) eneseteostus SAAVUTUSMOTIVATSIOON McLelland ja Atkinson 1960ndad *edu saavutamine vs läbikukkumise hirm - McLelland motivatsiooni tõukejõudude teooria: >< saavutus >< võim >< kuulumine >< ... ENESEMÄÄRATLEMISE TEOORIA (Ryan ja Deci) - sisemine motivatsioon *keskendub tegevuse enda väärtustamisele (huvid, saavutusvajadus, enda proovilepanek jne) *NT raamatumäng, reis, raamat, film, eriala - väline motivatsioon *keskendub tegevuse tagajärgedele *NT palk, hinne, avalik tähelepanu ATRIBUTSIOONID EHK OMISTAMISED (Weiner 1986/1989) - kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjuseid väärtustatud eesmärkide saavutamisel *edu ja ebaedu seletused: sisemine/väline püsiv/ebapüsiv kontrollitav/kontrollimatu ATRIBUTSIOON - püsiv - ebapüsiv - sisemine VÕIMED: „olen tark/rumal“ JÕUPINGUTUS: „töötasin kõvasti/ei püüdnudki“
terviklikkusele. Vastuolu või ebakõla tekitab pinget, mis motiveerib tegutsema. · Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku inimese eluruum. · Näide: lõpetamata tegevuse ehk Zeigarniku efekt. Näide tänapäevast: sõber viib kinno, triikimine pooleli ... 20 sajandi II pool · Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! · SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma). Eksperimenteerimise saabumine SP-sse. · 1980dad SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? · Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ... · Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt.
Kultuuriline motivatsioon- Arenguvajadus, Uudishimu, tunnetusvajadus, Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) bioloogiline motivatsioon- Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine: Valu vältimine, Hirm, Uni, Nälg, Janu, Sugutung, Uimastisõltuvus 30. Kontrollkeskme lähenemine –väline (palk, hinne, avalik tähelepanu), sisemine (reis, film, -enda jaoks) Maslow motivatsioonipüramiid Atributsioonid- Atributsioonid ehk omistamised (Weiner 1986/1989)- Kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel, Edu ja ebaedu seletused: 31. Emotsioonide omadused- Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks, Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha, Nendega kaasnevad: muutused inimese füsioloogias, Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel
Deci teooria järgi on tegevuse tagajärgedel, sh tagasisidel ja tasustamisel 2 mõõdet: kontrolliv ja informeeriv. Motivatsioon tarvete teooriate valguses Murray sotsiaalsete tarvete teooria Murray leidis, et inimestel on kuni 20 sotsiaalset tarvet: saavutustarve (raskuste ületamise püüd) ja kuuluvustarve (sõprussidemete loomise püüd). Tarve ja sotsiaalne surve kombineeruvad käitumise teemaks. Maslow tarvete hierarhia Kognitiivne dissonants ja atributsioonid motivatsiooni kujundajana Festingeri (1957) kognitiivse dissonantsi (ebakõla) teooria kohaselt tunnevad inimesed pinget ja ebamugavust, kui nende sügavalt juurdunud tõekspidamised või väärtused on ohustatud. Atributsiooniteooria keskendub seletustele, mida inimesed kasutavad kognitiivse dissonantsi leevendamiseks. Weineri arvates on enamik edu või ebaedu seletusi ja põhjendusi iseloomustatavad 3 aspektist.
Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes.Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu. Negriidid < europiidid < mongoliidid Mis on motivatsioon? Vajadused. Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline motivatsioon. Kontrollkeskme lähenemine. Maslow motivatsioonipüramiid. McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria. Atributsioonid. Motivatsioon vajaduste rahuldamisele suunatud funktsionaalselt süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Vajadused mingi elu-, tegevuse või arengutingimuse puuduse tunnetamine. Kultuuriline motivatsioon arenguvajadus, uudishimi ja tunnetusvajadus. Bioloogiline motivatsioon tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine, nt valu vältimine, hirm, uni, nälg, janu.
