Frazel-Seitel: Suhtekorraldus on kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi organiseerimine ja juhtimine, mille eesmärgiks on saavutada hea arusaamine ning side organisatsiooni ja kindlate sihtgruppide vahel. 2008a: Mõiste suhtekorraldus on aegunud nimetus, mida kasutatakse inertsist . Kommunikatsiooni eesmärk on dialoog ja kontakti loomine vastuvõtjaga. Avalikkus ehk kommunikatsiooni sihtgrupid 6.3 Avalikkus on suhtekorralduse mõistes grupp inimesi, keda ühendab teema, organisatsioon või idee. Peamised sihtgrupid: sisemised sihtgrupid (töötajad) tarbijad ja kliendid partnerid arvamusliidrid meedia Lisaks: juhatus, nõukogu, investorid, konkurendid, kohalik omavalitsus, töötajate omaksed, töötajate liidud jt Suhtekorralduse eesmärgid 4.1
välja tulemine), Kriisijuhtimine •Enne: Kriisiplaan, issues management, risikommunikatsioon •Kriis •Pärast: Kriisijärgse olukorraga toimetulek Kriisijuhtimise eesmärgid 1.Lõpeta kriis kiiresti 2.Piira tekkivat kahju 3.Taasta usaldus Kriisikommunikatsiooni reeglid •Valmista end ette •Mis on teemad? •Kontaktilist •Koolita oma meeskonda ja kõneisikuid •Ole kättesaadav •Ole usutav Esmatähtsad grupid •Ohus olevad inimesed, ohvrid •Lähedased •Sisemised rühmad, avalikkus •Rahvusvaheline meedia Kriisikommunikatsioon: pea meeles •Määratle rollid kriisikommunikatsiooni grupis •Mis on kriisikommunikatsiooni eesmärk sel hetkel? •Koostöö teiste organisatsioonidega, kes on kriisiga seotud •Ütle seda, mida tead, ja ainult seda •Süüdlase otsimine pole esmatähtis •Korda oma sõnumit •Värskenda infot sageli ja regulaarselt •Käsitle meediakanaleid võrdselt •Kirjuta üles, kellega ajakirjanikest suhelnud olete ja mida olete lubanud ja mis
abil(kino, pildid,peeti kõnesid) natsi-saksamaa suhtekorraldus eestis I iseseisvus periood, algusaastad ilmusid esimesed juhitud komunikatsiooni tegevused, propagandakäsiraamatud. kui saabus vaikiv ajastu siis moodustati eesti riiklik propagandatalitluse, mis tegeles nt ka tsensuuriga kõik autoritaatsed riigimehed pidasid vajalikuks lastega ühele pildile jääda, suurteks teemadeks olid sotsiaalteemad nagu nt karsklus, heategevus ja ka propaganda. propageeriti riiklikke ja rahvuslikke väärtuseid, toimusid ka eestistamise kampaaniad, tutvustati eestit välismaale. taasiseseisvunud eesti: 1990 hakkasid toimuma regulaarselt pressikonverentsid, valiti valitsuse pressisekretär. 1992 tekkisid esimesed pressiesindajad ja selle kohased ametikohad ministeeriumis. sõdadevaheline periood suhtekorralduseteooria mis on teooria? kokku pandud väga paljude inimeste teadmiste, kogemuse, analüüsi põhjalt.
organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega. Probleemi määrangule järgneb põhjuste analüüs. Suhtekorralduslikust aspektist on alati kasulikum alustada probleemi allika otsimisel sisemiste faktorite analüüsiga, st enne kellegi teise süüdistamist on mõttekas vaadata, mida on ise valesti tehtud. Ülaltoodud probleemi kirjeldus eeldab sügavat enesekriitikat ning ausust. Küllaltki tõenäoline on, et meediaga suhete rikkujaks oli organisatsioon ise, jättes meedia päringud tähelepanuta, andes vastakaid ning "hämavaid" kommentaare ning jättes suure osa informatsioonist üldse avaldamata. Samuti võib sisemiseks faktoriks olla ebaviisakus meediaga suhtlemisel. Lisaks võidi käituda pealetükkivalt, näiteks saates iga nädal mitu vähese uudisväärtusega pressiteadet ning helistades vihaselt toimetusse: "Miks te ei ole meie teadet avaldanud?"
