Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ateroskleroos". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ateroskleroos, suitsetamine, rasvumine, tekkepõhjused, riskifaktorid, vererõhk, märguanded, transitoorne, isheemia, insult, infarkt, sulgus, diagnoos, vereanalüüs, aspiriini, regulaarneArteriaalne Hüpertooniatõbi ehk Hüpertensiivne kriis Ateroskleroos - Krooniline Südame isheemiatõbi Stenokardia ehk Müokardi infarkt Endokardiit - Müokardiit - hüpertensioon kõrgvererõhutõbi atherosclerosis kardiovaskulaarne Morbus ishaemicus rinnaangiin Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis
selle veresooni ning võivad ilmneda kas kõrge vererõhu, pärgarteri ateroskleroosi, stenokardia või infarktina. · Südame-veresoonkonna haigused on ELis peamine surma põhjus, mille arvele langeb umbes 40 protsenti surmajuhtumitest, s.o 2 miljonit surmajuhtumit aastas. Kuidas ennetada südame ja veresoonkonna haigusi? · Südametervis sõltub käitumistavadest ja elulaadist. Tõhusad ennetus-strateegiad peavad seetõttu keskenduma võtmeteguritele, nagu suitsetamine, toitumine ja füüsiline aktiivsus, alkoholitarbimine ja psühhosotsiaalne stress. · Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu sportimisele, eriti nooruses, et kindlustada endale parem tervis tulevikus. Ateroskleroos · Ateroskleroos ehk arterilubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on
nahatoitumishäired (kihelus)lihasatroofia e kõhetumine, naha atroofia (haavandid) · Rasvdüstroofia · Sidekoestumine Üldine äge harva, näit. südamelihase infarktist põhjustatud südamepuudulikkuse korral Üldine krooniline kroonilise südamepuudulikkuse korral. (südamepuudulikkusega haigel arterites isheemia, veenides hüpereemia). Süda ei jõua küllaldaselt verd edasi pumbata. Väikese vereringe paisu ehk kopsupaisu korral muutused kopsudes (pruun tihkestus), edasi südames (cor pulmonale- kopssüda).Suure vereringe paisu korral kahjustub maks (tsirroos/muskaatmaks), neerud ja põrn (paistihkestus), hingamisteed ja maoaooletrakt (katarr/limaskestad sinakaspunased, jahedad, tursunud), naha tsüanoos ja võimalik nahaturse ja sinakus (hüpostaatiline anasarka, akrotsüanoos), vedeliku
ühesuunalise liikumise Aort ja arterid Aort ja selle peamised harud on elastset tüüpi arterid Arterite seinad on paksud ja lihaselised, sisaldades valku elastiini Kui vasak vatsake vere neisse arteritesse viib, venivad need, summutades kõrge rõhu ja lükates vere edasi distaalsetesse arteritesse, ühtlustades rõhu kapillaaridesse jõudmise ajaks Kapillaarid Kui veri jõuab väiksemate arterite, arterioolide lõppu, on vererõhk umbes 35 mm/Hg ja ühtlane Edasi liigub veri kapillaaridesse Kapillaaride õhukeste seinte kaudu antakse lähedastele kudedele toitaineid ja hapnikku, mida vastavalt transpordivad vereplasma ja vere punalibled. Vastu saadakse süsinikdioksiidi ja teisi jääkaineid Veenid Kapillaaridest liigub veri peenikestesse veenidesse, mis ühinevad veenideks ja viivad vere tagasi südamesse Vere südamesse jõudes on see kaotanud pea kogu oma rõhu
