Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Atsetüleen". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
atsetüleen, etüün, alküün, gaas, alküünide, c2h2, molaarmass, keemistemperatuur, sulamistemperatuur, 1836, edmund, davy, berthelot, lõikamisel, vitamiinALKEENID JA ALKÜÜNID Propeen Propeen on värvuseta ja vees lahustumatu gaas ning ta kuulub alkeenide aineklassi. Keemistemperatuur on -47,6 C Sulamistemperatuur on -185,2 C Keemiline valem on C3H6 Eteen Eteen on normaaltingimusel värvitu gaas. See on lihtsaim alkeen. Molekulvalem on C2H4 Sulamistemperatuur -169.1 °C Keemistemperatuur -103.7 °C Buta-1,3-dieen Isopreen ehk 2-metüülbuta-1,3dieen Isopreen ehk 2-metüül-1,3-butadieen on orgaaniline ühend. Isopreen on madala keemistemperatuuriga (34,067 °C) värvitu vänge lõhnaga vedelik, mis polümeriseerub kergesti. Isopreeni keemiline valem on C5H8 ehk 2=(3) =2. Tööstuslikult saadakse isopreeni nafta termilise krakkimise produktidest. Etüün ehk atsetüleen Atsetüleen on lihtsaim alküün,mis koosneb kahest vesiniku
................................................................................................8 Kasutatud materjalid....................................................................................9 Lisad......................................................................................................10 Sissejuhatus Butüün sisaldab nelja süsiniku aatomit, kuute vesiniku aatomit ning kolmiksidet süsinikkude vahel. Butüün on kergesti süttiv alküün, mille keemiline valem on C Liites ühe molekuli vesiniku või halogeeni, katkeb üks kovalentne side ja moodustub alkeen, teise molekuli vesiniku või halogeeni liitmisel katkeb teine side ja tekib vastavalt alkaan või tema halogeenderivaat.4H6. Alküüne nimetatakse ka atsetüleenirea süsivesinikud. Alküünid on küllastumata ühendid, nendeks nimetatakse kolmiksidet sisaldavaid süsivesinikke, mis koosnevad ühest sigmasidemest ja kahest sellega paralleelsest piisidemest. Sellise sideme
Lühidalt näeks eelpool kirjeldatud reaktsioon välja järgmiselt: H2C = C(CH3) CH3 + H2O CH3 C(CH3)(OH) CH3 e) Polümerisatsioon Polümeerid on ühendid, mille molekulid koosnevad pikkadest ühesugustest korduvatest kovalentsete sidemetega seotud strutktuurilülidest. Polümeeride moodustumise protsessi nimetatakse polümeriseerumiseks ehk polümerisatsiooniks. Tavaliselt nimetatakse polümeerideks aineid, mille ahelas on üle saja struktuuri- ehk elementaarlüli ja molaarmass võib ulatuda üle 1000. Seepärast on polümeerid ka kõrgmolekulaarsed ained. Kui elementaarlülisid on alla saja, siis vahel nimetatakse sellist polümeeri ka oligoneeriks. Polümeerid koosnevad elementaarlülidest, millele vastavad monomeerid. Monomeeriks nimetatakse polümerisatsiooni lähteainet ehk ühte molekuli lüli polümeeri ahelas. Seepärast on monomeerid ka madalmolekulaarsed ained. Igale monomeeri molekulile vastab üks elementaarlüli polümeeri molekulis
Keemia - Alküünid Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n-2 ja kus süsinike vahel esineb kovalentne kolmikside. Kuna süsinike vaheline kaugus alküüni molekulis on väiksem kui alkeenis, on kolmikside võrreldes kaksiksidemega keemiliselt püsivam. Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid, mis toimuvad kahes astmes. Tähtsaimaks ühendiks on etüün e. atsetüleen (C2H2; värvusetu, küüslaugu lõhna ja narkootilise toimega vees lahustuv gaas), mida saadakse laboratoorselt ja tööstuslikult kaltsiumkarbiidist vee toimel. Gaaskeevituses tuntud aine, kus atsetüleeni balloonides on see gaas rõhu all lahustatud orgaanilises vedelikus, millega on immutatud balloonis sisalduv poorne materjal. Etüüni segu hapnikuga on väga plahvatusohtlik ning võib olla purustava jõuga. Põleb tugeva tahmava leegiga
