Johann Wolfgang Goethe 1749 1832 Proosa `'noore Wertheri kannatused'' (1774) `'Wilhelm Meisteri õpiaastad'' (1796) Wilhelm Meisteri rännuaastat'' (1829) `'Luule ja tõde'' nelja osaline autobiograafiline romaan üks autobiograafiliste tipp teoseid (1811 1839) `'reisikirjad'', `'itaaliareis`', `'kirjad Sweitsist''. Draamad 1771 `'Götz von Berlichingen'' (16. Saj talupegade sõda Saksamaal) 1773 `'prometheus'' (nimitegelane ei allu Zeusile, vaid kuulutab oma sõprust inimestele ja tööle) 1787 `'Egmont'' 1790 `'torguato Tasso'' 1787 `' Iphigenia Taurises''
J. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Liiv muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", mida tänapäeva noorus tunneb enamalt jaolt küll U. Alender'i poolt suureks lauldud lauluna, "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Kas ma Eestit unes nägin? Nägin lained laevu täis, nägin viljarikast randa, merehõlm ta ümber käis. Ei see olnud mitte unes, ilmsi tuli kujutus: oli vaev mul, oli valu, kuni tuli kahvatus. /Kas ma Eestit unes nägin Iga eht südamelöök/
(1904, koos Saul Bellew`ga), ,,Mäng" (1905), ,,Enne Aadamat" (1906), ,,Smoke Bellew" (1912), ,,John Odraiva" (1913), ,,Kuuorg" (1913). Saavutatud kuulsus ja edu andis Londonile võimaluse reisida ja tutvuda ka teiste maade inimeste elu ja hingega, London kirjutas oma kodumaast ühiskonnakriitilisi esseesid. 1907. aastal avaldas ta tulevikuromaani ,,Raudne kand", mis räägib XX sajandi teise poole sotsiaalsetest probleemidest. Järgnes Londoni üks mõjukamaid romaane, autobiograafiliste mõjudega ,,Martin Eden" (1909). See kirjeldab töölisnooruki teed edukaks loomeinimeseks ja kirjanikuks. Algselt lihtne meremees, õpib Martin iseseisvalt kirjutamist, tekib armastus haritud Ruthi vastu. Peategelane saavutab küll seltskondliku positsiooni ja rikkuse, kuid see ei paelu teda enam. Ta pettub endistes eesmärkides ning armastuses. Üksindusest meeleheitel, uputab kirjanik enda. Järgmisena avaldas London jutustuse ,,Mehhiklane" (1911) ja kogumiku ,,Lõunamere jutud"
Maria Beadnell Kuulsus ja saavutused Juba enne 1933. aastat saavutas ta suurt menu pseudonüümi Boz all ilmunud esseedega. Hiljem, lisandusid jutustused. 1836. aastal telliti temalt ühe kunstniku joonistust juurde tekstid, mis ilmusid pealkirja all "Pickwick-klubi järelejäänud paberid" (1837-1838) ja tegid Dickensi maailmakuulsaks. Teosed Oma hilisemates teostes tegeles Dickens üha enam sotsiaalsete teemadega, näiteks autobiograafiliste sugemetega romaanis "David Copperfield" (1849-1850) ja raamatutes "Kõle maja" (1852) ja "Rasked ajad" (1854). Tema hilisloomingusse kuuluvad "Jutustus kahest linnast" (1859) ja "Suured lootused" (1861). Tema viimane teos kriminaalromaan "Edwin Droodi Charles Dickensi raamatud Reisid 1841-1842 aastal viibis Dickens USA-s ja kirjutas sellest reisikirjelduse. Aastatel 1844- 1846 järgnesid reisid Itaaliasse, Sveitsi ja Pariisi.
Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. "Kümme lugu" (1893) · "Vari" (1894) · "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) · "Kogutud teosed" I-VIII (1921-1935) · "Valitud luuletused" (1949) · "Teosed" (1954, 1956) · "Rukkivihud rehe all" (1964)
Nende hulka kuuluvad "Oliver Twist" (1838) ja "Nicholas Nickelby" (1838/39), kus ta kasutas oma vanaema elulugu, kes oli olnud ühes aadliperekonnas teenijannaks. 1841/42 aastal viibis Dickens USA-s ja kirjutas sellest reisikirjelduse. Tema esimene jõululugu "Jõululaul proosas" (1843) vallandas tõelise jõulubuumi. Aastatel 1844-1846 järgnesid reisid Itaaliasse, Sveitsi ja Prantsusmaale - Pariisi. Oma hilisemates teostes tegeles Dickens üha enam sotsiaalsete teemadega, näiteks autobiograafiliste sugemetega romaanis "David Copperfield" (1849/50) ja raamatutes "Kõle maja" (1852) ja "Rasked ajad" (1854). 1858. aastal jättis Dickens oma naise maha ja astus salajasse vahekorda noore näitlejanna Ellen Ternaniga. Sellest ajast alates elas Dickens Kenti krahvkonnas Rochesteri lähedases Gad's Hilli mõisas Chathami ligidal. Tema hilisesse loomingusse kuuluvad "Jutustus kahest linnast" (1859) ja "Suured lootused" (1861). Dickens tegi pikki loengureise, aastatel 1867/68 ka USA-sse
Enno luules on filosoofilised ideed seotud loodus ja koduelamustega. Tema lüürika on tundesoe ja igatsuslik, inimhinge sügavustesse püüdev. Luuletaja poeetilised otsingud on seotud sümbolismi, rahvaluule ning luule vormi ja heakõlaga. Paljudes luuletustes on kodu ja tee (idamaa sümbolid). ,,Härdus" ei meeldinud ametnikutöö. ´Ikka hämarus ja hämarus, ei päev, ei öö, ikka asutus ja asutus, ei seis, ei töö ei suuda kõike mõista mee.´ · Lasteluule · Autobiograafiliste jutustuste kogu ,,Minu sõbrad" Juhan Liivi ja Ernst Enno ,,Rändajate" võrdlus Sarnasus Erinevus · Hiline aeg · J.Liivi tee viis kuhugi, Enno tee ei vii · Üksindus kuhugile · Kurb meelelaad · Ennos tundmatu tee, detailirikas. Liivis
ning omalaadset peataolekut ühiskonnas, mis kõhkleb monarhia, vabariikluse ja impearalismi vahel.noormehe teele satub mitu naist, kellest ühte ta lootusetult armub. Nõnda, selle kasutu kire paistel toimubki tema ,,tundekasvatus", mis päädib noorusea illusioonide läbipõlemisega.Ühes kirjas on Flaubert tunnistanud et ,,Tundekasvatuses" tahtis ta kujutada noorte meeste moraalilugu. Olemuselt ongi ,,Tundekasvatus"autobiograafiliste sugemetega kujunemisromaan, mis ei kõnele niivõrd emotsionaalsest arengust, kuivõrd näitab, kuidas kujunes Flauberti põlvkonna elutunnetus, suhtumised ja arvamused. Romaani kirjutamiseks kulus viis aastat. Ajaloolise tausta dokumenteeriminel oli Flaubert täpne ja jäi siingi truuks oma loomemeetodile: olla erapooletu ja kujutada tegelikkust tõeselt. Seetõttu on kirjanik loobunud ,,kõikvõimsa", oma tegelase mõtteis ja tulevikku teadva autori positsioonist
Kasutab esimesena kõnekeelt, võtab sisse tabuteemad,Sügavad mõtted teosetes. Kõige olulisem in-tema tunded. In sisemise ja välimise maailma konflikt, terviklikud karakterid. Novellid teistsuguse sisuga. Mõtet raskem tabada, rääägivad enamasti juudi perekonnast (zen-budismi filosoofia austaja), konfliktidest. Novellid: ,,Parim päev banaanikala püüdmiseks", ,,Franny", ,,Loocy", ,,Puusepad, tõstke kõrgele sarikad". Autobiograafiliste sugemetega, kasutab palju kujundeid, leiab,et enamus inimesi on rikutud, ei kõitu loomulikult. Ideaalne in=laps. Camus Silmapaistvaim Eksistentsialist, prantslane.Snd Alzeerias, kolib pärast kolooniate kaotamist Fra-sse-tunneb end seal võõõrana. Poliitilised vaated: -ükski idee pole parem, kui elav inimene -. ,,Mässav inimene"-essee. On pigem filosoof."Mõelda saab ainult kujundite abil. Et olla filosoof, meab kirjutama romaane."Ideed:
käele") , 7) 4 eksprompti, 8) 4 ballaadi Suurvormid: 1) 3 klaverisonaati- sonaat nr.2 h-moll (III osa "Leinamarss") 2) 4 skertsot 3) Fantaasia f-moll 4) 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile- klaverikontsert nr. 1 e-moll 5) sonaat tsellole ja klaverile Vokaalteosed: 17 laulu Berliozi sulest pärineb esimene kuulajateni jõudnud romantiline sümfoonia Symphonie Fantastique, milles autor kasutab tugevalt autobiograafiliste sugemetega programmi. Oma sümfoonilistes teostes on Berlioz aktiivne orkestriarendaja, nende teoste kaudu jõuavad akadeemilisele kontserdilavale nii uued pillid (pikoloklarnet, harf) kui ka sümfonismis varem tundmatud mängutehnikad (col legno keelpillidel). Mitmetes teostes võib täheldada monumentaalsust, plakatlikkust. Berlioz on üks esimesi väljaspool põhilava paiknevate pillimeeste e.banda kasutajaid, erakordsena paistab selliste teoste hulgas 1837
dramaatiline sümfoonia koori ja solistidega "Romeo ja Julia",1839, oratooriumid "Fausti needmine"1846 ja "Kristuse lapsepõli"1854 Reekviem 1837, Te Deum 1855. ooperid "Benvenuto Cellini" 1838, "Troojalased" (kahes osas 1899 ja 1863) Helilooming Berliozi sulest pärineb esimene kuulajateni jõudnud romantiline sümfoonia Symphonie Fantastique (1830, Schuberti 8. sümfooniat toona veel ei tuntud), milles autor kasutab tugevalt autobiograafiliste sugemetega programmi. Oma sümfoonilistes teostes on Berlioz aktiivne orkestriarendaja, nende teoste kaudu jõuavad akadeemilisele kontserdilavale nii uued pillid (pikoloklarnet, harf) kui ka sümfonismis varem tundmatud mängutehnikad (col legno keelpillidel). Mitmetes teostes võib täheldada monumentaalsust, plakatlikkust. Berlioz on üks esimesi väljaspool põhilava paiknevate pillimeeste e. banda kasutajaid, erakordsena paistab selliste teoste hulgas 1837
Ta on eesti muusik ja meelelahutustegelane. Ta õppis Tartu 2. ja 5. Keskkoolis, Lõpetas Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna 1985.a. Ta oli keemiaõpetaja Narva 2. Keskkoolis (19851988), Kuni 1992. aastani Tartu Konservitehase insener-keemik ja varumis-osakonna juhataja, edasi vabakutseline. Ta on näidelnud teatris "Vanemuine" ja Narvas rahvateatris. Töötab õhtujuhina ja diskorina, mängib põhiliselt 70-80ndate rock- ja popmuusikat. 2010. aastal kirjutas autobiograafiliste sugemetega kirjandusteose "Ma võtsin viina". Onu Bella on olnud pikemates suhetes äritegelase Krista Raidma-Stromsvagiga ja füsioterapeut Sirje Penjamiga. Ta on olnud tegev ansamblites : · Öörahu (19881990; 2009) · Provints (19901991) · stuudioprojektis Onu Bella (1992 1995; 1998). 2005. aastal moodustas ansambli Onu Bella Band. Tuntud raadiohääl kunagises Tartu Raadios, Paide Järva Kukus ja praegu Põlvamaal Marta Raadios (programm "Vox