käitumine ·Madal sotsiaalmajanduslik staatus Koolikeskkonnaga seotud faktorid · Riskid · Kaitsed · Suured koolid Olulise täiskasvanu · Reeglite ja piiride tugi puudumine · Halvad õpetajatevahelised suhted · Autoritaarsed õpetajad · Eiravad õpetajad Sotsiaalne taju ja tunnetus · Interpreteerivad sündmusi ühekülgselt, negatiivsed atributsioonid · Seletused sotsiaalse infotöötlemise skeemi abil · Uurimused, kus võrreldakse agressiivseid jt lapsi, kas reaalselt, hüpoteetilisi situatsioone esitades · Leitud, et agressiivsetel lastel probleeme mitmel etapil · Dodge, Coie, Crick, Lohmann jt jt 4. Vastuse leidmine või konstrueerimine 5. Vastuse valimine (otsustamine) Vähe ennastkehtestavaid verbaalseid Hindavad agressiivseid strateegiaid teiste
endasse) · muutused suhetes mõjutavad hinnanguid endale ja arusaamist endast · teiste arvamused ja hinnangud kui "poolik" informatsioon, mille abil konstrueeritakse suhtumine endasse. · valitud interaktsioonid kui mina-pildi kinnitajad · mina-pilt ja ootused teiste käitumise suhtes · olulised mina-aspektid ja kriitika · enesehinnangu mõju suhetele enese avamine, ootused, emotsionaalne taust · adekvaatse hinnangu eelised · atributsioonid ja enesehinnang · skeemid kui organiseeritud teadmised suhetes; hoiakute ja arusaamade jäikus · võrdlemine teistega kui informatsiooniallikas enda kohta* Suhted ja suhtumine endasse Ennast väärtustavat inimest iseloomustab enda aktsepteerimine, mis ei tähenda nõrkuste eitamist või enda õigustamist eksimuste korral. Enda avamine tähendab mõtete ja tunnete avaldamist. Eeldab enda tundmist. Enda avamine ja riski võtmine
toimetulekusse kui ka saavutatava tulemuse väärtusest. Kui üks faktoritest pole piisavalt motiveeriv, loobub Rein. Õpilased töötavad kõige paremini,kui edu saavutamise tõenäosus on 50%. Sellisel juhul on rnamikul rühma liikmetest sansse nii eduka kui ka ebaeduks. 16. Õpimotivatsiooni kujunemine atributsiooniteooria kohaselt. Atributsiooniteooria olemus , edu ja ebaedu atributsioonid Atributsioonide mõju õppimisele (nimetada edasise õppimise jaoks kõige soovitavam atributsioon; selgitada, mida saab õpetaja teha õppimist häirivate atributsioonide vältimiseks) Teooria põhitähelepanu on pööratud sellele, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel. Atributsiooniteooria keskendub seletusele,mida inimesed kasutavad kognitiivse dissonantsi leevendamiseks
· püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus Psühhodünaamiline paradigma · instinkt ja vajadus · fiksatsioon · projektiivne olemus · bioloogiline · seotus (attachment)
· püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus Psühhodünaamiline paradigma · instinkt ja vajadus · fiksatsioon · projektiivne olemus · bioloogiline · seotus (attachment)
- Lapsed ei otsi ise abi sõltuvad täiskasvanutest - Täiskasvanud võivad oma käitumisega hoida laste probleeme alles Riskifaktorid - Tingimused ja olukorad mis tõstavad psühhopatoloogia tekkimist - Bioloogilised, psühholoogilised, käitumuslikud Lapse arengu riskifaktorid - Pärilikkus - Sünnielsed ja -järgsed kahjustused - Haigused sündroomid, kromosoomi muutused - Temperament - Võimed ja enesehinnang - Atributsioonid Downi sündroom - Vanemate vanus riskieguiks - Levikus 1:800 - Aeglasem areng: kognitiivne, keel, sotsiaalne areng - Mahajäämus motoorikas - Toimetulekuraskused igapäevases elus algklassides võivad teistega koos olla, hiljem jäävad maha - Füüsilised anomaaliad, südamehaigused ja lühem eluiga Mehed haavatavamad häiretele Inimese areng täisiga - 20-44 varane täisiga ehk noorus
· Tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) Bioloogiline motivatsioon: · Tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine Valu vältimine Hirm Uni Nälg Janu Sugutung Uimastisõltuvus Kontrollkeskme lähenemine Maslow motivatsioonipüramiid McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria Atributsioonid · Kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel · Edu ja ebaedu seletused: Emotsioonide omadused Teaduslik määratlus tugineb kolmele põhilisele emotsiooni omadusele Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha: Nendega kaasnevad: muutused inimese füsioloogias,
kohe makstud osa, sest see ei häirinud enam nende välja. · Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku inimese eluruum. · Näide: lõpetamata tegevuse ehk Zeigarniku efekt. Näide tänapäevast: sõber viib kinno, triikimine pooleli ... 20. sajandi II pool · Tarbepsühholoogia pealetung.nt käsiraamatud Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! · SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma; nt Maslow teooriad) · 1980dad SP kriis -> laienes oluliselt sotsiaalpsühholoogia temaatika. · Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia jne · Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt.
