Reis kuule (1)

Teel Kuule
Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong , juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin .
1969. aasta 16. juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin (alates 1988 Buzz Aldrin).
Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule.
Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel.
Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi.
20. juulil, kui Tallinnas näitas kell 23.18, maandus moodul Kuu pinnale.
« Hallo , Houston! Siin Vaikuse meri. 'Kotkas' on laskunud!» kõlas eetris.
Eagle'is jätkus patareitoidet ja õhku vaid 41 tunniks, kuid astronaudid ei kiirustanud kohe Kuu pinnale ronima. Meestel tuli puhata ja panna selga rasked skafandrid
Armstrongi samm Kuu pinnale
Alles viis ja pool tundi pärast maandumist avas Armstrong mooduli luugi . Ta pööras ennast näoga Kotka poole ja hakkas aeglaselt trepist alla ronima.
Kuust lahutas teda üheksa astet.
Telekaamera oli Aldrini käes. «Viis, neli, kolm, kaks,» luges Neil ning sirutas vasaku jala Kuule. Mida ta sel hetkel tundis? «Mitte midagi erilist. Ma tahtsin lihtsalt väga ettevaatlik olla,» ütles Neil hiljem pressikonverentsil.
Tallinnas oli 21. juuli, mõni minut enne kuut, kui esimene inimene kahe jalaga Kuu pinnal seisis . «See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu inimkonnale!» ütles ameeriklane legendaarsed sõnad.
18 minutit hiljem ronis trepist alla ka Edwin Aldrin.
Esimeseks ülesandeks oli katsetada erinevaid liikumisviise Kuul, kus gravitatsioonijõud on umbes kuus korda väiksem kui Maal. Liikumine sujus võrreldes maapealsete katsetega üllatavalt hästi.
Astronaudid heiskasid Kuule Ameerika Ühendriikide lipu. Et Kuul ei ole tuult , oli lipuriie kinnitatud L-tähe kujulisele vardale. Asfalti meenutavale Vaikuse mere pinnale pandi mälestustahvel, millel oli Maa kummagi poolkera kujutis, astronautide ja president Nixoni allkirjad ning kiri: «Siia astus 1969. aastal esimest korda inimene planeedilt Maa! Me tõime kaasa rahusoovid kogu inimkonnalt.»
Kuule jäid ka medalid kahe hukkunud kosmonaudi ja kolme Apollo 1 astronaudi nimega ning mündisuurune ränist ketas , millele oli graveeritud mikroskoopiline tekst nelja Ameerika Ühendriikide presidendi pöördumisega ning hea tahte avaldustega 73 riigi esindajatelt (valdavalt riigipeadelt). Nende hulgas oli ka Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni avaldus:
„The people of Estonia join those who hope and work for freedom and a better world. — Ernst Jaakson
Peakonsul Jaaksoni läkituse tõlge Ameerika Häälelt 6. augustil 1969: “Eesti rahvas ühineb nendega, kelle lootus ja töö on suunatud vabaduse ja parema maailma saavutamisele .”“
–}}
Kuule jäetud ränist ketas kõrvuti USA 50-sendisega.
Armstrong ja Aldrin olid Kuu pinnal veidi üle kahe ja poole tunni. Nad kogusid ligi 22 kilogrammi pinnaseproove, tegid kümneid fotosid ja võtsid vastu president Nixoni õnnitlused. Nad paigaldasid Kuule ka seismomeetri ja peegeldi Maa ja Kuu vahelise täpse kauguse mõõtmiseks laserkiire abil.
Esimesena ronis kuumoodulisse tagasi Aldrin, tema järel Armstrong. Esmalt võtsid astronaudid einet, puhkasid pisut, ja lahkusid Kuult 21. juulil. Õhkutõusu salvestanud kaamera talletas Kuule jäänud lipu kõikumise mootori käivitumisel, kuid Buzz Aldrin väidab, et nägi, kuidas lipp lõpuks ümber kukkus. Selle vältimiseks püstitati järgmistel lendudel lipp kuumoodulist kaugemale.
Kosmoselaev jõudis Maale tagasi 24. juulil ning kukkus Vaiksesse ookeani 812 meremiili Hawaii saartest edelas.
Kopterid viisid Armstrongi, Aldrini ja Collinsi sõjalaevastiku ristlejale, mis astronaudid kodumaale tõi. Kõigepealt ootas neid ees 18-päevane karantiin Houstonis.