suure kriitika osaliseks. Eve Annuk keskendub pigem narratiivi esitamisele, autori taotluse tähendusele mida loo jutustaja öelda tahtis ja mis on võimalikud põhjused kutsumaks esile taolise eluhoiaku. Tema interpretatsioon on seotud eelkõige kogemusega, mis teatud sündmuse läbi saadi; ka tähendusega, mida sellele juhtumile autor on andnud. Et mõista veelgi enam kirjutise ,,Minu saatusega võitluskäik'' tõelisi tagamaid, võrdleb autor teost mitmete teiste Suburgi autobiograafiliste tekstidega. Hea näide on tema kõige tuntum mälestusteos ,,Suburgi perekond'', mille rõhuasetus jääb kõrvaliseks nimelt isiku ,,mina'' kujutamisel, erinevalt kirjutisega ,,Minu saatusega võitluskäik'', kus põhirõhk asetseb autoril endil ja tema kujunemisteel. Sarnane on aga mõlema teose puhul elulooliste seikade esitamine lugejaskonnale. Kõige kindlamalt käsitleb Suburg teoses ,,Minu saatusega võitluskäik'' oma põsepealse kasvaja
sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Ta oli oma aja parimaid pianiste. Ta teoseid oli raske mängida. Kirjutas üle 800 teose: 13 sümfoonilist poeemi, 19 ungari rapsoodiat, 2 sümfooniat. Richard Wagner: ooperid: Haldjas, Armastuse keeld, Lendav hollandlan, .Rienzi.Tannhäuser, Tristan ja Isolde, Nibelungide sõrmus,Parsifal. Loobub numbriooperist. Ta kangelased hukkuvad, ühiskond on alatu.Berloiz Fantastilises sümfoonias on tugevalt autobiograafiliste sugemetega programm. Oma sümfoonilistes teostes on Berlioz aktiivne orkestriarendaja, nende teoste kaudu jõuavad akadeemilisele kontserdilavale nii uued pillid (pikoloklarnet, harf) kui ka sümfonismis varem tundmatud mängutehnikad (col legno keelpillidel). Mitmetes teostes võib täheldada monumentaalsust, plakatlikkust. Bizet põhiooper Carmen on sisult väga traagiline mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu.
lähevad edasi põlvest - põlve. Nt ainuüksi Tortelliinide retsepte on üle 110 erineva. Tortellini pärineb Bologna linnast.Itaalias leidub erinevaid pasta vorme u 300. Üldiselt jaotatakse pasta kolme suuremasse gruppi: pasta corta, pasta lunga ja pasta ripiena. Pastat on juba valmistatud u 3000 aastat.Itaaliast on 21. sajandiks saanud kogu läänemaailma armastatuim ja hinnatuim söögi- ja veinimaa. Kõige "kuumemaks" regiooniks on muutunud pärast Frances Mayesi'i autobiograafiliste raamatute ilmumist Aadria mere ääres, Itaalia saapa põlvekohal paiknev Toskaana (skeemil heledana) , kuhu korraldatavad spetsiaalsed söögituurid on alati kaugele ette välja müüdud.Vaimustavat sööki ja Veini leidub muidugi mitte ainult Toskaanast, vaid kõikjalt Itaaliast. Itaallased jumaldavad head toitu ning veedavad söögilaua taga üsna märkimisväärse osa oma elust. Juba pealelõunal hakatakse töökohas rääkima
Petrarca armastusluules on täielik avatus. Hilisemat renessansilüürikat ei mõjutanud vaid luuletuste vormipeenusega vaid ka platoonilise arvamatuse ideega. Petrarca tegi soneti eriti kuulsaks. Petrarca sonett koosneb kaest ühiste riimidega nelikvärsist ning kahest veidi vabama riimitusega värsikolmikust. Ülesehitus pidi väljendama tervikliku mõtet. 4.Boccaccio (Dekameron) On samuti pärit Firenzest. Tema teost ,,Fiammetta ehk Eleegia madonna Fiammettale" peetakse autobiograafiliste sugemetega teost on nimetatud esimeseks psühholoogiliseks romaaniks Lääne-Euroopas. ,, Dekameron" tõi talle kuulsuse ja pani aluse itaalia ilukirjandusliku proosa arengule. Teoses on kolm noormeest ja seitse noort daami, kes põgenevad katku eest ning hakkavad üksteisele lugusid rääkima. Kokku räägitakse kümne päevaga sada novelli. Novellides on palju sarnasust hiliskeskaja linnaproosaga. Esile tuuakse inimeste patte ja nõrkusi. Tegelasteks on eri sotsiaalsete kihtide esindajad
