasepitsustest jõudsid enamlasteni, kes kehtestasid Eestis piiramisseisukorra.
BAASIDE AEG Valitsus, sõjaväejuhid ja Riigikogu komisjonid leidsid, et kuna eestil puuduvad sõjapidamiseks piisavad vahendid, võeti Kremli nõudmised vastu. Sellega andis eesti NSV liidule rendile palju maa-alasid, kuhu tekkisid sõjaväebaasid. Niisiis saabus punaarmee siia. Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisemaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. See toimus nii, et Hitler andis käsu baltisakslastel ümber kolida Saksamaale, ning järgnevate kuudega lahkuski eestist 12 660 baltisakslast, lisaks tuhatkond eesti soost kadakasakslast. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp olemast. 2. Omariikluse taastamine 1990-91 muutus olukord Baltikumis pingeliseks. Gorbatsov saatis leedule läkituse nõudes nõukogude liidu ja Leedu NSV põhiseaduse taastamist. Keeldumise korral ähvardati kehtestada presidendivõim. 15. Jaanuaril korraldati kõigis kolmes Balti riigis meeleavaldused. 13.Jaanuari varahommikul ründas KGB erigrupp Alfa Vilnuse teletorni ning selle käigus hukkus 14 inimest
oktoober saabuvad ülejäänud Vene väed Sisepoliitika ● Kaarel Eenpalu valitsus astub tagasi ● Uueks valitsusjuhiks saab Jüri Uluots ● Kaitseseisukord püsis ● Kehtis tsensuur ● Erakonnad jätkuvalt keelatud ● Riigikogu arutas ainult teisejärgulisi küsimusi Majandus ● Tööpuudus ● Paljud asjad talongide eest Eestist lahkub umbes 14000 baltisakslast ja isehakanud sakslasi
· 6 august 1940 anneteeriti eesti lõplikult nsv liidu poolt · Roogivolikogu muudeti ENSV Ülem õukoguks · Päts ja Laidoneer saadeti siberisse · Pangad ja tööstus ette võtted natsioneeriti. Kroonid vahetati rubladeks Töö atlasega 1. Baltisakslaste ümberasumine algas 1939-1940. Sest Saksamaa juhtkond kutsus kõik baltisakslased ajalooolisele kodumaale tegasi 2. 12660 baltisakslast 3. MRP 4. Läänemaal. Saartel ja paldiski ümbruses 5. Kirovi oblast, Komi ANSV, Tomski oblast 6. Nord, Süd, Rinne 7. Nord läks baltikumi poole 8. Lääne virumaal 9. Võrus Saksaokupatsioon eestis 22. juuni 1941 tungis saksamma nõukogude liidule kallale :D Saksamaa ei soovinud väikeriikide iseseisvust Balti riigid oli nrp lepinguga likviteeritudpeale suurt küüditamist(14 juuni 1941) hakkasid
28 Sept.- alustab NSV liit ka Baltiriikide osas MRP realiseerimist 24. Sept- Eestile ultimaatum, baaside rajamine selle territooriumile. Oktoobris tehakse sama ka Läti ja Leeduga. 28. Sept- baaside leping „Vastastikuse abistamise pakt“.. Eestisse tulevad Baasid rannikupiirkonnas, Saarte, Paldiskis. Kokku pidi saabuma 25000 punaarmee sõdurit. Algab baaside ajastu. Oktoobris kutsutakse Saksamaa poolt kõik baltisakslased tagasi kodumaale- UMSIELDUNG!!!Eestist lahkub u 13000 baltisakslast. Seda peetakse halvaks märgiks Baltiriikide poolt. Samasugused ettepanekud tehakse ka Lätile ja Leedule. 25000 punaarmeelast saabuvad oktoobris eestisse. Soomele tehakse pakkumine vahetada territooriumid. Karjala Venemaale, põhjapoolsem osa Soomele. Soome pole nõus. Mannerhein ehitas kindlustusteliini. Soome baasilepingut vastu ei võta. 29 nov puhkeb Talvesõda. See oli NSV liidu poolt provotseeritud- tulistab ise oma mehi ja süüdistab selles Soomet
