1. Toimingus orienteerumine- Laps jälgib õpetaja praktilist tegevust vahenditega (kujundid vms) ettenäitamine. 2. Praktiline tegevus esemete või nende kujunditega- Laps Kordab ise õpetaja tegevust, võimalusel valjult kommenteerides. 3. Valju kõne etapp- Laps räägib, mida teeb, ilma tegevust ennast sooritamat 4. Vaikne kõne - Laps kommenteerib tegevust omaette, sosinal või ainult suuliigutustega. 5. Sisekõne etapp- Toiming on automatiseerunud, lühenenud, laps saab tulemuse ilma operatsioone teadvustamata. Kuidas arvestada erineva õpistiiliga õppijate eripära õppetegevustes? Miks seda tuleb arvestada? Tuleb tekitada lastele huvi õpitava suhtes. Võimalikult mitmetele meeltele ja väljendusvahenditele rakendamine.
oskust luua ja säilitada õpimotivatsiooni ning saavutada õppimisel vajalik emotsionaalne seisund. Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõttehael korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. Tahtmatu tähelepanu mehhanismiks on orienteerumisrefleks ning see rakendub silmatorkava stiimuli mõjul. Tahtlik tähelepanu on eesmärgipärane, seda juhib inimene ise lähtuvalt oma plaanidest , eesmärkidest ,kasvatusest. Automatiseerunud protsessid toimuvad ,,iseenest", kiiresti , vajades vähest või üldse mitte tähelepanu. Metatunnetus :mõtlemine tunnetusest Metatunnetus on teadmine enda tunnetusest. See võimaldab arvestada enda kognitiivse te protsesside nõrkusi ja vastavalt sellele oma tegevust planeerida Teadusmõistetes kodeeritakse informatsiooni toetudes märgisüsteemis kodeeritud informatsiooni töötlemisele.Teadusmõisted pole tingimata ,,teaduslikud" mõisted.
sündmus ajus aset leidis. Kaiser, Haller, Schmitz, & Nitsch, 2009 Kokkuvõte Kirjutage kolm asja, mida Te arvate, et Te juba sellest loengust mäletate. Kodutöö nt 1: vastamine kordamisküsimustele Tähtaeg 09.10, täpsem juhis moodle.ut.ee. Kokku võimalik saada 6 punkti. · Mille poolest erinevad teineteisest psühholoogia ja psühhoteraapia? · Kas autojuhtimine on teadvustatud või automatiseerunud protsess? Selgita oma vastust. · Vali kaks psühholoogia meetodit (eksperiment, vaatlus, küsimustik) ja too välja mõlema tugevused. Too näide, miks eelistaksid mingis olukorras ühte või teist. · Kuidas toimib neuron ja mis on sünaps? · Miks on vaja virgatsaineid? · Nimeta ajuosad ja nende funktsioonid.
eluaastaks. Täiustub silma ja käe koostöö (kujundite joonistamine), mis paneb aluse kirjutamisoskusele. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elundite suurenemine. Motoorses arengus on eristatavad neli etappi: Kaasasündinud refleksid. Tooniliste kaasasündinud reflekside mõjul püsivad vastsündinu keha ja jäsemed teatud staatilises asendis. Sümmeetrilised liigutused. Tahtelised, motiveeritud ja eristunud liigutused. Automatiseerunud liigutused so kui laps suudab harjutuste ajal lisaks ka rääkida või laulda nimetatakse antud liigutusi automatiseerunud. Teiste sõnadega - liigutusi tehes ei mõelda nende sooritusele. 5 1.3. Kognitiivne areng Piaget järgi 2-7a - eeloperatsionaalne periood, mil tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei
Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Kas kõik on juhus? Raamatu autor biofüüsik Stefan Klein on vabakutseline kirjanik, kes võttis omale missiooni, et uurida juhust ennast, tema mõju ja inimeste arusaama sellest ning seaduspärasusi. Ühes sellega pakub välja ka võimalused kuidas kaasaegses globaliseerunud, automatiseerunud ühiskonnas juhuse toimaga hakkama saada. Käesolev kokkuvõte on jaotatud neljaks osaks nagu ka teos ise: teke, mõju, taju ja strateegiad, milledes toon välja enda jaoks meeldejäävama. Teke. Juhuse uurijad on välja jõudnud nii täringumängudeni kui ka ruletini, mis õnnemängudena on justkui elu lihtsustatud mudel. Mängurid, kes on püüdnud kasiinodes suuri summasid võita, on olnud hoopiski teaduritele katsejänesed, kellede abil on mitmedki seaduspärasused sõnastatud.
