Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ATMOSFÄÄRI SAASTEALLIKAD". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
fourth, protokoll, nasa, saasteallikad, happevihmad, kivisöe, põlevkivi, nafta, happesademeid, toitained, sudu, lagunemine, osooniaugud, antarktika, austraalia, montreali, kasvuhooneefekt, õhkkond, mistõttu, maapind, kasvuhoonegaasid, metaan, aerosoolid, kyoto, ajamasin, tingib, sulamineOrgude ja tippude temperatuuri erinevustest tingitud lokaalsed tuuled. TSÜKLON Madalrõhuala Suvel-pilves, sajune jahe ilm Talvel-soe, mõnusa lumesajuga ANTITSÜKLON Kõrgrõhuala Suvel-selge, päikesepaisteline ilm Talvel-jahe Front-kitsas piir 2 erineva õhumassi vahel. Atmosfääri mõjukeskused-püsiva kõrg- või madalrõhkkonnaga alad. KLIIMAVÖÖTMED Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Troopiline Lähistroopiline Parasvööde Lähisarktiline Arktiline/antarktiline ATMOSFÄÄRI SAASTEALLIKAD Füüsikalised Radioaktiivsed ained Soojusreostus Müra ja vibratsioon Keemilised Süsiniku-, fluori-, väävli- ja lämmastikuühendid Naftasaadused Plastikud Pestitsiidid Raskemetallid Orgaanilised ained Aerosoolid Happevihmad Kivisöe, põlevkivi ja nafta põletamisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid, mis reageerivad atmosfääris õhuniiskusega tekitades happesademeid. Mullaosakestest tõrjutakse vajalikud toitained välja, muutused liigilistes koosseisudes. Sudu
siis 1970ndatel hävis inimtegevuse tulemusena keskmiselt üks liik päevas. On pakutud, et 1990ndatel hävib 12 minuti jooksul liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt). Liigilise mitmekesisuse säilitamine on loomulikult oluline juba liikide endi seisukohalt, aga ka majanduslikult. Taimed on vajalikuks tooraineks mitmel alal; ainuüksi Hiina traditsiooniline meditsiin kasutab 5000 eri taimeliiki. Rio Konverentsil (UNCED 1992) kirjutas 157 riiki alla bioloogilise mitmekesisuse säilitamise konventsioonile, mis jõustus 1993. aasta lõpul
aastas, siis 1970ndatel hävis inimtegevuse tulemusena keskmiselt üks liik päevas. On pakutud, et 1990ndatel hävib 12 minuti jooksul liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt). Liigilise mitmekesisuse säilitamine on loomulikult oluline juba liikide endi seisukohalt, aga ka majanduslikult. Taimed on vajalikuks tooraineks mitmel alal; ainuüksi Hiina traditsiooniline meditsiin kasutab 5000 eri taimeliiki. Rio Konverentsil (UNCED 1992) kirjutas 157 riiki alla bioloogilise mitmekesisuse säilitamise konventsioonile, mis jõustus 1993. aasta lõpul
Absoluutneniiskus on mingil hetkel õhul oleva veeauru tegelik hulk, mis väljendab vee hulka (grammides-kilogrammides) õhuruumalaühiku kohta. Kui absoluutne niiskus saab võrdseks küllastunud niiskuseda,tekib kastepunkt - õhus olev veeaur hakkab veelduma ja veepiiskadena (vihm,udu,kaste) maapinnalelangema. Osoonikihi hõrenemise põhjused. Osooni augud. Inimkonna tegevus on suurendanud survet looduskeskkonnale, sealhulgas ka atmosfäärile. Kivisöe, põlevkivi ja nafta põlemisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid. Atmosfääris reageerivad need õhuniiskusega ning nii tekivad happevihmad ehk happesademed, mis põhjustavadmulla ja magevee hapestumist ning on eriti kahjulikud okasmetsadele. Õhku sattunud põlemisproduktid ( suits, tahm) segunevad tuulevaiksete ilmade korral uduga. Nii tekib mürgine ja organismidele ohtlik sudu, mida esimene tähendati Londonis. Sudu tekitab südame ja veresoonkonna haigusi. Õhu saastumine põhjustab
Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest hapniku ja vesiniku isotoopkoostis peegeldab sademete formeerumise temperatuure ning mullikesed (suletised) sisaldavad õhuproove jää mo