sterool- kolesterool. Triglütseriidid e. neutraalrasvad on olulised just liigse rasvumise puhul nahaaluses koes ja siseelundites (rasvtõbi) . Organism vajab paljusid erinevaid rasvu, mille seast üks on kolesterool. Kolesterooli liigne omastamine toiduga või liigne produktsioon organismi enda poolt on aga siiski kahjulik. Ülemäärane kolesterool ladestub arterite seintele rasvakogumitena. Aastate jooksul hakkavad need kogumid arteri valendikku ahendama, nii tekib arterite lubjastumine ehk ateroskleroos. Ateroskleroos on oluline faktor südameinfarkti, ajuvereringehäirete, südameisheemia kujunemisel. Veres mõõdetav üldkolesterool koosneb LDL-kolesteroolist, HDL-kolesteroolist ja triglütseriididest Hüprelipideemia vastased ained Hüperlipideemia on lipiidide kõrgenenud tase veres. Hüprelipideemia vastased ained on ained, mis normaliseerivad veres patoloogiliselt suurenenud lipiidisisaldust. Neid aineid kasutatakse peamiselt ateroskleroosi ravis ja
Tekivad patoloogilised muutused. Tekib resistentne bakter/viirus Kulgeb ägenemiste (retsidiivide) ja vaibumistega (remissioonidega) Pulmonoloogilised haigused Nimeta pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid. Geneetiline eelsoodumus Sugu, vanus Antikehade puudulikkus Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Nimeta mõjutatavad riskitegurid Suitsetamine Külm ja niiske õhk Allergilised tegurid: saastunud õhk, õietolm, koduloomade karvad, kodukeemia Viirus Nimeta esmased uuringud: Objektiivne uuring – Ausklulatsioon ehk kopsu kuulamine Labori uuring – vere analüüs - põletiku näitaja Instrumentaalsed uuringud ägeda kopsuhaiguse puhul - röntgen Instrumentaalsed uuringud kroonilise kopsuhaiguse puhul -
moodustades bronhiaalpuu. Hingamispuudulikkus kui organism ei suuda täita ühte või mõlemat oma gaasivahetusfunktsioonist: kas hapniku omastamist või süsihappegaasi elimineerimist. Hingeldus e. düspnoe on ebameeldiv õhupuudustunne ehk raskendatud hingamine. Pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid 1) Geneetiline eelsoodumus 2) Antikehade puudulikkus 3) Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Pulmonoloogiliste haiguste mõjutatavad riskitegurid 1) Suitsetamine 2) Külm ja niiskus 3) Allergeenid Sagedamini esinevad pulmonoloogilised haigused: Põletikulised o Kopsupõletik viiruste või mikroobide poolt tekkitatud põletik kopsukoes. o Bronhiit äge või krooniline põletik bronhides. Kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused (KOK) pöördumatu protsess bronhides, kus bronhide valendik on ahenenud, tekib hingamisraskus. Krooniliste kopsuhaiguste tagajärjel. Pleura haigused e
KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis. Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni.
suur ning millises südame piirkonnas kahjustus on, samuti sellest, milline oli eelnev südame seisund. INFARKTI HETKEL Tavapäraselt tunneb inimene sügavat rasket pigistus- ja valutunnet rinnaku taga, kuid kuni 10% infarktidest kulgevad ilma valuta. Valu võib olla ka seljas, õlas võivasakus käes. Haiguse tekkimise riskitegurid On mitmeid riskifaktoreid, mis soodustavad südameinfarkti teket. Üht osa riskifaktoritest ei saa mõjustada, teisi faktoreid saab (ja tulebki) mõjustada. 1. Riskifaktorid, mida ei saa muuta - meessugu (meestel esineb südameinfarkti sagedamini, kui naistel) - vanus (>45 aasta; mida vanem on inimene, seda suurem on infarkti haigestumise risk) - eelsoodumus südamehaiguste tekkeks (südamehaigused esinenud perekonnas <60 aastastel lähisugulastel) - lakanud menstruatsioon e. menopaus naistel (südameinfarkti haigestumise risk suureneb järsult) 2. Riskifaktorid, mida saab ja tuleb mõjutada (vähendada)