sellele, mis kasu nad sellest saavad. • Kindlad sihtrühmad kasutavad kindlat tüüpi meediat. (nt. meelelahutus; vajalik info jne) Agenda Setting Theory - Agenda häälestamine • Meedia ei kontrolli seda, mida inimene asjast arvab, küllaga on meedial kontroll selle üle, milliste asjade üle inimene peaks mõtlema. Süsteemiteooria - Organisatsiooni tegevused & suhted ümbritseva keskkonnaga. • Organisatsioon ja avalikkus on pidevas suhtes - ühe poole tegevus mõjutab teist! • Aitab praktikul hallata organisatsiooni suhteid. • Rõhutab organisatsiooni sise- ja välikeskkonna vastastikust sõltuvust. A. Kinnine süsteem - keskendub organisatsiooni ajaloole. Otsuseid tehakse varasematele kogemustele tuginedes. B. Avatud süsteem - Keskendub väliste sihtrühmade sisendile ja organisatsiooni välikeskkonnale.
protseduurireeglid. Selleks võib olla nõue, et kõik järelepärimised tuleb teha kirjalikult. Selliste olukordade lahendamiseks on vajalik olla paindlik, mida tuleb õpetada ka töötajatele. Ilmuta vastutulelikkust, et klient saaks end võimalikult hästi tunda 2.7. Kampaania kavandamine Enne kampaania korraldamist tuleb eelarve ja plaan hoolikalt ja läbimõeldult koostada. Tuleb seada selged sihid (mida tahame saavutada), sihtgrupp (keda soovime mõjutada), taktika ja võtted (kuidas soovime oma eesmärkideni jõuda). Samas tuleb analüüsida seisukoha tugevusi ja nõrkusi ja lisaks koguma informatsiooni. Kampaaniaga alustades tuleb meediaga luua koostöö. Kampaaniale on vaja nimi anda, soovitavalt peab see olema tabav, meeldejääv ja lühike. Loosungid aitavad kampaania nime paremini meelde jätta. Trükiste abil saab informeerida ja tudvustada oma eesmärke. Selleks sobivad plakatid, kilekotid ja õhupallid
Sõjatööstusele orienteeritud majanduse suundumine teeninduskesksusele, avalike suhete tähtsuse tõus, uute kommunikatsioonivahendite esilekerkimine. 6.1965-tänapäev Globaalse infoühiskonna periood. Kõrgtehnoloogia, kommunikatsioonikanalikte arvu kasv, ülemaailmne konkurents. AVALIKKUS Avalikkuseks nimetatakse sihtgruppe, kes on organisatsioonile olulised,kes võivad organisatsiooni mõjutada või kelle arvamus on organisatsioonile oluline. Avalikkus koosneb erinevate huvidega gruppidest. Vajalik on teada, millised grupid kuuluvad avalikkuse sellesse ossa, mis on organisatsioonile oluline. Sihtgruppide määramiseks kasutatakse kas üksikult või kombineeritult järgmisi tunnuseid: · geograafilised looduslikud või poliitilised piirkonnad · demograafilised sugu, sissetulek, vanus, perekonnaseis,haridus · psühholoogilised vaimsed väärtushinnangud ja elustiil
suhete osakonnajuhataja, suhtekorralduse konsultant,strateegianõunik, teabetenistuse juht, kommunikatsiooni agentuuri juht, sekretär pressiesindaja,infotöötaja,teabespetsia list. 11. Nimeta kriiside liigid! 1)Äkkkriisid. Lennuõnnetused, tulekahjud, juhtivtöötaja surm jms. 2)Süvenevad kriisid. Töötajate rahulolematus, autode konstruktsioonivead jms. 3)Kestvad kriisid. Kestavad kuid, isegi aastaid. Nt.kuulujutud mõne ettevõtte kohta. 12.Avalike suhete alal töötaja on suhtekorraldaja? JAH 13. Kes on avalikkus? Sihtgruppid, kes on organisatsioonile olulised,kes võivad organisatsiooni mõjutada või kelle arvamus on organisatsioonile oluline. Avalikkus koosneb erinevate huvidega gruppidest. 14. Millal kasutatakse väliseid avalikesuhete korraldajaid? 1
