Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Avaliku teabe seadus - oht või võimalus?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lühiessee, kõigepealt, kiirel, huvitab, riigieelarve, puutumatus, informatsiooniline, kodanikke, üleval, öeldud8) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötulemuste ja ülesannete täitmise aruanded; 9) avalik-õiguslike juriidiliste isikute nõukogu ja juhatuse liikmete nimed ning elektronpostiaadressid; 10) avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevusaruanded ja tulude-kulude aruanded; 11) riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste ning kohaliku omavalitsuse asutuste eelarvete eelnõud ja eelarved ning nende täitmise aruanded; 12) andmed riigieelarve tulude laekumise kohta; 13) andmed keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike keskkonnamõjude kohta; 14) riikliku või teenistusliku järelevalve ettekirjutused või otsused nende jõustumisest alates; 15) ministeeriumides valminud seaduste ja Vabariigi Valitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega nende kooskõlastamiseks saatmisel ja Vabariigi Valitsusele esitamisel; 16) ministri ja kohaliku omavalitsuse organite määruste eelnõud koos seletuskirjadega
ja õigusloome tegevuse kohta. Mille kohta annavad riigiasutused tasuta teavet? Riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus annab tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Kas ja kuidas peavad riigiasutuste juhid korraldama isikute vastuvõtu selleks pädeva ametniku poolt ja kas nad ka ise peavad kodanikke vastu võtma? Kui pikk peaks olema vastuvõtu aeg? Riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutuse juht korraldab isikute vastuvõtmise selleks pädeva ametniku või töötaja poolt või võtab isikud ise vastu selleks ettenähtud ja avalikult teatavaks tehtud vastuvõtuajal. Asutuses tuleb vastuvõtuaeg ette näha igal kuul vähemalt kolme tunni ulatuses. Kas ja mis tingimustel võib isiku vastuvõtmisest keelduda või vastuvõtu lõpetada?
· taotletava teabe sisu või dokumendi liik, nimetus ja sisu või teabenõudjale teada olevad dokumendirekvisiidid · taotletav teabenõude täitmise viis Teabenõudja-esitab teabevaldajale teabenõude : · suuliselt, pöördudes teabevaldaja poole vahetult või telefoni teel, või · kirjalikult, andes teabenõude üle isiklikult või edastades selle posti, faksi või elektronpostiga. Juurdepääsu võimaldamine teabele- · teabele juurdepääs tuleb tagada igaühele võimalikult kiirel ja hõlpsal viisil · juurdepääsu võimaldamisel peab olema tagatud isiku eraelu puutumatus · juurdepääs teabele võimaldatakse tasuta, välja arvatud juhul, kui teabe väljastamisega seotud otseste kulutuste eest maksmine on seadusega ette nähtud · igaühel on õigus vaidlustada teabele juurdepääsu piiramist, kui selline piirang rikub tema õigusi ja vabadusi Teabe avalikustamise viisid- · Asutusel tuleb teabenõudele vastata üldjuhul nii kiiresti kui saab ja mitte hiljem kui 5
RIHA s registreeritavad andmekogud RIHA-s registreeritakse kõik riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitvate eraõiguslike isikute andmekogud. RIHA-s ei registreerita andmekogusid, millele on kehtestatud juurdepääsu piirangud Ühtlasi registreeritakse RIHA-s ka dokumendihaldussüsteemid. Dokumendihaldurite Ühing (DHÜ) Asutati 2004. Koondab inimesi, keda huvitab dokumendihalduse valdkond ning selle edendamine. DHÜ eesmärgid kutse populariseerimine ja väärtustamine ühiskonnas; erialaste teadmiste ja kogemuste levitamine; dokumendihalduse alal tegutsevate isikute õiguste ja huvide kaitsmine; koostöö arendamine; kutse omistamine Arhiivinduse koordineerimine Haridus ja teadusministeeriumi valitsemisalas on arhiivipoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt arhiivinduse valdkonna korraldamine. Valitsemisalas on Rahvusarhiiv. Rahvusarhiiv (RA)