Created by Riho Rosin 3 13666324649407.doc.doc SÜSIVESINIK Atsükliline Tsükliline Küllastunud Küllastumata Küllastunud Küllastumata Aromaatne (areen) Alkeen Alküün Alkeen Alküün Isomeerianähtus Isomeerid on keemilised ühendid, millel on ühesugune koostis ja molekulmass, kuid erinev molekuli ehitus ning füüsikalised- ja keemilised omadused. Isomeerianähtus on orgaaniliste ühendite arvukuse ja mitmekesisuse põhjuseks. 1. AHELISOMEERIA on tingitud süsiniku aatomite ahela kujust: NT: butaani ja isobutaani molekulivalem on C4H10, ahela kuju erinev:
Dekaan 142 -29,7 +174,0 Deküül Tsükodekaan Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad teineteisest aatomite rühma CH2 võrra. Selline rida on homoloogiline rida. Rea üldvalem on CnH2n+2. Homoloogilise rea ühendid: 1 4 on gaasid; 5 16 on vedelikud; 17 - ... on tahked ained. Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub: C1C2 C5C16 C17 gaas vedelik tahke Veest kergemad. Vees ei lahustu, aga lahustuvad orgaanilistes ainetes (benseen, eeter). Kõik alkaanid on värvuseta. Gaasid lõhnata, vedelikud bensiinilõhnaga ja tahked lõhnata. IV KEEMILISED OMADUSED Iseloomulikuks reaktsioonitüübiks on asendusreaktsioon. 1. Põlemine: Kõik põlevad. Madalamad alkaanid põlevad kahvatu, vähemärgatava leegiga.
metallide lõikamiseks ja 1908 1909 aastal Prantsusmaal ja Saksamaal olid läbi viidud esimesed edukad katsed veealuse lõikamise hapniku abil. Järgmised 5-9 aastat olid saanud mitmeid patente selles valdkonnas ning arenenud keevituspõletite tööstusdisainilahendused veealuse lõikamise jaoks. 2 1.2.Gaaskeevituse gaasid. Gaaskevituse gaaside hulka kuuluvad atsetüleen, propaan, looduslik gaas, vesinik, samuti bensiini- ja petrooleumiaurud. 1.2.1 Atsetüleen (C2H2). Atsetüleen (C2H2) on põhiline metallide gaaskeevitamisel ja -lõikamisel kasutatav gaas. C2H2 on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline atsetüleen on värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas. Atseetüleen on plahvatusohtlik 0,15...0,2 Mpa rõhu all ning plahvatab sädemest või leegist, samuti kiirel kuumutamisel temperatuurini mis ületab 200C.
On tühja või osaliselt tühja orbitaali leidumine, saamine laboris, füüsikalised omadused ja osake.isomeeria-molekulmass,kuid erineva ehituse tõttu erinevad kasutusalad. Eteen on värvuseta, õhuga ligikaudu üheraskune, omadused.trans-isomeeria-aatomite rühmad paiknevad mõlemal vees vähesel määral lahustuv, nõrgalt meeldiva lõhna poolkaksiksidet.cis-isomeeria-aatomite rühmad paiknevad samal ja narkootilise, uimastava toimega gaas. Looduslikult tekib eteeni pool kaksiksidet.terpeen-organismides ja taimedes leiduv lahtise vaid tühisel määral, näiteks puuviljades nende valmimisel. süsinikuahelaga või tsüklilis looduslik Tööstuslikult saadakse eteeni nafta töötlemisel moodustuvatest alkeen.nukleofiilsustsenter-vaba elektronpaariga aatom. gaasidest ja teiste maavarade termiliseltöötlemisel.Laboratoorselt
ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad teisi hüdrofoobseid aineid, kuid ei lahusta hüdrofiilseid materjale ega lahustu ise vees. Alkaanide aurud, gaasid, on elusorganismidele ohtlikud ning tugeva narkootilise toimega. On tavalisel temperatuuril oksüdeerijate suhtes üpris püsivad. Alkaanidesse ei toimi ka enamik kontsentreeritud hapetest ega leelistest. Sellised omadused on tingitud C-C ja C-H sideme suurest püsivusest.
