Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Atmosfäär kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
niisket, ting, väikestel, laiustel, briisid, kasvuhoonegaas, lämmastik, fotosünt, hingamine, inimtekkeline, troposfäär, olevast, stratosfäär, osoonikiht, mesosfäär, termosfäär, ilmade, metereoloogia, ilmaelemendid, õhutemperatuur, skaalat, celsius, õhurõhk, õhuniiskus, pilvisus, tsirkulatsioon, gradientjõud, alale, coriolis, inertsjõudÕhuvool tõuseb , liigub pooluste poole, jahtub laskub, satub kõrgrõhualale ja suundub ekvaatori poole (kui madale rõhuga alale) tagasi. Nii puhuvadki tuuled ekvaatori suunas ja neid nimetatakse - passaadid. Maa pöörelimese tõttu umber oma telje saavad nad kalde, hakates puhuma põhjapoolkeral kirdest (kirdepassaat) ja lõunapoolkeral kagust (kagupassaat). 2) Parasvöötme läänetuuled Puhuvad 60-ndatel laiuskraadidel. Meie oleme siin! Osa 30. laiustel (kõrgrõhuala) laskunud õhust liigub pooluste suunas (teine osa läks ekvaatori suunas passaad kuna seal on ka madalrõhuala)ja kohtub 60-ndatel laiuskraadidel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Maapinnal kaldub maa pöörlemist tõttu paremale tekitades läänetuule. Paapinnal hõõrdumise tõttu on ülekaalus edelatuuled. Läänetuultega tuleb meile niiske õhuvool sademeid palju, talved pehmed. Läänepool on soojem idapool läheb järjest külmemaks.
ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. ATMOSFÄÄRI KOOSTIS JA EHITUS KOOSTIS gaaside segu, lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas ja mitmesugused teised gaasid. Armosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus o Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. o Hapnik tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Seda kasutavd organismid hingamiseks. o Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist
Maismaa ja mere erinev jaotus Üldine õhuringlus: 1. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 2. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 3. Jahtunud õhk hakkab laskuma 30. laiuskraadidel, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled 30. laiuskraadidel passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolise ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolise jõu mõjul kaldub õhuvool paremale,
1. Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Atmosfääri tähtsus: Atmosfäär tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine, põlemine. Võimaldab roheliste taimede elu (CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks). Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm (tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed) Tagab keskmise temperatuuri (looduslik kasvuhooneefekt) Kaitseb maad kosmiliste taevakehade ja UV-kiirguse eest. Toimvad keemilised reaktsioonid, (nt: oksüdeerumine). Koostis: Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Lämmastik- tekib orgaanilise aine lagunemisel (surnud organismid), vajalik toitaine taimedele
Tõusvate ja laskuvate õhuvoolude seos sademete tekkega. 3. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 4. Jahtunud Õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 5. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled - passaadid - kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 6. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled
Tähtsus TAGAB ELU VÕIMALIKKUSE MAAL HINGAMINE, PÕLEMINE HAPNIK, FOTOSÜNTEES ON ELUKESKKOND LINNUD, PUTUKAD, EOSED TOIMUVAD KLIIMAPROTSESSID JA KUJUNEB ILM TUULED JA SOOJUSVAHETUS, VEERINGE JA SADEMED TAGAB KESKMISE TEMPERATUURI LOODUSLIK KASVUHOONEEFEKT VÄHENDAB ÖÖPÄEVASEID TEMPERATUURIKÕIKUMISI SÜSIHAPPEGAAS KAITSEB MAAD: 1) KOSMILISTE TAEVAKEHADE EEST 2) UV-KIIRGUSE EEST