Tagajärjed- liustike sulamine, maailmamere veetase tõus, madalamate saarte ning rannikualade üleujutamine. Kliimamuutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. 6. OSOONIAUK on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniauke tekitavad freoonid ja nafta, kivisöe ja maagaasi põlemine. Osooniaugu laienemist soodustab ka vihmametsade põlemine Mõju keskkonnale- Osoonikihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk ultraviolettkiirgust, mis mõjutab inimeste ja loomade tervist, taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja õhukvaliteeti. Inimtegevuse mõju atmosfäärile ja õhu saastumine: Inimtegevuse tagajärel satub õhku palju saasteaineid. Fossiilsete kütuste põletamisel paiskub õhku
Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Tõsine oht osoonikihile on keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Osoonikiht ei koosne peamiselt osoonist. Osooni kontsentratsioon on seal lihtsalt kõrgem kui mujal: umbes üks sajast tuhandest osoonikihi molekulist on osooni molekul. Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam (pH < 5). Sademete normaalne pH on reeglina umbes 5,5. See on happelise reaktsiooniga seepärast, et atmosfääris ringlev süsinikdioksiid on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades süsihappe (H2CO3). Süsihappe [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsiatsiooni] käigus vabaneb vette vesinikioone, mis muudavadki sademed happelisemaks. Happesademete tekkepõhjused:
suhtelist koostist kas massi või ruumala järgi . Kui atmosfäär püsiks hästi rahulikuna, siis peaksid kergemad , väiksema molekulmassiga gaasid ajapikku tõusma ülespoole ja raskemad laskuma alumisse kihti. Osooniauk tähistab olukorda , kus atmosfääris on osooni tavalisest oluliselt vähem. See häving leiab aset vaid mõnekilomeetrise paksusega kihis, just selles, milles paiknevad polaar-stratosfääri pilved. Ökoloogilised globaalprobleemid on kasvuhooneefekt ,osooniaugud ja happevihmad. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Praegu piiratakse CFC-ühendite kasutamist seoses keskkonnaohtlikkusega pea kõikides arenenud riikides. Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekud. Kasvuhoonegaasid tekitavad kasvuhooneefekti.
päikesekiirgust. Samas neelab saastunud õhk rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist. Kõige rohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või süvendada nende haigusi. Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Happesademete tekkepõhjused: Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO , NO , (peamine happevihmade põhjustaja),mis reageerivad 2 x õhuniiskusega samuti metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO äike. 2, Happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad
Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Saastunud õhk neelab rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist.Kõige rohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või süvendada nende haigusi. Õhu puhtuse probleemid kerkisid esmakordselt teravalt üles industrialiseerimise käigus suurtes tööstuslinnades. Peamiselt kivisöe põletamisel eraldus hulgaliselt tolmu ja tahma, mis kattis nii maapinda kui ka maju. Moodustus inimeste tervisele kahjulik ollus - sudu. See kujutab enesest tahmunud udu. Sudu on sage nähtus suurlinnades. (Kliimamuutuste raamkonventsioon võeti vastu 1992. aastal Rio de Janeiros ÜRO keskkonna-ja arengukonverentsil. See dokument määratleb riikide kohustused kliima edasise muutumise vältimiseks ja konkreetsed suunised seatud eesmärgi saavutamiseks.