Juhan Liiv - eesti luuletaja ja proosakirjanik. Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses. "Olevkikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja"Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. August Kitzberg - eesti kirjanik. "Libahunt" "Piibelehe-Neitsi" (1969). Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid
Maltsvet" (19051908) "Jutustused" (1913) "Mäeküla piimamees" (1916) "Tabamata ime" (1912) "Pisuhänd" (1913) "Side" (1917) "Rahva sulased" (lõpetamata, Looming 1934/13) jutustus "Jobu" 3. Juhan Liiv: Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses. Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat. Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Raamatud: "Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) "Kogutud teosed" I-VIII (1921-1935) "Valitud luuletused" (1949) "Teosed" (1954, 1956) "Rukkivihud rehe all" (1964) "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964) "Väike
Vassili Vassilevski, Robert Stilmark "Pärija Kalkutast" (tõlkija L. Kurtsavova) James Fenimore Cooper "Pioneerid" (tõlkija Johannes Seilenthal) Benno Voelkner "Raevuka oja org" (tõlkijad Agnes Kerge, Viktor Tomberg) James Fenimore Cooper "Preeria" (tõlkija Bruno Betlem) 7 ,,Väikesed metslased" Ernest Seton-Thompsoni (1860-1946), kanada kirjaniku ja looduseuurija, autobiograafiliste sugemetega noorsooraamat, mis ilmus esmakordselt 1903. aastal (eesti keeles varem Looduse Kuldraamatu sarjas 1933. aastal), räägib kahe poisi seiklustest, kes otsustasid veeta suve indiaanlaste kombel, ja sellest, mis nad oma metsaelus õppisid. Raamat on illustreeritud autori enda joonistustega. Sisu tutvustus Raamatu peategelane oli Yan. Ta oli kaheteistkümne aastane poiss kellele väga meeldis igasugune looduselähedane elu
Esimene lavastatud näidend oli 1870.a. valminud ühevaatuseline "Roomas", mis käsitleb üht episoodi taani kujuri Bertel Thorvaldseni elust. Huvi saagade vastu avaldus näidendis "Lindprii"(1871), mille tegevus toimub 12.sajandi Islandis. Järgmine tähtsam näidend oli "Meister Olof"(1872), mida ta hiljem korduvalt ümber töötas. Tegemist on ajaloolise draamaga ja selles käsitleb S reformatsiooniga kaasnenud sündmusi 16.sajandi Rootsis. 1879.a. ilmus romaan "Punane tuba" - autobiograafiliste sugemega, tegevus toimub 1860ndatel aastatel. 1883.a. sõitis Strindberg koos perega Prantsusmaale. Srindberg viibis mitmel korral erinevates riikides (Prantsusmaa, veits, Saksamaa, Taani). Tegemist oli siiski vabatahtliku emigratsiooniga. Kohamuutus tõi kaasa muutused ka loomingus. Esiplaanile tõusis individualism, ta pöördus konkreetselt naturalismi poole, esitas oma teostes nn sugude sõja teooriat - naine on läbinisti paha, kaalutlev
aga ka sõnapidamine muuhulgas lubadus olla truu Vene keisrile. Baltisaksa naised kirjanikena (Barbara Juliane von Krüdener, Laura Marholm); Esimesed baltisaksa naiskirjanikud 17. saj keskpaigas tegelesid juhuluulega (esimene teadaolev naisluuletaja Gertrud Paffrath), naiste kirjutatud luule kõrgaeg 1790ndatel. 1803. aastal ilmus esimene baltisaksa naiskirjaniku romaan Barbara Juliane von Krüdeneri "Valérie". See autobiograafiliste sugemetega sentimentalistlik kiriromaan ilmus Pariisis prantsuskeelsena, menukaks osutunud teost tõlgiti hiljem nii saksa kui vene keelde. Riias sündinud von Kürdeneri isa, vana balti aadlisuguvõsa järeltulija, oli kubermanguvalitsuse nõunik ja salanõunik, ent ka baltikumi esimese teatri rajaja. Elu jooksul reisis von Krüdener palju, osalt oma saadikust abikaasa töö tõttu muuhulgas nii Pariisi, Londonisse, Veneetsiasse, Madridi kui Kopenhaagenisse.