1. Asjaajamist reglementeeritavad riiklikud normdokumendid EVS-ISO 15489:2004 Dokumendihaldus on avalike ja eraõiguslike organisatsioonide loodud dokumentide haldamise juhis. Asjaajamise ühtsed alused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalike õiguslike juriidiliste isikute asjaajamisele esitatavaid nõudeid, dokumentide vormistamise nõudeid jne. Isikuandmekaitse seadus isikuandmete töötlemise tingimused ja korra, riikliku järelevalve teostamise korra isikuandmete töötlemisel, vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest. Avaliku teade seadus avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused, teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise korra. 2. Kuidas loetakse ,,adressaadiks" tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastavat seadust? Adressaat käesoleva seaduse tähenduses on riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik- õigusliku juri
-Raviotsused, abort, ilukirurgia… Privaatsuse piirid: Kooskõlas seadusega Vajalik demokraatlikus riigis Riigi julgeolek Ühiskondlik turvalisus (üldisem)- Põhjendatud oht ühiskonnale; riigist väljasaatmised. Korratuse või kuritegevuse ärahoidmine- Konkreetsele kuriteole suunatud; kahtluse põhine Riigi majanduslik heaolu- Nt. Sujuv lennuliiklus vs kodu puutumatus. Tervise ja kõlbluse kaitseks- Nt. Lapse soov mitte kohtuda oma bioloogilise isaga Kaasinimeste õiguste kaitseks- Laps vs vanemad; sugupuu koostamine Valdkonnad: Meditsiin ja terviseandmed Isiklikud pildid 11 “Aidake mind Internetis välja” Elektroonilised “jalajäljed”: järelvalve ja panoptikumi loomise võimalus Privaatus töökohal: e-kirjad, netiliiklus
rakendamisele, arutab läbi dokumendihalduse alaste õigusaktide eelnõud ja juhiste kavandid. Nõukogu liikmed: Ministeeriumid > Riigikantselei> SIM-KOV`id > Rahvusarhiiv > RISO > RIA Riigi Infosüsteemiamet (RIA)- koordineerib riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist, et riik saaks IT võimalusi kasutades teenindada rahvast parimal võimalikul moel. Dokumendihaldurite Ühing (DHÜ)- koondab inimesi, keda huvitab dh valdkond ning selle edendamine, eesmärgiga populariseerida ja väärtustada D.halduri kutset. RAHVUSARHIIV (RA)- on üksus, mis koordineerib arhiivide tegevust. Struktuuri kuuluvad: ajalooarhiiv, digitaalarhiiv, filmiarhiiv, riigiarhiiv. Osakonnad- Haapsalu, Kuressaare, Rakvere, Valga. RA kuulub Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse. RA kogub ja säilitab Eesti
õiguspäraselt avaldatakse Mittekaitstava teose kirjanduskriitiline või teaduslik väljaanne 3. Tööstusomand Tööstusomand on üldmõiste, mis hõlmab eelkõige õigusi, mis tuleb kanda riiklikusse registrisse, kuid ka muid muid ettevõtluse ja tööstusega seotud õigusi. Tööstusomandi liigid Leiutis - Leiutis on mingi tehnilise probleemi varem kasutamata lahendus. Seaduses pole defineeritud leiutise täpset mõistet, öeldud on, et leiutise objektiks võib olla seade, meetod, aine või 3 nende kombinatsioon. Eestis saab leiutisele õiguskaitset taotleda patendi või kasuliku mudeli registreerimisega. Geograafiline tähis - kaitse hõlmab tooteid või teenuseid, mis on pärit teatud piirkonnast ja millel on oluline omaduslik seos selle piirkonnaga. Tööstusdisain - Tööstusdisainilahendus on toote tasapinnaline või ruumiline kujundus, mis on
Juhiste koostamisel on eelkõige silmas peetud seda, et asutustes ja erakätes tekkiv oluline, huvitav ja arhiiviväärtuslikuks hinnatud dokumendid jõuaks rahvusarhiivi kvaliteetselt nii, et seda saaks kasutada veel sadade aastate pärast. Juhised hõlmavad järgmisi dokumendi- ja arhiivihalduse valdkondi: Dokumendi- ja arhiivihaldus: dokumendisüsteemi väljatöötamine, liigitamine, dokumentide kasutatavuse tagaine. Säilitustähtaja määramine ja arhivaalide hävitamine: säilitustähtaja määramine, hävitamine. Arhivaalide hoid, säilitamine ja füüsiline korrastamine: hoid, ohuplaani koostamine, üleandmine. Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus: seire, eraldamine, auditeerimine. Erinevad korrastussüsteemid. Eri aegadel on arhiivide korrastamiseks ja kirjeldamiseks kasutatud erinevaid süsteeme. Nõukogude perioodil lähtuti arhiivikorrastamisel kronoloogiapõhimõttest. Kõik asutuses tekkinud dokumendid kirjeldati nimistutes kas vastavalt nende