Mis on turunduskommunikatsiooni eesmärgid? Suunata tarbijat ostma konkreetse ettevõtte toodet või teenust. Selgita kommunikatsiooniprotsessi. Saatja-teade(kontekst)-vastuvõtja-tagasiside Millised on suhtekorralduse sihtrühmad? Potensiaalsed ja olemasolevad kliendid Potensiaalsed ja olemasolevad töötajad Aktsionärid Konkurendid Investorid Avalikkus Mis on müra kommunikatsioonis ja too näiteid? Müra situatiivsed, semantilised ja füüsilised tegurid, mis takistavad kommunikatsiooni protsessi sujuvat kulgemist. Mida tuleb arvestada sõnumi koostamise juures? Selge, arusaadav kõigile, piisava pikkusega, parem lühike. Millal on isiklikul müügil toetusmeetmestikus oluline tähtsus? Võrrelge isiklikku- ja massikommunikatsiooni kolme tunnuse alusel:
7. Mis on avalike suhete (suhtekorralduse) eesmärk? Miks see on vajalik? Suhtekorralduse ehk PRi juhtmõte on luua arusaamist plaanipärase, kahepoolse ja järjepidava kommunikatsiooni abil. Ehk siis teha organisatsiooni tegevus oma sihtgruppidega dialoogis olles arusaadavaks, usaldusväärseks ja huvitavaks ning seeläbi aidata organisatsioonil oma põhitööd paremini teha. 8. Missugused on avalike suhetega tegeleva töötaja tööülesanded? Suhtekorraldaja/avalike suhete juht peab reageerima päringutele, mis tulevad meediast või muljalt väliskeskkonnast; peab pidevalt otsima viise ja võimalusi, et parandada organisatsiooni suhet oma sihtrühmadega. 9. Mis tähtsus on sisekommunikatsioonil ja kuidas seda korraldada? Missugused on sisekommunikatsiooni võimalused? (Ettevõttes informatsiooni edastamise võimalused.) Väga oluline on kommunikatsioon oma organisatsiooni sees, kuna
tahet ja vastastikku mõistmist o ja tema sihtgruppide vahel. Seitel. Eesmärk: harmoniseerida organisats D. Bates- 1990-ndate lõpp- ülevaade euroopa sk identiteediuuringud, eristumine ameerika sk-koolkonna siseseid ja väliseid suhteid nii, et organisats naudiks nii sihtgruppide heatahtlikkust , stabiilsust ja pikka iga. seisukohtadele. SK-ga seotud valdkonnad: turundus, reklaam, propaganda, ajakirjandus. Kasutat sarnaseid komunikats Ajalugu: 1800 e.m.a Sumeris info edastamine vaadete v tegevuste mõjutamiseks- bülletään. 17 saj. am-s tehnikaid. bülletään „new wnglandś first fruits“-avalikkuse huvi tekitam raha kogum. Athos-auditooriumi viimine emots. Seisundisse; logos- argumendid ja nendest tuletatud järeldused. Uudelepp- A
Strateegia on pikaajaline · Eesmärgid ja sihtgrupid 5.3 Suhtekorralduslikud eesmärgid on laiema missiooni (tootmine, müük, teenus) toetajad. Alaeesmärgid konkreetsed ja ajaperioodi arvestavad Hinnata ressursse: inimressursid, eelarve, aeg Eesmärkide püstitamisel arvestada: · olulist ja ebaolulist realistlikkust suunatust kvaliteedile Valida prioriteetne sihtgrupp: · Sisemised sihtgrupid klienditeenindaja, turvatöötaja, turundusosakond, tippjuhtkond Välised sihtgrupid · 1 · · Tegevuskava 5.3.3/I Tegevuskava on taktikaline plaan tegevused, teostajad, tähtajad Taktikalise tegevuskava ülesanne on reastada strateegiast lähtuvalt suhtekorraldustegevused, mida on eesmärkide saavutamiseks olemasolevate ressursside juures võimalik ellu viia.
