moekunsti erialal. Ta on täiendanud ennast kõrgmoe tikandite alal Chanel'i moemajale kuuluvas ateljee Lesage's ning Kreeka vanimas moemajas NikosTakis Lilli Jahilo ateljee Tallinnas Lilli Jahilo ateljee pakub rõivastusalast täisteenust nii pruutidele kui peigmeestele disaineri kavanditest ja kangavalikust kõrgetasemelise teostuseni; positiivsed emotsioonid ning enesekindlus lisaks kõigele! Ateljee Astudes sisse Lilli toredasse ateljeesse Tallinnas Veerenni tänaval Loomeinkubaatoris, tervitab seinatäis kavandeid, inspireerivaid fotosid ja kogumik pilte tema vanavanatädist. Õmblusmasin ühes nurgas, teises tohutu suur laud juurdelõikuse tarvis, niidirullid siin seal, niidijupid põrandal. Lilli tervitab elavalt ja muigab ateljees valitseva väikese loomingulise kaose üle. Olekski imelik astuda moedisaineri ateljeesse, kus niidirullid on piinlikult ritta sätitud.
28. juuni 1577 Siegen 30. mai 1640 Antwerpen. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Juba poisieas tärganud huvi kunsti vastu ja kalduvus joonistada viisid 14-aastase nooruki looduspilte maaliva Tobias Verhaechiti ateljeesse, seejärel õppis ta Adam van Hoorti ja veel mõne kohaliku tähtsusega kunstniku juures. 1594. aastal sattus nooruke Rubens õuekunstnik Otto Veniuse, tolleaegse suurima Madalmaade romantistist kunstniku ateljeesse ja veetis seal 4 aastat. 1598. aastal vastu Püha Luca gildi.Sellega kaasnes õigus iseseisvalt töötada,
Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Kaks aastat peale isa surma, 1589. aastal, naasis Rubensi perekond Antwerpeni. Hariduse sai ta ladina koolis, kuhu ta läks üheteistkümneaastasena. Ta õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. Juba poisieas tärganud huvi kunsti vastu ja kalduvus joonistada viisid neljateistkümneaastase nooruki looduspilte maaliva Tobias Verhaechiti ateljeesse, seejärel õppis ta Adam van Hoorti ja veel mõne kohaliku tähtsusega kunstniku juures. 1594. aastal sattus nooruke Rubens õuekunstnik Otto Veniuse, tolleaegse suurima Madalmaade romantistist kunstniku ateljeesse. Peter Paul Rubens Pärast nelja Veniuse juures veedetud aastat võeti Rubens 1598. aastal vastu Püha Luca gildi. See andis talle õigus asuda iseseisvale tööle, kuid ta jäi veel kaheks
Leonardo Da Vinci 1452-1519 Itaalia maalikunstnik Sündis renessansi ajajärgul sündis Firenze linna ligidal Vincis 15 aastasena saadeti ta kuulsa Firenze kunstniku Andres del Verocchio 1435-1488 ateljeesse maalikunsti ja skulptuuri õppima ema: Catherina isa: Ser Piero kes polnid catherinega abielus, kuid kellest väga lugu peeti Leonardo sai oma ajastu kohta tavapärase hariduse Juba lapsena ilmes suur kunsti anne Ser Piero märkas lapse kunsti annet kui too ühele puuplaadile kaunistuseks draakoni maalis kaotas huvi suurte teoste vastu ning jättis pooleli Maalid: tähelepanelik detailide suhtes Mõned teosed: ,,Mona Lisa" 1503 ,,The Last Supper" 1498 ,,Annunciation" 1472
Arvan, et maailm vajab selliseid inimesi selleks, et mõeldaks välja uusi lahendusi ja leiutisi. Eelmistel sajanditel on elanud mitmed geeniused, üks neist on kindlasti Leonardo da Vinci. Leonardo da Vinci sündis Itaalias, kus veetis ka oma lapsepõlve. Leonardo sai juba lapsena palju tähelepanu. Kooli minnes olid õpetajad hämmeldunud väikese poisi küsimustest ja argumentidest. Olles kooli lõpetanud, sõitis ta õppima tolle aja ühe andekaima kunstniku Verrocchio ateljeesse, mis avaldas Leonardole suurt mõju. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kaks kõige kuulsamat maali läbi aegade. Lisaks on ka Leonardo joonistus Vitruviuse mehest, kultuuris laialdaselt tuntud, olles jäljendatud kõigel alates raamatutest ja lõpetades T-särkidega. Leonardo da Vinci geeniuslikkus avaldub mitmeti. Lisaks sellele, et ta
