Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sektor, institutsioon, erasektor, institutsioonid, keskklass, kodanikuühiskond, mobiilsus, kihistus, haridus, riigivõim, organisatsioonid, algatus, inimrühm, tervete, kõrgklass, alamklass, sinikraed, staatusele, ülimuslik, siduvad, ministeeriumid, rooma, seaduslikkuse, järelvalve, riigikontroll, hierarhia, riigiametnikud, igakülgne, esikohaleÜhiskond 1. Ühiskonna sidusus Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peaist sektorit: a)Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused) b) Teine eks erasektor (eraettevõtted c) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumusele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning laias laastus kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna eujõu seisukohalt ongi oluline ,et suudetaks erinevusi tunnistada,
Ühiskonna sidusus Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene ehk avalik sektor ( riigi ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor ( eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus inimesed on ühesugused, on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumine mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel, kogu ühiskonna arengut.
2. ÜHISKONNA SIDUSUS 2.1 Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid: Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ülesehitus- struktuur. Mitmekesisus- pluralism Sotsiaalne struktuur- kihistumus Ühiskonna struktuuri moodustavad: Esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine e erasektor (eraettevõtted) Kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid) ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted Mittetulundussektor Kodanikuorganisatsioonid Riiklikud asutused ja ametid 2.2 Avalik ja erasektor: AVALIK SEKTOR: * Avalik sektor koosneb: Riigi- ja omavalitsusasutustest Ülesanne: 1) 2) *Avalik haldus- riigi ja omavalitsuse plaanipärane igapäeva tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. * Tähtsam osa- riik.
ÜHISKONNA MÕISTE JA PÕHIKOMPONENDID: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Et mõista, kuidas ühiskond toimib ja areneb tuleb tunda ühiskonna ülesehitusest e.struktuuri. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene e. avalik sektor. Teine e. erasektor ja kolmas e. mittetulundussektor. Mitmekesisus e. pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused - võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet , on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. AVALIK SEKTOR: Avaliku sektori tuumaks on riik - institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ja nendest tulebki riigi tunnused
KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS ( ÜHISKONNAÕPETUS ) ! 1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri millised on ühiskonna sektorid? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri e. Üleshitust tuleb tulnda selleks, et mõista kuidasühiskond toimib ja areneb. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 sektorit: 1) Avalik sektor riigi- ja omavalitsusasutused 2) Erasektor eraettevõtted 3) Mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja ühendused 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus eksisteerivad erikultuurid, maailmavaated, usud.. suhtume sallivalt Pluralism e. Mitmekesisus on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused, võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet Pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine oluliste
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Esimene ehk avalik sektor (riigi-ja omavalitsusasutused) nt Eesti Energia Teine ehk erasektor (eraettevõtted) tulu,töökohad,kasum nt: Grossi toidukaubad Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja – ühendused) tulu pole eesmärk, eesmärgiks ühiskonna parandamine. Pluralism demokraatias- pluralism ehk vaadete rohkus on oluline demokraatias, sest siis on rohkem arvamusi ühe teema kohta ning suudetakse teha otsuseid mis meeldivad kõigile. Nt Eestis kooselu seaduse koostamisel oli vaja palju erinevaid vaatenurgaga inimesi.
Kihituse mõiste Erinevad ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisti öeldes toimub ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Näiteks majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtusorientatsioonide, aga ka päritolu baasil kujunevad staatuskihid nagu eliit ja massi. Kihitus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimrühma kindlale positsioonile. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi, aastakümnete või -sadade jooksul. Vaid revolutsioonid toovad järske muutusi ühiskonna klassistruktuuri. Nüüdisajal ühiskonna üldine arengutempo kiireneb, tuues rohkem liikuvust ka kihistumusse. Teisiti väljendudes suureneb sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla
Avalik sektor- poliitiline · Tuumaks riik · Tunnused: rahvas, territoorium, avalik võim · Õigused: koguda makse, anda välja seadusi, korraldada riigi igapäevaelu, riigikaitset, haridust, tervisehoidu, perepoliitikat, mõista kohut, rahvusvaheline suhtlemine · Institutsioonid: riigipea, parlament, valitsus, kohus · võimude lahusus = võimud üksteisest lahus · Ükski riigiametnik ei tohi töötada teisel kahel ametil · Avalik haldus: riigi ja omavalitsuste plaanipäevane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Rahastab riik. Hõivatute osakaal alla 20% Erasektor- majandus · Tulundussektor AS, OÜ, FIF osakaal 8%
· Keskkond: keskkonnakaitse. · Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile. · Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. · Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine. · Ressursid: lõhede vähendamine regioonide sotsiaalsete klasside vahel 2 Ühiskonna sidusus lõpus on paragrahv 2.7 ka avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine RIIGI TUNNUSED NB! · Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle.
Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; 2) USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel. Avalik sektor /riiklik/valitsus- Ühiskonnaelu korraldamine Raudteed, post, televisioon, energiavõrgud. Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest(need ei allu otseselt riigile). Erasektor /majandussektor Ühiskonnaliikmete varustamine Aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Kolmas / kodanikuühiskond/ mittetulundus- Kodanikualgatuse teostamine, huvide esindamine, vabatahtlik, ei tule võimule
luuakse koolimaju) · Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust kuna valitsemine on seadusega piiratud nt põhiseaduse kaitse Demokraatia ohud: · Enamuspõhimõte võib põhjustada "51% türannia", kes enamuse nimel talletatakse vähemuse huvid jalge alla. - Eestis on tegemist täieliku liberaalse demokraatiaga, sest meil on olemas selle tunnused: · õigusriik ja kõigi võrdsuse seaduse ees · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine Millal/millistes küsimustes referendumid on Eestis läbi viidud? - 28.juuni 1992.a põhiseaduse vastuvõtmise küsimuses - 14.sept 2003 EL-ga ühinemise küsimus Reformi ja revolutsiooni võrdlus REFORM REVOLUTSIOON Valitsus/poliitikud Algatavad dissidendid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Inimesed rahvahulgad
KORDAMINE 2. ÜHISKONNA SIDUSUS õp. lk. 29-59 2.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ja suletud ühiskond. Ühiskonna struktuur-Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused Pluralism ehk mitmekesisus on ühiskonnale loomulik Ühiskonna sektorite eraldatus ja läbipõimumine- Tulundussektor: Erasektor-Eraettevõtted (AS, pangad, OÜ) Avalik sektor-Riigiettevõtted (raudteed, post, televisioon, energiavõrgud) Mittetulundussektor: Erasektor-Kodanikuorganisatsioonid
ÜHISKONNA SIDUSUS ÜHISKONNA KOTROLLTÖÖ 1.Ühiskond ÜHISKOND on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonnale on iseloomulik mitmekesisus ehk pluralism. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit - Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) - Teine ehk erasektor (eraettevõtted) - Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) AVALIK SEKTOR üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded: *haldus avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke
majanduslikku arengut. Kodanikuühiskond on omamoodi vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. Nüüdisdemokraatia analüüsides võib eristada kahte peamist lähenemisviisi: Esimene rõhutab, et tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustamisse. Teine lähenemisviis peab silmas kodanikuühiskonna majanduslikku mõõdet. Sellisel juhul kasutatakse tavaliselt sõnu mittetulundussektor või kolmas sektor. Mõnikord peetakse kolmandast sektorist rääkides silmas selle koostisosi. Eestis on neid kolme liiki: mittetulundusühingud (MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. KOLMANDA SEKTORI ORGANISATSIOONID EI TOHI KASUMIT OMA LIIKMETELE VÄLJA JAGADA. Põhimõtted, millest riigi ja kodanikuühenduste suhted peaksid lähtuma: · Kodanikuühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja, sest selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid
Kuidas seletada lahti, mis on ühiskond ja selle struktuur? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 peamist sektorit: · Esimene ehk avalik sektor (riigi -ja omavalitsusasutused) · Teine ehk erasektor (eraettevõtted) · Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Millised on avaliku sektori põhiülesanded? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid? Riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega.Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli oma territooriumi üle. · Riigi instituitsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riigi insituitsioonid: · Seadusandlik võim (rahandusministeerium) · Täidesaatev võim (riigikogu)
Ühiskonna Arvestustöö nr2 Avalik sektor. Avaliku sektori tuum on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest eesmärkidest tulenevad ka riigi tunnused: riik on alati seotud võimu teostamisega; riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad ; riik omad kontrolli kindla territooriumi üle; riigi institutsioonid on avalikud. Avaliku sektori põhiülesanded on valitsemine ja haldus. ( rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine) Avalik sektori koosneb riiklikest ja avalik-õiguslik institutsioonidest. Erasektor. Ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi, suuruse ja ka tegevusala poolest. Kõigi nende ühisjooneks on aga kasumi taotlemine ja eraomandus. Erasektor tegutseb majanduse ja tootmisproduktide jagamisega e turuga. Moodsas ühiskonnas riik majandusega ei tegele
Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia. Primaarne sektor ehk hankiv tööstus põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus. Sekundaarne sektor ehk töötlev tööstus energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarne sektor ehk teeninus. Kapitalism tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse.