tööjõu suur voolavus uute töötajate aeglane sulandumine organisatsiooni vale arusaam ettevõtte eesmärkidest, väärtustest, plaanidest usaldamatus juhtkonna vastu, vastuseis muudatustele vähenev lojaalsus koordineerimata ja vastuoluliste sõnumite jõudmine väljapoole ettevõtte majandustulemuste ja konkurentsivõime halvenemine Efektiivne kommunikatsioon 11.2.3 Tulemused: · Töötaja teab juhtkonna eesmärke ja väärtushinnanguid üldistes ja spetsiidilistes küsimustes Töötaja on kaasatud firma seisukohalt oluliste otsuste tegemisel Töötaja saab firmat ja teda isiklikult puudutava info teada enne või samaaegselt üldise avalikustamisega Töötajal on võimalus tsenseerimata ideede ja mõtete avaldamiseks kogu firma ees Juhtkond väärtustab kogu kollektiivi ees avalikult töötaja initsiatiivi
· Loeng 4 · Meediasuhted Uudise kriteeriumid Proaktiivsed meediasuhted: pressiteade, pressikonverents Reaktiivsed meediasuhted: telefonipäring, intervjuu Meediakriis. Kriisikommunikatsioon Suhtekorraldus 2.0 ja sotsiaalmeedia Tunnitöö. Eksam · Meediasuhete põhialused 7.2 Meediasuhted on suhtekorralduse valdkond, kus organisatsioon informeerib laia avalikkust või olulisi sihtrühmi oma tegevusest või muudest sündmustest, kasutades seejuures meediakanaleid. PR-töötaja roll on leida üles ja edastada ajakirjanikele olulisi, arusaadavaid sõnumeid organisatsiooni tegevuse kohta tähenduslikus kontekstis. Ajakirjaniku ülesanne on teha valik talle pakutud info seast, lähtudes meediakanali lugejate huvidest. · Meediasuhete põhialused
a millal olid aktuaalsed) Klassikal Nüüdisaegsed teooriad ised teooriad 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 Teaduslik Administratiivne Inimsuhete Organisatsiooni Süsteemi Olukorraline Piirangute teooria ja juhtimine ja bürokraatika koolkond -käitumine koolkond koolkond õppiv organisatsioon koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad.
juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse
vastuvõtja teade tagasiside kontakt Antud valikus peaksid kõik kommunikatsiooniprotsessi hulka kuuluma. Kontakt on ilmselt selleks, et saaks üldse kellegagi ühendust. 2. Loetlege informatsiooni edastamise võimalusi (vähemalt viis võimalust) Telefonikõne, pressiteade, faks, kiri, kohtumine ajakirjanikega ettevõttes, pressikonverents, erialane kohtumine, artikli kirjutamine avalike suhete töötaja poolt, videolindid, helisalvestised ja elektroonilised teated 3. Teade ehk signaalid liiguvad kanali kaudu. Kanaliks võivad olla: raadio, televisioon, trükiajakirjandus, veebimeedia 4. Avalikud suhted on: Avalikud suhted on juhtimisfunktsioon. · Väärtustab avalikkuse suhtumist. · Kujundab ja hoiab firma mainet, usaldussuhteid. Avalikud suhted toimivad kahel tasandil: avalikkuse üldtasandil ja isiklikud kogemused. · Meedia mõju
...........................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine..............................................................................................................................37 1.8 Muudatuste juhtimine ........................................................................................................................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44 Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused..............................................................................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: .........................