Punaarmee sissemarss oktoobri keskel mõjutas olulisel määral Eesti sisepoliitikat: · Uueks valitsusjuhiks (peaministriks) määrati Jüri Uluots. · K. Päts üritas ebaõnnestunult laiendada senise valitsuse kandepinda ka kaasata koostöösse ka opositsiooni tegelasi. · Uus valitsus jätkas senist ebademokraatlikku juhtimisstiili. Mariia Kurisoo ajaloo konspekt · Vastavalt NSVLSaksa kokkuleppele lahkus alates oktoobrist Eestisse ~14 tuhat baltisakslast ja arvestatav hulk ,,kadakasakslasi". · Kasvasid majandusraskused, kuna kaupade eksport ja import oli sõjategevuse tõttu takistatud. Kasvas tööpuudus ning kerkisid esmatarbekaupade hinnad. · Aktiviseerusid Eesti kommunistid, kasutades ära Eesti võimude soovi mitte rikkuda suhteid NSVLiga. 4. Baaside ajastu välispoliitika:
· Maavägede sissemarss Eestisse algas 19.oktoobril · Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allakirjutamist Nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabris. · Olukorda raskendas talvesõda. Püüti jätkuvalt säilitada ranget neutraliteeti. · Rahva poolehoid kuulus soomlastele. · Olulisem sündmus baaside ajal: baltisakslaste lahkumine! Seitsme kuuga lahkus Eestist 12660 baltisakslast, lisaks tuhatkond eesti soost kadakasakslast. · Ka uue valitsuse esimesed sammud näitasid, et demokraatia juurde tagasi pöördumist ei maksa lähiajal oodata. · Endiselt kehtisid kaitseseisukord, poliitilise tegevuse keeld, kirjasõna tsensuur ja muud piirangud. Nõukogude okupatsioon(ptk. 36) Eesti okupeerimine · Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust.
kõnelemine avalikes kohtades sh linnatänavatel. Ve võimud hakkasid ka arreteerima mitmeid baltisaksa tegelasi, süüdistades neid Sa poole hoidmises. Hobusteprotsessid ( paremate hobuste varjamine Ve armee eest), Pastoriteprotsessid (ei ole piisavalt palvetanud Ve relvade võidu eest). Repressioonide alla langesid ka need baltisaksa pastorid, kes humanistlikest kaalutlustest organiseerisid abi sõjavangide abistamiseks. Balti kubermangudes saadeti välja umbes 700 baltisakslast. Kampaania omandas üsna äärmuslikud vormid. Sakslastevastane hoiak ulatus ka kaugemale. Riigiduuma IV koosseis organiseeris komisjoni "Saksa mõju vastu võitlemise erikomisjon....". võeti vastu seadusi, mis piiraks baltisakslaste mõjuvõimu. Kaotati ära nende privileegid. Otsustati likvideerida ka mõisapolitsei. Võeti kõik baltisakslaste rahaühistud riigi poolt üle, allutati Ve rahaministeeriumile. Tegemist peamiselt sõnalise kampaaniaga,
Viimastel aastatel on suurenenud nende rahvuste osakaal, mis on Euroopa suurrahvad-piirid on lahti. Nö Nõukogude Liidu inimeste arv on vähenenud. Taatlaste osakaal on Eestis tõusnud. Miks? Rahvuslik koosseis 1934. Aastal- Linnades oli päris palju sakslasi. 2000. aastal on venelaste osakaal suurenenu, just linnades. Ära on kadunud rannarootslased. Sakslaste asustus Eesti aladel lõppes 1939. aastal(21 000 baltisakslast viid Saksamaale, see kultuur Eestis lõppes). Lõppes ka Rootsi-Eesti kultuur Eestis. Suur hulk Eestlasi küüditati. Ida poolt tuldi aplju sisse. Venelased- ajalooline kokkupuude piirialadel. 17-18 sajandil vanausulised peipsi järve lääneraanikule. Alutaguse-segaasustusega ala (polovernikud-tänaseks eestistunud, kodukeeleks oli Eesti keel )18 saj hakkas venelaste hulk eelkõige kasvama läbi linnade ( sõjaväelased, kaupmehed, ametnikud). 1782 moodustasid