alaeesmärk; osaülesannete lahendamine ühe-astmeline · Osaülesannete lahendamist praktiseeritakse, omandades oskusi laiema probleemi lahendamiseks · Nt: lugemisel: tähtede lugemine ---- sõnade lugemine ---- teksti mõistmine . Oskuste omandamine tähendab kvalitatiivselt uut viisi probleemi lahendamisel Praktiseerimise aeg . Kiirus. Infromatsiooni känkimine (tihendamine),lahendusprotseduuride känkimine,Tegevuse automatiseerumine + Saame tegutseda kiiremini - Automatiseerunud tegevust on raske muuta Eksperte eristab algajatest: · valdkonnaspetsiifiline mälu on parem · kasutavad algajatest erinevaid probleemilahendusstrateegiaid · Probleemi esitused paremini läbi töötatud · Paremus tingitud teadmistest mitte üldvõimetest · Kujunetakse rohke harjutamisega Raskused probleemide lahendamisel · Piirangud, mida inimesed enesele kunstlikult seavad: nad mõtestavad ülesande tingimusi kitsamalt kui need tegelikult on · Eelnevad kogemused suunavad
fülogeneetiliselt järjest täiustuva motoorse tegevuse kohastumisega vastavalt keskonnatingimustele ja tegevuse eesmärkidele KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED Kõrgemas motoorikas eristatakse kahte tasandit: · kortikaalne tasand teostub suuraja koore talitluse alusel tahtelise liigutustegevusena · subkortikaalne tasand teostub koorealuste tuumade, vheaju ja ajutüve struktuuride talitluse alusel asendirefleksidena ja automatiseerunud liigutustegevusena PEAAJU TOPOGRAAFILINE JAOTUS · SUURAJU · VAHEAJU · AJUTÜVI · VÄIKEAJU KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED Kortikaalne tasand: · assotsiatsioonikorteks · premotokorteks · suplementaarne motokorteks · motokorteks Subkortikaalne tasand: · põhimiktuumad (basaalkanglionid) · väikeaju · talamus · vaheaju · ajutüvi LIIGUTUSTEGEVUSE PLANEERIMINE · Motoorse tegevuse planeerimine toimub assotsiatsioonikorteksis, kus formeerub ettekujutus (taju)
· Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast lähtuv tähtsus (Aru & Bachmann, 2009). Tähelepanu · Tahtmatu ja tahtlik tähelepanu (vt näiteid) · http://www.youtube.com/watch?v=vJG698U2Mv · Hoiakute, eelteadmiste osa · Automatiseerunud protsesside osa tähelepanu arengus oluline õppimise toetaja · Optimaalne keskkond · Individuaalsed iseärasused, nende arvestamine · Ärevuse mõju Tähelepanu komponendid 1) fokuseerimine, suunamine (objektile) 2) tähelepanu hoidmine (objektil) 3) kõrvalise info mahasurumine (selektiivsus) 4) tähelepanu edasisuunamine (paindlikkus) * Vastavate näitajate hindamine * Seosed teiste kognitiivsete protsessidega * Eksekutiivne kontroll (töömälu mudelis)
Koomiliste tüüpide - võiks öelda maskide -nimistu on pikk. Antiik eristas kolme põhitüüpi: teeskleja, hoopleja ning narr. Koomiliste tüüpide galeriisse kuuluvad ka kloun, saatan, patuoinas, lihtsameelne, veidrik jne. jne. Nn. karakterkomöödia keskpunktis seisab koomiline tegelane. · Situatsioonikoomika - naljakad olukorrad, nagu ootamatud ebaõnnestumised, äravahetamised, automatiseerunud tegevus, ebakohane käitumine, üllatuslikud süeepöörakud jne. Füüsilise tegevuse komism mängib tähtsat osa farsis; süeelised ootamatused etendavad pearolli nn. intriigikomöödias. · Sõnakoomika - kalambuurid, paradoksid, iroonia ja sarkasm dialoogis, automatiseerunud kõne, keelelised kontrastid (murre/kirjakeel, släng/peenutsev kõnepruuk jne.), alogismid, ootamatud assotsiatsioonid jms
