MAITSETAIMED Aivo Puusild 1. Millised maitsetaimed tuleb ette kasvatada? Ette tuleb kasvatada näiteks sidrun-meliss, piparrohi, basiilik vajab samuti ettekülvamist, liivateed kasvatatakse ette ainult seemnest. 2. Mida võib otse avamaale külvata? Avamaale võib otse külvata estragoni ja taimi mis ei karda öökülmi. 3. Millal on õige aeg hakata külvama? Õige aeg on külvama hakata kui mulla temperatuur on sobiv ja ei ole kartust öökülmasid külmaõrnade taimede puhul. 4. Milliseid liike saab paljundada seemnetega? Estragon, Rosmariin, Meliss, Piparrohi. 5. Nimeta vähemalt kolm maitsetaime mida me kõige esimesena külvame? Basiilik, spinat, koriander 6. Kuidas paljundada pistikutega?
Räpina 2015 Pika ja lühiviljalised kurgisordid (sisaldab 6 sorti) I LÜHIVILJALISED KURGI SORDID 1. Kurk ´Adam´F1- haigusekindel ja annab pikalt saaki Iseviljuv hübriidsort. Vastupidav kärntõvele, lehelaigulisuse ja ebajahukastele. Viljad mõruainevabad, väikeste kühmukestega. Sobib hästi marineerimiseks. Külvatakse kastidesse aprillist-mai alguseni. Avamaale istutatakse juuni alguses. Avamaa kurki võib kasvatada ka kasvuhoones. Esimesi vilju võib maitsta 45-47 päeva peale tärkamist. 2. Kurk ´Dolomit´F1- sort, mis kuangi ei vea alt Siledakooreline, varajane. Väga saagikas taim. Viljad on kõrge kvaliteediga ja säilitavad suurepärase sisestruktuuri. Taimed võib ette kasvatada või külvata otse avamaale. Hea hoidiste valmistamiseks. 3
..25 oC, taluvad lühiajaliselt öökülmi nii istikuperioodil kui sügisel. Opt. kasvutemperatuur 15...20 oC, orgaaniliste ainete juurdevool (assimilats.,= dissimil.) lakkab 30 oC. soojanõudlikud: pärinevad troopilistelt aladelt (kurk, kõrvitsad, melon, tomat). Hakkavad idanema temperatuuril 10...15 oC, opt. 20...30 oC, ei talu to alla 0oC (mõningad kultuurid +3 oC). Kasvuks optimaalne temperatuur on 20...30 oC, orgaaniliste ainete juurdevool lakkab +40 oC. Avamaale külvil tuleb jälgida, et muld oleks piisavalt soojenenud (kurk 12...13 oC) ja ei oleks öökülmaohtu. Temperatuuri reguleerimise võimalused on põhiliselt kasvuhoones: avamaal külvi ja istutusaja valik - külmakindlad (porgand) külvatakse avamaale esimesel võimalusel ja koristatakse peale öökülmade saabumist, lõunapoolse kallakuga maad - soojenevad kiiremini, kergem lõimis = soojem. tuulekaitseribad põllul tõstavad temperatuuri 1,5..
esimesel poolel. Vahekauguseks jättavarajastel sortidel 50 x 50 cm, keskmistel 60 x 60 cm ja Kasutatakse toidu hilistel 70 x 70 cm. Istudada pilvisel või vihmasel valmistamisel, päeval või siis õhtupoolikul. hapendamiseks Kasvutingimused ja agrotehnika sama, mis valgel Salatite valmistamiseks, peakapsal toitude garneerimiseks Lillkapsa istikud on suhteliselt külmaõrnad. Neid võib avamaale istutada vahekaugusega 50 x 50 cm alles pärast suurte öökülmade möödusmist. Istikud ei tohi olla väljaveninud ega liiga suured, sest siis õisikut ei teki. Lillkapsast tuleb hoolega mullata, anda pealtväetist ja kasta, et ei tekiks kasvuseisakut. Toidu valmistamiseks Kasvukohale istutatakse rooskapsas mai lõpul vahekaugusega 60 - 70 cm. Suvine hooldamine seisneb mulla kobestamises, pealtväetamises ja umbrohutõrjes
salveid pühaks taimeks. – Koos rooma sõduritega levis salvei Vahemeremaadest Kesk-Euroopasse, kus teda hakati kasvatama peamiselt kloostriaedades. – Inglismaal kasvatatakse salveid juba alates 14. sajandist. Kasvatamine – Seemned külvatakse kasti märtsis, vähemalt 1 cm sügavusele. – Tõusmed tärkavad kolme nädala jooksul. – Vajab pikeerimist või hõredat külvi (2...3 cm vahedega). Kasvatamine – Avamaale istutatakse juuni algul, 30...40 cm vahedega. – Vajab päikesepaistelist kasvukohta ja kuiva, sügavalt haritud kasvupinnast. – Salvei kasvatamiseks ei sobi liiga happeline muld. Kasvatamine – Esimesel aastal kasvab aeglaselt. – Meie oludes on külmaõrn ja vajab talveks katmist. – Kevadel lehtib suhteliselt hilja, mitte enne mai keskpaika. – Seejärel tuleks taimi tugevalt kärpida. – Talub pügamist hästi.