KOPSUVÄHK SÜMPTOMID Pikaleveniv köha, valud rindkeres, veriköhad, korduvad kopsupõletikud, seletamatu kaalulangus, söögiisu puudumine Kopsuvähi riskitegurid suitsetamine Suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki on 10 kuni 25 korda suurem kui mittesuitsetajal Kuni 90 % kopsuvähijuhtudest on põhjustatud suitsetamisest I RAVIVIIS Kirurgiline raviseisneb kasvaja kopsust eemaldamises Lõigatakse ära osa kopsust, kus kasvaja paikneb Kui vähihaige kopsude seisund ei võimalda terve kopsu osa eemaldamist, siis lõigatakse ära kasvaja ning väike osa tervet kude kasvaja ümbert
KÕRGVERERÕHKTÕBI ·ka Arteriaalne hüpertensioon; essentsiaalne hüpertensioon; hüpertooniatõbi; Hypertensio arterialis (Morbus hypertonicus) (ld.k) Arterial hypertension (ingl.k) ·Eestis on umbes 350 000 elanikul kõrgenenud vererõhk ·Sõltuvalt vanusest kannatab hüpertensiooni all 12-40% täiskasvanutest · Kui arstid peaksid valima ainult ühe haiguse, mida ravida, peaks selleks olema hüpertooniatõbi, kuna just see haigus mõjutab meie ühiskonnas tervist kõige rohkem. ÜLEVAADE ·Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga, kusjuures ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks
Parema vatsakese puudulikkus- pais suures vereringes. Varikoos – veenilaiend Flebiit – veenipõletik Veresoone seina permeaablus – läbilaskevõime Soone valendik - õõs Patogenees/tagajärjed/lõpe: Turse, verevalumid, piirkonna arterites isheemia→hüpertroofia, nahatoitumishäired (kihelus)→lihasatroofia e. kõhetumine, naha atroofia (haavandid), rasvdüstroofia, sidekoestumine. Staas e. seiskus Verevoolu lakkamine kapillaarides. Hüpeemia: arteriaalne isheemia Kohalik vereringehäire, mille puhul on takistatud vere juurdevool mingisse kehapiirkonda ja seal tekib väheveresus. Etioloogia - angiospasm – (arterites reflektoorselt külma, trauma korral), obstruktsioon – arteri valendiku ahenemine ja sulgus trombi, emboli või sooneseina põletiku puhul, kompressioon – arteri ahenemine surve tõttu nt. kasvaja, võõrkeha tõttu, magamisel, istumisel surve arterile, venoosse hüpereemia tüsistus mõnes organis, kus leidub vähe
Kudede alatalitlus ja oht haigestuda. Koed ohustatud vabade radikaalide rünnakut, tekivad kiiremini rakukahjustused. Oht vähirakkude arenguks. 3 põhilist aneemia tüüpi: liigsest verejooksust (hemoraagia ehk verejooks) tingitud, liigsest verekudede lagunemisest (hemolüüs) tingitud. Er puudusest tingitud (ebaefektiivne vereloome). RAUAVAEGUSANEEMIA: fe vähesus veres. Organism ei saa toota piisavalt Hgb. Kabused: kahvatu nahk, ärrituvus, õhupuudustunne, madal vererõhk, söögiisu vähenemine, haprad küüned jne. Ravi: dieedi muutused, Fe prep (pantohemageen kapslid, kelsinfe) eelistada biokompakseid tooteid. KROONILINE ANEEMIA: haigused võivad põhjustada vereloome muutsi , mis viib Er eluea lühenemisele, Fe sialduse lngusele vereseerumis, luuüdi akt. Vähenemisele. Areneb kerge või mõõdukas aneemia.Põhjustavad: bakteriaalne endokariit, osteomüeliit (luuüdi põletik), reumatoitartiit, põletikuline soolehaigus, reuma, neerupuudulikkus