mustanahaliste inimeste IQ on keskmiselt ühe standardhälbe võrra väiksem kui valgetel. Samas aga mongoliide rassi esindajatel on see kõrgem kui valgetel jäädes keskmiselt 104-105 punkti piiridesse. Nii jagunevad vaimsed võimed inimrassides järgmiselt NEGRIIDID>EUROPIIDID>MONGOLIIDID. 27.Mis on motivatsioon? Vajadused. Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline. Kontrollkeskme lähenemine. Maslow motivatsioonipüramiid. Atributsioonid. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks. Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise
erinevus jääb seega uurimisele avatud küsimuseks. Sh. Intelligentsus etniliste gruppide vahel oleneb ka: · Sotsiaalsest majanduslikust staatusest · Kultuurilisest erinevusest ( keele oskus, majanduslik staatus) 28. Mis on motivatsioon? Vajadused. Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline motivatsioon. Kontrollkeskme lähenemine. Maslow motivatsioonipüramiid. McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria. Atributsioonid. Motivatsioon on üldine asjade kogum, mis paneb meid tegutsema ja hoiab meid tegutsemas. - Vajadused : on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu. Tegevus on suunatud konkreetsele objektile, mis viib eesmärgi saavutamisele o Orgaanilised vajadused on inimese põhivajadused o Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus o Sotsiaalsed vajadused o Vaimsed vajadused
Defitsiittarbed ehk füsioloogilised tarbed, turvalisuse tarbed, kuuluvus- ja armastustarbed ja eneseaustustarbed. 12. Milliseid kahte suurt rühma tarbeid eristatakse A. Maslow tarvete hierarhias? Defitsiitsed- ja kasvutarbed. 13. Milline motivatsiooniteooria seletab inimeste käitumist tulenevana nende püüdest säilitada oma positiivset enesekontseptsiooni? Kognitiivse dissonantsi teooria. 14. Mis on atributsioonid? Subjektiivsed seletused, millega inimesed püüavad põhjendada oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel. Seletustega püüavad inimesed lepitada kognitiivset dissonantsi nende kujutletava ideaalse „mina“ ja reaalsuse vahel. Kuigi seletused on sageli täiesti subjektiivsed, määravad nad suures ulatuses ära nii käitumise kui sellega kaasnevad emotsioonid meie edasises tegevuses. 15
Toetada arusaamise kujunemist, inimesest kui biopsühhosotsiaalsest reaalsuste mõtestavast tervikust. Lühikirjeldus: Tänapäeva psühholoogia põhisuunad ja ideed. Psühholoogia võimalused inimelus oluliste nähtuste mõistmisel. Psühholoogia valdkonnad, meetodid. Psüühika bioloogilised alused. Arenguteooriad. Tunnetusprotsessid. Õppimine. Individuaalsed erinevused. Isiksus. Intelligentsus. Sotsiaalpsühholoogilised teemad (atributsioonid, veendumused, hoiakud, grupp, atraktiivsus, altruism, agressiivne käitumine, konformsus).Patopsühholoogia. Teraapiameetodid ja -eetika. Stress ja toimetulek. Õpimeetodid: Loengud, diskussioonid, rühmatööd. Hindamisviis- ja meetodid: Arvestutööks on kirjalik valikvastustega test Kohustuslik kirjandus: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo Soovituslik kirjandus: Allik, J., Realo, A. Konstabel, K. (2003). Isiksusepsühholoogia. TÜ Kirjastus Benson, N.C
psühholoogilise terviku suunas noorukieas. Mina sisuline areng sõltub interaktsioonist teistega- mina kui sotsiaalne peegel. Mis mina kujunemist mõjutab? Mina kujunemine: 1) sotsiaalne võrdlemine (nt kuidas vanemad lapsest räägivad, hiljem lapse eakaaslased); 2) oma käitumise vaatlemine (õpib enesekontrolli); 3) mõtted ja tunded; 4) teiste reaktsioonid. Mina kontseptsiooni- teed säilitada näide..... Teed saavutada mina teatud aspekt selekteeriv mälu atributsioonid fookus võtmejoont terviklik mina: (pereringis olek (meenutan aegu, (olin kunagi ele: (sõbralikkus aktsepteeritud) kui olin õnnelik/ sõbralik, sest on minu tähtis süüdi) situatsioon nõudis) joon) + kultuuriline mõju Mina tunnusjooned individuaalne kultuur kollektiivne kultuur