toetunud oma kogemusmälule: “Wikmani poisid”, “Tabamatus”, “Mesmeri ring”, “Tahtamaa” 2) Mõned olulised faktid autori eluloost, mis toetavad teose mõistmist. “Paigallend” on läbilõige ühe eestlase loost, mis sümboolselt sõlmub Eesti Vabariigi looga. Romaan jutustab Jaan Krossi põlvkonnakaaslase Ullo Paeranna eluloo. Kõik, mida jutustatakse, on kas Paeranna või siis jutustajahääle teatu või mäletatu. Romaan on tugevate autobiograafiliste joontega. Jaan Kross õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning sealsed õpetajad ja teised õpilased on tugevasti mõjutanud Krossi triloogia esimest osa, 1998. aastal ilmunud “Wikmanni poisid”. Romaanis “Paigallend” õpib teose peategelane Ullo Wikmani koolis. Samuti kattub teoses kirjutatu ning autori elulooga sarnasus Ullo lapsepõlv vabas Eestis, Eesti Vabariigi ajal riigiametis töötamine, osalemine Eesti meeleheitlikus iseseisvumiskatses 1994. aastal ning sisepaguluses elamine
Kaitses inimõigusi, pööramata tähelepanu nende rikkumistele sotsialismimaades. Tema mässuliste ideede najal on kasvanud eriti kolmanda maailma noored. Just Sartre võttis kasutusele väljendi "kolmas maailm". Eksistentsialiste ühendab Sartre'i sõnul veendumus, et inimese olemine eelneb tema olemusele, st inimene on see, kelleks ta end ise teeb. Sartre sai oma hariduse kahes lütseumis. Hiljem töötas erinevates lütseumides õpetajana. Seejärel mobiliseeriti sõjaväkke. Avaldas autobiograafiliste sugemetega päevikuvormis romaani "Iiveldus". Tegeles tõsiselt filosoofiaga. Silmapaistvaim teos ,,Olemine ja eimiski". Hakkas pöörama enam tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele ja indiviidi rollile ühiskonnas. Ajapikku arendas Sartre välja omapärase eksistentsialistliku sotsialismi, mis leidis väljendust tema teises filosoofilises peateoses pealkirjaga ,,Dialektilise mõistuse kriitika". Ilmus sardooniline autobiograafiline teos ,,Sõnad"
Õnn ei lange kaela neile, kes kodus istuvad. ,,Pimedad" ,,Printsess Maleine" ,,Kasvuhoone" ,,Pelleas ja Melisande" ,,Sinilind" 7.Knut Hamsun Pärines lihtsa põllumehe perest. Tema kodukohaks oli Põhja-Norra ning sealsed kaunid maastikud äratasid noormehes juba varakult erksa loodustaju ja eneseväljendusvajaduse. Ta püüdis kirjanikuna läbi lüüa kuid esialgu edutult. Ülikoolihariduse omandamine ebaõnnestus majanduslikel põhjustel. 1890. aastal ilmus Hamsunilt autobiograafiliste sugemega romaan ,,Nälg", mis vastandus skandinaavia kirjanduse naturalismimõjulisele suunale, näiteks Ibseni ja Strindbergi draamadele, ning kujunes Hamsuni läbilöögiteoseks. Laialdase populaarsuse tõid talle lüürilis-romantilised romaanid ,,Müsteerimuid", ,,Paan" ja ,,Victoria". Nende põhimotiiviks on endassetõmbunud eraku mäss ühiskonna vastu, kangelasteks looduslähedase hingega rändur, kellest saigi Hamsuni meelistüüp. Tema
Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses (pseudonüüm §§). "Olevikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Juhan Liivi vend oli Jakob Liiv. Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) "Kogutud teosed" I-VIII (1921-1935) "Valitud luuletused" (1949) "Teosed" (1954, 1956) "Rukkivihud rehe all" (1964)
Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses "Olevikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Üks märtsihommik udune Üks märtsihommik udune, soos puude all hämarus. Ja pooles ringis kaugele käib metsapalistus. Ja väli kaetud lumega, teed sulad, poriga
psühhoanalüütiline). Baturin kujundab iseenda jaoks filosoofilise maailma. Kirjutab läbi avarilmu – eksistentsiaalseid ruume, kus inimene liigub. Vaimsed otsingud. Inimese kohtumine loodusega, sellest tekkivad probleemid. Realistlik põhi, sümbolistlikud sugemed. 22. Ene Mihkelsoni looming („Ahasveeruse uni”, „Katkuhaud” jm). „Nime vaev“, „Ahasveeruse uni“, „Katkuhaud“, „Torn“. Romaanid on autobiograafiliste sugemetega, aga neid ei saa võtta üks-ühese autobiograafiana. Kirjutamisviis ühelt poolt modernistlik, aga samas ei ole sellele korralikku analoogiat. Luules vabavärss, mis liigub rangema ja vabama rütmistatuse piiril. Mängib väga palju siirdega. Luules enesekesksus, luule-mina otsiks nagu kogu aeg pidepunkte. Fragmentariseeritud mõtlemine, palju krüptilist kujundlikkust. Proosas rahvuslikumad teemad, allusiooniline mäng, viitamine teistele tekstidele. Vahetu
Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses (pseudonüüm §§). "Olevikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Juhan Liivi hauasammas Alatskivi surnuaial Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Juhan Liiv 18 Mu isamaa on minu arm Gustav Ernesaks / Lydia Koidula Mõned punkteerimised ja mittepunkteerimised kipuvad ikka ilensist edasi minema.