tunnused nt. rabarber saadakse suuremat ja varasemat saaki Nt. sibul, või taim ei anna seemneid nt. mädarõigas. · Sibulate abil · Juurikate ja puhmikute jagamise teel · Juure ja varre pistikutega Külviaeg · Sõltub kevade saabumisel ja mullastikust Võimalikult vara külvatakse külmakindlaid köögivilju Kiirekasvulisi köögivilju külvatakse mitu korda veg. Perioodi jooksul Soojanõudlikud köögiviljad avamaale, kui mulla temp on +8 C Külvisügavused · Kerge muld Tomat 0,3-0,4 cm Kapsas, kaalikas 1-1,5 cm Sibul, till 1,5-2,5 cm Peet 2,5-4 cm Aedhernes kõrvits 4-5cm Aeduba 4-5cm · Rasked mullad Tomat Kapsas, kaalikas 0,5-1 cm Sibul, till 1-2 cm Peet 2-3cm Aedhernes, kõrvits 3-4 Aeduba 3-4cm 2 kt Juurköögiviljad Redis: · Kuulub ristõeliste sugukonda, rõika perekonda · On aedrõika teisend · 1. A taim
Valmislõigatud juurepistikud asetatakse kas püsti või veidi kaldu liivase huumusmullaga pikeerkasti või üksikult väikestesse pottidesse ning kaetakse ligikaudu sentimeetri paksuselt mullaga. Pistikutega kaste ja potte hoitakse jahedas kasvuhoones või keldris kuni esimeste võsude ilmumiseni. Tavaliselt kulub selleks 6...8 nädalat. Juurdunud pistikud asetatakse valgesse kohta poolsoojasse kasvuhoonesse. Järk-järgult harjutatakse neid välisõhuga ja istutstakse suvel avamaale peenardele. Juurepistikud võib juunis-juulis panna ka avamaale. Selleks pannakse 10...15cm pikkused jämedad juurelõigud huumusrikka mullaga peenrasse ning kaetakse umbes 5cm paksuselt mullaga. Pealt multšitakse, et muld püsiks niiske. Kuival ajal kastetakse mõõdukalt. Esimesed lehed ilmuvad tavaliselt sügiseks, vahel ka järgmisel vegetatsiooniperioodil. Talveks kaetakse peenar kuuseokste või puulehtedega. Rennvõrsik
ahvidel on loomade kohta suur IQ. Kaputsiinahv on väike sihvaka keha ja koheva haardsabaga loomake. Ta nina on lai,suured sõõrmed asetsevad teineteistest eemal.Kaputsiinahv on väga kartlik ja peidab end tihedasse puuvõrasse,kus ta äärmiselt vilkalt ringi liigub. Tänu harali suurvarbale,pikkadele sõrmadele ja sabale ,mis spiraalselt umber oksa keerdub,saab ta puhata oksa küljes rippudes.Kuigi kaputsiinahv on puiseluine ,võib ted aka maapinnal näha,mõnikord läheb ta koguni avamaale seiklema.Kaputsiinahv elab kuni paarikümnelises rühmas. Tema intelligentsus on võrreldav simpansi omega.Kaputsiinahv on huudishimulik ja käelises tegevuses osav. Ta on kogenud uurija,kes ei väsi proovimast kõikvõimalikke taimi ja puuvilju.et välja selgitada nende tarbimisomadusi.
Esimesed kobarad suured (5-12 vilja), Tärkamisest 90-130g 30-100cm hiljem väiksemad. Kasvatamiseks kasvuhoones ja kiletunnelis. esimeste viljade valmimiseni 105- 115 päeva Madalakasvuline tomat avamaale ja kasvuhoonesse. Tugeva 5. Tomat 'Betalux' lühikese varrega. Kartulilehe sarnased lehed. Ümarlapikud, Väga varajane 65-70g 40-50 cm sügavpunased lihakad tomatid. Väga maitsvad viljad. Pilt Allikas Hortes Eesti Taimekasvatuse Instituut Hortes Hortes Seemnemaailm Eesti Taimekasvatuse Instituut Seemnemaailm Seemnemaailm
faasis kurgi kuivlaiksus ja tõusmepõletik. ja 3 päeva pärast Aliette 3 Kõik kahjurid: Hooghännalised, aia- Aliette kulunorm 3 päeva. karusääsk, ripslased, karilased, l/ha lehetäid, kedriklestad. Enne Antraknoos, askohütoos, kuivlaiksus, Topas 100 EC 3 päeva õitsemis närbumistõbi, tõusmepõletik, kulunorm 1,5 l/ha t jahukaste ja ebajahukaste. Külv ja istutus Avamaale istutamiseks kasvatatakse kasvuhoones taimi ette, külvates seemned potti või kassetti, mis on 5…6 cm läbimõõduga 2…3 cm sügavusele. Külviaeg või istutusaeg avamaale –peale öökülmaohu möödumist – tavaliselt mai lõpp, juuni algus. Muld 5 cm sügavusel +10...+12ºC. Avamaal tärkab külvatud kurk 5...6 päevaga. https://www.youtube.com/watch?v=yofrwfxahk8 Saagikoristus • Alates juuli 3. nädalast kuni esimese öökülmani.
aga vähesel määral. KASVUKLIIMA Soe ja päikseline kasvukoht. Ei vaja palju niiskust. Mulla suhtes pole nõudlik, kasvab hästi nii liivastel, kui savikamatel muldadel. Kasvab parasvöötme ja sammuti ka lähistroopilise kliimaga aladel. Optimaalne temperatuur kasvuks on 21-26 kraadi. KUIDAS KASVATATAKSE JA SAAGIKUS Külv viiakse läbi aprilli lõppus- mai alguses avamaale, jäteks vaheks 20- 30 cm. Päevalille seemnete külvisügavus on 2- 3 cm. Idanemistemperatuur 16 kraadi. Annab ühe saagi aastas. MILLEKS KASUTATAKSE Päevalille seemneid kasutaatkse söögiks ja nendest pressitakse päevalille õli. Õites leidub vees lahustuvat punast värvainet Kartamiini, mida kasutati varem kangaste värvimiseks. Päevalille osi on kasutatud loomasiloks, kütteks, ehitusmaterjaliks ja biotehnoloogiatööstuse tooraineks.