ahenenud. Pärgarterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium, tekivad lubjanaastud. Kui naast pärgarteri seinas ahendab veresoont sedavord, et vastav südamelihase piirkond ei saa küllaldaselt hapnikuga rikastatud verd, nimetatakse seda isheemiaks ehk hapnikuvaeguseks. Sellega kaasneb tugev valu südame piirkonnas, mida nimetatakse stenokardiaks e rinnaahistus e. rinnaangiin.Südamelihase hapnikunälgus e. isheemia voib esineda ka ilma valudeta, s.o. ilma stenokardiata. Seda nimetatakse tummaks isheemiaks. Tumm isheemia voib esineda koikidel südame isheemiatove haigetel. Koige sagedamini tekib seda suhkruhaigetel. Seega puudub alarmsüsteem, mis hoiatab ette hapnikunälja e. isheemia tekkimisest. Tumma isheemia ohtlikkus seisneb selles, et inimene ise ei tarvitsegi teada, et tema südamelihas on ja hapnikunäljas puudub sellest tekkiv valu. Vahel võib valutult tekkida ja kulgeda ka südamelihase
häired, progressiivne neuropaatia · Suurem risk: katarakt, südame- ja veresoonkonnahaigused, kasvajad, neurodegeneratiivsed häired · Lihaste düstroofia, maksa- ja neerukahjustused, enneaegne vananemine Allikad: · Nisuiduõli, päevalilleõli, päevalilleseemned, maapähkliõli, kaeratoidud, oder, majonees, porgand Kasutamine: · Inositool, Se, Mn, vit C, B1, B12, A · Ateroskleroos, stenokardia, müokardi infarkt, veresoonte tromboos, aneemia, diabeet, insult, veenide varikoos, osteoporoos, parkinsonism, katarakt, sapikivide tsüstilise fibroos, hüpertüreoidism, prostatiit, nefriit, allergia, bronhiit, kollatõbi, artriit, lihaste düstroofia, nahahaavandid, akne, gastriit, kasvajad, menstruatsioonihäired Toksilisus: üldiselt ei esine! POT: 350...540 mg (kaasneb ka adaptatsioon) · Lihasnõrkus, kõhulahtisus, peavalu, peapööritus
STENOKARDIA ISHEEMIATÕBI MÜOKARDIINFARKT Marianne Mägi Sirje Reinumets Õde Tase I Südame veresoonkonna haigustesse surevus on Eestis pidevalt esikohal. 1998a. lõppes see letaalselt 46% naistele 64% meestele Südamehaiguste riskifaktorid jagunevad: Mõjutamatud Mõjutatavad pärilikkus vere kolesterooli- vanus sisalduse tõus meessugu hüpertensioon diabeet suitsetamine liikumisvaegus stress alkoholi ligtarbimine ISHEEMIATÕBI Südamelihase verevarustuse vähenemine või lakkamine koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase Isheemia, raskel juhul nekroos. Isheemiatõve klassifikatsioon Äkksurm esmane südameseiskus Stenokardia Pingutusstenokardia Rahulolekustenokardia Müokardi infarkt Infarktijärgne kardioskleroos
mm pikkune, lööb pisikene süda 140 150 lööki minutis. Nii töötabki süda iga päev, lüües täiskasvanueas normaalselt 70 korda minutis. Südametöö seiskumisel sureb inimene abi saamata väga kiiresti. Kuigi südametöö tähtsus on inimese elus äärmiselt vajalik, on südame- ja veresoonkonna haigused Eestis ning ka mujal maailmas üks peamisemaid surma tekitajaid, mida sageli põhjustavad kõrge kolesteroolitase, suitsetamine ja vähene kehakoormus. Veresoonkond transpordib toiduaineid mööda organismi ning varustab hapnikuga kõiki kehaosi, samuti aitab jääkaineid ja süsihappegaasi ka välja viia. Kui inimese kehatemperatuur langeb suuresti alla tema keskmise (36,5 kraadi), langeb inimene hüpotermiasse e. alajahtumisse, mis on seisund, kus süda piirab sooja vere transporti vähem tähtsamatesse kehaosadesse (käed, jalad jne.) ning hoiab seda rohkem tähtsamatele kehaosadele ja organitele (aju, kopsud jne.)
