Mootorite remondi üldreeglid Remondi nõuded Tuvastanud, et klopib väntvõlli laager Osandatakse mootor täielikult Kontrollitakse-mõõdetakse hoolikalt üle väntvõll ja kepsud ning kõik vajalik remonditakse või vahetatakse Kui kulunud pesadesse või deformeerunud kepsudesse paigaldada lihtsalt uued laagriliuad, on laagrite ressurss väike Kui on kahjustatud raamlaagriliuad, siis kontrollitakse kindlasti laagrisängide deformatsiooni ning samateljelisust Kui remonti nõuab väntvõll Osandatakse mootor täielikult, sest vigastusi võib olla ka kolvigrupis Kui väntvõlli vigastused on tingitud vähesest õlitusest, kontrollitakse kolvigrupi detaile, klappe ja klapijuhtpukse, õlitõrjekübaraid-neid detaile mis võivad põhjustada suurt õlikulu Kontrollitakse ka õlipumpa ja
Väikestes laevades võivad kandelaagrid olla ka veerelaagrid (konstruktsioonilt rull-laagrid) ja seda seetõttu, et veerelaagrite kasutegur on suurem, nad on töökindlad ja kuluvad vähem, kui liugelaagrid. Puuduseks on suur müra. Veerelaagreid määritakse tavaliselt plasete määretega (tehniline vaseliin, tavott) Võlliliinikande – liugelaagrid Ülesanne: toetada võlliliini laagreid radiaal suunas. Laager koosneb ● laagri vundament ● laagri malmist kere ● laagrikaas ● laagriliuad Babetiit liuad B83 Laagri kere ja kaane vaheline ühenduspind on horisontaalne. Ülemised laagriliuad võivad olla äärte pealt kitsamad, et kokku hoida materjali, all laagri keres on õlivann, mis võib olla varustatud jahutusspiraaliga. Vahis olles tuleb perioodiliselt kontrollida laagrite temperatuuri ja õli taset laagrikarterites. Enam levinud õlitusviise on tugilaagritega sarnased võrurõnga tüüpi õlitus. Veekindlate vaheseinte tihendid
liuglaagriga. Kepsu alumise pea lõiketasand võib olla pikiteljega mitte täisnurkne, mis on vajalik kepsu monteerimiseks väntvõllile läbi hülsi. Kepsusääre ristlõige on I-kujuline. Kepsupea/-silma määrimine võib toimuda alumise laagriliua kaudu läbi I-kujulise kepsusääre sees oleva õlikanali. Kepsu alumise pea osapooled on segiajamise vältimiseks erimärgistatud. Kepsu alumise pea laagriliudade pöördumise vältimiseks tööprotsessis on laagriliuad ja kepsu alumise pea osapooled varustatud sisselõigetega. Joonis.4 Keps 7. Hooratas- Ühtlustab mootori töötamist, viib kolvid läbi surnud seisude, hõlbustab mootori käivitamist ning soodustab auto sujuvat paigaltvõttu. Joonis.7 Hooratas 2.Õlitussüsteem Ülesanne · suunata õli õlivannist (karterist) mootori tööpindade vahele eesmärgiga vähendada detailide hõõrdumist ja kuumenemist
Antud materjal on koostatud, Veoautod, Enn Kullerkupp, õppematerjal, Tln, 2004 paberkandjal õppematerjali põhjal SISEPÕLEMISMOOTOR ja selle kasutamine Enamusel veoautodel on energiaallikaks diiselmootor. Diiselmootoris muundub soojusenergiast 30...42% kasulikuks tööks. See on eelis ottomootori ees, kus kasulikuks tööks muundub soojusenergiast 21...28%. Seega on diiselmootorite kütusekulu 25...35% väiksem, kui ottomootoritel. Diislikütus on võrreldes bensiiniga vähem tuleohtlik, kuid keskkonda saastab rohkem.. Diiselmootorite töötsükli iseärasuste tõttu esitatakse kõrgendatud nõuded mootori detailidele. Puudusteks diiselmootori juures toitesüsteemi seadmete keerukust ja suur töötlemistäpsus. Diiselmootori töötamisel kostev müra on reeglina tugevam kui ottomootoril ja käivitamine madalatel temperatuuridel on raskendatud. Diiselmootori abiseadmed: ...