Ammoniaagi osa hapestumisel on vastuoluline. Leelised (Na, K) on olulised happesuse neutraliseerijad. Happelise depositsiooni mõõtmiseks tuleb haarata erinevaid ioone. Väävli- ja lämmastikuühendid liiguvad sadu kilomeetreid enne, kui sadenevad. Sademete pH on püsivalt < 4,5 USA idaosas, Põhja-Euroopas ja Hiinas. SO2 tekib peamiselt energeetikatööstuses. ... vabaneb ka vulkaanidest, mullast ja veest. Peamiselt tekkis väävlisaastet kivisöe põletamisel. Väävlisaaste alaneb alates 1980. aastast Euroopas oluliselt, sest kasutatakse väiksema väävlisisaldusega kütuseid. Lämmastikuühendid: Tähtsaimad tekkekolded on liiklus ja energiatööstus. Atmosfääris muutub NO kiiresti NO2-ks. Looduslikud allikad on välk, muld ja kahjutuled. Ammoniaak vähendab sademete happesust, kuid suurendab mulla ja vee hapestumise ohtu. Väävli ja lämmastiku depostsioon:
Sellest 81% sajab maha merede kohal. Sademete jaotus maakeral sõltub suurtest mäeahelikest, merede ja maismaa asendist, külmadest ja soojadest hoovustest jne. Sademed on maakeral jaotund väga erinevalt. Indias Cherrapunjis on registreeritus üle 24000mm sademe aastas, mis on üle 4x rohkem kui Eestis. Sahaara keskkosas on sademeid kuni 10mm aastas. Inimtegevuse mõju atmosfäärile. Inimkonna tegevus on suurendanud survet looduskeskkonnale, sealhulgas ka atmosfäärile. Kivisöe, põlevkivi ja nafta põlemisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid. Atmosfääris reageerivad need õhuniiskusega ning nii tekivad happevihmad ehk happesademed, mis põhjustavad mulla ja magevee hapestumist ning on eriti kahjulikud okasmetsadele. Õhku sattunud põlemisproduktid ( suits, tahm) segunevad tuulevaiksete ilmade korral uduga. Nii tekib mürgine ja organismidele ohtlik sudu, mida esimene tähendati Londonis. Sudu tekitab südame ja veresoonkonna haigusi
.............................................................................................................34 Mis on osoonikiht ?......................................................................................................34 Osoonikihi kahanemine...................................................................................................36 Osooniauk........................................................................................................................37 Kyōto protokoll................................................................................................................38 Süsinikuringe...................................................................................................................39 Atmosfäär........................................................................................................................40 Atmosfääri koostis..................................................................................................
veeaur kontsentreerub, pilved tihenevad, laskuvad. Tekib lauspilvkate, hakkab sadama lausvihma. Talvel sajab lund ja tuiskab. Sooja frondi puhul on sajuala frondi ees. Ilmastik külma frondi üleminekul Edasiliikuv külm õhk on raske, liigub maapinna lähedal lükates sooja õhu enda ees üles. Tekivad rünksajupilved, hakkab sadama paduvihma ja esineb äikest. Temperatuur langeb. Külma frondi puhul on sajuala frondi taga. 11.Happesademed, nende tekkimine, loodusele Happesademed happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH tase on võrreldes looduslike sademetega madalam (pH < 5). Acid rain Atmosfäär puhastub sademete kaudu. Lämmastikuoksiidid ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vihmavee happeliseks. Happesademete tekkepõhjused: 1) Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade
Puude alt vabanenud muld on toitainevaene ning aldis erosioonile. Puud takistavad mulla erosiooni ning hoiavad enda sees vett, mis muidu erosioonile kaasa aitaks. Lisaks sellele tekitab Amazonase vihmamets oma suuruse tõttu suure osa sademetest ise, ning lageraie ja globaalse soojenemise jätkumisel võivad ebakorrapärasused selles protsessis Amazonase vihmametsa hukutada. Ilma taimkatteta suureneb maapinnale langeva vihmavee hulk mis viib minema olulised toitained ning jätab alles ainult liiva. Metsaga kaetud maapind omastab kümme korda rohkem vett, kui lagendik. Sellistel lagendikel on sademete tõttu erosioon kuni 1000 korda suurem, kui metsas. Lagendikke ümbritsevad alad on samuti ohus, sest niiske õhu massid liiguvad metsadest lagendike poole vähendades nii metsale kättesaadava vee hulka. Suuremahulised lageraied ohustavad seeläbi terve metsa elujõulisust. Kuid