Endokriinsed- nt primaarne hüperaldosteronism Neuroloogilised- nt intrakraniaalse rõhu tõus Isoleeritud süstoolne hüpertensioon- vananemisel seoses veresoonte rigiidsusega Ravimid, mis võivad kõrvaltoimena põhjustada hüpertensiooni Glükokortikosteroidid Mineralokortikosteroidid Sümpaatomimeetilised ained MAO inhibiitorid Erütropoetiin Antidepressandid Isu pärssivad ravimid Hüpertooniatõve tüsistused Ateroskleroosi kiirenemine, infarkt, insult, müokardi hüpertroofia, hiljem südamepuudulikkus hüpertooniline kriis. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. Sümptomid: Essentsiaalse hüpertensiooniga seotud sümptomid avalduvad sageli alles tüsistuste tekkimisel. Vahel esinevad mittespetsiifilised ilmingud: peavalu, pearinglus, väsimus, ninaverejooks, närvilisus. Võib kurta üldist halba enesetunnet koos peavaluga,
haigustest ja eluviisist. Halb mõju tervisele on vähesel kehalisel aktiivsusel, tasakaalustamata toitumisel ja riskikäitumisel (alkohol, tubakas, narkootikumid, hasartmängud, vead liiklemisel). Tervist tugevdab õige toitumine. Sööge mitmekesist toitu, säilitage normaalne kehakaal, valige rasvavaesed toidud, eelistage köögivilja, puuvilja, teravilja toite, suhkrut ja soola tarbige mõõdukalt. Peamised vale toitumisega seotud haigused on rasvtõbi, suhkruhaigus, kõrgvererõhutõbi, ateroskleroos, südame infarkt ja vähktõbi. Kui ollakse rasvunud tuleks kindlasti kehakaalu langetada, selleks suurendage kehalist aktiivsust, sööge rasvavaeseid toite, tarbige vähem suhkrut ja maiustusi ning ärge liialdage alkoholiga. Lapsevanemad ja kool peaksid lastele õiget toitumist õpetama juba varakult, kuna siis ei kinnistu lapsel halvad harjumused, millest on hiljem raske vabaneda. Kehaline aktiivsus on organismile väga kasulik. See tugevdab meie töövõimet, parandab
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA EESTI JAOKS OLULISED RISKIFAKTORID Referaat Juhendaja: Rainer Asuküla, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 SISSEJUHATUS Referaati eesmärgiks on anda ülevaade Eesti jaoks olulisemate riskifaktorile. Eesti Meditsiinistatistika andmetel on Eesti elanike peamiseks surma põhjuseks südame- veresoonkonna haigused, teisel kohal on pahaloomulised kasvajad ning kolmandal kohal
töövõime hindamine, nõustatakse treeningkoormuste ja toitumise alal. Teostatakse antropomeetrilisi mõõtmisi, EKG, hingamise uuringut, vereanalüüsi, arstlikku läbivaatust ja koormustest. Tervisekontrolli tulemused on delikaatsed isikuandmed ja need avaldatakse sportlastele, lapsevanematele või treeneritele. Vastunäidustused spordiga tegelemiseks: rasked üldhaigused, südamelihastepõletik, isheemia tõbi, südameklapi rikked, südamerütmi häired, äge haigestumine, raske suhkruhaigus, kilpnäärme haigused, neerupealise patoloogia, rasked elektrolüütide häired, kõrge vererõhu raskem staadium, südameinfarkt. Kehaline aktiivsus (KA) ja tervis: KA langetab südame-, veresoonkonna haiguste esinemissagedust ja suremust (suitsetamine, toitumisharjumused), kehalise aktiivsuse ja südame veresoonkonna haiguste vahel sõltuvuslik seos- soodne toime alates 500 kcal