alluvussüsteem.*moodustatakse seaduste alusel.*rahastatakse eelarvest.*töötajaskonna moodustavad riigiametnikud. 20.saj. muutus termini valitsemise sisu-selle asemel hakati kasutama oskusõna avalik haldus v. Haldusjuhtimine.halduse all mõistetakse teatud valdkonna v.objekti igakülgne plaanipärane korraldamine. Avalik haldus on seega poliitikast püstitatud eesmärkide elluviimine. Palju avalikud õiguslikud asutused ei allu otse riigile, vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. Avalik sektor tänapäeval koosneb nii riiklikest kui avalikõiguslikest instit. 2.Erasektor e. Teine- tegeleb majandusega, st.tootmise ja jaotamisega. Nende ühisjoon on kasumi teenimine ja eraomandus. Seda sektorit nim ja turundus-ja ärisektoriks. Erasektoris on eestis hõivatud 2/3 ja avalikus sek. 1/3 tööjõust. Riik reguleerib sektorit- maksu, tegevusload, kauplemise kord,keskkonnahoid. Riik pehmendab turutõrkeid vajadusel ning kogub makse ja jaotab raha ümber riigi eelarve kaudu.
Nüüdisühiskonnas on liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumise põhjuseks mõistatuslik kaalutlus. Riigivõimu eripära: riigivõimul on mitmeid tunnuseid, mis on talle ainuomased e monopoolsed- kehtestada seadusid, koguda makse, kasutada vägivalda, otsused on kohustuslikud kõigile, kohustus korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Komponendid- asutused ja institutsioonid, riigibürokraatia, õigusnormid. Majandusliku võimu puhul on mõni firma ja kompanii küll teistest mõjukam, ent tema juhtpositsioon oleneb majandulikust edukusest. Kultuuri valdkonnas on võimu tunda ja näha veelgi raskem. Siin saab rääkida pigem populaarsusest, autoriteedist ja prestiizist. Parempoolsed ideoloogiad: libearism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Indiviididel peab olema nii et oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi vabaduse kindlustamises
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja
Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks loeti majanduslikku progressi. Selline lähenemine ei õigustanud ennast. 1980.- 1990. aastatel jõuti arusaamisele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduslik areng. Lähiaastate ülesandeks on demokraatia kindlustamine maailmas. Demokraatia põhijooned: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Täielik liberaalne demokraatia: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitutsioonide lahusus, pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vaba ajakirjandus. Polüarhia- e nüüdisdemokraatia e paljude võim. (tasakaalustatud riigivõim, aktiivne kodanikuühiskond, alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, võimalus kritiseerida valitsuse poliitikat). Siirdeühiskond- ühiskonna arenguetapp, mil toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Selle ohud: ametnike ja
Riik ei sekku maj.sse. Pooldab eraomandust ja madalaid võrdelisi makse. Kaitseb kodumaist kapitali ja ettevõtja huve. Riik maksab toetusi vaid siis kui abu kuskilt mõjalt ei saa. Oluline korrakaitsesüsteemi arendamine (IRL) Sotisalism tekkis 19 saj.keskel. Karl Marx ja Friedrich Engels. Väärtustatakse võrdseid võimalusi, kõigile inimõigused, võimalus haridusele, omandada elukutse ja leida tööd. Maj. pooldatakse konkurentsi, riiklik sektor ulatuslik, strateegilised majandusharusid erakätesse ei anta. Rikastele kõrgemad maksud. Riik tagab inimestele normaalse elutaseme (SD) Vasak ja parempoolus on lähenenud 19.saj. liberaalid eitasid heaoluriiku kuid tänapäeval nõustuvad sellega kuid kritiseerivad seda. Uusvasakpoolsus e kolmas tee leiab et heaoluriik peab nõudma inimestelt suuremat panustamist, riik peab regu. palku, looma töökohti. Uusparempoolsed- elatustaseme peab määrama inimese isiklik pingutus.
ÜHISKOND Ühiskonna sektorid- eraldatus ja läbipõimumine 1) Esimene ehk avalik sektor( riigi- ja omavalitsusasutused) 2) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) 3) Kolmas ehk mittetulundusektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Pluralistlik ühiskond Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Riigi tunnused Riigi kolm põhitunnust- Territoorium(maa-ala, maavägi, õhuruum ja territoriaalvesi), Rahvas(riigi alal elavad seadustele alluvad isikud) ja avalik võim(iseseisvat võimu teostavad riigiorgandi) Riik on alati seotud võimu teostamisega
alaealiste lastega. 1.3. Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: · Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20.sajandil. · Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenisndussektori e tertsiaarsektori osatähtsus. · Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses. · Kasvas vajadus haritud tööjõu järele. · Kujunes laiaulatuslik kõrge kvalifikatsiooniga ja suhteliselt kõrge sissetulekuga keskklass. · Elatustaseme üldine tõus. · Masstootmine ja massikultuuri kujunemine. · Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet). 1.4. Info- ja teadmusühiskond: · Arenenud postindustriaalses ühiskonnas hakkas üha suuremat tähtsust omandama suutlikus hankida ja töödelda informatsiooni. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer
2 1.Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ühiskond- sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond- riigi korralduselt totalitaarne: taotleb terviklikkust, mis oleks täielikult riigile allutatud. Ühiskonna struktuur- ühiskonna üldine ülesehitus Pluralism- ehk paljusus. Võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri. Demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. 2.Avalik sektor: Riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigi tunnused: võimu teostamine, suveräänne riigivõim, territoorium, rahvus Valitsemisinstitutsioonide tunnused: kindel sisemine struktuur ja hierharhia, moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks, saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest, nende töötajaskonna moodust. palgalised riigiametnikud.