6. Keemistemp. 78.4 °C 7. LD 50- 7060 mg/kg; 8. Mürgisus, toksilisus- suures koguses tekitab alkoholimürgituse ja valkude kalgenemist. 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? lahustub igas vahekorras vee ja enamiku orgaaniliste lahustitega. 10. Olek toatemperatuuril Vedel 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus Läbipaistev, ei juhi elektrit, 0.789 Mg/m3 12. Kasutamine Kõrist alla, lahustina, parfümeerias, värvitööstuses jne. 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- etüün või atsetüleen 2. Summaarne valem C2H2 3. CAS nr - 74-86-2 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) - 5. Sulamistemp. -84 °C 6. Keemistemp. -80,8 °C 7. LD 50 1100 mg/kg 8. Mürgisus, toksilisus sissehingamisel võib põhjustada peapööritust või lämbumist. Nahale sattudes põletab 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? 0.106 g/100 mL 10. Olek toatemperatuuril gaas 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus värvitu, ei juhi elektrit, 1,09670 kg/m3 12
laserkeevitus- ja muud). b) termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui ka mehaanilist jõudu (elekterkontakt-, difusioonkeevitus). c) mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, plahvatus-, hõõrd-, külmkeevitus). Keevitusprotsesside hulgas vaadeltakse ka jootmist, kus metallide liitmiseks kasutatakse lisamaterjali -- joodist, mille sulamistemperatuur on madalam liidetavate metallide sulamistemperatuurist. Jooteliide kujuneb alles peale joodise tardumisel. Algteadmisi metalllide keevitamisest ja lõikamisest. Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomisidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise , plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse vahel.
C==C C==C H H H CH3 cis-2buteen trans-2-buteen POLÜMERIASATSIOON Polümerisatsioon on polümeri moodustamine madala molekulmassiga küllastumata ühenditest. nCH2=CHCH3 (CH2CH)n CH3 propeen polüpropeen KÜLLASTUMATA ÜHENDITE ESINDAJAID Eteen ehk etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteeni saadakse nafta töötlemisel ja ta on kõige suuremas koguses tööstuslikult toodetav orgaaniline aine. Suurem osa toodetud eteenist kulub polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli, kuid ka vastupidi mõnel maal toodetakse eteeni etanoolist. Etüün ehk atsetüleen CHCH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Keemiatööstuses on atsetüleen väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel.
· Füüsikalised omadused: esimesed 4 liiget on gaasid, liikmed 5-16 on vedelikud ja ülejäänud alkaanid tahked. Kõik alkaanid on värvuseta, veest kergemad, vees ei lahustu. Gaasilised ja tahked alkaanid on lõhnata, vedelatel on bensiini lõhn. · Keemilised omadused: 1) põlevad, saadusteks alati süsihappegaas ja vesi, erandjuhul tahm (süsinik) 2) reageerivad halogeenidega Metaan · Füüsikalised omadused: värvuseta ja lõhnata gaas, vees ei lahustu, segus õhuga plahvatab. · Keemilised omadused: 1) põleb CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O 2) kõrgel temperatuuril laguneb 3) reageerib halogeenidega CH4 + Cl2 = HCl + CH3Cl 4) tavatingimustel ei reageeri leeliste ega hapetega · Kasutamine: metaani kasutatakse kütusena ja tema halogeenderivaate ravimitööstuses. Metaani lagunemisel saadakse tahma, mida kasutatakse trükivärvide ja autokummide valmistamisel. Metaanist saadud vesinikku kasutatakse ammoniaagi tootmisel.
