Arvuti referaat (0)

1 Hindamata

ARVUTI AJALUGU
Referaat
Õpetaja:
SISUKORD
SISSEJUHATUS………………………………………………………………………….3
1. REAALARVUTID……………………………………………………………………..3
2. ARVUTITE PÕLVKONNAD………………………………………………………….4
KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………………………………10
SISSEJUHATUS
Elektronarvutite ehk kompuutrite (ingliskeelsest sõnast compute – arvutama ) ehk raalide ilmumine on üks kaasaja teaduse- ja tehnikaarevolutsiooni olulisi tunnuseid. Elektronarvutid on avanud uue lehekülje inimese teadmiste ja võimaluste ajaloos. Arvutite laialdane levik on viinud selleni , et üha rohkem inimesi on hakanud tutvuma arvutustehnika alustega, programmeerimine aga on muutunud järk- järgult spetsialisti tööriistast kultuuri elemendiks .
Arvuti- funktisonaalüksus, mis on võimeline inimese sekkumiseta sooritama keerukaid arvutisi, kaasa arvatud rohkeid aritimeetikatehteid ja loogikatehteid.

REAALARVUTID
1937. aastal alustas ameerika füüsik Howard Hathaway Aiken Harvardi ülikoolis tööd oma väitekirja teeside kallal. Lõpetanud Indiapolise sõjakooli, astus Aiken Wiconsini ülikooli, mille lõpetas 1923. aastal bakalaureuse kraadiga elektrotehnika alal. Aikeni väitekirja teooriaosa käsitles harilike mittelineaarsete diferentsiaalvõrrandite lahendamist. Et vähendada arvutustööde mahtu, hakkas Aiken välja mõtlema lihtsaid masinaid üksikute ülesannete (näiteks polünoomide arvutamise) automaatseks lahendamiseks. Nõnda jõudis ta lõpuks ideeni luua universaalne automaatarvuti, mis oleks võimeline lahendama väga mitmesuguseid teadus- ja tehnikaülesandeid. Firma IBM nõustus finantseerima arvuti loomist ja loovutas Aikeni käsutusse neli inseneri . Töö kestis umbes viis aastat ning 1944.aasta augustis anti Harvardi ülikoolile üle “ Operatsioonide järjestuse automaatjuhtimisega arvuti”, mida tuntakse nime all Mark-I.
Reaalarvutite töökiirus oli väike ja nad ei olenud töökindlad. Põhjuseks oli eelkõige tööelementide- elektronmehanismide releed väike töökiirus ja – kindlus ; struktuurilt , samuti arvutuste automaatjuhtimise mooduse poolest kordasid nad Babbage ´i analüütilist arvutusmasinat. Neil oli ka üks ja seesama puudus: ei olenud mälus salvestatavat programmi. Siiski kuulub ajaloos releearvutitele üsna auväärne koht, sest nad olid esimesed töötavad universaalsed programmjuhtimisega automaatarvutid.