KURESSAARE GÜMNAASIUM STELLA KIVILO 11. C klass 2008 ELU ALBIS (1864-1901) · Aristokraatlike vanemate poeg, kes ilmutas oma kunstilisi andeid juba varakult. · Aastatel1878- 1879 vaevas teda nõrk tervis, mõjutused järgnevale elule. · Rene Princeteau- esimene õpetaja (hobused, ratsanikud jms.) · Eneseiroonia, teos "Autoportree peeglis" Autoportree peeglis SAABUMINE PARIISI 1882-1884 · 1882. aasta Märts astus Toulouse- Lautrec Leon Bonnat' ateljeesse. · Pariis- suurlinn- uued kunstivoolud- kohvikud/kabareed eneseväljendus. · Bonnat' kiitis heaks õlimaalid, kuid ei tunnustanud tema joonistusi. · "Gustave Lucien Dennery portree" (1883)/ õli lõuendil 55x 46 cm Pariis, Musee' d'Orsay KUNSTIÕPINGUD · Bonnat' ateljee- Fernard Cormon'i ateljee (1845-1924).(aktimodellide joonistus) 1884 lahkus, 1886 pöördus tagasi. EMA · Adele de Toulouse- Lautrec: · Innustas poega kunstiõpingutel
Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Kaks aastat peale isa surma, 1589. aastal, naases Rubensi perekond Antwerpeni. Hariduse sai ta ladina koolis, kuhu ta läks üheteistkümneaastasena. Ta õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. Juba poisieas tärganud huvi [kunst]i vastu ja kalduvus joonitada viisid neljateistkümneaastase nooruki looduspilte maaliva Tobias Verhaechiti ateljeesse, seejärel õppis ta Adam van Hoorti ja veel mõne kohaliku tähtsusega kunstniku juures. 1594. aastal sattus nooruke Rubens õuekunstnik Otto Veniuse, tolleaegse suurima Madalmaade romantistist kunstniku ateljeesse. Pärast nelja Veniuse juures veedetud aastat võeti Rubens 1598 aastal vastu Püha Luca gildi. See andis talle õigus asuda iseseisvale tööle, kuid ta jäi veel kaheks aastaks Veniuse ateljeesse, valmistades ette uute
saada elukutseliseks kunstnikuks ta asus õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i, kus tutvus ka mitmete kuulsate kunstnikega 18611862 oli Monet sõjaväeteenistuses Alzeerias. Alzeerias pidi ta esialgselt veetma seitse aastat, kuid ta haigestus kõhutüüfusesse ning ta demobiliseeriti 1862. aastal suundus ta õppima Pariisi, kuulsa kunstniku Charles Gleyere ateljeesse pühendus maalimisele ta huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja õppis hindama päikesevalgust. Selleks, et päikeselise päeva meeleolu ja valgust jäädvustada, pidi ta töötama kiiresti, mistõttu nägid tema teosed välja rutakad ja lõpetamata maalis ühe oma tuntuima teose, maali Le Havre sadama kohal kumavast tõusvast päikesest, "Impressioon. Tõusev päike " 1860. aastatel kohtus Monet Camille
Claude'iks. · 6 aastaselt lahkus perega Põhja-Prantsusmaale Le Havre'isse. · Kunstianne avaldus väga noorelt, alguses karikaturistina. · 1858 võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, kust tuli mõte hakata elukutseliseks kunstnikuks. · Ta asus õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i · Aastatel 18611862 oli sõjaväeteenistuses Alzeerias. · 1862. aastal suundus ta õppima Pariisi, kuulsa kunstniku Charles Gleyere ateljeesse Le Havre'i aastad · Peale Charles Gleyere ateljee sulgemist pöördus Monet tagasi Le Havre'sse ja pühendus maalimisele. · Ta huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja õppis hindama päikesevalgust. Selleks, et päikeselise päeva meeleolu ja valgust jäädvustada, pidi ta töötama kiiresti, mistõttu nägid tema teosed välja rutakad ja lõpetamata. · Le Havre's maalis ta ka ühe oma tuntuima teose, maali Le Havre sadama kohal kumavast tõusvast
november 1840 aastal Pariisis. 1845. aastal kolis ta oma perega Põhja-Prantsusmaale, Le Havre'isse Tema kunstianne avaldus väga noorelt, alguses küll karikaturistina. Kuid hiljem hakkas ta huvi tundma maalikunsti vastu ning 1858. aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, millest tal tekkis soov saada elukutseliseks kunstnikuks. Ta asus õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse´i ning aastal 1862 Charles Gleyere ateljeesse. Peale ateljee sulgemist pöördus Monet tagasi Le Havre'sse ja pühendus maalimisele. Eraelu 1860. aastatel kohtus Monet Camille Doncieux'ga. Monet kasutas teda oma modellina ja nad hakkasid ka koos elama. Aastal 1867 sündis neil esimene poeg Jean. Monet ja Camille abiellusid 1870. aastal. Nende teine poeg Michael sündis 1878. 1879. aastal suri ta abikaasa Camile tuberkuloosi ja Monet´i tabas masendus ning ta ei suutnud enam maalida.