koorega · Seejuures on tegemist ilmekalt väljendunud keskustevahelise hierarhiaga, mis on kujunenud fülogeneetiliselt järjest täiustuva motoorse tegevuse kohastumisega vastavalt keskonnatingimustele ja tegevuse eesmärkidele KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED kaks tasandit: · kortikaalne tasand teostub suuraja koore talitluse alusel tahtelise liigutustegevusena · subkortikaalne tasand teostub koorealuste tuumade, vaheaju ja ajutüve struktuuride talitluse alusel asendirefleksidena ja automatiseerunud liigutustegevusena PEAAJU TOPOGRAAFILINE JAOTUS *suuraju *vaheaju *ajutüvi *väikeaju KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED Kortikaalne tasand: · assotsiatsioonikorteks · premotokorteks · suplementaarne motokorteks · motokorteks Subkortikaalne tasand: · põhimiktuumad(basaalkanglionid) · väikeaju · talamus · vaheaju · ajutüvi LIIGUTUSTEGEVUSE PLANEERIMINE · Motoorse tegevuse planeerimine toimub assotsiatsioonikorteksis, kus formeerub ettekujutus (taju) eelseisvast motoorsest tegevusest
................8 Soome kogemus...................................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 3 SISSEJUHATUS Lugemine, kui ta on juba omandatud, tundub enamikule inimestest kerge. Mitmetes allikates on automatiseerunud lugemisoskuse illustreerimiseks toodud järgmine näide: ,,Urungu veätil mis peihnõb Cmabrigde Üikololi teatsedlal ploe migint thästsut, mis jäerjkroars teähd sanõeds enesiavd, anukie tihäts asi on, et emisnee ja viminae thät on atesutad õesigse ktoha. Üäjläneu viõb atedsesa kaudis teahs, kiud sa oeld sikisi veimõnile legmua sdea. See teluenb selselt, et imenise aju ei loe edarli täthi viad snõu ternikuva.". (Pruulman, 2010) Inimesed erinevad üksteisest võimete poolest
Enamus neist kaovad 3-4 kuu vanuses. Esimesed liigutused põhinevadki refleksidel. Seega kongenitaalsed refleksid on esmalt seotud lapse ellujäämisega ja need on tahteliste liigutuste eelkäijateks. Motoorses arengus on eristatavad neli etappi: Kaasasündinud refleksid. Tooniliste kaasasündinud reflekside mõjul püsivad vastsündinu keha ja jäsemed teatud staatilises asendis. Sümmeetrilised liigutused. Tahtelised, motiveeritud ja eristunud liigutused. Automatiseerunud liigutused so kui laps suudab harjutuste ajal lisaks ka rääkida või laulda nimetatakse antud liigutusi automatiseerunud. Teiste sõnadega - liigutusi tehes ei mõelda nende sooritusele. Psühholoogilise arengu häiretele e. psüühilise arengu spetsiifilistele häiretele on iseloomulikud järgmised üldised tunnused: 1) algus on alati imiku- või lapseeas; 2) aju bioloogilise küpsemisega seotud funktsioonide arengu pidurdumine või kahjustus;
2) äratundmine: muutus teadmatuselt teadmisele: "Kauneim on äratundmine siis, kui temaga koos ka pöörakud toimuvad." 3) kannatus (ainult tragöödias): hukatuslik või piinav tegevus 18. Millised on koomika liigid? 1) Karakterkoomika seisneb tegelase mingite omaduste koomilises liialdamises (hüperbool, karikatuur) 2) Situatsioonikoomika naljakad olukorrad, nagu ootamatud ebaõnnestumised, äravahetamised, automatiseerunud tegevus, ebakohane käitumine, jne. 3) Sõnakoomika kalambuurid, paradoksid, iroonia ja sarkasm dialoogis, automatiseerunud kõne, keelelised kontrastid (murre/kirjakeel, släng/peenutsev kõnepruuk jne.), alogismid, ootamatud assotsiatsioonid jms. Suurelt jaolt just vaimukal dialoogil põhineb nn. salongikomöödia. 19. Millised on komöödia alazanrid? 1) Farss on jämekoomilist tehnikat kasutav, enamasti olustikulise sisuga näidend (eesti omavasteks