informatsiooni väljastama. Kaebaja avaldus EIK-ile oli konventsiooni artikli 8 rikkumise tuvastamiseks. EIK leidis, et arsti poolt isiku tervise kohta teabe avaldamine eeldab isiku nõusolekut. Seetõttu puudus kaebaja eraelu riiveks õiguslik alus ja tegemist oli EIÕK artikli 8 rikkumisega. Aastanumbritest on näha, et saaga kestis 11 aastat, sest 2014. aastal määras EIK mittevaralise kahju hüvitamiseks 4500 eurot ning 1440 eurot kulude katteks. (EIK 50073/07) Olgu öeldud, et ilma inimese nõusolekuta võib isikuandmeid töödelda seaduses sätestatud juhtudel või seadusest tuleneva ülesande täitmiseks, töö-, teenus- või mõne muu lepingu täitmiseks (välja arvatud delikaatsed isikuandmed) ning ajakirjanduslikul eesmärgil avaliku huvi korral, kusjuures see kehtib ka blogide ja netikommentaaride kohta. Üldjuhul on nõusolekuta lubatud ka avalikus kohas pildi ja heli salvestamine,
Rahvusarhiivi juhised DOKUMENDI- JA ARHIIVIHALDUS Autorid: Pille Noodapera, Tuuli Tarandi, Hanno Vares Keeletoimetaja: Reeli Ziius Kujundaja: Kristel Kaerma Kaane kujundaja: Imre Heero Trükkija: Ecoprint AS Väljaanne on trükitud EVS-EN ISO 9706 standardis toodud nõuetele vastavale ISO 9706 arhiivipüsivale paberile. Autoriõigus: Rahvusarhiiv 2009 J. Liivi 4, 50409 Tartu, www.ra.ee, [email protected] ISBN 978-9985-858-65-3 Sisukord Sissejuhatus 5 1 Käsitlusala 6 1.1 Eesmärk ja sihtrühm 6 1.2 Ülesehitus 6 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid 7 1.4 Rahvusarhiivi soovituslikud juhised 7 2 Juhise normatiivne keskkond 8 3 Terminid ja määratlused 9 4
Seda saab desifreerida ainult krüptovõtmega. Sümmeetrilisel krüpteerimisel krüpteeritakse ja dekrüpteeritakse fail ühe ja sama salajase võtmega. Asümmeetrilisel krüpteerimisel kasutatakse aga krüpteerimiseks ühte ja dekrüpteerimiseks teist võtit, millest üks on avalik ja teine salajane ning kasutaja ainuomanduses. Kuidas toimub krüpteerimine DigiDoc'is? DigiDoc´is koosneb faili krüpteerimine kahest etapist. Kõigepealt krüpteeritakse fail sümmeetrilise algoritmiga, mille jaoks genereeritakse juhuslik võti (edaspidi transpordivõti). Seejärel krüpteeritakse transpordi võti adressaadi avaliku võtmega, kasutades asümmeetrilist algoritmi. Kui adressaate on mitu, siis krüpteeritakse transpordivõti iga adressaadi avaliku võtmega eraldi. IDkaardiga krüpteerimine on eelkõige mõeldud failide turvaliseks transpordiks, mitte nende pikaajaliseks säilitamiseks
sisulises seoses, on rohkem väärtalalist säilitamist, eriti siis, kui vanem osa dokumentidest on leidnud elavat kasutamist. 8)teabe säilitamiseks vajalik ressurss - Hindamisotsus peab leidma tasakaalu dokumentide väärtuse ja nende säilitamiseks kuluva ressursi vahel. Hetkel on olukord, kus dok. on liiga palju tehtud ja vaja osa hävitada. Kõik avaliku sektori arhiivimoodustajate valduses olevad dokumendid, mis on loodud kuni 1945. aastani, on arhiiviväärtuslikud ( konspektis öeldud, et arhiiviväärtusega on kõik dok., mis on loodud enne 1940). Hindamisel tehtud otsuseid reeglina ei muudeta. HÄVITAMINE: Olenemata sellest, kas asutus on avalik-õiguslik või mitta, tuleb dokumentide hävitamiseks koostada akt. (1) Asutus võib oma dokumendid eraldada hävitamiseks pärast säilitustähtaja möödumist. Arhivaale ei hävitata. (2) Arhiivimoodustaja taotleb avalikult arhiivilt luba oma dokumentide hävitamiseks eraldamiseks juhul, kui
kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku - vabadus elukutset valida või mitte valida (PS § 29 lg 1); otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. - vabadus osaleda või mitte osaleda valimistel (PS § 57, 60 lg 1 laused 2, 3 ja 4 ning lg 2). Põhiseaduse printsiipide kohta öeldud, et need kui väärtusmastaabid kujundavad, selgitavad ja määravad ära nende juurde kuuluvate normide mõtte ja sisu. Võrreldes Sooritusõigus – nõuab riigilt positiivset tegevust. normidega puudub printsiipidel selge ja ühemõtteline või tõlgendamise teel ühemõtteliselt kindlaks määratav regulatiivne iseloom, seetõttu vajavad printsiibid Kaitseõigused – õigused avaliku võimu kaitsele teiste põhiõiguste kandjate rünnete
otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. - vabadus osaleda või mitte osaleda valimistel (PS § 57, 60 lg 1 laused 2, 3 ja 4 ning lg 2). Põhiseaduse printsiipide kohta öeldud, et need kui väärtusmastaabid kujundavad, selgitavad ja määravad ära nende juurde kuuluvate normide mõtte ja sisu. Võrreldes Sooritusõigus nõuab riigilt positiivset tegevust. normidega puudub printsiipidel selge ja ühemõtteline või tõlgendamise teel ühemõtteliselt kindlaks määratav regulatiivne iseloom, seetõttu vajavad printsiibid
1136 SE I ERADETEKTIIVINDUSE SEADUS 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Seadus sätestab eradetektiivindusega tegelemise õiguslikud alused ja korra, eradetektiivi vastutuse ning järelevalve alused ja korra eradetektiivinduse üle. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 2. Eradetektiivindus Eradetektiivindus on ettevõtluse liik, mille tegevusalaks on eradetektiiviteenuse osutamine. § 3. Eradetektiiviteenus (1) Eradetektiiviteenus on teabe kogumine: 1) tõendite olemasolu, nende kandjate ja allikate kohta tsiviil-, väärteo- ja haldusasjades; 2) tõendite olemasolu, nende kandjate ja allikate kohta kriminaalasjades vastavalt §-s 14 sätestatule; 3) teadmata kadun
Aineprogramm Dokument, elukäik ja omadused DOKUMENDIHALDUS Organisatsiooni kultuur asjaajamiskultuur Dokumendihalduse õiguslik keskkond Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu Dokumendid (elemendid, plangid, liigid, loomine) 2008/2009 Dokumendiringlus, dokumentide menetlemine Dokumentide hoidmine, säilitamine, hävitamine
11. täitmise kontroll 12. toimikusse paigutamine 13. muutmine, kehtetuks tunnistamine (õigusaktide puhul) Viisa on ametniku loetav allkiri või allkiri koos nime desifreeringuga, vajadusel (näit väga suures asutuses) ametinimetusega ning kuupäevaga. Järgneb dokumendi eelnõu kooskõlastamine. 4.2. Dokumendi eelnõu kooskõlastamine Dokumendi eelnõu kooskõlastamise protseduur algab asutusesisese kooskõlastamisega. Koostaja kooskõlastab dokumendi eelnõu kõigepealt oma vahetu ülemusega ning seejärel kõigi struktuuriüksustega, keda küsimus puudutab. Asutuse asjaajamiskorras oleks otstarbekas määrata kooskõlastamise järjekord. Näiteks Riigikantseleis on määratud, et struktuuriüksustest kooskõlastab dokumendi viimasena õigusloomeosakond. Kooskõlastamise järjekorra üldreegel on, et see toimub ametiredeli järgi altpoolt ülespoole. Alustes on määratud, et kõik õigusaktide eelnõud peavad enne
EESTI MAAÜLIKOOL HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist
3-3-1-95-07. Üld- ja üksikaktide eristamisel tuleb esmajoones lähtuda aktis sisalduvate normide tegelikust sisust, mitte akti vormist või pealkirjast. Erandiks on seadused. Viimaseid käsitatakse õigustloova aktina sõltumata sellest kui konkreetseid norme ta sisaldab. Nõnda loetakse üldtunnustatult üksikaktiks avaliku võimu kandjate eelarved, sh lisaeelarved ja aktid, mis eelarveid konkretiseerivad. Ent riigieelarve, mis võetakse vastu seadusega, ei ole halduskohtus vaidlustatav.44 b) Kehtiva PSJKS § 2 laiendas võrreldes varasema redaktsiooniga oluliselt Riigikohtu kompetentsi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses ja kahandas halduskohtute oma, loetledes Riigikohtu poolt kontrollitavate aktide hulgas lisaks õigustloovatele ka mitmed üksikaktid, kui need rikuvad üksikisiku õigusi45: Riigikogu ja tema juhatuse ning presidendi otsused, samuti valimiskomisjonide otsused ja toimingud.