ARVUTITE PÕLVKONNAD
Esimese põlvkonna (1946-1954) digitaalsete elektronarvutite põhierinevus neile eelnenud reaalarvutitest seisneb selles, et arvutite põhisõlmi valmistati elektronlampidel. Esimese kaheelektroodilise elektronlambi (dioodi) valmistas 1904.aastal J.A.Fleming. Arvutite jõudlus jäi vahemikku 2000 kuni 16 000 liitmisoperatsiooni sekundis ning arvutite arhitektuur tugines siseprogrammi kasutamisele. Kuna arvutid olid suhteliselt aeglased, siis ei sobinud need keerukamate ülesannete lahendamiseks. Arvuteid programmeeriti valdavalt masinakeeles. Sel ajal olid arvutid aukartustäratavate garbiitide ja kaaluga. Nende töökindlus jättis veel palju soovida . Arvutite teenindamisel vajati suurearvulist põhjaliku eriväljaõppega personali.
Teise põlvkonna arvutid ilmusid ajavahemikus 1954-1965. 1947. aastal leiutasid William Shockley, John Bardeen ja William Brattain transistori. Kuna esimese põlvkonna arvutites kasutatav elektronlamp vajas sama palju ruumi kui umbes 200 transistori, olles samas transistorist kuni 40 korda aeglasem , oluliselt kallim ja eraldades talitlusel palju soojust, siis on mõistetav, miks transistoride ilmumisel tõrjuti elektronlambid arvuteist õige kiiresti välja. Arvutite jõuldlus jäi aga vahemikku 6000 kuni 3 000 000 operatsiooni sekundis. Arvutite programmeerimisel kasutati spetsiaalseid programmeerimiskeeli, kus arvkood asendati sõnaliste käskudega (sümbolprogrammeerimisega).
Kolmanda põlvkonna arvutitele (1965- 1971 ) on iseloomulik üleminek integraallülitusele. Arvutite garbiidid vähenesid, samas kasvas märgatavalt nende jõudlus ja paranes töökindlus ning arvutite keskmine jõudlus ulatus 0,1 kuni 400 miljoni operatsioonini sekundis. Arvutite arhitektuuris loobuti suletud arhitektuurist ning mindi üle avatud arhitektuurile, luues oamvahel ühilduvaid arvutiperesid. Peagi hakati kasutama käskude konveiertöötlust ja teisi info paralleeltöötlust toetavaid võtteid. Laia leviku omandasid operatsioonsüsteemid, kujunes välja tarkvaratööstus standardtarkvara loomiseks. Kõrvuti suurarvutitega arendati intensiivselt miniarvuteid ning viimaseid kastati sageli juhtarvutina, sh reaalajasüsteemides.
Neljanda põlvkonna (1971-1981) arvutite loomine on seotud mikrolülituste tehnoloogia kiire arenguga kuuekümnendate aastate lõpul ja seitsmekümnendate algul. Keskmise ja kõrge integratsioonitasemega mikrolülituste (lausintegraallülituste) massiline kasutamine arvuteis ning valmisid esimesed mokroprotsessorlülitused ja mikroarvutite kiibikomplektid. Siis tekkis ka uus arvutite klass- personaalarvutid. Arvutite keskimine jõudlus on vahemikus 0,5 kuni 1000 miljonit operatsiooni sekundis. Mikroprotsessoritel põhinevad personaalarvutid hakkavad järk-järgult välja tõrjuma miniarvuteid.
Viienda põlvkonna arvuteile (1981-1991) on iseloomulik mikrolülituste kiire üha miniatuursemaks muutumine ning arvutiseadmete jõudluse kasv. Üheksakümnendatel aastatel võimaldas pooljuhtide tehnoloogia valmistada mikrolülitusi, mis sisaldasid miljoneid transistore. Siis loodi rida homogeenseid paralleelprotsessorstruktuure. Suurt tähelepanu ostuati multiprotsessorsüsteemide arendamisele ning personal arvuti muutub igapäevaseks tarbeesemeks.
Kuuenda põlvkonna arvutid algavad aastast 1991- . 20. sajandi viimast kümnendit seostatakse uue arvutipõlvkonna tekkega, kuigi mitte kõik spetsialistid ei toeta seda seisukohta. Kahekümnenda sajandi lõpu- ja uue sajandi algusaastaid iseloomustavad laiaulatuslikud uuringud, kuidas arvuteid(süsteemides) muuta informatisooni rööptöötlust veelgi efektiivsemaks. Üheks iseloomulikumaks jooneks kuuendale arvutipõlvkonnale on arvutite laivõrkude plahvatuslik arendamine. Laienenud on nii võrkude geograafia kui ka info läbilaskevõime.Silmatorkav on ka see, et kõik arvutid põhinevad omavahel võrgusidemetega ühendatud protsessorkogumeile (protsessorvõrkudele).
Esimese automaatarvuti leiutaja Howard Hathaway Aiken.
Esimese põlvkonna arvuti. ACE PILOT MODEL 1950
Teise põlvkonna arvuti TRADIC 1956
Kolmanda põlvkonna arvuti IBM System 360
Neljanda põlvkonna arvuti. IBM PC
Viienda põlvkonna arvuti. Lisa- personalarvuti.
Kuuenda põlvkonna arvuti Fujitsu-Siemens ESPRIMO
KASUTATUD KIRJANDUS
Guter, R., Polunov, J. (1980). Abakutest raalin. Tallinn: Valgus
Toomasalu, A. (2004). Arvuti põlvkonnad. Tallinn: TTÜ Kirjastus
9

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

emmeliine00 Õppematerjali autor

SISSEJUHATUS

Elektronarvutite ehk kompuutrite (ingliskeelsest sõnast compute – arvutama) ehk raalide ilmumine on üks kaasaja teaduse- ja tehnikaarevolutsiooni olulisi tunnuseid. Elektronarvutid on avanud uue lehekülje inimese teadmiste ja võimaluste ajaloos. Arvutite laialdane levik on viinud selleni, et üha rohkem inimesi on hakanud tutvuma arvutustehnika alustega, programmeerimine aga on muutunud järk- järgult spetsialisti tööriistast kultuuri elemendiks.

Arvuti- funktisonaalüksus, mis on võimeline inimese sekkumiseta sooritama keerukaid arvutisi, kaasa arvatud rohkeid aritimeetikatehteid ja loogikatehteid.

reaalarvutid arvutite põlvkonnad ajalugu

Sarnased õppematerjalid

docx

Arvutiarhitektuuri eksami teooriaküsimused vastustega

Kordamisküsimused aines IAY0520 1. Mõisted arvuti, arvutisüsteem, arvuti riistvara iseloomustavad näitajad. Arvutit võib vaadelda kui süsteemi (arvutisüsteemi), mis töötleb programmimälus masinakeelset programmi ning teisendab andmemälus olevaid andmedi vastavalt sellele programmile. Arvuti riistavara iseloomustavad näitajad: Protsessor (keskprotsessor)  Aritmeetika-loogikaüksus  Juhtüksus Mälusüsteem  Mälussüsteemi hierarhiline korraldus  Infomahutavus  Kiirus  Maksumus Sisend-väljundsüsteem  Info läbilaskevõime (reaktsiooniaeg)  Struktuurne korraldus  S/V-süsteemi talitluse korraldus: - Programselt juhitav

Süsteemiteooria