tugipuki põiki vaheseinte alumises osas Raamlaagri üld ehitus alumine liud ülemine liud laagrikaas Alusraami korral alumist liuda ei fikseerita alusraami põikivahe seintesse. Tugipuki korral ei tohi fikseerida laagri ülemist liuda. Raamlaagri liigid: paksuseinalised Kasutatakse suurtes aeglasekäigulistes diislites. Liuad välja treitud kas terasest, pronksist või malmist ja on enamasti külg äärikutega. Laagriliuad on ülevalatud babiidiga B – 83 või b – 89 ( 83% Sn, 10%St, ~ 5% Cu ja ülejäänud on muud lisandid. Laagrilõtkude regulreerimiseks võidakse kasutada liadade vahele pandavaid peiliplekke. õhukeseseinalised Stantsitakse välja teraslehest, on ilma äärikuteta ja valatakse üle pliipronksiga PlC 30 ( 30% tina, 70% vaske), neis laagrites ei kasutata kunagi peiliplekke.Selliseid laagreid kasutatakse kiirekäigulistes mootorites.
1992- 1993.a. remonditi ja taastati olemasolevad seadmed veskis, mille hulgas veeturbiinil vahetati laagrid ning puhastati roostest labad. Veski peaajami võll asendati peaaegu täies pikkuses (ca 6 m.) uuega, liuglaagrite asemel paigaldati isetsentreeruvad kuullaagrid, remonditi ajami sidur. Ajami veetavate malmist hammasratastele tehti uued vahtrapuidust hambad. Püülimasinal lihviti üle sileda poole valtsid ning teritati rihveldatud poole omad. Laagriliuad valati uued. Töömahukaks osutus plaansõelamasina remont: et saada kvaliteetset püüli ja eraldada üksteisest kõrgem-, esimene- , ja teine sort ning kliid. Selleks tuli kogu masina sisu taastada ning komplekteerida erineva tihedusega siidist sõeltega ning valmistada hulk naturaalsest materjalist nendele harjad. Kõik hooned, sild, pais ,veski sisemus remonditi vastavalt vajadusele. Erilist tähelepanu pöörati hoonete katuste parandamisele
Alumine pea on lahtivõetav ja varustatud liuglaagriga. Kepsu alumise pea lõiketasand võib olla pikiteljega mitte täisnurkne, mis on vajalik kepsu monteerimiseks väntvõllile läbi hülsi. Kepsusääre ristlõige on I-kujuline. Kepsupea määrimine võib toimuda alumise laagriliua kaudu läbi I-kujulise kepsusääre sees oleva õlikanali. Kepsu alumise pea osapooled on segiajamise vältimiseks erimärgistatud. Kepsu alumise pea laagriliudade pöördumise vältimiseks tööprotsessis on laagriliuad ja kepsu alumise pea osapooled varustatud sisselõigetega. 17. Väntmehhanismile mõjuvad jõud ja nende arvutusvalemid 1. Gaaside rõhujõud:F = A × pi = pi × ( × D2 )/4 = 0,785 D2 × pi 2. Normaaljõud:N = F × tan ; 3. Kepsule avalduv jõud: S = F / cos ; 4. Tangentsiaaljõud: T = S × sin ( +); 5. Radiaaljõud: R = S × cos ( + ); 6. Pöördemoment: Md = T × r = N × u = FA ×b. 18
[2] 1.1. Mootoriplokk koos väntmehhanismiga Nagu ka eelmise generatsiooni Honda mootoritele on ka K24A3 silindriplokk valmistatud alumiiniumist. Alumiiniumist silindriploki eeliseks malmist silindriploki ees on mass (alumiiniumi tihedus 2700 kg/m3 ja malmi 7250 kg/m3). Samuti on alumiinium parem soojusjuht kui malm, mille tõttu on mootoril efektiivsem jahutus. [4][5] K24A3 puhul on kasutusele võetud sängiplaadi, mis kujutab plaadikujulist detaili, mis ühendab kõik laagriliuad üksteisega kokku (Foto 2). Antud liitmisviis võimaldab saavutada mootoriploki suurema jäikuse. Sellist lahendust kasutatakse enamasti suurt pöördemomenti tootvatel mootoritel. [4] K24A3 puhul kasutatakse ,,open-deck" ehitusega mootoriplokki, mis tähendab, et silindrid pole ülemisest otsast seotud ülejäänud mootoriblokiga vaid neid ümbritseb jahutussärk (Foto 1). Antud 6