eteeni hüdraatimisel. Laboratoorselt saadakse alkohole haloalkaanide nukleofiilsel asendusel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel või ka vee molekulidega. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees, lühikese süsinikuahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised. Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur. Alkoholid on veest kergemad, tihedust alla 1000 kg/m3. Alkoholid põlevad täielikult süsinikdioksiidiks ja veeauruks, oksüdeeruvad katalüsaatorite (vask , hõbe) manulusel ja tekivad aldehüüdid, reageerivad leelismetallidega ja moodustuvad alkoholaadid, hüdrateeruvad ( st vee eraldumine alkoholi molekulidest ) ja tekib eeter või alkeen . Lähtudes sellest , mitu rühma on seotud süsinikuga, mis annab C-OH sideme,
Neid struktuurilt või molekulis paiknevate aatomite arvult erinevaid lihtaineid nim. allotroopseteks teisenditeks ehk allotroopideks. Halogeenid 1) Halogeenide iseloomustus, esinemine looduses. 2) Halogeenide värvus ja agregaatolek. 1) Halogeenid on keemiliselt aktiivsed mittemetallid. Looduses neid lihtainena ei leidu, vaid sooladena mitmesugustes mineraalides, kuna neil on suur reaktsioonivõime. 2) Fluor (F2) on helekollane väga mürgine gaas, kloor (Cl2) rohekaskollane väga mürgine gaas, broom (Br2) kergesti lenduv punakaspruun vedelik ning jood (I2) hallikasmust metalse läikega kristalne aine. Tsinkkloriid (ZnCl2) jootevedeliku koostisosa Hõbekloriid (AgCl) kasut. valgustundlikkuse tõttu fotopaberi valmistamisel. Kaaliumkloriid (KCl) kasut. kaaliumväetiste tootmisel. Halogeenid asuvad VIIA rühmas (4 tk. F, Cl, Br, I) Hammaste tugevdamiseks kasutatakse hambapastades fluori.
metanaali CH4 + O2 = HCHO + H2O , millest saab liime, plastmasse... Metaani pürolüüs Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks ( radikaal = osake, millel on paardumata elektrone, väga reaktsioonivõimeline) Jahtumisel radikaalid rekombineeruvad.(taasühinevad) . . . . CH4 H3C + H ja hiljem 2H3C H3C CH3 2H H2 jne. Põhilised pürolüüsi saadused on: tahm ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen ( C2H2 kasutatakse keevitamiseks ja mitmete ainete sünteesimiseks) ja vesinik ( ammoniaagi sünteesiks) Metaani halogeenimine Vesiniku aatomeid saab asendada halogeenide aatomitega. Jood praktiliselt ei reageeri metaaniga ja fluori toimel ta kipub lihtsalt põlema ( CH4 + 2F2 C + 4HF) Seega jäävad kloor ja broom.Reaktsioon kulgeb ahelreaktsioonina. I etapp ahela teke . sellel etapil tekivad aktiivsed osakesed, antud juhul radikaalid .
metanaali CH4 + O2 = HCHO + H2O , millest saab liime, plastmasse... Metaani pürolüüs Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks ( radikaal = osake, millel on paardumata elektrone, väga reaktsioonivõimeline) Jahtumisel radikaalid rekombineeruvad.(taasühinevad) . . . . CH4 à H3C + H ja hiljem 2H3C à H3C CH3 2H à H2 jne. Põhilised pürolüüsi saadused on: tahm ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen ( C 2H2 kasutatakse keevitamiseks ja mitmete ainete sünteesimiseks) ja vesinik ( ammoniaagi sünteesiks) Metaani halogeenimine Vesiniku aatomeid saab asendada halogeenide aatomitega. Jood praktiliselt ei reageeri metaaniga ja fluori toimel ta kipub lihtsalt põlema ( CH4 + 2F2 à C + 4HF) Seega jäävad kloor ja broom.Reaktsioon kulgeb ahelreaktsioonina. I etapp ahela teke . sellel etapil tekivad aktiivsed osakesed, antud juhul radikaalid .
.......................... 21 2.5. Defektid käsikaarkeevitamisel .............................................................................................................. 22 3. Gaaskeevitus ............................................................................................................................................. 25 3.1. Gaaskeevituse üldine skeem (G) ........................................................................................................... 25 3.2. Atsetüleen ja teised põlevgaasid ........................................................................................................... 25 3.3. Keevitusleek .......................................................................................................................................... 26 3.3.1. Keevitusleegi liigid ...................................................................................................................... 27 3.4. Injektorpõleti .........................