mõõtmise objektiks. II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused (miks allutakse?), hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. SP kuldaeg: 1930 1960, Kurt Lewin 20.sajandi II pool Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! Joonis 2: Kurt Lewin SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma) 1980dad SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ... 1 Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik
1. Füsioloogilised (seks, vesi, toit, uni jms), 2. Kaitstus (turvatunne, kindlus), 3. Armatus ja kuuluvus, 4. Tunnustus (inimene reguleerib oma käitumist selle järgi, kuidas teised teda hindavad. Alaväärsustunne pärsib enesekindlust ja sotsiaalsust), 5. Eneseteostus (mida elus tahan?). Silmas on peetud keskmist inimest, pole arvestatud neid, kes loobuvad mingitest vajadustest, et saavutada kõrgemaid eemärke. Atributsioonid ehk omistamised (Weiner): inimene püüab leida enda või teiste käitumistele põhjuseid neid mingil viisil tõlgendades. Koosneb kolmest etapist: käitumise märkamine, käitumist peetakse tahtlikuks, põhjus omistatakse seesmistele või välistele teguritele. Viimases etapis teeb inimene otsuseid lähtudes kolmest peamisest kriteeriumist: - Kontrollkese: hindab, kas toimunu tulenes temast endast või olukorrast (sisemine või väline motivasioon)
motiveerib tegutsema. • Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku – inimese eluruum. • Näide: lõpetamata tegevuse ehk Zeigarniku efekt. Näide tänapäevast: sõber viib kinno, triikimine pooleli … 20 sajandi II pool I • Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! • SP – liikumine kahes suunas – sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid – näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma). Eksperimenteerimise saabumine SP-sse. • 1980dad – SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? • Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ... • Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik
koostööl. (klassidiskussioon, mitmed rühmatöömeetodid, ajurünnak) Rühmatöö korraldamise võtted: ajurünnak- diskussiooni liik, kus õpilasi õhutatakse leidma neile esitatud probleemile võimalikult palju lahendusi. Sageli kasutatakse seda meetodit uute ideede genereerimiseks või õpilaste loomingulisuse arendamiseks. 9. Kuidas kujuneb õpimotivatsioon atributsiooniteooria positsioonidelt vaadelduna? Kuidas mõjutavad õpilaste atributsioonid nende õppimist ja mida saab õpetaja teha õppimist häirivate atributsioonide vältimiseks? (11.1) Teooria põhitähelepanu on pööratud sellele, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel. Niisuguste seletustega püüavad inimesed lepitada nende kujutletava ideaalse mina ja reaalsuse kognitiivset dissonantsi. Atributsiooniteooria uuribki, kuidas mõjutavad inimeste kujutlused oma võimetest, ülesande
spikerdada. Atributs.teooria: kuidas in seletavad oma edu/ebaedu.Need põhjused tav.subjektiivsed ja põhjendamatud,kuid siiski määravad in käitumise+emots. See teooria uurib,kuidas mõjutavad in saavutusmot.in kujutlused oma võimetest,ül raskusest,lahendamisel tehtud jõupingutusest.. A.teooria väidab,et in käitumist ajendab soov säilitada pos.minapilt. Pos saavutused tulevad töökusest/võimekusest, ebaõnnestumised tulevad saamatusest mingeid asjaolusid kontrollida/mõjutada. Atributsioonid on tingitud 1)in näevad edu/ebaedu põhjusi sis/väl.-na.nt võimed,mot.. 2)põhjusi nähakse püsivate(isiklikud võimed)/ebapüsivatena(ül.lah rakend.jõupingutus). 3)põhjused kontrollitavad(jõupingutus)/kontrollimatud. Atributs. motiveerib jõupingutusele jätkama õpinguid.Kontrolli lookus(sis-tulemus põhjustatud iseendast/väl-tuleemus kellegi teise nt õpetaja pärast).Sis lookusega õpil.kulutavad õppimisele rohkem aega ja energiat 21