1 seda leevendada. Kasvuaegne väetamine virtsalahusega (1:10) või Allgrow merevetika ekstrakti (1,5 % lahus 1 kord näd. sobib ka tilkkastmissüsteemi. Kasvatustehnoloogiad-käesoleval ajal kasvatatakse kurki mustakile multšiga ja kattelooriga. Kasutatakse ka avamaal tilkkastmissüsteeme. Kasutatakse seemnest külvi ja kasvatatakse istikud ette. Otsekülv tehakse avamaale mai lõpul- juuni algul, siis kui mulla pindmine kiht on soojenenud 10…12ºC-ni. Seeme külvatakse 2-3 cm sügavusele, külv kaetakse kattelooriga. Hektarile kulub 30000-60000 seemet, taimed tärkavad 6-7 päevaga. Istikud kasvatatakse avamaa tarbeks ette 5-6 cm läbimõõduga kassettides. Kasvusubstraadina kasutatakse istikute ettekasvatamisel neutraliseeritud ja väetistega segatud turvast
Aed-liivatee vajab kindlasti talvekatet kahel põhjusel: esiteks külma ja lumeta talve pärast, teiseks varakevadise päikese eest, mis võib põhjustada taimede kuivamist. Külmakahjustused taimedel taastuvad aeglaselt, kuid enamasti südasuveks. Paljundamine Paljundatakse seemnetega, jagamise teel ja pistikutega. Kuna Tüümian kuulub valgusidanejate hulka, kaetakse seemned kergelt mullaga või liivakihiga. Tärkavad 2-3 nädalaga. Külvid tehakse mai kuust alates avamaale. Noored taimed istutatakse peenrale 20*20 (või 20-30 cm) suuruste vahedega. Jagamise teel saab paljundada vanemaid puhmaid ja selle töö võiks ette võtta kevadel, et taimed jõuaks korralikult juurduda. Vanematelt taimedelt võib suvel pistikuid lõigata. Saagi kogumine kogutakse noori võrseid ja lehti kogu suve jooksul. Kuivatamiseks lõigatakse oksad vahetult enne õitsemist, hiljem eemaldatakse suuremad varreosad. Lehti ja noori võsusid võib koguda maist hilissügiseni
ennakõidumist kasvatamiseks kattelooriga seenhaiguseid niiskus 95% Ka kõrge temp. annab Avamaale võib ka istutada kibeda maitse istikud Ei talu varjulist kasvukohta Peenar võiks olla kaetud Kui taim õitseb, las õitseb, multsiga (kile, freesturvas) siis seemned pudenevad ja
pisikesed, määrdunud-valged või roosakad. Õitseb tasaseks rullimisest. Tõusmed Ravimtaimena puhitust VI-IX. Tugevalõhnaline. ilmuvad 20-23 päevaga. Taimed leevendav, seedimist Eestis külmaõrn, pärit vahemeremaadest istutatakse avamaale öökülmade soodustav möödumisel. . Tüümian e. aed-liivatee Püstiste, alusel putunud, 30-40cm vartega Eelistab sooja Seemned külvatakse kasvuhoonesse Noori võrseid ja lehti igihaljas poolpõõsas. Varred on hästi harunenud ja päikesepaistelist aprilli keskel, kaetakse ainult väga kasutatakse lambaliha, aga
Võib-olla oleme ahvide sugulased kuna nemad omasid kõige suuremat potentsiaali abstraktse ajutegevuse tekkeks. Ehk oli see üks põhjuseid miks inimahvid tulid puu otsast alla ja haarasid pihku teravad kivid, et lihtsustada oma igapäevaseid tegevusi. Pika peale said teravatest kividest juba sihikindlalt valmistatud luunoad ja kivikirved ning kaua ei läinud kui need vastsed ,,inimesed" kolisid koobastesse. Natukese ajaga tuldi välja metsast ja koliti avamaale, kus toidu hankimine muutus mitmekülgsemaks. Isased jahtisid metsas ulukeid ja lapsed ning emased korjasid metsast seeni, marju, juurikaid ja muud söödavat. Sellise tööjaotuse tõttu kujunes mehe positsioon perekonnasUlukite nahast tegid nad endale riideid, et ilmastikuoludega hakkama saada. Kui aga toidumoon hakkas piirkonnast otsa lõppema, siis hakati rändama parematele jahimaadele. Kui nüüdseks juba täieõiguslikud inimesed siiamaani
ilupuude ning -põõsaste tootmine. Ettevõttes kasutatav tehnoloogia pärineb Soome ettevõttest Lännen Plant Systems. Tänu kasvatuskastidele on paremini tagatud taimetoodangu kvaliteet, eriti aga taime juurekava areng. Asuvad Võrumaal Sõmerpalu vallas. Ettevõte omab metsakultiveerimismaterjali tootmise tegevusluba (nr. 105) ning on kantud taimetervise registrisse (nr. 1163) Kalevi talu puukool alustas metsataimekasvatusega 1998. aastal, kui külvati avamaale hariliku kuuse seemned. 1999. aastal suurendati kasvupinda ja tehti esimene arukase külv turbapeenardele. 2005.aastal müüdi metsa ja põllule istutamiseks 346 tuhat puutaime. Kaseistikute toodangumaht oli 2005.aastaks kolmekordistunud, kuid avamaal kasvatatavate kuuseistikute maht on jäänud samaks. 2001. aastal ehitati katmikala ja alustati suletud juurekavaga metsataimede kasvatamisega. Pottides kasvatatakse hariliku kuuse- ja kasetaimi, nende kasvuaeg on