happevihmu, osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Näiteks süsinikdioksiidi ja metaani hulga suurenemine atmosfääris tugevdab kasvuhooneefekti; CFC-ühendid (freoonid, haloonid) põhjustavad osoonikihi kahanemist, vääveldioksiid ja lämmastikoksiidid muutuvad üsna kiiresti teisteks ühenditeks või eralduvad atmosfäärist sadenedes taimedele, mullale ning veele ja põhjustavad hapestumist. Lenduvad orgaanilised ühendid pääsevad õhku lahustamatul kujul värvidest, nafta tootmisel, transpordist ning tööstusest. Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale. Inimtegevuse tagajärjel suureneb märgatavalt õhu happeliste ühendite sisaldus. Happesademed kahjustavad metsi, veekogude elustikku ja kultuuriväärtusi. Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult
pinnatemperatuuri tõttu on selle kiirguse lainepikkus suurem: valdavalt 3 - 10 mikromeetrit (nn. soojuslik infrapunane kiirgus). Teatud osa sellest kiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad. Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks Ökoloogia kontrolltöö küsimused 1.osa 3. Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed
päikesekiirgust. Samas neelab saastunud õhk rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist. Kõige rohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või süvendada nende haigusi. Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Happesademete tekkepõhjused: Inimtegevus: fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. Happesademete tagajärjed: Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida- Lapimaal
Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid Erkki Eeessaar Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I 1 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Sissejuhatus..........................................................................................................................................................................2 1Osoonikiht................................................................
omavahel ristuma. 9. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 10. Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum. 11. Biotroofid on seened, kes suudavad hankida orgaanilisi ühendeid organismide elusatest rakkudest. 12. Detriitahel ehk laguahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. 13. Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. 14. Heterotroofne organism mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened, enamik baktereid. 15. Hüdrosfäär - biosfääri osa, mis hõlmab kogu maakera vee. 16. Kantserogeenne aine - vähkkasvaja teket sooustav aine. 17. Karjatusahel - toiduahel rohelistest taimedest taimtoiduliste loomadeni ja sealt
Süvakivimid lubjakivi, .....graniit, moone liivakivi, gabro moone põlevkivi, sulamine kivisüsi moondekivimid MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE marmor
57) Kuidas satuvad ohtlikud saastained nagu plii või heksakloraan Arktikasse või Antarktikasse? Saasteainete kaugülekanne mõjutab muidu puutumatu loodusega polaaralasid. Külma õhu kondenseerudes sadenevad seni atmosfääris liikunud saasteained jääle või ookeanile. 58) Kuidas tekib Londoni tüüpi sudu? Londom ehk New Yorgi tüüpi sudu tekib niiskete ja sompus ilmadega jahedal sügis-talvisel perioodil tööstusrajoonides, kus peamiselt kivisöe põletamise tagajärjel on atmosfäär saastunud tahmaosakeste ning SO2-ga. Veeaurust küllastunud õhus tekivad tillukesed väävelhappe piisakesed, mis koos tahmaosakestega moodustavad mürgise ja kantserogeense segu. 59) Millised on Los Angelese tüüpi sudu tekkeks vajalikud tingimused? Los Angelese tüüpi ehk fotokeemiline sudu vajab tekkeks tuulevaikset, pilvitut ja kuiva ilma, intensiivset päikesekiirgust, mootorsõidukite heitgaaside ja
alla merede kohal. Sademete jaotus maakeral sõltub suurtest mäe ahelikest, merede ja maismaa asendist, külmade ja soojade hoovuste paiknemisest, jne. Sademed on maakeral jaotunud väga erinevalt. Indias Cherrapunjis on registreeritud üle 24 000 mm sademe aastas, mis on 40 korda rohkem kui eestis. Atacama kõrbes ja Sahara keskosas on sademeid ainult kuni 10 mm aastas. Inimetegevuse mõju atmosfäärile: Inimkonna tegevus on suurendanud survet looduskeskonnale seal juures ka atmosfäärile. Kivisöe, nafta, põlevkivi põlemisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid. Atmosfääris reageerivad need õhuniiskusega, ning nii tekkivad happevihmad ehk happesademed, mis põhjustavad mulla ja magevee hapestumist ja on eriti kahjuliku okasmetsadele. Õhku sattunud põlemis protuktid (suits, tahm) segunevad tuulevaiksete ilmade korral uduga tulemuseks mürgine ja organismidele ohtlik sudu. Esimesena tõendati seda londonis. Sudu tekitab südame ja veresoonkonna haigusi.