järele. Nad on väga tõsised, jälgivad vaatajat läbitungivalt, nagu tahaksid talle midagi iseendast rääkida. Rembrandti maalitud inimesed on iseteadvad ja rikka sisemaailmaga, mõistavad, et kõige suurem ime sünnib inimeses endas. Harva istus Rembrandti molberti ees terveid, täies elujõus ja sisemiselt harmoonilisi inimesi. Tavaliselt kutsus kunstnik oma ateljeesse neid, kellega teda saatus kokku viis. Talle poseerisid Amsterdami kodanikud, juudi rabid ("Vana rabi"), mungad, vaesed teenijatüdrukud. Seejuures oskas Rembrandt rõhutada iga inimese individuaalsust: väsinud vaadet, tagaaetava ilmet, pisut kergitatud kulme või allalangenud suunurki, kokkusurutud huuli. Rembrandt eelistas vanema inimese nägu noorema omale. Enamasti portreteeris kunstnik elu raskuste all küüruvajunud põduraid
vaataja hinge. Põhjus, miks nimetatakse Rembrandti maale hingeliigutuse-piltideks, võib peituda veel selles, et tema portreed on nagu pihtimused. Rembrandti töid vaadates seisame silmitsi lihast ja verest inimestega, tunnetame nende üksildust ja kannatusi, vajadust kaastunde järele. Nad on väga tõsised, jälgivad vaatajat läbitungivalt, nagu tahaksid talle midagi iseendast rääkida. Tavaliselt kutsus kunstnik oma ateljeesse neid, kellega teda saatus kokku viis. Talle poseerisid Amsterdami kodanikud, juudi rabid ("Vana rabi"), mungad, vaesed teenijatüdrukud. Seejuures oskas Rembrandt rõhutada iga inimese individuaalsust: väsinud vaadet, tagaaetava ilmet, pisut kergitatud kulme või allalangenud suunurki, kokkusurutud huuli. Rembrandt eelistas vanema inimese nägu noorema omale. Rembrandti luigelaul, viimane hingeliigutuse-pilt on "Kadunud poja tagasitulek". See on vapustav stseen andeksandmisest,
vahel. Juba varakult köitis teda liikumine ja loodus ning tema kunstikäsitus ei ole tegelikkuse otsene väljendamine, vaid reaalsuse tõlgendamine. Princeteau kaudu tutvus ta esimese õpilase Eugene Delacroix loominguga, kellelt saadud mõjutused ilmnevad ka Toulouse-Lauterci hilisemates töödes. 1882. aastal asus Toulouse-Lautrec elama Pariisi, mis tähendab iga noore kunstniku jaoks kunstilise silmaringi avardumist. Ta asus õppima Leon Bonnat ateljeesse. Tal oli võimalus tutvuda uute kunstivooludega ja eksponeerida oma töid kohvikutes ja kabareedes. Toulouse- Lautrec kujutas lõuendil nii elava liiklusega linnatänavaid kui ka stseene ööelust, mis teda eriliselt lummas. Kui Bonnat oma ateljee sulges, pidi Toulouse-Lautrec leidma omale uue koha õppimiseks.Ta asus vabameelse akadeemilise maalikunstniku Fernard Cormoni ateljeesse. Cormon tunnustas Toulouse-Lautreci pingutusi rohkem, kui oli seda teinud Bonnat
Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis, kuhu perekond kolis 1578. Kaks aastat pärast isa surma, 1589 naasis Rubensi perekond Antwerpenisse. Ema kasvatas poisi üles katoliiklasena ja selleks jäi kunstnik kogu eluks. Hariduse sai ta ladina koolis, kuhu läks üheteistkümneaastasena. Ta õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. Juba poisieas tärganud huvi kunsti ja joonistamise vastu viisid neljateistkümneaastase nooruki kunstniku Tobias Verhaechiti ateljeesse. Hiljem õppis ta Adam van Hoorti ja veel paari kohaliku tähtsusega kunstniku juures. 1594 sattus nooruke Rubens Madalmaade kuulsa romantisti, õuekunstniku Otto Veniuse ateljeesse. Pärast nelja Veniuse juures õpitud aastat võeti Rubens 1598 vastu Püha Luuka gildi. Gildiliikme staatus andis talle õigus asuda iseseisvale tööle. Kunstnik eelistas siiski jääda veel kaheks aastaks Veniuse ateljeesse, valmistades