1 Turunduskommunikatsiooni olemus ja integreeritud turunduskommunikatsioon Ettevõtte suhtlemist olemasolevate ja potentsiaalsete klientidega, mille käigus nad muuhulgas saadavad välja sõnumeid oma toodete headuse kohta, nimetatakse turunduskommunikatsiooniks. Seega on turunduskommunikatsioon vahendav protsess, kus ühel pool on ettevõte ning teisel pool väljavalitud tarbijad. Turunduskommunikatsioonil on neli peamist eesmärki: · Informeerimine inimeste teadlikkuse tõstmine ettevõttest ja selle toodetest; · Sõnumi tugevdamine saavutatud teadlikkuse säilitamine ja tugevdamine, mis puudutab ettevõte mainet, peamisi hüvesid ning nime ära tundmist ka pikema aja vältel. · Veenmine sihtgruppide motiveerimine sooritada ettevõtte soovitud tegevust (tavaliselt ostu). · Meeldetuletamine inimestele märku andmine, et ettevõte ja selle tooted on endiselt saadaval. Turunduskommunikatsioon on ostu/müügiga seotud sõnum
1.4 Avalikud suhted Organisatsiooni käekäik ja heaolu sõltuvad sellest, millised on tema suhted ümbritseva keskkonnaga. Positiivne maine lihtsustab asjaajamist ja suhtlemist nii klientide, hankijate, valitsusasutuste kui omanikega. Ettevõtte positiivne tuntus võib olla tema oluline ressurss. Paljude piirangute tingimustes valitakse ja otsustatakse reeglina paremini tuntu kasuks. Seepärast peavad organisatsioonid mõtlema, kuidas mõjutada suhteid üldsusega järjekindlalt soovitud suunas. Avalikkussuhted hõlmavad endas organisatsiooni ja tema oluliste avalike suhete juhtimist ja korraldamist. Vahel arvatakse, et see seisneb ajakirjandusega suhtlemises. Tegelikult on üldsussuhete sihipärase korraldamise seisukohalt vajalikud organisatsioonisisesed ja -välised suhted, nende planeerimine, täideviimine ja tulemuste hindamine. 1.5 Läbirääkimised
Nutiseadmete osakaal ja mobiiliturunduse kasv (info on koguaeg kättesaadav) Sotsiaalmeedia Info ja teenuste vaheliste piiride hägustumine ITK definitsioone ITK on vaade turundusprotsessile kliendi vaatepunktist Organisatsiooni koordineeritud ja ühtlustatud viis kommunikeerida brändi ideed, kasutades mitmeid kommunikatsioonivahendeid, mis „kõnelevad ühel häälel“ Integreerimise 8 põhimõtet Ole kliendile suunatud organisatsioon Kasuta outside-in planeerimist Keskendu kliendikogemusele tervikuna Vii klientide eesmärgid kooskõlla organisatsiooni omadega Sea käitumise muutmise eesmärgid Kohtle klienti kui kapitali Vii organisatsiooni funktsionaalsed üksused kooskõlla Kommunikatsiooni sõnumid on üksteisega kooskõlas ITK suurendab sünergiat (ITK kasulikkus) Sõnumid lähtuvad ühtsest loovstrateegiast
Mikroökonoomika -Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). Makroökonoomika -Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku käitumist. Miinimumpalk -miinimumpalk on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajaletema töö eest maksta.[1] Missioon -Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu vajalikkust, ta määratleb, mida see organisatsioon soovib korda saata vaadates seda just kliendi poolt. Visioon -Visioon peegeldab ettevõtte strateegilisi kavatsusi. Monopol -Monopol on majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Nõudlus -Teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Pakkumine -Pakkumine on võrdeline seos hüvise hinna ja tootja poolt pakutava koguse vahel, mida
meeste pärusmaa – seal veedavad iga päev aega miljonid tavalised inimesed. Internetis toimuv mõjutab poliitikat, majandust ja ühiskonda ning vastupidi. Paljusid töid ja asjatoimetusi saab kõige lihtsamalt, mugavalt ja kiiremini teha interneti kaudu ning turundajatel ja 9 suhtekorraldajatel, kes tahavad, et nende sõnumid sihtgrupini jõuaksid, on mõistlik edastada neid seal, kus nende sihtgrupp aega veedab ehk siis muu hulgas ka internetis. E-turundusel on televisiooni-, raadio-, print- ja välireklaami ees see suur eelis, et see nõuab küll ehk veidi rohkem loovust ja töötunde, aga võib olla oluliselt soodsam ja sealjuures tulemuslikum kui turundus traditsioonilistes kanalites. Siiski ei tasu vähese otsese rahakulu peale luua illusioone, et turundus internetis on tasuta – see vajab palju inim- ja ajaressurssi (mis pole kumbki odavad) ning selle investeeringu mõistmist
töötavate inimeste eelistuste baasil aidates paljudel org'i liikmetel mõista toimuvat (võimaldab väljendada emotsioone, tõlgendada nähtusi või olukordi kõnelejate jaoks sobivasse tähenduste süsteemi. Grapewine!!! Hindamisintervjuu ehk arenguvestlus- toimub enamasti kord aastas ning selle vestluse eesmärgiks on selgitada ootusi ja eesmärke ning anda hinnanguid. Viimased ei tohi väljuda töökontekstist. Selle intervjuu käigus saadakse ja antakse tagasisidet. Kriteeriumid: 1. Töötaja suhtumine oma töösse (ettevõtte edu sõltub tema töö tulemustest ja iga töötaja panus on oluline). 2. Probleemide lahendamine (millal ja kuidas peab pöörduma teiste inimeste pool ja abi paluma) 3. Tulemuste saavutamine (mis kasu saab ettevõte mu tööst) 4. Kohusetundlikkus/hoolsus (õigeaegne ja hästi tehtud töö) 5. Meeskonnatöö (annab meelsasti infot, aitab lahendada probleeme 6. Enesearendamine (pürgib uute teadmiste ja oskuste saamise poole).