fotosüntees CO2 hingamine CO2 hingamine CO2 vulkaanipursked , auramine toitumine TAIMED sademed LOOMAD õhku CO , CH4,, SO2 ja teised Taimede vesi Vesi Surnud loomade gaasid kõdunemine HÜDROSFÄÄR joogiks lagunemine Toitained vesi õhku CO2 ja vesilahuses CH4 MULDvesi Settimine, kivistumine Kivimite murenemine, Settimine, kivistumine mineraalained 1 LITOSFÄÄR MAA SISEEHITUS mandriline
30)Mitu korda on kaasaja inimese bioloogiline energiatarve suurem kiviaja inimese omast? 31)Mis on primaarenergia? Primaarenergia - looduslikust allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata. 32)Miks peetakse maagaasi kõige keskkonnasõbralokumaks fossiilkütuseks? Selle pärast, et maagaas on tekkinud orgaaniliste ainte lagunemise tägajärjel. Suurema osa hõlmab metaan. 33)Millest on tingitud põlevkivitööstuse kõrge jäätmetemahukus? Põlevkivi koosneb orgaanilisest ainest ja mittepõlevast mineraalosast, mis toob kaasa suure jäätmetemahu nii kaevandamisel, töötlemisel (aheraine), põletamisel (tuhk), kui õli tootmisel (poolkoks, pigi). 34)Mis on ookeanikonveier? Mis tagab selle toimimise? Ookeani hoovused reguleerivad maailmamere energiavahetust, sellega kogu kliimat. Süvahoovused liiguvad nii horisontaalselt kui vertikaalselt; jäävad merepinnast 400m allapoole. Tekivad vee tiheduse erinevusest
4. Kõrbestumine ja näljahädad.............................................................................................9 5. põhjavee reostumine...................................................................................................... 11 6. Fossiilkütus ja mineraalressurssid..................................................................................13 7. Üldine veepuudus ja Globaalne soojenemine................................................................ 14 8. happevihmad.................................................................................................................. 15 kokkuvõte..........................................................................................................................17 Kasutatud kirjanduse (KIRJETE) LOETELU.................................................................. 18 SISSEJUHATUS Ühelt poolt on inimene see, kes tekitab probleeme keskkonnas, teiselt just tema ongi see,
..1000000 nm (1mm) 6. raadiolained – üle 1 mm SFÄÄRID litosfäär hüdrosfäär atmosfäär biosfäär Atmosfääri keemiline koostis: CO2 kontsentratsioon tõusis 2013. aastal 400 ppm-ni (0,04%-ni) Olulisemad kasvuhoonegaasid: CO2 o ülemaailmsed emissiooniallikad: fossiilsed kütused 87% (Euroopa riigid annavad 1/3): kivisüsi, pruunsüsi, turvas, põlevkivi, maagaas, nafta maakasutusmuutused 11% (hävitatud metsad) tsemendi tootmin 2% o suureneb 0,5% aastas o hingamisest tuleb 8% o maailma süsinikuvarudest suur osa on seotud muldadesse, suur osa biomassi o aastas seovad taimed u. 60 miljardit tonni süsinikku, enamus sellest on puittaimede juurdekasv CH4 o looduslikud protsessid: turba lagunemine ja muda käärimine märgaladel
ja fauna. 11. Biotroof ehk parasiit, kes toitub elusast orgaanilisest ainest. 12. Detriitahel - e. laguahel, on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine (taime- loomajäänuste) tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks. 13. Eutrofeerumine liigforsfori poolt põhjustatud veekogu troofilisuse muutumine. 14. Happevihmad happeid, mis tekivad atmosfääris mitmesuguste saasteainete (lämmastiku ja väävliühendite) lahustumisel veepiisakestes, sisaldavad sademed. 15. Heterotroofne organism organism, kes toitub teiste organismide poolt valmistatud orgaanilistest ainetest ning nende lagundamisel saab elutegevuseks vajaliku energia. (kõik loomad, seened, suurem osa baktereid) 16. Hüdrosfäär Maa armosfääri ja litosfääri vahel paiknev katkendlik vesikest, mis hõlmab