tõusmed tärkavad 15-25 päeva pärast Ajalugu Punet tundsid vanad egiptlased, seda taime hindasid kõrgelt kreeklased. Legendi järgi olevat selle taime loonud Kreeka armastus- ja ilujumalanna Aphrodite, et tähistada õnne ja rõõmu. Õites punetaimedega ehiti vanasti pruutpaar, et nende kooselus õnn elu lõpuni püsima jääks. Eestlaste uskumuste koheaselt oli harilikul punel maagilist jõudu. Kasvatamine Seemned külvatakse mullapinnale, kaetakse õhukeselt. Võib külvata ka avamaale. Vanemad taimed annavad juurevõsusid ja moodustavad suuri puhmikuid. Talvekatet ei vaja. Kevadel lõigatakse pune maapinna lähedalt maha, et taimed saaksid rikkaliklt uusi võsusid kasvatada. Kasvuruumiks jätta vähemalt 20 x 25 cm Paljundamine seemnetega ja puhmikute jagamise teel. Saagi kogumine Noori lehti ja võsutippe võib taimelt kuni sügiseni pidevalt näpistada ja värskena kasutada. Kuivatamiseks tuleb lõigata võrsed õitseajal, sest siis on pune kõige aromaatsem
Õitseb juulist külmadeni. Kasvukoht päikesepaisteline või poolvarjuline. Külvatakse kohale mais, juunis või oktoobris. Toestada vajadusel, lamandub kergesti. Väetada. KELLUKJAS KEERISPEA Phacelia campanularia KELLUKJAS KEERISPEA Phacelia campanularia Madal. Kõrgus umbes 20 cm. Lehed munajad Erksad sügavsinised ülespoole kellukjad õied Õitseb juulis - augustis. Mesilaste lemmik. Eelistab päikesepaistelist kuiva ja lahja mullaga kasvukohta. Külv avamaale sügiusel või varakevadel. KIVIKILBIK Lobularia Maritima KIVIKILBIK Lobularia Maritima Madal. Kõrgus ainult 10-20 cm. Pisikesed meelõhnalised valged õied Sobib peenrasse ja amplisse, rõdukasti teiste lillede vahele. Õitseb lakkamatult juunist külmadeni. Külv kasvukohale aprillis - mais. Eelistab päikesepaistelist, kuiva kuni parasniiske ja lahja lubjarikka mullaga kasvukohta. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - märtsis.
ära, maa taheneb. Maaharimist liigniiskuse tõttu veel teha ei saa. Varakevad kestab aprilli algusest kuni kolm nädalat. Kevad- vegetatsioon muutub püsivaks (toimub päeval ja ööl), muld on tahenenud, algavad mullaharimistööd ja külvid, võivad esineda veel öökülmad. Kevade lõpul toimub mulla- ja õhutemperatuuri üleminek 10º- st, millega hakkab taimede aktiivne vegetatsioon. 5 Suvi- algab öökülmade lõpuga (mai lõpus), võib külvata avamaale soojalembesemaid kultuure (kurk, kõrvits). Tärkab kartul. Periood, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib üle 15º, nimetatakse südasuveks. Keskmiselt algab see Mandri- Eestis juuni lõpupoole ja kestab augusti keskpaigani. Kultuurid kasvavad intensiivselt ja valmivad. Suve kestus oleks 3 kuud. Sügis- saabuvad öökülmad, lõpeb aktiivne kasvuperiood, septembri keskel lõpetavad enamus kartulisorte kasvamise. Võrsuvad taliviljad ja algab talvituvate kultuuride karastumine
põllu taim. Taimele meeldib meie kliimas kivine põld. Lavendlit saab paljundada jagamisega, pistikutega ja seemnetega. Seemnetega paljundamisel on tähtis varajane külv. Külvata tuleb märtsi alul, seeme katta õhukese mullakihiga ja püüda hoida külvikasti jahedas, +4°C +18°C. Külvikast katta paberiga, sest lavendel idaneb pimedas paremini. Tõusmed ilmuvad tavaliselt kolme nädala, aga ka kuu aja pärast, nii et märtsis külvatud taimed on parajad avamaale istutamiseks mai lõpus juuni alguses öökülmade lõppedes. Taimede vahekaugus avamaal ääristaimena võib olla 25x25cm, muidu 40-50 cm. Pistikuid võib võtta ületalve püsinud taimedelt mai alul või ka augusti alguses ja need turba- liiva segusse juurduma panna. Hooldustööks, eriti esimesel suvel, on rohimine. Taimehaigusi- ja kahjureid esineb harva. Esimesel suvel ei soovitata saagi kogumiseks taimi üldse lõigata. Augustis näpistada vaid