diskursus kui sotsiaalne tegevust ja interaktsioon, inimestevaheline suhtlemine reaalsetes sotsiaalsetes situatsioonides; diskursus kui tegelik sotsiaalne konstruktsioon, teadmiste vorm. Selle käsitluse järgi nähakse diskursust samaaegselt nii: sotsiaalselt looduna (socially constituted); kui ka sotsiaalselt loovana (socially constitutive) 10. Kirjeldage efektiivse poliitilise propaganda põhimõtteid, mida kasutati 1964. USAs (Goebbelsi õppetunnid Film notes) 11. Selgitage mõistet ,,meelelahutuslik telepropaganda" USA näite põhjal (Film notes) 12. Mida tähendab termin `pseudosündmus' (loengumaterjal) Meediauurijad peavad pseudosündmuste ja libateemade all tavaliselt silmas lavastatud sündmusi, mis ilma meedia kohalolekuta aset ei leiaks: nt poliitikute avalik doonorvere andmine enne valimisi, linna toodud tehislumel
AVALIKUSSUHTED:Ükski organisatsioon ei eksisteeri isoleerituna oma kesskonnast. Tema toimimine, kaasarvatud kommunikatsioon on üksikisiku ja keskkonna vastastikuses mõjusfääris. Organisatsiooni üks eesmärke on genereerida hästimõtlemisi nii oma töötajate hulgas kui ka väliskeskkonnas. Organisatsiooniväline kommunikatsioon hõlmab endas avalikkussuhteid ja nende juhtimist. Hästi planeeritud ja korraldatud avalikkussuhete kaudu saab organisatsioon suurenda oma usaldust kõikide osapoolte silmis ja ühiskonnas tervikuna. Avalikkussuhted ei tähenda ainult suhteid meediaga (kirjutava-, rääkiva- ja telepressiga) või reklaami, vaid hõlmab endas palju laiemat suhete spektrit nagu näiteks turunduse- ja müügialane suhtlemine, suhtlemine väliste partnerite ja teiste organisatsioonidega ning suhted kohaliku võimuorganite, valitsusega ning oma personaliga. INTERVJUUD: Intervjuu on
EESTI ETTEVÕTLUS KÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse õppesuund Raili Tiits, Paula-Liisi Nurm INTEGREERITUD TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI OLEMUS JA EESMÄRK Referaat 2012 Sisukord 1. Sisukord.......................................................................................2 2. Sissejuhatus..................................................................................3 3. Integreeritud turunduskommunikatsiooni definitsioon................3 4. Integreeritud turunduskommunikatsiooni eesmärgid ja tulemused.....................................................................................5 5. ITK Tööriistad............................................................................7 6. Bränd.........................................................................................9 7. Integreeritud
Ei piisa ühepoolsest info jagamisest, vaid on vaja tekitada dialooge, inimesed peavad teineteisega suhtlema, sest infovahetus loob keskkonna, kus töö ja efektiivsus on parem. (Vos ja Schoemaker, 1999). Töötajatel peab olema piisavalt võimalusi leida informatsiooni. Eriti tähtis on avatud ja operatiivne sisekommunikatsioon kriisi olukordades või muudatuste juhtimisel. Hästi toimiv sisekommunikatsioon on ka üks meeldiva töökeskkonna aluseid. Kui töötaja tunnetab oma rolli igapäevaprobleemide lahendamisel ja on teadlikud juhtkonna otsustest ning ka nende tagamaadest, siis suureneb ka töötajate panus organisatsiooni eesmärkide täitmisse. (kuidas viidata äripäeva käsiraamatule, ei tea). Mitmetes uuringutes on leitud seoseis töörahulolu ja sisekommunikatsiooni vahel. Samuti on võimalik eristada ka organisatsioonilist ja tööga rahulolu. Grunig (1992) leidis, et