Need soodustavad insuliinitundlikkuse vähenemist organismis, mille tagajärjel tõuseb veresuhkur. Insuliinitundlikkust vähendavad ka rohkelt rasva sisaldav ja kiudainetevaene toidumenüü, stress, suitsetamine, rohke alkoholi tarbimine ning vanusega kaasnev lihaskoe vähenemine ning asendumine rasvkoega. Teist tüüpi diabeedi riskitegurid on: · pärilikkus ehk diabeet lähisugulastel · ülekaalulisus · metaboolne sündroom: vererasvade normist kõrgem tase, kõrgenenud vererõhk, vöökoha rasvumine, kõrgenenud veresuhkur · naistel põetud rasedusaegne diabeet 5 Teist tüüpi suhkurtõbi kujuneb välja aegamööda aastate jooksul, esialgu ilma oluliste diabeedi tunnusteta. Veresuhkur tõuseb vähehaaval ja organism kohaneb selle normist kõrgema tasemega. Janu, väsimus, kehakaalu langus ja sage urineerimine võivad esineda vähesel määral või hoopis puududa
enne menopausi. Arvatakse, et umbes pool luumassi vähenemisest võib olla toimunud juba enne naise östrogeenitaseme langemist, mis tähendab, et menopaus ei saa olla ainsaks haiguse põhjustajaks. Luude tugevust on võimalik kontrollida testidega. Tavalise uriiniprooviga saab osteoporoosi varased hoiatusmärgid teha kindlaks juba enne, kui röntgenpilt näitab mingit nõrgenemist. Samuti tuleks uurida, kuidas oma luude tugevustja struktuuri säilitada. OSTEOPOROOSI RISKIFAKTORID Esikohale tuleb seada toitumine ja elustiil, neid saab inimene ise mõjutada. Õige toitumise juurde kuulub küllaldane kaltsiumi ja fosfori saamine toiduga ning kaltsiumi väljuvate toiduainete mõistlik tarvitamine. Suitsetamine soodustab osteoporoosi väljakujunemist, sest nikotiin takistab kaltsiumi kasutamist luu ehitamiseks. Rohke alkoholi pruukimine soodustab osteoporoosi, kuna alkohol suurendab kaltsiumi väljutust kehast
automatism võib muutuda ebanormaalselt kõrgeks, nii et väljaspool siinusõlme asuv rütmimääraja hakkab võistlema siinusõlmega südame rütmi juhtimise pärast (Gussak jt 1989). Südame rütmihäiretel on oluline tähtsus südamehaiguse avastamisel ja diagnoosimisel. Rütmihäire näitab, et antud isikul on tõenäoliselt südamehaigus ning vahel on see ainsaks südamehaiguse väljenduseks (Maramaa 1993). Südame rütmihäirete tekkepõhjused 1. Siinusarütmiad, mille korral siinussõlm töötab kas liiga kiiresti, liiga aeglaselt, ebaregulaarselt või ei tööta üldse (Parikka 2008a); 2. Südamevatsakestest kõrgemal paiknevad arütmiad, mille korral südant stimuleerib piirkond, mis asub Hisi kimbust kõrgemal; 3. Arütmiad, mille korral tekkekohaks on südame vatsakeste piirkond; 4. Juhtehäired, mille korral erutus liigub südames mööda õiget teed, kuid
ehk tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahel. Pärast 6. fetaalkuud toimub müeliniseerumine, sünapsite areng ja jätkete kasv. Arenguhäire põhjused võivad olla järgmised: geneetilised : 21 kromosoomi trisoomia downi tõbi; nakkushaigused: tuberkuloos, süüfilis, algloomad (nt. toksoplasmoos), viirusinfektsioonid (HIV); fütotoksilised ained: ravimid, narkootilised ained, alkohol, suitsetamine. Anentsefaalia - suuraju arenematus, neuraaltoru häire 4.fetaalnädalal. Mikrotsefaalia - aju väike, vaimse arengu mahajäämus. Põhjused: geneetilised, infektsioonid. Hüdrotsefaalia- liikvori rõhk suureneb (ajuvatsakesed laienevad, ajuatroovia) lõgemed lähevad pingesse, õmblused eralduvad, peaümbermõõt ja laup suurenevad, loojuva päikese fenomen- ei saa üles vaadata. Sunteeritakse liikvor juhitakse südame või kõhuõõnde.