Theophrates- u 300 e.m.a, „Vihma, tuulte, grammi temp tõstmiseks 1 kraadi võrra Aastaajad. Sinine põuavine mägedes on tingitud sinise tormide ja ilusa ilma märgid” Astronoomilised (20.03, 21.06 jne) valguse hajumisest äärmiselt väikestel Hippokrates- u 400 e.m.a, „Õhud, veed ja Latentne soojus. Meteoroloogilised ehk kalendrilised (näit, osakestel kohad” Latentne e varjatud soojus. Aurumisega suvi: VI-VIII jne) Selektiivse hajumise tõttu näib päike kanseb kiirem jahtumine
Õhuringluse tõttu tekivad maapinnal ka teised suhteliselt püsivad tuuled. Samamoodi nagu passaadid tekivad ka läänetuuled. 30-ndate laiuste laskuvate õhuvoolude tõttu kujuneb maapinna lähedal kõrgrõhk ning õhk liigub sealt tagasi ekvaatori poole (passaadid) kui ka pooluste suunas. Coriolisi jõu mõjul pöörduvad põhja poole liikuvad tuuled taas paremale ning nii tekivad läänetuuled, mis kujundavad ka meie piirkonna ilma, tuues Eestisse sooja ja niisket õhku. Pooluste ümber õhk jahtub ning laskuvad õhuvoolud hakkavad liikuma ekvaatori suunas - paremale pöördudes tekivad idatuuled. Lisaks suuri alasid hõlmavatele tuulesüsteemidele tekivad ka väiksemad kohaliku tähtsusega tuuled. Nende isel on väga erinev. Nende seas on purustavaid tormituuli ja karmi lumetuiske aga ka vaikseid sooje tuulepuhanguid. Tavaliselt on neil tuultel oma nimi ning meteoroloogistes käsiraamatutes on toodud üle 100 kohaliku tuule
2-6 km kõrgusel. Kõrgkihtp ( Altostratus), kõrgrünkp (altocumulus). Kõrgp: u. 6- 12 km kõrgusel. Kiudp (Cirrus): kiudrünkp (Cirrocumulus), kiudkihtp (Cirrostratus). Vertikaalarenguga rühm: võib areneda 0,5- 12km vahemikus. Rünkp (Cumulus): rünksajup e äikesep (Cumulonimbus). Koostis: veepiiskadest koosnevad pilved: madalp, kõrgrünkp; veepiiskadest ja jääkristallidest: kõrgkiht; jääkristallidest: kiudpilved. Pinnavormid - ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist, pinnamood e. reljeef - on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum. Protuberantsid- kroonis esinevad tihedamalt muutuvad gaasipilved, keerisjad plasmavood. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Põrkuvad ja seal liigub üks maakoor teise alla, sulab seal ja tekib süvik. Teine maakoor kurdub mäestikuks ja tekib uut maakoort juurde. Päike- vanus ca 5 miljardit aastat,
Biosfäär Sfäär, milles on Hüdro ja Oluliseim omadus (kitsamalt elu (osa mullast, litosfääri produktiivsus- biogeosfäär) veest, õhust, pindmine kiht, orgaanilise aine kivimitest) atmosfääri tootmise võime alumine ja kogu pedosfäär hingamine O2 ATMOSFÄÄR hingamine O2 fotosüntees CO2 hingamine CO2 hingamine CO2 vulkaanipursked , auramine toitumine TAIMED sademed LOOMAD õhku CO , CH4,, SO2 ja teised Taimede vesi Vesi Surnud loomade
kirde- ja kagutuuled, mussoonid); Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled
Tugevate magnettormide puhul, s.t. Maa erisoojus on c ja tihedus ,siis C=c.Pinnase omadustes. Jääpilvedes on tarad puhtamate värvidega magnetvälja häirituse korral, ilmuvad soojusjuhtivust iseloomustatakse Taeva värv ja suurema selgusega. virmalised ka keskmistel laiustel, harva ka soojusjuhtivuse koefitsiendi abil,mille all Taevavõlvi värvuse määravad kindlaks madalamatel laiustel. Virmaliste aeg mõeldakse soojushulka kalorites,mis voolab atmosfääri poolt hajutatud päikesekiired. Koit/Eha ruumiline jaotus, nende intensiivsus, kuju ja läbi pinnaühiku(sm2)ühe
2. Polaarne (parasvöötme) õhumass- Mandriline polaarne õhumass tekib Euraasia mandril, seega näiteks Venemaa aladel ja on talvel arktilisest õhumassist vahel külmemgi, kuid suvel jällegi soe või väga soe, sarnanedes siis temperatuuri poolest lausa troopilisele õhumassile. Mereline polaarne õhumass tekib Atlandi ookeani põhjaosas ja on väga niiske. 3. Troopiline õhumass - Troopiline mereline õhumass tekib Atlandi ookeani 30ndatel ja 40ndatel laiustel (näiteks Assoori saarte piirkonnas). See on väga niiske õhumass, talvisel ajal tähendab see suuri sulasid, suvel aga palav ja niiske. Troopiline mandriline õhumass kujuneb välja näiteks Araabia kõrbetes ja on väga kuiv. Põhjustab kohale jõudes samuti kõrget temperatuuri. 4. Ekvatoriaalne õhumass - ekvatoriaalne õhumass on alati mereliste omadustega. Mandri kohal on see niiskem, sest vihmametsadest on auramine (evapotranspiratsioon) suurem kui ookeanilt. 4