külma toiteainevaestel sooja mulda (kui on kastmist 4-6 nädalaga Suvel tahab palju muldadel (hangivad ise tegemist nõuistikuga) Väetada pole vaja Korjatakse kuiva ilmaga soojust väga sügavalt vajalikud Avamaale aga peale Lehekaenaldes tekkivad Kobar lõigatakse ära nii, Palju päikest ained) öökülmade möödumist ennakvõrsed kärbitakse et ei puudutata eriti Ei taha otsest tuult Muld olgu kerge, siis juunis Noore puu keskosa marju, siis marjad
PP-, E- ja K-vitamiini. Spinati kõrget dieetilist väärtust kahandab mõnevõrra rohke oblikhappe sisaldus. Seetõttu ei peeta soovitatavaks süüa teda korraga liiga palju ja liiga sageli. Oblikhappe kahjulikku mõju aitab vähendada spinatitoitude tarvitamine koos piimaga. Ka võib spinat teatud kasvutingimustes (valgusevaene kasvukoht, lämmastikväetiste liig) salvestada ülemäärasel hulgal nitraate. Üldiselt pikapäevataim Varajase saagi saamiseks tuleks spinat kevadel avamaale külvata esimesel võimalusel. Seemned hakkavad idanema 34° juures, optimaalne idanemistemperatuur on 2022°. Tõusmed taluvad külma 5 kuni 6°, leherosett isegi 8 kuni 10°. Optimaalne kasvutemperatuur on 15°. Üldiselt on spinat pikapäevataim. Suvise kõrge t° ja pika päeva tingimustes hakkab ta kiiresti õitsema ja saagi kvaliteet halveneb. Seepärast teda suvel kasvatada ei tasu. Uuesti, sügisese saagi saamiseks võiks külvata juuli lõpul, augusti algul
suve korral ka meil lõunaseina ääres), varajased (saame kasvatada meil kütteta kasvuhoones), keskvalmivad ja hilised (meil saame kasvatada ainult köetavates kasvuhoonetes). Paljude sortide seast sobiva valimist hõlbustab Eesti Aiandusliidu puuviljanuskomisjoni koostatud soovitussortiment, milles viimased muudatused aastast 2010. Viinamarjasortidel on selles kaks nimekirja. Ühes soovitatkse sorte avamaale ja lõunaseina äärde, teises kütteta kilekasvohoonesse. Iga sordi puhul on toodud ka kasvatamissoovitus: äriaeda ja/või koduaeda. Sordid kasvatamiseks avamaal lõunakallakul või lõunaseina ääres:`Hasanski Sladki`, `Kuzminski Sinii`, `Sukribe`, `Zilga`, `Jubilei Novgoroda`, ´Rondo`ja `Silva`. Sordid kasvatamiseks kütteta kilekasvuhoones: Àljosenkin`, `Supaga`, `Krassavets`, `Kosmonavt` ja `Swenson Red`. Kasutatud kirjandus: Maalehe viinamarjaraamat, Jaan Kivistik, 2012
Neid võib istutada rõdu- ja aknakastidesse või vaasidesse maja põhjapoolsele küljele. Mõningad liigid sobivad kiviktaimlasse pinnakattetaimena. Vaskpunane ja punane pärdiklill sobib istutada soisesse turbaaeda (istutussügavus sel juhul 5-10 cm veetasemest kõrgemal), mõned liigid sobivad kaldataimedeks. Vaatamata sellele, et pärdiklille loetakse konteinerites kasvatatavaks taimeks, sobib ta hästi ka avamaale, eriti niiskemale pinnasele. Teda võib edukalt istutada ka näiteks veekogu kaldale. Seal kasvab paremini kollane pärdiklill (M. luteus), mis annab hästi seemet ja paljuneb isekülviga. Seepärast suhtutakse mõnikord pärdiklille kui pahatahtlikku, raskesti väljajuuritavasse umbrohtu. [13] 1.2.4. Perekond vägihein (Verbascum) Perekonnas on 360 liiki. Looduses kasvavad nad Euroopa, Põhja-Aafrika ja Aasia rohtsetel aladel ja valgusküllastes puistutes
levikut. 27.04.2016 Marje Kask 30 Pikeerimine katmikalal · Seemikud pikeeritakse 2 4 pärislehe staadiumis. · Pikeeritakse kas peenardele või konteineritesse peale öökülmade möödumist. · Enne välja pikeerimist tuleb taimi 1 nädala jooksul välisõhuga treenida. Võib pikeerida ka katmikalale. 27.04.2016 Marje Kask 31 Avamaale külvi aeg Kergema hea aeratsiooniga liivakale mullale, mis peab niiskust. Savimuld on raske, külm, märg, seal on kohrutuse oht. Külviaeg : · Parim aeg vahetult peale seemnete valmimist. · Kõige sagedamini kevadel ja sügisel. · Kevadel külvatakse stratifitseeritud seemned ja kiiresti idanevad (1-4 nädalat) seemned. Kevadine külv tuleks teha esimesel võimalusel, et taimed saaksid alustada kasvu ja sügiseks koguda jõuvarusid.