erinevad aineõpetajad hakkavad õpetama uusi õppeained. Iga uue aine puhul tuleks arvestada, et lapsed alustavad tavamõtlemise tasemelt neil on olemas kogemuslikud teadmised ning alguses on abstraktset infot raske mõista. Ka psüühilised protsessid arenevad osaliselt valdkonnaspetsiifiliselt (nt suudetakse rohkem infot vastu võtta teemal, mis on tuttav, sest teadmised on siin pakitud ja osa protsesse automatiseerunud). Samas võiks õpetaja, kes hakkab õpetama ainet, mida õpilased on varem õppinud, arvestada sellega, et lastel võivad olla kujunenud väärteadmised ning -hoiakud. Algselt tegutseb laps koos täiskasvanuga. Täiskasvanu struktureerib lapsele ülesandeid, juhendab, suunab tähelepanu, aitab meenutada ja ülesandeid lahendada. Seejuures on oluline, et täiskasvanu seletab selgelt sõnastades, kuidas ja miks midagi tehakse. Ajapikku võtab laps juhtimise üle
Tasakaaluelundist lähtub tasakaalu-kuulmisnärv, mis suundub otse väikeajju või ajusilda > väikeajju/ajukoorde/silmalihastesse/innervatsiooni keskusesse/seljaaju motoneuronitele. 36.TUGIMOTOORIKA Tagab vajaliku kehahoiaku, tegevus toimub ilma teadvuse osavõtuta. Eelkõige on tegemist tingimatute refleksidega. Siia kuuluvad ka need tahtelised liigutused ja kehahoiakud, mis on paljukordsel sooritamisel (liigutusvilumuse tekkel) automatiseerunud. Tugimotoorika juhtimises osalevad KNSi erinevad osad, kusjuures põhilist osa etendavad siin ajutüve motoorsed keskused: punatuum, vestibulaartuum ja võrkmoodustis. 37.SIHTMOTOORIKA Kindla suunitlusega tahteline liigutustegevus. Tahtelised liigutused toimuvad teadvuse osavõtul. Veel enne liigutuse sooritamise algust, luuakse ajus ettekujutus eelseisvast liigutustegevusest ja töötatakse välja selle realiseerimise programm. Juhtroll ajokoor, põhimiktuumad ja väikeaju
ainevahetust) ja parasümpaatiliseks (soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist) süsteemiks Kesknärvisüsteem - tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga. Individuaalse ja liigimälu alus. Somaatiline ja autonoomne NS on omavahel vastastikuses seoses ja talitlevad KNS koordineeriva kontrolli all Psüühika toimib suures osas tänu suuraju ajukoorele. Seljaaju reguleerib lihtsamaid, organismi alalhoiuga seotud automatiseerunud liigutusi. Peaaju koosneb piklikust, väike-, kesk-, vahe- ja suurajust. Seljaaju läheb üle piklikajuks ANS(automaatse ns) regulatsioon, kontrollib eluliselt olulisi reflekse - hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine Edasi tuleb ajusild, kus asuvad Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon. Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. Keskaju - automaatsed liigutused, sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine)