7. Mis on albeedo? Nimeta väikese ja suure albeedoga aluspindasid. Millised aluspinnad soojenevad kiiremini? Albeedo on pinna peegeldumisnäitaja. Väikese albeedoga aluspind:tumedad, krobelised pinnad näiteks veekogud, mullapind. Suure albeedoga alad:heledad, siledad aluspinnad näiteks liustikud. Tumedad aluspinnad soojenevad kiiremini, sest soojus neeldub. 8. Iseloomustage päikesekiirguse jaotumist eri laiustel eri aastaaegadel 0˚- kiirgushulk püsivalt kõrge. 30˚- kiirgushulk kasvab kevadel, suvel poole võrra. 8 60˚- kiirgushulk tõuseb järsult alates kevadest. 90˚- kõige järsemkiirguse muutus suvel. Mida suurem on laiuskraad seda hiljem tuleb päikesekiirguse suur tõus, muutus. 9. Selgita Maa kiirgusbilansi olemist Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus
ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. Üldine õhuringlus: 1. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 2. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 3. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolise ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolise jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled
vesi pidevalt uhub ning lauge vasak kallas. Ka lennukite, rakettide ja püssi kuulide lennule avaldab see jõud mõju ja muudab nende suunda. Tuuled: Ekvaatoril tekkivad sooja alus pinna tõttu tugevad tõusvad õhu voolud ja maapinna lähedal kujuneb seega madala õhurõhuga ala. Soe õhk tõuseb tropossfääri ülakihtideni ja liigub seal nii põhja kui ka lõuna poole. Jõudnud 30-35 laiuskraadini on õhu mass piisavalt jahtunud ning hakkab laskuma, ning 30 laiustel valitseb seega kõrg rõhkkond. Sealt Hakkab õhk liikuma maapinna lähedal madalamal rõhul(ekvaator) nii tekkivad ekvaatori ja 30 laiuskraadide vahel põsivad tuuled- PASAADID- mis põhja poolkeral puhuvad coriolise jõu poolest kirdest (kalduvad paremale) ja lõuna poolkeral kagust(kalduvad vasakule)- siit ka nimetus kirde ja kagu passaadid. Õhuringluse tõttu tekivad maapinnal ka teised suhteliselt põsivad tuuled. Sama moodi nagu pasaadid tekkivad ka-läänetuuled-30
- Kui taimele langevad otsesed päikesekiired, hakkavad taime lehed hävinema temperatuuril üle 45 C°, minimaalne temperatuur on üldiselt 0 C° ümber. Kui temperatuur langeb veelgi madalamale (või tõuseb hoopiski üle maksimaalse), siis toob see kaasa taime traumaatilisi vigastusi, so vigastusi, millest taim hiljem, pärast temperatuuriolude paranemist, ei toibu. - Taimede hingamise ehk assimilatsiooni all mõeldakse assimilaatide lahkumist taimest. Hingamine on kõige intensiivsem 36-40 C° piirides (optimaalne temperatuur). Maksimaalsed temperatuurid, mil hingamine lakkab, on 50 C° ja üle selle. - Temperatuur mõjub orgaanilise aine juurdekasvu kiirusele taimes. 23) On vaja teada ka bioloogilist miinimumtemperatuuri minimaalne temperatuur, millest alates toimub taime vegetatsioon. Meil kasvatatavatest kultuuridest enamikul on see +5 C°. Aktiivne temperatuur Laiemas mõistes on see periood (päevade arv), mil ööpäeva keskmine
5. Pööripäevad ja pöörijooned Suvisel pööripäeval (21 või 22 juuni) on põhjapoolkera kallutatud päikese suunas, talvisel pööripäeval ( 21 või 22 detsember) on see päikesest aga ära pööratud. Kevadisel pööripäeval (20 või 21 märts) ja sügisesel pööripäeval (22 või 23 september) on Maa telg risti Maad ühendava sirgega, nii põhja- kui lõunapoolkera saavad võrdse hulga päikesekiirgust (võrdpäevsus) Pöörijooned on 23,5 laiustel ja polaarjooned on 66,5 laiustel 6. Ajavööndid 15 kaarepikkust vastab ühele tunnile. Ajavööndeid arvutatakse Greenwichi mediaanist lähtuvalt 7. Maa magnetism ja magnetväli Maad ümbritseb magnetväli, mis on tekitatud Maa tuuma poolt. Magnetväli kaitseb Maa pinda Päikeselt tuleva ioniseeriva kiirguse eest, mis tapaks kõik elava. Magnetväljatelg ei lange kokku Maa pöörlemisteljega. Magnetväljas