Pangad, kindlustusfirmad Jaekaubandus Hulgikaubandus Äriturutoodete tootmine Avalik sektor ja mittetulundusorg. 23. Promotsiooniplaan: Promotsioon on müügiedendusvõtetest koosnev turundusvaldkond, mis mõjutab tarbija käitumist vahetult toote või teenuse hinna ja väärtuse suhte muutmise kaudu või lojaalsusprogrammide abil. Aeg Sihtrühm Vajadused Promotsioon Eesmärk (mida Mõõtmine (millal (kellele on (mis põhjusel (reklaam) soovitakse (millised on tehakse) suunatud) tehakse) saavutada) tulemused nt klientide arv,
*Avalik valitsemine ( Public governance) – tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel suhtlevad, et mõjutada avaliku poliitika väljundit. Valitsemine on dünaamiline ja mitmekülgne nähtus–hea haldus kaasab avalikkust, suurendades sellega usaldust avaliku halduse vastu ja võimaldades nii osutada paremaid teenuseid. Halb valitsemine põhjustab madalat moraali ja vaenulikke suhted, mille tagajärjeks on viletsad tulemused või halvemal juhul sisuliselt kasutud organisatsioonid. *Avalik juhtimine ( Public management) - Juhtimistehnikad, et suurendada raha väärtust, mis on antud avalike teenuste osutamiseks; Nii avaliku sektori organisatsioonide, kui ka avalikke teenuseid osutavate era- ja kolmanda sektori organisatsioonide juhtimine. Põhimõtted: 1)STRATEEGILINE PLANEERIMINE- Eesmärkide ja prioriteetide sõnastamine; Tegevuskava eesmärkide saavutamiseks. 2) PERSONALI JUHTIMINE- Töö analüüs; Personali arendamine. 3)
teenust ees-märgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega TURUSTAMINE (selling) tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet ,,turustuskanal"). Turundus on seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa. TURG (market) on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. TOODE (product) on midagi, mida saab pakkuda turul vajaduste rahuldamiseks. Toode võib olla materiaalne, kuid tähtis pole mitte füüsilise toote omamine, vaid sellega kaasnevad HÜVED (benefits). Sageli kasutatakse termineid KAUBAD (goods) ja TEENUSED (services) selleks, et füüsilistel ja mitte-materiaalsetel toodetel vahet teha. TURUNDUS (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab: - turuuuringuid, - toote/teenuse kujundamist, - turustuskanalite valikut,
Mis on organisatsioon? • Organisatsioonid on keerukad sotsiaalsed süsteemid (Ott). • Organisatsioonid on instrumendid, mida inimesed kasutavad ühiskondlike, poliitiliste, majanduslike ja ka isiklike eesmärkide saavutamiseks (Heffron). • Ühe grupi inimeste koordineeritud tegevuste süsteem, mis töötab mingi ühise eesmärgi nimel alluvussuhete võrgustikus (Scott ja Mitchell). • Organisatsioonid on indiviidide poolt loodud sotsiaalsed struktuurid, mille abil taotletakse mingeid kindlaksmääratud eesmärke (Scott). • Organisatsioon on mehhanism, mille abil on võimalik „asju ära teha” (get things done), saavutada eesmärke, mida indiviid üksi ei suudaks eales saavutada (Parson). Organisatsiooni tunnused: • Liikmed (vähemalt kaks inimest) • Ühine eesmärk • Teadlik tegevus ja koordineerimine • Eristavad tunnused
12.11.2015 KONTROLLTÖÖ B Nimi ja kursus MÕISTED 1. Selgita mis on 4P? TOODE(product), HIND(price), JAOTUS(place), PROMOTSIOON(promotion) 2. Selgita mis on 7P? 4P mudelile on lisatud inimesed (personnel), protsess (process) ja tõendus (physical evidence) 3. Mis on turundus? Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Juhtimisfilosoofia , mis aitab firmal leida õigeid kliente, õppida tundma klientide vajadusi ja leida õigeid vahendeid klientideni jõudmiseks. 4. Kirjelda tarbija ostuprotsessi. Eelarve planeerimine Toote valimine Kaupluse valimine Brändi ja stiili valimine Makseviisi valimine o Probleemi tunnetamine o Info otsimine ja alternatiivide hindamine o Otsustamine ja ostmine o Tarbimine ja hindamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