ainevahetust) ja parasümpaatiliseks (soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist) süsteemiks Kesknärvisüsteem - tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga. Individuaalse ja liigimälu alus. Somaatiline ja autonoomne NS on omavahel vastastikuses seoses ja talitlevad KNS koordineeriva kontrolli all Psüühika toimib suures osas tänu suuraju ajukoorele. Seljaaju reguleerib lihtsamaid, organismi alalhoiuga seotud automatiseerunud liigutusi. Peaaju koosneb piklikust, väike-, kesk-, vahe- ja suurajust. Seljaaju läheb üle piklikajuks – ANS(automaatse ns) regulatsioon, kontrollib eluliselt olulisi reflekse - hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine Edasi tuleb ajusild, kus asuvad Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon. Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. Keskaju - automaatsed liigutused, sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine)
Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asju on kahesuguseid: 1. Psüühilised protsessid, mis on teadvusele kättesaamatud. Nt. sügavustaju 2. Psüühilised protsessid, mis on automatiseerunud e. on kunagi olnud teadvuses, kui ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist. Nt. käimine Sigmund Freud tema vaated teadvuse olemusest on viimase saja aasta jooksul oluliselt mõjutanud psühholoogia arengut. Freud jõudis järeldusele, et inimese psüühikas toimub väljatõrjumismehhanism, mis tõukab teadvusest välja mõtted ja kujundid, mille meenutamine on inimesele valus või need mõtted ei lähe kokku ühiskonnas kehtivate moraalinormidega. Seda teadvusest
keskkonnata peaaegu mitte mingisuguseid inimlikke omadusi. Mitteteadvustunud psüühika Inimese käitumist mõjustavad hulk ärritajaid ja psüühilisi nähtusi, millest osa jääb teadvuslikkuse piiri taha, olles mitteteadvustunud psüühika osa. Teadvusvälise psüühika hulka loetakse: · TP keskmest välja jäänud, kui psüühikas töödeldud signaalid · Vastureaktsioonid nõrkadele, mittetajutavatele, kuid reaalsetele ärritajatele. · Kordamiste mõjul automatiseerunud liigutused · Põhimõtteliselt kättesaadav info püsimälust (tuntud muusikud, lillesordid jt. Enamiku eluajast me neid teadvuses ei aktualiseeri. JPM. Eneseteadvus teadlikkus enese olemasolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teiste isikute, nende saavutuste ja tegevusega. Mõiste ,,teadvus" ei ole samane mõistega ,,inimese psüühika"
6 Mitteteadvustunud psüühika Inimese käitumist mõjustavad hulk ärritajaid ja psüühilisi nähtusi, millest osa jääb teadvuslikkuse piiri taha, olles mitteteadvustunud psüühika osa. Teadvusvälise psüühika hulka loetakse: TP keskmest välja jäänud, kui psüühikas töödeldud signaalid Vastureaktsioonid nõrkadele, mittetajutavatele, kuid reaalsetele ärritajatele. Kordamiste mõjul automatiseerunud liigutused Põhimõtteliselt kättesaadav info püsimälust (tuntud muusikud, lillesordid jt. Enamiku eluajast me neid teadvuses ei aktualiseeri. JPM. Eneseteadvus teadlikkus enese olemasolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teiste isikute, nende saavutuste ja tegevusega. Mõiste ,,teadvus" ei ole samane mõistega ,,inimese psüühika"