Käsianemomeeter on keskmise tuulekiiruse mõõtmiseks. Tema tundlikuks osaks on neljast poolkerast koosnev tiivik, mis võib pöörelda ümber vertikaalse telje.Anemorumbomeeter. Tuule kiiruse ja suuna ööpäevane ja aastane käik. Kõige tugevam selge ilmaga,Tugevaim tuul keskpäeval, nõrgim tuul (isegi tuulevaikus) öösel ja hommikul,Hommikust keskpäevani tuuled pöörduvad paremale, õhtupoole aga vastupidi.Tuule liigid:mussoonid, briisid, föön, boora, põuatuul, tolmutorn, liivatorm, tuisud, tuulispead ja vesipüksid.Mussoonid:tekivad mandri ja naabruses oleva merepinna termiliste reziimide erinevuse tõttu aastases tsüklis.Briisid esinevad rannikul,mistõttu neid nim.ka rannikutuuleks.Tekkimine sarnane mussoonidega,kuid ulatus-rannajoonest mõnekümne km kaugusele,püstsuunas mõnisada meetrit.Mäe-ja orutuuled.Kui üle mäestiku ei liigu ulatuslikumaid õhuvoole,siis võib seal
Laava voolamine rahulik, ilma plahvatuseta ja tahke materjali pursketa.2) kiht- e. stratovulkaan vahelduvad hangunud laava ja tahke vulkaanilise materjali kihid. Järsunõlvaline. Plahvatuslikud pursked. 3) tuhavulkaan plahvatusel paisatakse maapinnale ainult tahket vulkaanilist materjali. 6. Kliima kui Maa välisjõudude tegevuse võimendaja. Oluliseks välisjõudude tegevuse võimendajaks on kliima. Nivaalne kliima iseloomustab suurtel geograafilistel laiustel esinevaid alasid. Suurtes kogustes tahked sademed. Reljeefi kujundavad lumelaviinid ja liustikud. Esineb külmarabenemine ja igikelts. Polaarne kliima lähispolaarsed alad. Soodsad tingimused igikeltsa tekkeks ja säilimiseks. Spetsiifiline looduslik protsess solifluktsioon. Humiidne kliima niiske kliima. Auramisest jääb vett üle, mis eemaldub pinnaveena jõed. Iseloomulik erosiooniprotsess. Esineb intensiivne porsumine ka karstumine
Tegijapoiss 2010 Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti. Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi. Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi juures ja vesi keeb 212 F kr
hõreneva osoonikihi puhul peamiseks ohuteguriks c) UV-A 315-400 nm, elusorganismidele ohutu, päevituse ja D-vitamiini tekitaja 4) Nähtav valgus 380-760 nm 5) Infrapunakiirgus 760 nm - 1 mm 6) Raadiolained üle 1mm 9. Maa kiirgusbilanss Maa poolt saadava ja väljakiiratava energia vahe 10. Atmosfääri koostis ja ehitus Troposfäär-Stratosfäär-Mesosfäär-Termosfäär Hapnik 21%, lämmastik 78%, Argoon 0,93%, C2O 0,02%, veeaur 11. Osooni kiht ja selle mõõtmine Stratosfääris takistab UV kiirguse jõudmise Maa pinnale Osoon neelab UV kiirgust Osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal. Osoonikiht neelab u 99% Maale langevast ultraviolettkiirgusest, mis maapinnale jõudes oleks enamikule elusorganismidest surmav. Mõõdetakse Dobsoni ühikutes norm 300DU. 12. Atmosfääri koostise antropogeensed muutused ja tagajärjed
troopiline õhumass e nn polaarfrondil. Rossby lainetega kantakse külmemat õhku kaugele väiksematele laiustele ja sooja õhku suurematele laiustele. Maapinnal väljendub tsüklonaalse tegevusena - tsüklonid kanduvad polaarfrondil läänest itta. 3. Mis on jugavool? Jugavool on Rossby laineid järgiv suhteliselt kitsas läänest itta puhuvate tugevate tuulte vöönd troposfääri ülaosas (8-12 km kõrgusel). See tekib 30-ndatel ja 60-ndatel laiustel sooja ja külma õhu kokkupuutealal, kus tõusvad õhuvoolud kalduvad Coriolisi jõu mõjul oma esmasest kursist kõrvale. Sooja ja külma õhumassi temperatuuride erinevus põhjustab äärmiselt suure õhurõhu gradiendi ja kuni 300-400 km/h puhuvaid tuuli. 4. Mis on külm front? Külm front - külm õhk tungib sooja õhu alla, mis toob kaasa temperatuuri kiire languse, rünksajupilved ja tugevad sademed frondi taga. 5. Mis on oklusioonifront?