Koostöös Eesti Haigekassaga viib SA Vähi Sõeluuringud läbi emakakaelavähi sõeluuringuid, kuhu kutsutakse 30-59 aastaseid naisi iga viie aasta järel andma PAP teste. Skriiningu ehk sõeluuringu kaugem eesmärk on ennetada emakakaelavähki haigestumist ja suremist. 3. KOPSUVÄHK Kopsuvähi all mõeldakse kasvajarakkude kontrollimatut kasvamist ühes või mõlemas kopsus. Vähk tekib mitme aasta või isegi aastakümnete jooksul rakkudes toimuvate muutuste tõttu. Tihti on tekkepõhjused kombineeritud, osadel juhtudel võib olla tegemist geneetilise eelsoodumusega, millele lisanduvad muud tervist kahjustavad tegurid. Kopsuvähk on üks kõige sagedamini esinevaid vähihaigusi kogu maailmas. Naiste haigestumine kopsuvähki on tõusnud., meeste seas on haigestumine ja suremus kopsuvähki viimastel aastatel hakanud langema. Nagu teistegi vähihaiguste puhul, parandab haiguse varane avastamine kopsuvähist jagusaamise väljavaateid
Süsteemne erütematoosne luupus lupus erythematodes systemicus (ld.k.) Systemic lupus erythematosus (ingl.k) Selgitus Süsteemne erütematoosne luupus on immuunsüsteemi poolt põhjustatud süsteemne sidekoe- ja veresoonte haigus. Ülevaade Krooniline põletikuline tundmatu põhjusega sidekoehaigus, mis haarab liigeseid, neerusid, serooskelmeid, veresoonte seina ning mis põhiliselt esineb noortel naistel ja ka lastel. Esinemissagedus on 1-7 inimest 100 000 kohta. Naised haigestuvad ligi 5 korda sagedamini kui mehed. Tekkepõhjused ja mehhanismid Luupus on autoimmuunne haigus ehk teatud inimese rakud ei tee enam vahet oma keharakkude ning võõrvalkude (näiteks bakterid ja nende mürgid) vahel. Selle tulemusena tekivad antikehad ehk vastuained, mis asuvad hävitama organismi enda kudesid. Taoliste haiguste tekkepõhjus ei ole teada. Väga harva on kirjeldatud luupuse teket ravimite tarvitamise järgselt. Sümptomid ehk avaldumine Kliiniline pilt on erinevatel patsientidel varieeruv
- ENERGIA palmiithappe (16C) täielukil oksüdatsioonil (B-OX, TKT ja hingamiisahel) annab 129 ATP!!!!! - Ainuke ATP allikas glükoneogeneesile diabeedi korral ja nälgimisel - Ainuke atsetüül-CoA allikas ketokehade tootmiseks diabeedi korral ja nälgimisel (RH oksüdatsiooni kahjustus-häire viib hüpoglükeemiale) - B-OX vajab karnitiini, pantoteenhappe, riboflaviini, niatsiini piisavat taset koerakkudes Rasvumine ja karnitiin kuidas seotud?? - Karnitiin on tugevatoimeline rasvapõletaja, sest see vastutab rasvhappete transportimise eest rakkudesse, kus toimub keha energia tootmine. Karnitiini tõus kehas parandab füüsilist tulemuslikkust, põletab rohkem rasva, säästab glükogeeni varusid, puhastab lihaseid laktaadist ja suurendab anaboolse hormaani reageerimist. Küllastamata rasvhapete oksüdatsioon - Inimkeha ei kasuta PUFA-sid energia tarbeks sest
parandamine(,rehabilitatsioon, taastusravi)seisundi ja toimetuleku säilitamine 3.Mida näitab elukvaliteet? - sotsiaalses, majanduslikus, psühholoogilises, vaimses, tervislikus ja ühiskondlikus mõttes, heaolu ja rahulolu, enesega toimetulek 4.Eakate peamised arsti poole pöördumise põhjused -jõuetus, väsimus, üksindus, kroonilide haigused unehäired, kognitiivsed ja psühhomaatilised häired, vererõhk, diabeet. 5.Mille poolest erinevad eakate ägedad seisundid keskealiste omadest? -Tihti esinevad eakatel ägedad haiguslikud seisundid ilma tüüpiliste sümptomaatikata- valu, palavik. 6.Mis on uriini inkontinentsus?- uriinipidamatus 7.Mis on deliirium ja selle võimalikud põhjused eakail? -Segadus seisund kus eakal väheneb enda ja keskkonna teadvustamine. Põhjusteks on vananemine, orgaaniline kahjustatus, ajutrauma, südamehaigused,