hübriididel 6 – 7, Ida- LA ja Longiflorum hübriididel 5.5-6.5 Võimalik ettekasvatamine juurutusruumis 3-4 nädalat 10-13º juures Kastides kasvatamine: Eelajatamisel võib kaste juurutusruumis hoida seni kui võsud on 8-10 cm pikad. Istutamisel peab sibulate alla jääma 3-4 cm substraati, peale aga talvel 6-8 ja suvel 10-12 cm. Istutamise ajal peab substraat olema suhteliselt toitainete vaene ja hästi vett läbilaskev. Ajatusperioodi läbinud sibulad võib istutada avamaale. Pottides kasvatamine: Kasutame lühikesekasvulisi kompaktseid liilia sorte, mille kõrgus on 30-40 cm. Poti suurus sõltub sibulate arvust, mida tahetakse ajatada – 1 sibul 10-12 cm, 2 sibulat13-17cm ja 3 sibulat19 cm läbimõõduga potis. Potis kasvatamisel kasutatakse freesturvast, millele on lisatud 30% liiva või perliiti. Väga hea tulemuse saame väetise Osmocote 14-14-14 kasutamisel 1-1,5 kg/m³ kohta. Lühema varrega liiliad võime saada, kui hoiame öösiti veidi
Koriander A 2-3 nädalat Kurgirohi A Salatkress A V 15-18 C 3-4 päeva Aniis A 15-25 C 21-28 päeva Arbuus 3 25 C 7 päeva mai Avamaale Ida- varjulill Asperula orientalis A V 10 C 30-42 päeva Suur värihein Briza maxima A 20-22 C 10-12 päeva Harilik saialill Calendula officinalis A 20 C 10-14 päeva Harilik rukkilill Centaurea cyanus A 18 C 14-20 päeva Aed-varesjalg Consolida ajacis A 10 C 18-25 päeva
• Poti ja patioroosid – väikseõielised pistikutest paljundatud roosid. Patioroosid on õues potid või mollis kasvatamiseks mõeldud sordid • Ampliroosid – 3-5liitristes amplipottides võib kasvatada mõningaid nõrgemakasvulisi pinnakatteroose. Võivad vastu pidada 3-5 aastat • Teehübriidroosid – suurte täidisõitega (1-3), sageli lõhnavad vaasiroosid. Eraldi on aretatud katmikalale sobivad sordid, mis peavad olema küllalt pikad ja hea säilivusega Avamaale sobivad roosisordid • Sortide iseloomustamiseks kasutatakse Eestis järgmist 1-4 tähelist lühendite kombinatsiooni: • TH – teehübriidroos e. suureõieline väärisroos • F – floribundroos e. suurte õitega kobarroos • P – patioroos e. lillekastiroos • Pol – polüantroos e. Väikeste õitega kobarroos • Bod – pinnakatteroos • Min - miniroos • S – kõrge põõsasroos • LCL – suureõieline väänroos, õitseb ka sama aasta võrsetel
Külvatakse augusti lõpus ja septembri algul, talvituvad võrsumise faasis. Vähendavad kevadtööde mahtu. Talirukis Põhiline leivavili, rukkikliid on loomasöödaks, põhk allapanuks. Soojuse suhtes vähenõudlik, peab läbima külmaperioodi u 60 päeva. Kõige külmakindlam. Vegetatsiooniperioodi pikkus u 300 päeva. Rukis võrsub kevadel vähe (talvekahjustusel kahjumisse). Suur juuretik, põuale vastupidav. Rukkiseeme vajab järelvalmimiseks u 30 päeva. Risttolmleja tuule abil, sobib avamaale. Talinisu Hea saagikus, kõrge kvaliteet, põhiliselt inimtoiduks. Väiksem külmataluvus, niiskuse ja mulla toitainete suhtes nõudlikum. Võrsub nii sügisel kui ka kevadel (talvekahjustusest taastub). Kasvuaeg veel pikem kui rukkil. Pikapäevataim, isetolmleja. Teraviljade talvekahjustused: Päeva lühenemine – karastusperiood – suhkrute kogumine. Karastamist soodustavad jahe ja valguserikas periood. 1. Külmumine – rakuvaheruumidesse tekivad jääkristallid, purunevad
Keskmise viljakusega muldadel võiks sügisese mullaharimise alla anda mitte rohkem kui 40 - 50 g superfosfaati ja 30 g kaaliumkloriidi ning lisaks kevadel veel 20 g ammooniumsalpeetrit või 15 g karbamiidi 1 m² kohta. Hea väetis on ka puutuhk, sest puutuhaga väetatud maal kasvavad eriti hea maitsega porgandid. Lahjavõitu mullal on kasulik anda kevadise mullaharimise ajal umbes pool ämbritäit komposti 1 m² kohta. Varajase saagi saamiseks tuleb porgand avamaale külvata võimalikult vara, niipea kui muld on selleks küllalt tahedaks muutunud. Tavalistel aastatel on meil porgandi õige külviaeg mai I või II dekaad. Kergematel muldadel võib külvi teha isegi sügisel enne talve tulekut. Sügisene külv on aga siiski küllalt riskantne ettevõtmine, sest sageli on väga raske tabada õiget külviaega. Edukas on see vaid sel juhul, kui seeme ei hakka mullas enne kevadet idanema.