geenikahjustused. 3) õigus oma omandit segamatult kasutada- näited: Arrondelle v UK (EIÕK, 1977) – kaebaja kodu oli lennurajale nii lähedal, et seal tekkiv müra tekitas talle tervisehäireid. Kaebaja hinnangul oli riigil kohustus vaevused kompenseerida. Rayner v UK (EIÕK, 1990) – samuti lennuraja lähedal asuva koduga seotud kaasus. Kohus jättis omandi puutumatuse sätte kohaldamata, sest omandi puutumatus ei tähenda omandi nautimist “meeldivas” keskkonnas. Asi lahendati eraelu puutumatuse sättele tuginedes. 4) õigus tervise kaitsele- põhiõigus tervise kaitsele kuulub sotsiaalriiklikku traditsiooni. Kirjanduses on tervise kaitse põhiõiguse puhul esile toodu kahte olulist elementi, õigust olla vaba tervise riivetest ja õigust tervise aluseks olevatele põhilistele tingimustele. Üldiselt jagunevad riigi kohustused kohustusteks hoiduda tervise kahjustamisest, kaitsta tervise
Loeng Keskkonnaõiguse printsiibid Keskkonnaõiguses printsiipidel eriline roll (EÜ asutamislep. art 174) · Paindlikkuse vajadus uued olukorrad, ebakindlus · Avar administratsiooni kaalutlusõigus (printsiibid on suunaandjad) · Rahvusvahelise õiguse suur mõju · Kodifitseerimise ja arengu pidepunktid Printsiibid Printsiibid demonstreerivad eesmärke, mille poole tuleb püüelda · Printsiibid satuvad tihti konflikti teiste printsiipidega (eesmärkidega) - tuleb leida optimaalne lahendus (Säästva arengu kolmnurk) · Printsiibid on suunatud eelkõige seadusandjale, haldusorganile ja kohtule Normid on konkreetsed neid saab kas täita või mitte täita, kolmandat võimalust ei ole Printsiipide osaline täitmine rikkumine Printsiibi üldosa seaduse eelnõus Keskkonna tervikliku ja kõrgtasemelise kaitse põhimõte Abinõud keskkonna kaitsmisel peavad tagama kõrgtasemelise kaitse, seejuures t
EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas Koostas: Triinu Valge ja Kristiina Ots Toiduainete Tehnoloogia Tartu 2011 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hin
Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja seda ka juhul, kui halduselt nõutakse säästlikkust. Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahenditega. Kolm tüüpilist a
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel j
1. Kursuse Sissejuhatus eraõigusesse läbimiseks palun lisaks eelnevalt nimetatud kirjalikele töödele vastata kirjalikult, kas olete kursusel esitatud materjali ning kursusel omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele I. OSA küsimustele ja täitma tekstis olevad lüngad? I OSA. 1. Mis on tsiviilõiguse allikad? Seadus ja tava 2. Mis on Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ülesanne ja osa eraõiguses? seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted. 3. Mis on tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused? Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 4. Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime? (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja pi
8) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötulemuste ja ülesannete täitmise aruanded; 9) avalik-õiguslike juriidiliste isikute nõukogu ja juhatuse liikmete nimed ning elektronpostiaadressid; 10) avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevusaruanded ja tulude-kulude aruanded; 11) riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste ning kohaliku omavalitsuse asutuste eelarvete eelnõud ja eelarved ning nende täitmise aruanded; 12) andmed riigieelarve tulude laekumise kohta; 13) andmed keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike keskkonnamõjude kohta; 14) riikliku või teenistusliku järelevalve ettekirjutused või otsused nende jõustumisest alates; 15) ministeeriumides valminud seaduste ja Vabariigi Valitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega nende kooskõlastamiseks saatmisel ja Vabariigi Valitsusele esitamisel; 16) ministri ja kohaliku omavalitsuse organite määruste eelnõud koos