[SO2] metsas ~10ppb, linnas ppm-des [H2S] ~10 ppb [COS] ~0,8 ppb -Lisaks DMS (dimetüülsulfiid), DMSO (dimetüülsulfoksiid) -COS (karbonüülsulfiid), H2S, (süsinikdisulfiid) CS2 jt oksüdeeruvad õhuhapniku toimel SO2 -ks Lahustuvus vees (cm3/cm3): SO2 39,37; H2S 2,91; COS 0,56; CS2 - 0,52 Aerosoolfaasis on [SO2]>[H2S]> [COS]>[CS2] SO2 + H2O + hv = H2SO4 Atmosfääris levinum vääveldioksiid SO2, tekib põhiliselt kütuse põlemisel, nafta töötlemisel, tselluloositööstuses. Mürgine. Mõjub hävitavalt silmadele ja hingamisteede limaskestadele. Niiskes õhus moodustab SO2 veega reageerides väävlishappe, mis on ohtlik taimedele, nende toimel intensiivistub ka metallide korrosioon, marmorkujude hävimine, muldade ja veekogude hapestumine. Koduloomadest on tundlikumad kassid. Kaasajal in erinevad meetoteid so2 kinnipüüdmiseks: ammoniaakmeetod, lubjameetod jt. Osoon O3
tardkivimid Maakoore kerkimine ja denudatsioon Süvakivimid lubjakivi, moone .....graniit, liivakivi, gabro moone põlevkivi, sulamine kivisüsi moondekivimid MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE marmor sulamine MAGMA
läbiuhtumine(leetumine), muldade leostumine, mullaviljakuse langus. · Auramise ülekaaluga veereziim: Auramine ületab sademed, kuivas troopilised kliimas, kõrbetes ja poolkõrbetes, mullavesi aurub ja pinnakihtidesse kogunevad soolad, sooldumine, väheneb mulla viljakus. · Tasakaalustatud veereziim: Sademeid ja auramine tasakaalus, rohtlates ja lehtmetsades, mulla vesi vihmaperioodil viib küll toitained sügavamale, aga kuival perioodil jõuavad toitained veega pindmistesse kihtidesse, kamardumine, mulla viljakuse kasv. MAAILMA MULLAD · Tundra: karm lähispolaarne kliima, madal temp, maapinna läbikülmumine- igikelts, liigniiske, läbiuhteline veereziim, mulla paksus 10 cm, peamised horisondid AT, CG, gleistumine, turvastumine, voolamine, hapniku puudus. · Okasmetsad: jahe, niiske, parasvööde, keerulise ehitusega mullad, läbiuhteline veereziim,
tardkivimid Maakoore kerkimine ja denudatsioon Süvakivimid moone lubjakivi, .....graniit, liivakivi, moone gabro sulamine põlevkivi, moondekivimid kivisüsi MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE sulamine marmor MAGMA maavarade kaevandamisega kaasnevad probleemid; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised
· Toimub setete kuhjumine kaldale nt Pärnu rand ja skäärrannik Inimesed süvendavad randasid ja teevad sadamaid mis rikub algelise kuju, ehitavad majad liida ranniku peale mis võib põhjustada varisemist. e) Maailmamere reostumise põhjused ja selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale. Maailmamere kaitse vajadus Inimesed reostavad maailma merd mitmeti: · Linnadest tulevad saasteained kui asub merele lähedal · Laevade nafta lekked ja reostused laevadelt · Naftapuurimine merest ja sellega kaasnevad õnnetused Reostumise tagajärel : · Väheneb veeelustik (kalad taimed ) liigid surevad välja · Turismindus väheneb f) Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid, veedefitsiit ja üleujutuse võimalikud tegurid (tagajärg ja majanduslik mõju) Jõgede äravoolu mõjutavad: · Kliima (kui talvel on jääs jõgi siis ei saa voolata,suvel kui on aga väga kuiv siis ei ole voolu kiirus suur)
annaabi.ee 