sidet. CnH2n Alkeenid Alküünid C aatomite vahel 1 kaksikside. C aatomite vahel 1 kolmikside. N=1 C=? Ei ole olemas C= ? ei ole olemas N=2 H C = C H H C =C H H H HC=CH CH2=CH2 CH=CH C2H4 eteen C2H2 etüün N=3 H H H-C=C-C H H-C=C-C H H H H H CH2=CH-CH3 CH=C-CH3 C3H6 propeen C3H4 propüün N=4 HH H H H-C=C-C-C H H-C=C-C-C H H H HH HH CH2=CH-CH2-CH3 C4H8
valem omadused. looduses. omadused nende kasutus Page 7 alad H2 vesinik Värvuseta, Päike (75% 2H+O2=H22O Teisendeid H2O (katab 70% lõhnata gaas päikese Põleb õhus ja nimetatakse maapinnast) massist vesinikuks isotoopideks H2O2 moodustab Treuteelium ja Vesinikperoksiid. H2)
limaskestasid. Nahale sattudes põhjustavad põletikku ning seejärel eralduvad organismist aeglaselt. Ketoonid aga on vähem mürgisemad kui on aldehüüdid. Ketoone saadakse: 1. sekundaarsete alkoholide oksüdeerimisel; 2. alkoholide katalüütilisel dehüdrogeenimisel peenestatud Cu ja Ag manulusel; 3. ühe süsiniku aatomi juurs kahte halogeeni aatomit sisaldavate dihalogeenderivaaatide hüdrolüüsimisel; 4. karboksüülhapete kaltsiumi soolade pürolüüsimisel; 5. alküünide hüdratiseerimisel kahevalentse elavhõbeda soolade manulusel lahja väävelhappe keskkonnas; 6. magneesiumorgaaniliste ühendite toimel tsüaniidides. Lihtsaimaks ketooniks on propanoon, dimetüülketoon (CH3-CO-CH3), mida kutsutakse rahvakeeli atsetooniks. Atsetooni saadakse kääritamisel vastavate bakterite ja mitmesuguste sünteetilistel meetoditel. Atsetoon on iseloomuliku lõhnaga, kergesti lenduv ja keev (keemistemperatuur +56 kraadi),
Perioodilisussusteemis lahutab metalle mittemetallidest diagonaal, mis kulgeb boorist (B) polooniumini (Po). Joone peale jäävad elemendid on poolmetallid ehk metalloidid; üles paremale jaavad mittemetallid. Praktikas kasutatavatest metallidest on parimad elektri- ja soojusjuhid hõbe ja vask, küllaltki head on ka kuld ja alumiinium. 13. Materjalide füüsikalised omadused: nimetage ja iseloomustage neid. Tihedus aine mass ruumalaühikus Sulamistemperatuur aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma Korrosioonikindlus Omadus, mis hoiab ära (piirab) korrosiooni. Korrosioon on keemilise aine või materjali (enamasti metalli) osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. 14. Kuidas saab metalle liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest (näited). Metalle saab liigitada: Sulamistemperatuuri järgi Kergsulavad (Hg -39, Sn 232, Zn 420, Al 660) ja rasksulavad
Üldvalem CnH2n+2 CnH2n CnH2n-2 Side Süsiniku aatomite vahel Süsiniku aatomite vahel Süsiniku aatomite vahel kovalentne üksikside 1 kovalentne kaksikside 1 kovalentne kolmikside Nimetuse - aan - een - üün tunnus Metaan CH4 HOMO Etaan C2H6 Eteen C2H4 Etüün C2H2 LOOGI CH3 CH3 CH2 =CH2 CH CH LINE Propaan C3H8 Propeen C3H6 Propüün C3H4 RIDA CH3 CH2 CH3 CH3 =CH CH3 CH C CH3 Keemia 2012 Keemia 2012 Butaan C4H10 Buteen C4H8 Butüün C4H6
(asendusreaktsioonil) Kippi aparaadis: Zn+H2SO4=ZnSo4+H2 b) aktiivsete metallide (leelismetallide) ja vee reageerimisel: 2Na+2H2O=2NaOH+H2 c) vee elektrolüüsil: 2H2O=2H2+O2 Tööstuslikult toodetakse vesiniku 1) vee elektrolüüsil, 2) veegaasist C+H2O=CO+H2 d) loodusliku gaasi (metaani) konverteerimisel: 1400*C CH4+2H2O--------CO2+4H2 3. Füüsikalised omadused. Vesinik on värvuseta, lõhnata, maitseta gaas. Ta on kõige kergem gaas. Vees lahustub vesinik halvasti, hästi lahustub ta mõnedes metallides, näiteks pallaadiumis. Vesiniku suure soojusjuhituvuse tõttu jahtuvad kuumad kehad vesinikus 7 korda kiiremini kui õhus. 4. Keemilised omadused. a) Vesinik põleb õhus ja hapnikus veeauruks: 2H2+O2=2H2O Vesiniku ja hapniku segu plahvatab süütamisel. Gaasisegu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust, nimetatakse paukgaasiks. b) Kõrgel tempeartuuril