suhteliselt palju ruumi ning nii on hiljem lihtsam taimi paljundada (Rodoaed koduleht, http://www.rodoaed.ee/mustikas-ja-kultuurmustikas-kasvatamine-ja-kasutamine/ (22.05.2013)). Istandiku rajamisel võib kasutada ühe-aastaseid kasseti-, kahe-aastaseid potitaimi või kilerullides taimi. Kui istiku oksad ei ole korralikult harunenud, siis lõigatakse oksad 5-10 cm pikkuseks, soodustamaks uute okste kasvu. Kasvuhoones kasvatatud taimed vajavad enne avamaale istutamist karastamist ja kasvukohale istutatakse pärast öökülmade ohu möödumist. Septembris enam ei ole soovitatav istandikku rajada, kuna oht talvekahjustusteks on sel juhul suurem. Potid või kassetid uputatakse enne istutust korraks vette, et mullapall oleks täielikult märg. Kolm- või nelinurksed kileaugud võib lõigata noaga ja suurema istanduse puhul pikema varre otsa konstrueeritud lõikuriga. Lõigatakse jaheda ilmaga, sest palavaga on kile veniv. Hiljem,
Mõju avaldub kümneid meetreid ülalpool takistusi, puudest ja majadest ees- ja külgsuunas ning sadu meetreid allatuult. Künkad võivad teatavatest suundadest puhuva tuule täielikult blokeerida, kõrvaldades sel moel olulise tuuleallika. Seetõttu on tähtis läbi mõelda, kuhu turbiin paigaldada, ning teha tuule kiiruse mõõtmised, et tuuleturbiini võimsust maksimaalselt ära kasutada. Selleks võib kuluda aasta. Enamik tuuleturbiine paigaldatakse avamaale, kus keskmine tuule kiirus on vähemalt 12 km/h (Kivinukk & Staak, 2008). Soojuspumbad Soojuspump on süsteem, mis ammutab soojusenergiat madalamast temperatuurist ja siirdab selle kõrgemale temperatuurile. Soojusenergiat ammutatakse õhust, maa sisemusest, ventileeritavast õhust või veest. Energia siirdatakse kompressortehnika ja soojusvahetite abil meile kasulikuks soojuseks, millega köetakse ruume ja tarbevett. Soojuspumba
Tagasi lõigatakse 60-90 cm või 5-7,5 cm, olenevalt soovitavast tulemusest (The Royal Horticultural Society veebileht 2016). Taimi paljundatakse seemnete või pistokstega (The Royal Horticultural Society veebileht 2016). Generatiivse paljundamise puhul soovitatakse seemned sügisel külvipeenrasse külvata (Fine Gardening Magazine 2016). Enne külvi soovitatakse seemneid 2-3 tundi kuumas vees leotada ning seejärel kahekuuline külm stratifikatsioon läbi viia (Ageeta OÜ veebileht 2016). Avamaale istutatakse üheaastased taimed. Edasise hoolduse puhul on oluline regulaarne kobestamine ja pealtväetamine. Kastmist ja talvekatet vajavad ainult noored taimed. Poolpuitunud pistoksad võetakse suvel, juurepistikud talvel (Fine Gardening Magazine veebileht 2016). Kuna taim annab rohkesti juurevõsu, võib see metsistuda (Roht 2007). Oht on suurem just juurte vigastamisel. Selleks on oluline juurevõsusid regulaarselt tagasi võtta (Fine Gardening Magazine veebileht 2016)
idanevuse kauem kui lihtpakendi seemned. Idanemise kiirendamiseks võib porgandiseemet enne külvi ühe ööpäeva vees leotada või hoida niiske paberi vahel. Seemned imevad endasse vett ja paisuvad, sellised seemned idanevad mullas kiiremini. Tingimata on vaja meeles pidada, et leotatud seemned tuleb külvata niiskesse mulda. (1) Külviaeg ja külviskeem Porgandi külviaeg oleneb kasutamise otstarbest. Varajase saagi saamiseks tuleb porgand avamaale külvata võimalikult vara, niipea kui muld on selleks küllalt tahedaks muutunud. Olenevalt aastast ja kasvukohast võib see toimuda aprilli teisest poolest alates. Varajase porgandi külvid tasuks tärkamise ja taimede algarengu kiirendamiseks katta kattelooriga (aitab ka porgandi-lehekirbu ja porgandikärbse kahjustust vältida). Veelgi varajasema saagi saamiseks võib eelidandatud seemne (seemnetootjad pakuvad eraldi eelidandatud seemet) külvata ajutise
vastuvõtlikkus jmt. Kolmandaks, seemnetega paljundades on taimed tervemad. Ka pikeerimisel valitakse alateadlikult tugevamad taimed välja. Lisaks veel ka emotsionaalne väärtus, mida seemnetega paljundamine pakub. Nii väikesed lapsed kui ka täiskasvanud aednikud jälgivad õhinal tärkavaid taimi. Ja muidugi on seemnetega paljundamine ka odavam sama hulga taimede ostmisest. (Teras,2006:8-10) Osa taimi saab kasvatada otsekülvist, teised tuleb enne külvata katmikalale ning hiljem istutada avamaale. 2.1. Seemnetega paljundamiseks vajalikud töövahendid Seemned külvatakse enamasti ridadesse puistates neid pakist või peost. Suuremate seemnetega tehakse täppiskülvi, kus seemned pannakse kindlate vahemaade tagant ükshaaval maha, näiteks herned ja oad. Väga väikeste seemnete puhul kasutatakse ka granuleerimist, mille puhul seemned on kaetud savitaolise massiga, mis võimaldab nende täppsikülvi. (Haynes et.al, 2005:169)