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.)
· tugevnes bürokraatia · kujunes töölisklass ja kodanlus · leibkonnamudeliks kujunes väikepere · tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt · suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond · teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt · kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · vajatakse haritud spetsialiste · kujunes keskklass, masstootmine, massikultuur ja massimeedia · elustiilide erinevused vähenevad · valitsus peab hea seisma majanduse arengu eest Infoühiskond · info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus · olulisemaks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastused-leiutised · maailmamajanduse globaliseerumine · 2/3 inimestest töötab teenindussektoris? · kaugtöö ei pea kontorisse minema tänu sidepidamisvahendite arengule Teadmusühiskond
• tugevnes bürokraatia • kujunes töölisklass ja kodanlus • leibkonnamudeliks kujunes väikepere • tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt • suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond • teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt • kõrgtehnoloogia massiline kasutamine • vajatakse haritud spetsialiste • kujunes keskklass, masstootmine, massikultuur ja massimeedia • elustiilide erinevused vähenevad • valitsus peab hea seisma majanduse arengu eest Infoühiskond • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus • olulisemaks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastused-leiutised • maailmamajanduse globaliseerumine • 2/3 inimestest töötab teenindussektoris? • kaugtöö – ei pea kontorisse minema tänu sidepidamisvahendite arengule
sotsiaalselt kihistunud. *Sotsiaalne mobiilsus-inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise . *Liikumine võib olla vertikaalne või horisontaalne Klassid ja staatused *Varasemate ühiskondade puhul lähtuti klassidesse jaotamisest majandusliku positsiooni alusel, nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole määravaks materiaalne olukord. *Tänapäeval klassipiirid hägustuvad, kasvanud on sotsiaalne mobiilsus . Kasvanud ka põlvkondade vaheline mobiilsus. *Endiselt püsib see, et ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni ehk staatust kui teised. *Kõrge sotsiaalse staatusega grupid kuuluvad õhiskonna ülemistesse kihtidesse, st nad omavad seda, mida peetakse antud ühiskonnas väärtuslikuks. *Eliit ehk kõrgklass, kõrge staatusega inimrühm,kellel on juurdepääs võimule, kes on üldiselt mõjukad. *Mass ehk tavainimesed, tavakodanikud
avalik poliitika ehk halduspoliitika poliitikavaldkond, mille sisuks on elanikkonnale vajalike teenuste ja inimeste toimetuleku korraldamine; avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika; avalikust poliitikast eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitikavaldkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika) avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; vt ka erasektor, mittetulundussektor bürokraatia ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus deflatsioon üldise hinnataseme jätkuv alanemine; vt ka inflatsioon demokraatia valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e
Kodanikuühiskonna kujunemine laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad cives kodanik) vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisatsioonid. 4. Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine 5. Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1.vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte. 2.võitlus monopolidega mis tahes majandusharus. 3.ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (nt erakonnaseadus).4. lobitöö kontroll 5. ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. b) Demokraatia liigid, tunnused, levik, näited.
Siirde ühiskonna probleemiks on kujunenud reformide ebaühtlane tempo, s.t. ka et rahva elu lüüakse rivist välja mitmete ja erinevate muutuste vastuvõtmisel. Demokraatia tunnusjooned: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused Miinimumnõue-vabad konkureerivate kandidaatidega valimised Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmiseid tunnuseid: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine jne jne Demokraatia eeldab eelkõige põhiseaduse olemasolu ja kõige kooskõla sellega (Eestis oli just juhtum, kus kantsler esitas riigikohtusse kaebuse, et ESM on vastuolus põhiseadusega) Polüarhia-arvamuste ja organisatsioonide paljusus ehk pluralistlik valitsemine/nüüdisdemokrattia Polüarhia olulised tunnused- alternatiivsed infoallikad,vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat 1
annaabi.ee 