Ümberhindamine vs mahasurumine.; "sekkumispunktid" emotsiooni reguleerimisel (situatsiooni enda omaddused; tähelepanu; hinnang [appraisal]; käitumine [response]) ja nendele vastavad regulatsioonistrateegiad (nt kognitiivne muutus / ümberhindamine [reappraisal]; käitumise või mõtte allasurumine või võimendamine [response modulation]. Emotsioonitöö (emotional labor)- töötajad peavad oma tundeid sättima vastavalt organisatsiooni poolt pandud reeglite järgi Emotsioonide kasutamine Automatiseerunud eesmärgid- eesmärgid, mmille nimel me sageli tegutseme, hakkavad lõpuks autom aktiveeruma Täideviimiskavatsused (Gollwitzer) ja nende kasulikkus- võime eesmärgipärase käitumise edasi lükata mingi sündmuse toimise ajaks. Kui juhtub X siis ma teen Y selleks et savautada Z Impulsiivsus ettevalmistamine ( ei võeta arvesse kogu infot), täideviimine (lõpetatakse enne eesmärgi saavutamist), tagajärjed (kohest ja vähest kasu eelistatakse pikaajalisele)
! Nt tahan akent sulgeda. Nr 1 lähen akna juurde, nr2 haaran kinni pidemest nr3 keeran kinni Igal toimingul on eesmärk. Et mida teha, mis eesmärk saavutda, Tavaliselt teame ka, kuidas seda saavutada. ET ma tahan midagi teada saada, siis tuleb sellest eesmärk midaig teada saada! Antase teada edasi. Toiming võib jaotuda omakorda mitmeks osatoiminguks. ET toiminguid sooritada on vaja sooritada operatsioone , mida ei teadvusta ehk automatismid. Automatiseerunud toiming või katseeksitusmeetodil omandatud (ise mitte teadlikult) = operatsioonid. Automatiseerudes toimingud muutuvad...siis muutuvad vilumuseks. Sel juhul alati ei pea teadvustama neid tegevusi. Aga kontrollimisel nt ülesandes peaks olema teadlik, et aru saada, kus nt võib viga olla jne. Et ära tunda sõna, kirjutades, jätta tühi koht, peab sõnahaaval suutma hääldada. Osa operatsioone teadvustada, sooritada kui toiminguid. Ka tegevuse ja toimingu vahekord võib olla muutuv
11 Teadvusväline psüühika(kasutusel on oma tähenduse poolt erineda võivad alateadvus, eelteadvus,teadvustamatuse,mitteteadvustunud psüühika jms mõisted) kuuluvaks loetakse järgmisi nähtusi: · tähelepanu keskmest välja jäänud,kuid psüühikas töödeldud signaalid; · vastureaktsioonid nõrkadele,subjektiivselt mittetajuvatele,kuid reaalsetele ärritujatele(nn subsensoorsed reaktsioonid); · kordamise mõjul automatiseerunud liigutused; · intuitiivsetele või tahtlikele otsustele ja teadvustatud tajudele eelnevad protsessid psüühikas, mis teadvusele ei ole ise antud, ilmnedes teadvses vaid tagajärgedena- ülesande lahendusena, fikseerunud suhtumiste või hoiakute tagajärjedena- ül.lahendusena,fikseerunud suhtumiste või hoiakute(sättumuste) poolt suunatud reageeringu valikuna,millegi märkamisena, probleemilahendusena pärast
9 Teadvusväline psüühika(kasutusel on oma tähenduse poolt erineda võivad alateadvus, eelteadvus,teadvustamatuse,mitteteadvustunud psüühika jms mõisted) kuuluvaks loetakse järgmisi nähtusi: tähelepanu keskmest välja jäänud,kuid psüühikas töödeldud signaalid; vastureaktsioonid nõrkadele,subjektiivselt mittetajuvatele,kuid reaalsetele ärritujatele(nn subsensoorsed reaktsioonid); kordamise mõjul automatiseerunud liigutused; intuitiivsetele või tahtlikele otsustele ja teadvustatud tajudele eelnevad protsessid psüühikas, mis teadvusele ei ole ise antud, ilmnedes teadvses vaid tagajärgedena- ülesande lahendusena, fikseerunud suhtumiste või hoiakute tagajärjedena- ül.lahendusena,fikseerunud suhtumiste või hoiakute(sättumuste) poolt suunatud reageeringu valikuna,millegi märkamisena, probleemilahendusena pärast