CH4 o looduslikud protsessid: turba lagunemine ja muda käärimine märgaladel o ülemaailmsed emissiooniallikad: karjakasvatus 29% (oksüdeerumisel vabaneb metaan) riisikasvatus 28% (üleujutatavad põllud) energiatootmine 23% biomass 10% prügimäed 10% o suureneb 0,75% aastas o eluiga on alla 10 aasta, tugevam kasvuhoonegaas kui CO 2, aga teda on atmosfääris vähem N2O (naerugaas) o ülemaailmsed emissiooniallikad: biomassi põletamine 43% energiatootmine 34% (fossiilsed kütused) väetised 21% (lämmastikväetised) põllumaad 2% o suureneb 0,2-0,3% aastas O3 (osoon) – gaas, mida leidub nii stratosfääris (ca 90% kogu atmosfääris olevast kogusest) kui ka troposfääris (u 10%)
kõrgrõhuala(antitsüklon).Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks põhjustades umbes 30ndatel laiuskraadidel pidevalt kuivad ja päikeselised ilmad.Püsivalt ekvaatori suunas puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolise(maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud) ja hõõrdejõu tõttu kõrvale,tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid.Osa 30ndatel laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub aga pooluste suunas ja kohtub umbes 60ndatel laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga.Coriolise jõu mõjul kaldub õhuvool paremale,tekitades läänetuuli.Maapinna lähedal on aga hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled.Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront.Seal piirkonas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud ning polaaraladel
mets aasta läbi soe, (sademete paksud B,C keemiline sobimatud puna- ekvatoriaalne hulk 6-10m murenemine kolla- kliima aurumisest mullad suurem) 11 3. Atmosfäär 16. Atmosfääri koostis ja ehitus Koostis: lämmastik 78%; hapnik 21%; argoon 0,93%, süsihappegaas 0,03% Ehitus: TROPOSFÄÄR (kuni 16km kõrgusel); kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Järkjärguline temperatuuri langemine 6oC kilomeetri kohta. Troposfääri kohal on tropopaus, kus enam temperatuur ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekvad pilved, sademed,õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima.
Suurtes istandustes kasvatatakse puuvilla, sisalit, teed, kohvi, maapähklit jm. KLIIMA Savannis jaguneb aasta kaheks enamvähem võrdse pikkusega aastaajaks niiskeks ja kuivaks. Temperatur on aastaläbi ühtlane. · Suvi siis on savannis palav ja vihmane. Valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid. Mussoonid ekvaatorilt toovad kaasa suurel hulgal sademeid. · Talv siis on savannis palav ja kuiv. Loomad rändavad ringi niisket piirkonda otsides. Savannide kliimat mõjutavad mussoonid, nende tagajärel võivad tekkida üleujutused. Õhk mutub värskeks ja savann hakkab haljendama. MULLASTIK Savannides valitsevad nagu vihmametsaski ferralliitmullad. Niiskel aastaajal katab neid sageli vesi, kuid kuival aastaajal kuivavad mullad läbi. Ferralliitmullad on punast värvi. Savannides on mulal rohukamar ja huumusekiht. Rohukamar trmbitakse sõraliste poolt katki. Seetõttu praegu lausaline kõrbete pealetung
sademed. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled
sademed. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled
horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest ning aluspinna omadustest. 18. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ning hakkab tõusma, tulemuseks on püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. Jahtunud õhk hakkab laskuma 30 laiuskraadidel, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ning muutub kuivemaks, põhjustades neil laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 30 laiustelt puhuvad püsivalt tuuled ekvaatori suunas- passaadid. Need kalduvad oma liikumissuunast Coriolsi ja hõõrdejõu tõttu kõrvae, tekitates põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Osa 30 laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ning kohtub umbes 60 laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolsi jõu mõjul kaldub tuul ja
nende põhjustatud ilmastik. Tõusvate ja laskuvate õhuvoolude seos sademete tekkega. 1. Ekvaatori lähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. 2. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 3. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 4. Püsi/alt ekvaator poole puhuvad tuuled - passaadid - kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled
Geograafia Kliimavõõtmed Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajär
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
annaabi.ee 