õigusaktides sätestatud korras. 2) Oportuniteedi e otstarbekuse printsiip kui puudub asja vastu avalik huvi ja süü ei ole suur, siis lõpetatakse asi ära. (maksab kahju ära ja kõik) (kriminaalmenetluse seadustik §202) 3) Ökonoomsusprintsiip Ökonoomsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste ülesehitus ja tegutsemise kord peab olema selline, et nende tegutsemiseks tehtavad kulutused oleksid vastavuses nende tegutsemisest saadavate tulemustega. Kõigepealt vaadelgem, milliste kulutustega tuleb arvestada. Kindlasti tuleb arvestada õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimise otseste kulutustega. Need jagunevad a) riigi ja omavalitsuste kulutusteks kohtunike, prokuröride, politseinike jne. palkadeks; hoonete ehitamiseks ja ülalpidamiseks; sisustuseks jne., b) õiguslike vaidluste poolte kulutused advokaatidele, isiklikud ajakulud jne. Teiselt poolt tuleb kindlasti arvestada ekslike otsustega põhjustatud kahjusid nn
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot kasutada isikli
I. HALDUS JA HALDUSÕIGUS 1. Avalik haldus 1.1 Avaliku halduse mõiste. Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab omaasju, vara jne, ettevõte, ühing, riik jne. Halduseks võib nimetada ka füüsilise või juriidilise isiku tegevust oma kohustuste täitmisel. Haldust võib jagada era- ja avalikuks halduseks. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Avalik haldus moodustab organisatsiooniliselt, funktsionaalselt ja õiguslikult ühtse terviku, mille alusel võib teda selgelt eristada teistest valdkondadest. 1.2 Avaliku halduse erinevad määratlused. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimuse lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, hald
Läti on kohus leidnud, et võõrvägede sõjaväelaste pereliikmete riigist väljasaatmine rikub isikute õigust eraelu ja kodu austamisele. Kaasuses Prokopovich vs. Venemaa on EIÕK asunud seisukohale, et kodu on iseseisev mõiste, mille sisustamine ei sõltu siseriiklikust õigusest. Kas üks või teine elukoht on kodu, mida kaitstakse artikliga 8, sõltub faktilistest asjaoludest, eriti piisavast ja pidevast seotusest antud kohaga. Privaatsusega võib olla kaitstud elukoha puutumatus, kui isik, kelle privaatsust rikutakse, alaliselt ei ela ning mis ei kuulu sellele isikule, aga ka elukoht, mis ei ole maaga püsivalt ühendatud ja paikneb võõral maal (nt karavan või vagunelamu). EIÕK on seisukohal, et eraelu kaitsega võib olla kaitstud ka isiku töökoht, samuti võib teatud juhtudel artikliga 8 tagatavad õigused laieneda ka juriidilise isiku juriidilisele aadressile ja asukohale (Societe Colas Est ja teised vs. Prantsusmaa). EIÕK kaasuses Peck vs
1. AVALIK HALDUS - Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. MÕISTE: Organisatsioonilises mõttes AVALIK HALDUS haldusorganisatsiooni tähenduses. haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid. Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: - negatiivne meetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks on see, et välja jäävad
üleriigilise omavalitsusliidu liikmed. Eestis kehtib alates 1993. aastast ühetasandiline omavalitsussüsteem. EV põhiseaduse XIV peatükk KOV korralduse aktid: Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (Eesti ühines 1994) ühtsed aluspõhimõtted; Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (1993) ülesanded, vastutus, korraldus; Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus (1995); Riigieelarve seadus (1999) sihtotstarbelised ja tasandusfondide toetused KOV-dele; Valla- ja linnaeelarve seadus (1993) eelarve koostamine, vastuvõtmine, täitmine; Kohalike maksude seadus (1994); Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (2002); Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus (2002); Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus (2002); Avaliku teenistuse seadus (1995).
annaabi.ee 