õppeülesannete esitus. Teksti ülesehitus: pealkiri, teksti tunneb ära jutustuse, osad (lõigud, loo alustus, sisu, lõpetus). luuletuse, näidendi, Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendite järgi muinasjutu, mõistatuse, (õige hääldus, ladusus, pausid, intonatsioon, tempo; vanasõna, kirja; oma lugemisvea parandamine, kui sellele tähelepanu on lugenud läbi vähemalt juhitakse). Ladus ja automatiseerunud lugemine. Oma neli eesti ja väliskirjaniku ja kaaslase lugemistehnika hindamine õpetaja juhiste teost, kõneleb loetud alusel. Oma ja õpetaja käekirjalise teksti lugemise raamatust; klassitahvlilt ja vihikust. teab nimetada mõnd lastekirjanikku. Jutustava ja kirjeldava teksti ning tarbe- ja teabeteksti
Näiteks häälida sõna kord valjusti ja siis sosinal, kord kiiremini ja siis aeglasemalt. Toimingu sooritamine vaimselt. See on etapp, milleni püütakse jõuda (kompetentsuse etapp). Tegevust iseloomustavad sel juhul järgmised tunnused: kiirus, täpsus, resultatiivsus, ülesande täitmine "peast" (kaasneva kõneta), oskus ennast kontrollida. Antud toimingute omandamisel ilmnevad abiõppelastel järgmised tüüpilised puudujäägid: a. Toiming pole automatiseerunud. Aeglases tempos ja hargnenult suudetakse ülesanne täita kas õigesti või väheste vigadega, iseseisvas töös aga eksitakse palju. Väga reljeefselt ilmneb kirjeldatud nähtus kirjutamisel. Ühistöös skeemide abil suudavad lapsed häälikute pikkust muuta ja määrata, ühe- ja kahekordseid tähti valida, ise kirjutades aga mitte. Jääb üle analüüsi kiirust tõsta, operatsioone
Ta peab teada saama, kas ta saavutas püstitatud eesmärgi või jäi midagi puudu. St et alati peab ülesande lahendamisele järgnema kontroll ja tulemuste analüüs. Harjutustes, mis järgnevad õpetaja selgitusele, tuleb lastel lasta kommenteerida oma tegevust. Kui on uue osa tund olnud, siis 2-4 tundi laske lastel rääkida klassi ees, mida ta teeb ja mida edasi teeb. Kui see oskus on natuke automatiseerunud, siis need kommentaarid hakkavad 12 jääma lühemaks. Ei ole vaja nõuda 7-8klassis, et ta räägiks üleminekuga liitmise algoritme. Aga kommentaar pea olema täpne! Esimesed harjutamised peavad toimuma õpetaja abiga. Mida kaugemale harjutamisega jõutakse, seda iseseisvamaks peab see harjutamine muutuma. Õpetaja kontrollib, suunab. Kogu harjutamise ajal peab lastes püsima huvi töö vastu
Rakendatakse erinevaid strateegiaid, modifitseeritakse, loobutakse. Sagedased eksimused, liigutusmuster vähekonstantne Teine staadium (assotsatiivne treening): Oskuse täiustamine. Liigutused täpsed, terviklikud, liigutusmuster konstantne. Keskkonnastiimuleid töödeldak efektiivselt Kolmas staadium (autonoomne treening): Korrektse tegevuse näiliselt pingutuseta sooritamine. Liigutused suures osas automatiseerunud. Tähelepanu ja efektiivne Keda ja mida uurivad ekspertsuse uurijad? 1. Keskkonnast informatsiooni: ülesleidmist, äratundmist, hankimist, varasema teadmise/kogemusega integre 2. sobiva reaktsiooni väljavalimist, esitamist. Mann, Williams, Ward, & Janelle (2007) metaanalüüs: Sõltumatud muutujad: 1.Vastuse täpsus – kohaste vastuste sagedus 2.Vastuse aeg – stiimuli esitusest vastuse andmiseni 3