osas kasutatakse puksilaagrit, mis on stantsitud kvaliteetsest süsinikterasest ja üle valatud alumiiniumisulamiga. Laager on tehtud alumisest osast laiem, et põlemise tagajärjel tekkinud rõhujõud oleks antud edasi suuremale pinnale ja laager kuluks vähem. Õli juhitakse raamlaagrist läbi väntvõlli avauste kepsu, kolvisõrme ja kolvi seeliku jahutuskambrisse ning sealt tagasi karterisse. Laagriliudade keskele, terve liua ulatuses on treitud õlisoon parema õlikiilu tekitamiseks. Laagriliuad fikseeritakse otstest laagrist väljapoole, stantsitud stopperservade abil. 12 Väntvõll Väntvõll on sepistatud ühes tükis kroomnikkelterasest 40XH, vändad on varustatud vastukaaludega ning kinnitatakse hüdrauliliselt mutritega. Ahtripoolses otsas on õlitõrjeseib ja flants hooratta kinnitamiseks. Vööripoolsesse otsa on
H5/h4 - hambatõukepingi spindelkeres, pikkumõõturi varb keres. H7/h6 - eelisist, vahetushammasratas metallilõikepingi võllil, frees tornil, tsentreeriv äärik või aste või juhtsoon, kõrgsurvepumba kolvivars juhtpuksis, klapisäär juhtpuksis, kolb pneumopuurmasina silindris); H8/h7 - kepsupea polt kepsus, vahetatav mõõteotsik mõõtevarbas ja H9/h8; H8/h8; H9/h9 (mugavpaigutusistud) - vähekoormatud rihma- ja ketiratas võllil, kaitsesidur võllil, laagriliuad poolitavas laagrikeres. H11/h11 ja H12/h12 - kaane ja kere tsentreerimispind, keevis- ja jooteliite kaaspinnad, liist ja soon kõrguses, ühenduspolt ja selle ava täpsel koostamisel. H7/g6; H9/f8 ja H10/c9 (keskpaigutusistud) -kasutatakse kui täpsem paigutamine on oluline, kuid suurendab koostamisvabadus on vajalik. H10/d9 ja H11/c10 (lobepaigutusistud) - koostamine kerge. Siirdeistud. H/js - nõrgalt tsentreeriv, annavad ainult (0,5...0,6) % pinguga liiteid.seega tsentreerimistäpsus ei ole
mikrokanalid. Laagriliua materjaliks sobivad babiidid, pronksid, paagutatud raua ja grafiidipulbri segu ning mittemetallid (tekstoliit, plast , vilk , pressitud puit). Babiit on materjal, millest valmistatakse liugelaagrite liugpindasid. Selles materjalis on põhikomponendiks tina ja sinna lisatakse veel pliid, antimoni, vaske, niklit, telluuri. Parimad babiidid on tinababiidid( 83...89% tina) milles antimoni ja pliid. Babiit laagriliuad on kasutusel ottomootorites. Raudteevagunite liugelaagri liudade materjal koosneb pliist, kaltsiumist ja naatriumist. Tina asendatakse liudades telluuri või nikliga ja saadakse häid laagreid. Pliibabiit sisaldab 78% pliid, 16% tina ja 6% vaske. Alumiiniumlaagrisulamid. Liugelaagrite liudasid valmistatakse alumiiniumi sulamitest. Alumiiniumsulamisse lisatakse tina, pliid, vaske, antimoni ja niklit. Võrreldes babiidiga (tina ja plii
mikrokanalid. Laagriliua materjaliks sobivad babiidid, pronksid, paagutatud raua ja grafiidipulbri segu ning mittemetallid (tekstoliit, plast , vilk , pressitud puit). Babiit on materjal, millest valmistatakse liugelaagrite liugpindasid. Selles materjalis on põhikomponendiks tina ja sinna lisatakse veel pliid, antimoni, vaske, niklit, telluuri. Parimad babiidid on tinababiidid( 83...89% tina) milles antimoni ja pliid. Babiit laagriliuad on kasutusel ottomootorites. Raudteevagunite liugelaagri liudade materjal koosneb pliist, kaltsiumist ja naatriumist. Tina asendatakse liudades telluuri või nikliga ja saadakse häid laagreid. Pliibabiit sisaldab 78% pliid, 16% tina ja 6% vaske. Alumiiniumlaagrisulamid. Liugelaagrite liudasid valmistatakse alumiiniumi sulamitest. Alumiiniumsulamisse lisatakse tina, pliid, vaske, antimoni ja niklit. Võrreldes babiidiga (tina ja plii
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