metsavendade võitlusest, mis äratas rahvusvahelist tähelepanu ja tõlgiti paljudesse keeltesse. Ka mitmes teises romaanis kasides Viirlaid eesti sõduri teemat. Mitmekülgne kirjanik, kirjastaja ja kultuurimõjutaja oli Rootsi Lundi pidama jäänud ning 16 luulekogu ja sama palju romaane avaldanud Bernard Kangro. 1935. aastal loodustee- maliste sonettidega alustanud ja uuel kodumaal mitmekülgset luulet viljelenud (luuleraamat "Varjumaa", 1966 koos autobiograafiliste Kihvakaania-poeemidega) Kangro käsides oma romaanides vana Tartut ("Jäälätted", 1958; "Emajõgi", 1961; "Tartu", 1962; "Kivisild", 1963) ja oma kodukohta Võrumaad. 1957 avaldas Kangro ülevaate pagulaseesti kirjandusest "Eesti raamat vabas maailmas 1944-1956" 1950. aastal asutas taLundis kirjastuse Eesti Kirjanike Kooperatiiv, mis lõpetas tegevuse seoses Kangro surmaga 1994. aastal, olles jõudnud avaldada 415 nimetust
Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses (pseudonüüm §§). "Olevikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Juhan Liivi vend oli Jakob Liiv. Raamatud "Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) "Kogutud teosed" I-VIII (1921-1935) "Valitud luuletused" (1949) "Teosed" (1954, 1956) "Rukkivihud rehe all" (1964)
Lisaks, on raske leida adekvaatset meetodit leida. Välja on kujunenud järgmised meetodid: 1) Avatud küsimustikud inimesel esitatakse üldist laadi küsimused võimalike müstiliste kogemuste kohta. Vastusevariandid on vabad. Metoodiliselt võidakse seda teha nii kirjalikult kui ka suulise intervjuu käigus. Andmeid analüüsitakse sisuanalüüsi meetodil ja tulemuseks on mingi üldistus või tüpoloogia. 2) Retrospektiivsete kirjelduste analüüs autobiograafiliste kirjelduste (elulood, päevikud või ka niisama ülestähendused) analüüsimine. Tulemustel on madal reliaablus. 3) Müstika mõõtmisskaalade kasutamine REEM skaala ja M-skaala. a. REEM annab ette 15 erineva usulise kogemuse kirjelduse. Vastajal tuleb neid hinnata b. M mõõdab 3 fakti osatähtsust. Väljasuunatud müstika, sisse suunatud müstika ja tõlgendus
Pidas oluliseks ja taotles rahvakeele alusel ühtset eesti kirjakeelt. Kirjutas muistendeid - enamus seotud Tartuga, rahvaluulele tuginevad 8 müüti, millega sai ka võõrastes paikades tuntuks. Müüdid oluliselt mõjutanud eesti kirjanduse, kunstiloomingu arengut. Praktilisi sihte arvestavad jutud ilmusid ÕES-i kalendrites, väheste kirjutatud luuletustega näitab siiski, et eesti keel allub klassikalistele värsivormidele. ,,Piibo jut" (1840, 1845) - värsivormiline, autobiograafiliste sugemetega dialoog - mõtisklused sõprusest, armastusest, õnne kiirest kadumisest. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 12 Faehlmann innustas oma tegevuse ja loominguga rahvakultuuri hoogsamat arengut, esimene rahvusliku liikumise ideede väljaütleja. 17. F. R. Kreutzwaldi looming. Eepos ,,Kalevipoeg" ja rahvusliku ideoloogia väljakujunemine. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882)
Kirjaoskuse kasvuga muutuvad inimesed kontrollitavamaks massimeedia abil - seostub ka rahvusriigi tekkega. 19. sajand on suurel määral idealistlik sajand. 19. sajandi kirjanduses kaks suunda: otsimise kaudu õnne leidmine ja sissetallatud rada käies õnne leidmine - romantismi ja realismi suund. Moodusatavad mingi sümbioosi, vähemalt kirjutamistehnikas. Prantsusmaal nimetatakse 19. sajandit romantismi sajandiks - 30ndatel tippromantikuga ja tipprealistid?. Dickensi teosed on autobiograafiliste sugemetega - kuidas inimesed tänu oma positiivsetele omadustele saavutab õnne. EUROOPA ROMANTISM Romantism on selline maailmatunnetus, mis tungib kõikidesse sfääridesse. Ta jääbki prevalveerima, kestab seal kogu aeg alghoovusena kuni tõuseb jälle pinnale. Neoromantism sünnib 19. sajandi lõpus, 20. sajandi alguses. Romantismi tähtsus rahvakirjanduse tekkimisel, käib rahvusmõttega koos. Romantism on väga soodne hoiak, mis aitab kujuneda rahvus-romantilistel koolkondadel.