Tunnetusprotsess seisneb pidevas uute skeemide moodustamises ning vanade diferentseerimises ja täiustamises. Huvist tulenevalt võrdleb inimene pidevalt mälus olevaid skeeme väliskeskkonnas tajutavaga. Sensomotoorsed (ka taju- ja käitumuslikud) skeemid- olemuselt loogikaeelsed, intuitiivsed teadmisvormid, omandatakse keskkonnaga manipuleerimise ja jäljendamise teel õppides. Need annavad aluse automatiseerunud oskuste 6 kujunemisele (kõnd, jooks, uksenupu pööramine, pudeli avamine jne). Tunnetuslikud skeemid – kujundite, mõistete ja mõtlemisvõime formuleerimise aluseks (eristamine, ettekujutamine, põhjus-tagajärg seoste otsimine jne). Verbaalsed skeemid – seostuvad sõnade tähenduse ja kommunikatsioonioskustega
esimesed imemisliigutused 18. looteea nädalal (2 liiki imemist::seotud toiduga tihedamad ja ilma pausideta, ilma toiduta 2 liigutust sekundis); Otsimisrefleks kui puudutada sõrmega põske, püüab sõrme suhu võtta, kaob 3kuuselt; ujumisrefleks 23kuuselt kaob Sümmeetrilised liigutused Tahtelised, motiveeritud ja eristunud liigutused Automatiseerunud liigutused 92 Lapsemotoorses arengus on kolm põhilist põhimõtete: Peast jalgade poole Keskelt äärtele Tervikult eristumisele Alul valitseb laps pea liigutusi, seejärel käte ja lõpuks jalgade liigutusi. Lapsed juhivad tervet kätt enne kui suudavad valitseda sõrmede liigutusi. Tegevuse terviklikkus väheneb ja muutub detailsemaks. Laps õpib kõigepealt suuri lihaseid reguleerima,
tehisintellektid ). Näiteks kogu tööstus võib olla täielikult automatiseeritud tehisintellektide poolt. Mõtlevad autod sõidavad inimese eest ja nii ei saa enam tekkida autoõnnetusi. See võib tähendada ka seda, et kogu transport võib olla mingil moel automatiseeritud just tehisintellektide poolt. Juba praegugi võib täheldada seda, et robotid võtavad üha enam inimestelt töö üle. Tuleviku ühiskonnad võivad olla täielikult automatiseerunud. Ja seega vabaneb inimene peaaegu täielikult töötamise vajadusest ehk tööklassi staatusest. Näiteks tehastes on juba ammu asendatud inimtöölised robotitega ja üldse on lihttööde tegemised automatiseeritud. Kuid ühiskonna üldise arengu jooksul jõuab automatiseerimine ka teenindussektorisse. Näiteks praegusel ajal on Eestis juba loodud digiretsepti infosüsteem ja Inglismaal Londonis Heathrow lennujaamas on loodud pagasitöötlemisautomaatika
tehisintellektid ). Näiteks kogu tööstus võib olla täielikult automatiseeritud tehisintellektide poolt. Mõtlevad autod sõidavad inimese eest ja nii ei saa enam tekkida autoõnnetusi. See võib tähendada ka seda, et kogu transport võib olla mingil moel automatiseeritud just tehisintellektide poolt. Juba praegugi võib täheldada seda, et robotid võtavad üha enam inimestelt töö üle. Tuleviku ühiskonnad võivad olla täielikult automatiseerunud. Ja seega vabaneb inimene peaaegu täielikult töötamise vajadusest ehk tööklassi staatusest. Näiteks tehastes on juba ammu asendatud inimtöölised robotitega ja üldse on lihttööde tegemised automatiseeritud. Kuid ühiskonna üldise arengu jooksul jõuab automatiseerimine ka teenindussektorisse. Näiteks praegusel ajal on Eestis juba loodud digiretsepti infosüsteem ja Inglismaal Londonis Heathrow lennujaamas on loodud pagasitöötlemisautomaatika
annaabi.ee 