Alkeenid ja alküünid Kaksiksidemega süsivesikuid nimetatakse alkeenideks ning kolmiksidemega süsivesikuid alküünideks. Kõige lihtsam alkaan on eteen ning kõige lihtsam etüün. C2H4 eteen C2H2 etüün Tähtsamad vinüülpolümeerid a) Polüetüleen (PE) Mis on polüetüleen? Polüetüleen on poolkristallilise struktuuriga kõige levinum plast, mida on erinevaid liike: HDPE, (PE-HD)- kõrgtihe polüetüleen, LLDPE, (PE-LLD)- lineaarne madaltihe polüetüleen ja LDPE, (PE-LD)- madaltihe polüetüleen. on madala hinna ja mitmekülgsete omadustega (sitke, tugev, veniv, keemiliselt inertne). See sulab vahemikus 100C-140C. Kus seda kasutakse
Universumis levinuim element (~89%). Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm). Maal on teda suhteliselt vähe: vesi, fossiilsed kütused. Suur vesiniku sisaldus päikeses ja psüsteemis. Planeetidest on kõige H-rikkam atmosfäär Jupiteril. Saamine laboratoorselt: metallid enne vesinikku reageerivad hapetega (Zn ja Fe)(HF, H2SO4) Zn(s) + 2H(aq)+ Zn2(aq) + H2(g) tööstuses vt slaidilt Vesinik on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas.·Vesinik on väga väikese tihedusega 0,089 g/l · Kondenseerub alles 20 K juures. Vesiniku molekulil kõige väiksem aatom- ja molekulmass ning sellest tingitult ka kõige suurem liikumiskiirus (difusioonkiirus). Tavatingimustes ja madalal temp on väheaktiivne, toatemp reageerib vaid flouriga. Kasutusalad: õhupalli täitegaasina, aastas toodetakse 3·108 kg. Pool sellest kulub ammoniaagi sünteesiks.(ka vesinikkloriidi, süsivesinike, alkoholide sünteesis lähteaine).
Liitumisreaktsioon veega CH2=CH-CH2-CH=CH2 +H2O-> CH2=CH-CH2-CH2-CHOH e) Polümerisatsioon Polümeerid on ühendid, mille molekulid koosnevad pikkadest ühesugustest korduvatest kovalentsete sidemetega seotud strutktuurilülidest. Polümeeride moodustumise protsessi nimetatakse polümeriseerumiseks ehk polümerisatsiooniks. Tavaliselt nimetatakse polümeerideks aineid, mille ahelas on üle saja struktuuri- ehk elementaarlüli ja molaarmass võib ulatuda üle 1000. Seepärast on polümeerid ka kõrgmolekulaarsed ained. Kui elementaarlülisid on alla saja, siis vahel nimetatakse sellist polümeeri ka oligoneeriks. Polümeerid koosnevad elementaarlülidest, millele vastavad monomeerid. Monomeeriks nimetatakse polümerisatsiooni lähteainet ehk ühte molekuli lüli polümeeri ahelas. Seepärast on monomeerid ka madalmolekulaarsed ained. Igale monomeeri molekulile vastab ükselementaarlüli
Laboratoorselt saadakse alkohole haloalkaanide nukleofiilsel asendusel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel või ka vee molekulidega. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees, lühikese süsinikuahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised. Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur. Alkoholid on veest kergemad, tihedust alla 1000 kg/m3. Alkoholid põlevad täielikult süsinikdioksiidiks ja veeauruks, oksüdeeruvad katalüsaatorite (vask , hõbe) manulusel ja tekivad aldehüüdid, reageerivad leelismetallidega ja moodustuvad alkoholaadid, hüdrateeruvad ( st vee eraldumine alkoholi molekulidest ) ja tekib eeter või alkeen . Lähtudes sellest , mitu rühma on seotud süsinikuga, mis annab C-OH sideme, jagatakse alkohole : primaatseteks(etanool) , sekundaarseteks(2-