Hitler kõneles, et ta plaanib tuua tagasi isamaale kauged rahvuskaaslased baltikumist. Tallinnasse saabusid laevad baltisakslaste jaoks. Dokumendid reguleerisid baltisakslaste lahkumist kodakondsusest. Loodi Eesti ja Saksa vaheline valitsus, kus kokkulepiti, et tegeletakse nende vara mahamüümisega ja antakse raha üle omanikele. Paljud lahkusid vastutahtmist. Tulevik oli ebamäärane ja tume ning seetõttu baltisakslased otsustasid lahkuda. Eestist lahkus 13 000 baltisakslast. Mahajäänud pidid taotlema eriloa elamiseks ja hiljem ise lahkusid. Lahkujad paigutati endise Poola riigi territooriumile ehk Warhelandi. Kokku Baltikumist viidi välja 60 000 baltisakslast. Samuti põgenesid nendega teenijad, kasvatajad, kokad, kes ei suutnud end lahti rebida baltisakslastest. Eesti ja N. Liidu suhted baaside ajastul - Talvesõda, uued nõudmised, 15.05.40 leping: Omavaheline suhtlus oli korrektne, mõlemad üritasid vältida omavahelisi
leiti ettekääne, miks see ei peaks kokku tulema - baltisakslased ei olnud loobunud soovist luua ühtne Balti riik. Enamlased kuulutasid baltisakslased riigireeturiteks ja 27. jaanuaril andsid enamlased välja kurikuulsa lindpriiuse dekreedi, millega kuulutati kõik baltisakslased väljaspoole seadust ja anti luba kõikidele inimestele kõiki baltisakslasi arreteerida. Tegelikult käivitused ka eesti iseseisvuslaste vastu aktsioonid - u 500 baltisakslast ja u 200 eestlast Tallinnas ühes vanglas arreteeritud. Arreteeritud saadeti edasi Venemaale, u 200 baltisakslast saadeti edasi Siberisse, kust nad pääsesid tagasi alles pärast Bresti rahulepingut. Sama- aegselt lindpriiuse dekreediga pandi seisma ka AK valimised. Ei kavatsetud enam edasipidi kokku kutsuda Eesti AK. Sellises olukorras kujunes iseseisvuslaste jaoks tähtsamaks keskuseks Tallinna eesti haritlaste klubi - jätkas kooskäimist Estonia seltsimajas
saadetud. poliitilised piirangud, Edukalt rakendati kõikvõimalikke poliitilisi piiranguid, keelati vastaspoliitikute koosolekud, ajakirjanduses keelati kõigis ajalehtedes tasuliste kuulutuste avaldamine, mis oli ajalehtede põhiliseks tuluallikaks. Algasid ka poliitiliste vastaste arreteerimised. lindpriiuse dekreet; Jaanuaris kuulutati kõik baltisakslased lindpriideks. Tegelikult arreteeriti ka juhtivaid eesti rahvuslasi. Kokku jõuti vahistada ca 500 baltisakslast ja üle 200 rahvuslase. majandusreformid – natsionaliseerimine, tööliskontroll, mõisate ülevõtmine. Majandusreformidest anti välja dekreet, mis kuulutas kõik rahaasutused riigistatuks. Väiksemad kommertspangad pandi lihtsalt kinni. See muutis olukorra rahanduses pm kontrollimatuks. Natsionaliseerituks kuulutati ka suuremad tööstusettevõttete varad võeti neilt ära, minema aeti kõrgemalt tasustatud tegelased. Enamik suurtest ettevõtetest jäi seisma.
annaabi.ee 