Hooldus ja paljundamine Hariliku pukspuu kasvatamiseks oleks tarvilik kuiv, hästi dreneeritud muld. Seega kui on tegemist kuiva mullaga tuleks tihedasti kasta. Mulla toitainerikkusel ja tihedusel ei ole olulist tähendust, kuid viljakas liivsavimuld on eelistatum. Paremini kasvab ja annab head juurdekasvu kobestatud ja hästi väetatud pinnases. Külvil kasti on vaja läbi viia pikaajaline stratifitseerimine mitme kuu jooksul või külvata sügisel avamaale. Harilik pukspuu paljuneb vegetatiivselt – suve- ja sügispistikutega. Juurdub 80 – 100% pistikutest. Suvine pistikutega paljundamine oleneb uute kasvude seisundist. Need peavad olema veidi puitunud, mida võivad need saavutada juuni viimasel dekaadil – juuli keskel. Sügisesed pistikud lõigatakse septembri algul pikkusega 5-10 cm ehk 2-3 silmavahet. Pistikule jäetakse 2 viimast lehte, alumised eemaldatakse. Lõige tehakse esimese silma alla ja ülal pool viimast silma
Kiskja eemaldamisel saakloomade arvukus vähenes. Kiskja eelistab dominante. Kiskja hoiab liigirikkust kõrgel. Needi hüpotees(Erlich ja Erlich) nagu needid lennukikeres. Võtad 1 ära pole midagi, võtad 2 ikka midagi. Kuid mingil hetkel kui piisavalt ära võetud, tekib katastroof. R. Thom. Joonis. Liikide arv seotud mingi funktsiooniga. Looduskaitse Eestis on inimene mõjutanud liigirikkust positiivselt, muidu oleks kogu ala kaetud metsaga. Suur osa liigirikkusest koondunud avamaale. Globaalses skaalas on asi vastupidi. Inimene on kiirendanud väljasuremist umbes 10 kordselt. Evolutsiooniline ökoloogia Hutchinson võtab Darwini idee hästi kokku. Survival of the fittest kohasemate ellujäämine. Keskkonna jaoks kohasemad jäävad ellu. Kohasus on vaadeldava genotüübi panus tulevastesse põlvkondadesse. Mõõta saaks kas suguküpsete järglaste arvuga või järglasi saanud järglaste arvuga. Toimub keskmise kohasuse suurenemine
Juurmised lehed kuni 10 cm pikkused, varrelehed lühemad. Lehetuped on siledad, kuni 1 mm pikkuse tömbitipulise briza maxima keelekesega. HORDEUM JUBATUM - LAKKODER • Üheaastasena, kiirelt kasvatatav püsik, dekoratiivsete tuules õrnalt heljuvate peadega. Taimede kõrgus kuni 60 cm, hästi kasvab päikeselises kohas, ei armasta liigniiskust. Võrratu nii peenral kui talvistes kuivkimpudes. Seemned võib külvata vara kevadel otse avamaale. LAGURUS OVATUS - JÄNESESABA • Vahemere maadest pärit üheaastane kõrreline, mis kasvab kuni 50 cm kõrguseks tihedaks puhmaks. Jänese saba meenutavad hallikasvalged õisikud ilmuvad juulis. Taim talub nii tuult kui vihma ning õisikud sobivad hästi suvistesse lillekimpudesse ja kuivseadetesse. Paljundatakse seemnetega, mis külvatakse mai alguses. Kasvatamiseks valida päikseline ja soe ning toitaineterikka mullaga asukoht. Suve- või püsilillepeenras
Peamiseks eeliseks (avamaal kasvatatud paljasjuursete taimede ees) on istutamise lihtsus ja sellest tulenev suur tootlikkus ning võimalus istutada pikema perioodi jooksul. Põhjamaades domineerib suletud juurekavaga taimede kasutamine metsade uuendamisel, meil on siiani paljasjuursete taimede osatähtsus arvestatav. Viimastel aastatel on rakendatud nn. „pott-põld“ tehnoloogiat, mis seisneb kilehoones kasvatatud 1 a seemikute koolitamises avamaale. St. tugeva ja hästi arenenud kuusetaime saab 3 aasta jooksul. Suletud juurekavaga e. potitaimede eelised ja puudused: 2.4 Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Metsakultuuride algtihedus Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud
Mulla toitainerikkusel ja tihedusel ei ole olulist tähendust, kuid viljakas liivsavimuld on eelistatum. Paremini kasvab ja annab head juurdekasvu kobestatud ja hästi väetatud pinnases. 101 Joonis 27. Harilik pukspuu (Buxus sempervirens) (http://www.tihemetsa.ee/dendro/oied/pukspuuvorm.jpg) Külvil kasti on vaja läbi viia pikaajaline stratifitseerimine mitme kuu jooksul või külvata sügisel avamaale. Harilik pukspuu paljuneb vegetatiivselt suve- ja sügispistikutega. Juurdub 80 100% pistikutest. Suvine pistikutega paljundamine oleneb uute kasvude seisundist. Need peavad olema veidi puitunud, mida võivad need saavutada juuni viimasel dekaadil juuli keskel. Sügisesed pistikud lõigatakse septembri algul pikkusega 5-10 cm ehk 2-3 silmavahet. Pistikule jäetakse 2 viimast lehte, alumised eemaldatakse. Lõige tehakse esimese silma alla ja ülal pool viimast silma.
annaabi.ee 