Vastuolu või ebakõla tekitab pinget, mis motiveerib tegutsema. Inimkäitumist suunavad sise- ja välismõjurid, kokku inimese eluruum. Näide: lõpetamata tegevuse ehk Zeigarniku efekt. Näide tänapäevast: sõber viib kinno, triikimine pooleli ... 20 sajandi II pool Tarbepsühholoogia pealetung. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi! SP liikumine kahes suunas sihiks mõõtmistäpsus (spetsiifilised konstruktid näit atributsioonid) vs sihiks elulähedus (humanistlik paradigma). Eksperimenteerimise saabumine SP-sse. 1980dad SP kriis? Kus on kindlad teadmised. Kas hoiak ennustab käitumist? Reaktsioon kriitikale: SP temaatika laienemine: agressiivsus ja prosotsiaalsus, keskkonnapsühholoogia, tervisepsühholoogia, nõustamispsühholoogia ... Arusaam, et SP teadmine ei ole loodusteaduslikult absoluutne, vaid seoseid, tendentse kirjeldav, tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt
Tingimused ja olukorrad, mis tõstavad psühhopatoloogia tekkimist o bioloogilised, psühholoogilised, käitumuslikud o lapse ja keskkonna tasandil Mõjud kombineeritud !!! Võivad mõjutada igaüht, kuid eri viisil ja määral Mõjuvad teatud juhtudel suurema tõenäosusega o HAAVATAVUS Lapse arengu riskifaktorid Pärilikkus Sünnieelsed ja –järgsed kahjustused Haigused Temperament Võimed ja enesehinnang Atributsioonid Downi sündroom levimus 1:800 -8,32:10000 vanemate vanus riskiteguriks aeglasem areng o kognitiivne, keel, sotsiaalne areng mahajäämus motoorikas toimetulekuraskused igapäevases elus füüsilised anomaaliad, südamehaigused, hüpotoonia o lühem eluiga Klinefelteri sündroom lisakromosoom XXY (ema vanus riskiteguriks) levimus 1:500-1:1000 sotsiaalsed ja käitumisprobleemid
Efektiivne seksuaalne kommunikatsioon lisaks olulised kolm asja. 1) Teadlikkus suhetest st suhete tunnusjoontest. Gergen (1986) suhtlemine seoses: võrdne panus suhetesse, usalduse ja meie tähtsustamine, suhetega seonduvate reeglite läbidiskuteerimine, võrdsus otsustamisel 2) Seksuaalne eneseavamine: räägitakse hirmudest, enda sotsiaalsest taustast, fantaasiatest, kõigest, mis puudutab seksuaalsust laiemalt. 3) Käitumuslikud atributsioonid tajume suhteid kas adekvaatsetena või mitteadekvaatseneta. See sõltub sellest, milline on suhete iseloom. Mingite põhjuste omistamine teatud käitumisele. Suhteid õhutav adekvaatsed. 28 4) (stressi säilitav suhtega seonduv on moonutatud. Mitteterve.) Edukas seksist kõnelemine ei hõlma vaid verbaalset aspekti. Silmside, näoilmed,
Võim- Kui on suur soov teisi kontrollida. Enesemääratlemise teooria (Ryan ja Deci) • Sisemine motivatsioon (Näiteks: soovin seekord olla 5 min kiirem, kui enne). – keskendub tegevuse enda väärtustamisele (huvid, saavutusvajadus, enda proovilepanek jne) • arvutimäng, reis, film, raamat, eriala • Väline motivatsioon (Näiteks: soovin olla parem, kui naabrimees). – Keskendub tegevuse tagajärgedele • Palk, hinne, avalik tähelepanu Atributsioonid ehk omistamised (Weiner 1986/1989) • Kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel • Edu ja ebaedu seletused: Sisemine / väline Püsiv / ebapüsiv- Kas sündmuse asjaolud on püsivad. Kontrollitav / kontrollimatu- Kas sündmuse omadused on meie kontrolli all (Ka meie käitumine). Saavutusmotivatsioon 47 48
Kognitiivse dissonantsi teooria kohaselt tunnevad inimesed pinget ja ebamugavust, kui nende senised tõekspidamised ja väärtused satuvad ohtu. Tekkinud ebamugavustundest vabanemiseks püüavad inimesed leida seletusi või käitumisviise, mis aitavad neil vähendada tõekspidamiste ja välise keskkonna väljakutse vahel tajutud ebakõla. Üheks kognitiivse dissonantsi ületamise võimaluseks saavutussituatsioonides on edu või ebaedu atributsioonid, mis aitavad inimesel säilitada nende positiivset minapilti. Kuigi sellised seletused on subjektiivsed, määravad nad suures ulatuses ära nii käitumise kui ka sellega kaasnevad emotsioonid inimeste edasises tegevuses. Enamiku edu või ebaedu atributsioone saab iseloomustada kolmest aspektist: sisemiste ja välimistena; püsivate ja ebapüsivatena; kontrollitavate ja mittekontrollitavatena. Õppimist motiveerivad kõige paremini nii edu kui ka ebaedu korral