Identiteeti murendavad inimsuhete, eriti põlvkondadevaheliste sidemete sassiminekud ja katkemised, 1940-50ndate surutised. Sotsiaalpsühholoogilisi protsesse analüüsib teostes ,,Matsi põhi" (1983) ja ,,Kuju keset välja" (1983). mihkelsonil on modernistlik jutustamistehnika ja intellektuaalne ja abstraktne stiil. Romaan ,,Korter" (1985) on peetud eesti esimeseks postmodernistlikuks teoseks. Romaanid ,,Nime vaev", ,,Ahasveeruse uni", ,,Katkuhaud", ,,Torn" on autobiograafiliste sugemetega, aga neid ei saa võtta üks-ühese autobiograafiana. Kirjutamisviis ühelt poolt modernistlik, aga samas ei ole sellele korralikku analoogiat. Rahvuslikumad teemad, allusiooniline mäng, viitamine teistele tekstidele. Vahetu ühiskondliku ja poliitilise olukorra tõlgendamine, aga on ka isiklikumaid tekste. Loomingu põhiteemaks Eesti ühiskond 40-50ndatel, poliitilise olukorra pained ja selle mõju inimestele. Shakespeare'likud puntrad,
julgelt öelda, et aastast 1989 hakkab suurteoste ajajärk. Selleks ajaks on jahipidamine lõppenud ja tal on rohkem aega. Selles sarjas esimeseks saab „Karu süda“, mis on tänini kõige tuntum Baturini romaan. Sellest romaanist on tehtud ka film. Suurteoste ajajärk hakkab suhteliselt teadlikult. Ta kirjutab neid erinevaid avarilmu programmiliselt järjest läbi ning neis ilmades liigub väga sarnaste nimedega tegelased. Ei saa öelda, et kõigi puhul on tegemist autobiograafiliste teostega. Mis puudutab „Karu südant“, siis selle puhul on isiklik kogemus kindlasti taustaks. X loeng Madis Kõiv (s. 1929) 1978 Küüni täitmine (Hando Runneliga) 1984 Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus (Vaino Vahinguga) 1987 Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnändämä aasta suvõl (Aivo Laõhmusega) 1991 Castrozza 1993 Tagasitulek isa juurde 1994 Filosoofiapäev 1997 Peierite ühtunäitus
Kirjanik armastas vett. Ta kirjutas ojavulinast, Peipsi järvest, merest. On teada, et Juhan Liiv ihkas minna merele. Näiteks: ,,Vana ema sügise", ,,Sügise tuul", ,,Lehed lang'sid", ,,Mets" 2. Isamaa lüürika- Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele") 3. Autobiograafilised elleegiad- Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat. Liivi autobiograafiline luule on väga süngetooniline. Sisse on kirjutatud ka eluhädad ja mured. Autor tunneb muret selle pärast, mis teda ootamas on. Ta ei näe tulevikus midagi helget, vaid ainult surma. Palju kasutab Liiv sümboolikat. Oma luules on Liiv küllalt kriitiline, eelkõige enese suhtes, öeldes otse välja, et tema luule on kole. Ta lükkab tagasi kõik kiitused
annaabi.ee 