3.kui asendusrühmi on mitu järjestatakse nad tähestiku järjekorras. Füüsikalised omadused: 1)vees ei lahustu(puudub vesinikside (on vett tõrjuvad ehk hüdrofoobsed) 2)vesiniksideme puhul on vesinik kontaktis (O,N,F-ga) 3)süsiniku arvu järgi saab jaotada C 1 C4 gaasid C5 C15 vedelikud, C16-C..- tahked. Mida rohkem on alkaanis süsinikke seda kõrgem on ta sulamis ja keemistemperatuur ja seda suurem on tihedus. Mida hargnenum on alkaan, seda madalam on ta sulamis ja keemistemperatuur , sest molekulidevahelised kontaktid vähenevad. Keemilised omadused tavatingimustes on alkaanid passiivsed ained. Et reaktsioonid saaksid toimuda tuleb kulutada palju energiat. a)põlevad C3H8 + 502 = 3CO2 + 4H2O kui C alumine arv on paarisarv siis tuleb alkaani ette 2(kordajaks) b)reaktsioon halogeeniga(radikaalne asendusreaktsioon) 1. CH3-CH2-CH2+Cl-Cl = CH3-CH-CH3-HCl või C3H8+Cl2=C3H7Cl+HCl Cl 2
: rohkem vesinikke(Markovnikovi reegel). süsinikku on seotud lisaks CHCH C2H5OH CH2=CH2+H2O 1.) liitumine HCl-ga: -sidemele ka -sidemega Etüün (üks CaC2+H2OCa(OH)2+C2H2 CH3-CH2-CCH CH2=CH-CH3+ Alkadieeni kolmik- side) Eteeni kasut piirituse, HClCH3-CHCl-CH3
e) aqua fortis- lämmastikhape f) aqua regia- kuningvesi g) aqua vitae- etanool h) gas sylvestris ehk metsa(puidu-)gaas- süsihappegaas i) seotud (kinnistuv) õhk- süsihappegaas j) flogistoniseeritud õhk- lämmastik k) deflogistoniseeritud õhk, l) tuliõhk hapnik m) põlev õhk vesinik 18. Keda seostatakse alljärgnevate seisukohtade või avastustega? a) Näitas, et on olemas erinevaid õhutaolisi aineid, võttis esmakordselt kasutusele termini gaas: Jan Babtista van Helmont, flaami arst, alkeemik b) Oletas, et taimed koosnevad vaid veest ja püüdis seda ka katseliselt tõestada? Jan Babtista Van Helmont c) Näitas, et põlemine ja metalli roostetamine on analoogilised protsessid, mida saab käsitleda lähtudes ühistest põhimõtetest. Georg Ernst Stahl, saksa arst, keemik, flogistoniteooria looja d) Esitas elemendi definitsiooni, milles käsitles elementi suhtelisena (aine on
2CH4 + O2 → 2CO + 4H2 CH4 + 2H2O → CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.): katoodil - : 4H2O + 4e → 2H2 + 4OH- anoodil + : 2H2O - 4e → 4H+ + O2 4. Laboris kõige sagedamini: Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 (sisaldab lisandina HCl ja happe aerosooli) 5) Välitingimustes mõnikord hüdriididest: CaH2 + 2H2O → Ca(OH)2 + 2H2 1 mol = 42 g 2 . 22,4 l 2.1.3. Omadused Kergeim gaas (ja üldse aine), 14,5 korda õhust kergem Molekul kaheaatomiline: H2 Parim gaasiline soojusjuht Difundeerub kergesti läbi paljude materjalide, väga “liikuv” kõrgemal temp-l läbib ka metalle Lahustub halvasti vees ja org. lahustites, hästi mõnedes metallides (Pd, Pt) Aatomi H ja molekuli H2 mõõtmed väga väikesed, molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav
CH3 butaan metüülpropaan · Igal ainel on oma kindel struktuur, mis on määratud aatomite paiknemise järjekorraga molekulis ja nendevaheliste keemiliste sidemetega. · Isomeerid ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained. · Orgaaniliste ainete füüsikalised, (sulamistemperatuur, keemistemperatuur, tihedus) keemilised (reaktsioonivõime, lahustuvus) ja füsioloogilised (toime elusorganismidele) omadused sõltuvad oluliselt aine struktuurist. 3. Alkaanide omadused · Füüsikalised omadused: Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis ja keemistemperatuur. Vastavalt süsinikahela pikkusele võivad alkaanid olla nii gaasilised, vedelad kui ka tahked (vt. tabel). Vedelas
annaabi.ee 