3) võim -soov kontrollida ja juhtida teisi inimesi; vastutada nende eest Sisemine ja välimine motivatsioon: sisemine Keskendub tegevuse enda väärtustamisele (huvid, saavutusvajadus, enda proovilepanek reis, film, raamat, eriala) välimine - Keskendub tegevuse tagajärgedele palk, hinne, avalik tähelepanu Eesmärgistamine vahe-eesmärk -> vahe-eesmärk -> lõppeesmärk Lõppeesmärgini jõutakse kui kõik vahe-eesmärgid on saavutatud ning algstaadiumis tehakse väiksemad sammud. Atributsioonid e omistamised: Weiner (1986/1989) kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel 1) sisemine/ välimine kas enda kontrolli all või ei 2) püsiv/ ebapüsiv kas valitseb korrapära; kord vedas, aga alati ei pruugi 3) kontrollitav/ kontrollimatu kas on mõtet teha või ei (juhus) Emotsioonid protsessid, mis kutsuvad esile muutused organismis. autonoomne närvisüsteem. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks
Sisemine ja välimine motivatsioon: sisemine – Keskendub tegevuse enda väärtustamisele (huvid, saavutusvajadus, enda proovilepanek – reis, film, raamat, eriala) välimine - Keskendub tegevuse tagajärgedele – palk, hinne, avalik tähelepanu Eesmärgistamine vahe-eesmärk -> vahe-eesmärk -> lõppeesmärk Lõppeesmärgini jõutakse kui kõik vahe-eesmärgid on saavutatud ning algstaadiumis tehakse väiksemad sammud. Atributsioonid e omistamised: Weiner (1986/1989) kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel 1) sisemine/ välimine – kas enda kontrolli all või ei 2) püsiv/ ebapüsiv – kas valitseb korrapära; kord vedas, aga alati ei pruugi 3) kontrollitav/ kontrollimatu – kas on mõtet teha või ei (juhus) Emotsioonid – protsessid, mis kutsuvad esile muutused organismis. autonoomne närvisüsteem.
tehtud jõupingutusest, lahendusstrateegia valikust nende saavutusmotivatsiooni Inimeste käitumist ajendab soov säilitada positiivne minapilt ehk kujutlus iseendast. Sellest tingituna kalduvad inimesed oma positiivseid saavutusi omistama kas võimetele või töökusele, ebaõnnestumisi aga asjaoludele, mida nad ei saa mõjutada või kontrollida. Kontrollitud tingimustes tehtud eksperimendid on kinnitanud, et edu ja ebaedu atributsioonid on subjektiivsed. Kui kahel katserühmal lasta lahendada ülesandeid, millega nad võrdselt toime tulevad, ja lahendamise lõpus öelda ühe rühma liikmetele, et nende töö eba õnnestus, ja teisele rühmale, et õnnestus, siis on põhjendused, miks nii juhtus, erinevad. Weineri arvates on enamik edu või ebaedu seletusi ja põhjendusi iseloomustatavad kolmest aspektist. Esiteks võivad inimesed näha edu ja ebaedu põhjuslikke faktoreid kas sisemiste või välimistena
Areng, staadiumid. HUMANISTLIK PARADIGMA: Abraham Maslow, Rogers. Maailm on süüdi selles, et inimene pole oma olemuselt hea. Eneseteostus. Vabadus, eksistentsiaalsus. Terviklikkus. Irratsionaalsus, spontaansus. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA: Isiksus pole muud kui teatud püsivate mõtteskeemide kogum. Inimesed teevad järgi inimesi, kes neile meeldivad. Õppimine. Mudel, mudeldamine. Atributsioonid, ootused. Sotsiaalne keskkond. KLASIFITSEERIV PARADIGMA: Otsistakse püsiomadusi, mis pole nähtavad. Iseloomuomaduste järgi inimeste jaotamine. Kaasasündinud reaktsioonid, mis on püsiomaduste taga. Isiksuse jooned. Vajadused. Psühhodiagnostika. Tüpoloogiad. Temperament, somatotüübid. Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus.
annaabi.ee 