Selle korral mäletab inimene hästi vanu asju (sünniaeg, kool jne) kuid ei suuda hetkeolukorras midagi meelde jätta ja varasemate teadmistega siduda. Retrograadne amneesia ehk mälukaotus, mille korral ei mäletata juhtunut (ajutrauma, ajurabandus). Hüsteeriline amneesia on väga harva tekkiv situatsioon, kus patsient ei mäleta oma elust mitte midagi (nime, aadressi jne). Sel juhul on alati tegemist psüühilikahäirega. Sagedasemad põhjused – Ajutraumad, Insult, Ajukasvajad, Ajuoperatsioonid, Anesteesia operatsioonide korral, Alkohoolne ajukahjustus, Ajuarterite ateroskleroos, Krambid, Entsefaliit, Vanadus, Hapnikuvaegus. Apraksia - võimetus eesmärgipärase tegevuse planeerimisel ja teostamisel kui selleks ei ole mõnda füüsilist puuet nagu näiteks murtud käeluu. Apraksiaga patsientidel on raskusi kirjutamisega ning nad muutuvad kohmakas. Neil on probleeme ka riietumise ja söömisega. Mõninkord võib olla ka probleeme kõndimise,
Podagra on suhteliselt sage haigus, esinedes umbes 1/% kogu rahvastikust, põhjustades liigestes piinavat valu. Kuigi tavaliselt saab podagra alguse suure varba põhiliigesest, siis on ta küllaltki levinud sõrmeliigestel. Sagedamini haigestuvad mehed, postmenopausis naised, samuti neeruhaiguste, suhkruhaiguse või rasvumise all kannatavad inimesed. Podagra kulus eristatakse 3 staadiumit: asümptomaatiline, äge ning krooniline. Tekkepõhjused Uraadid ehk kusihappe soolad tekivad organismis (peamiselt maksas ja peensooles) teatud ainete puriinide lammutamisel. Kusihappe sisaldus sõltub selle tootmise ning väljutamise vahekorrast. Üleliigne kusihape väljutatakse neerude või soolestiku kaudu. Podagra tekke aluseks on uraatide sisalduse suurenemine veres ehk hüperurikeemia, mis võib esineda koos selliste haigustega nagu diabeet, rasvumine, sirprakuline aneemia ning neeruhaiguste korral
See väljendub patsiendil kõrvetistena ning võib viia histopatoloogiliste muutusteni söögitorus. Põhiline põhjustaja on defektne alumine ösofageaalsfinkter ja soolhape liigsekretsioon. GERD on sage haigus, düspeptilised vaevused esinevad 1 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov kuni 10-20% elanikkonnast. GERD riski suurendavad suitsetamine, ülekaal, lahisonga esinemine ja mõned ravimid (Ca-antagonistid, nitraadid, antikolinergikumid, antihistamiinikumid) Sümptomid: Võib jagada söögitorusisesteks ja söögitoruvälisteks. Söögitorusisesed: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised. Söögitoruvälised: respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist,
............................................................................................... 10 Helmintoos...........................................................................................................................10 Helmintooside vältimine..................................................................................................11 5 SALMONELLOOS............................................................................................................... 12 Tekkepõhjused ja -mehhanismid......................................................................................... 12 Sümptomid...........................................................................................................................12 Diagnoosimine..................................................................................................................... 12 Ravivõimalused..................................................................................................
annaabi.ee 