1589. aastal, naasis Rubensi perekond Antwerpeni. Hariduse sai ta ladina koolis, kuhu ta läks üheteistkümneaastasena. Ta õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. 1598. aastal vastu Püha Luca gildi. See andis talle õigus asuda iseseisvale tööle, kuid ta jäi veel kaheks aastaks Veniuse ateljeesse. 1608. aastal naasis kodumaale ning asus alaliselt elama Antwerpeni. Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik.Aastatel 16211630 viibis Rubens palju välismaal.Elu lõpul lahkus Rubens õukonnast, jättis maha ateljee ja asus elama Mecheleni lähedale kauni
· Sündis hollandis jõukas pastori peres · Töötas 6-aastaselt kunstikaupluses · Elas viletsat elu · Suhtles isa ja vennaga · Joonistama hakkas 26-aastaselt söekaevureid · Oli iseõppija ja väga ennastohverdav · 1886. aastal tuli Pariisi ning tutvus impressionistidega · Oskas näha looduse hinge ning tahtis avaldada tundeid värvide kaudu · 1888. aastal läks Lõuna-Prantsusmaale kus leidis koha ateljeeks · Ootas ka oma sõpru ateljeesse kuid tuli ainult Paul Gauguin, kes lahkus. · Peale Pauli lahkumist hakkas Vincent töötama end säästmata, unepuuduses ja närvipinges. · 1889. aastal tekkis esimene hullushoog mille käigus lõikab endal kõrva peast ning peale mida viiakse ta vaimuhaiglasse. · Terveks saades valmib ,,Punased viinamarjaväljad" mis müüakse Brüsselis suure summa eest. · 1890.aastal tervis halveneb ning tema vend leiab talle haigla kus ta maalib palju.
Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Kaks aastat peale isa surma, 1589. aastal, naasis Rubensi perekond Antwerpeni. Hariduse sai ta ladina koolis, kuhu ta läks üheteistkümneaastasena. Ta õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. Juba poisieas tärganud huvi kunsti vastu ja kalduvus joonitada viisid neljateistkümneaastase nooruki looduspilte maaliva Tobias Verhaechiti ateljeesse, seejärel õppis ta Adam van Hoorti ja veel mõne kohaliku tähtsusega kunstniku juures. See teos meeldib mulle ,sest sellel on väga hästi kujutatud maa ja vee ühendust. Kadunud poja tagasitulek "Kadunud poja tagasitulek" oli Rembrandti viimane pühakirjale toetuv maal ja
aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, millest tal tekkis plaan saada elukutseliseks kunstnikuks. Ta asus õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i, kus tutvus ka mitmete kuulsate kunstnikega. Aastatel 18611862 oli sõjaväeteenistuses Alzeerias. Alzeerias pidi ta olema seitse aastat kuid ta haigestus kõhutüüfusesse ning demobiliseeriti. 1862. aastal suundus ta õppima Pariisi, kuulsa kunstniku Charles Gleyere ateljeesse. 5 Le Havre'i aastad Peale ateljee sulgemist pöördus Monet tagasi Le Havre'sse ja pühendus maalimisele. Ta huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja õppis hindama päikesevalgust. Selleks, et päikeselise päeva meeleolu ja valgust jäädvustada, pidi ta töötama kiiresti, mistõttu nägid tema teosed välja rutakad ja lõpetamata. Le Havre's maalis ta ka ühe oma tuntuima teose, maali Le Havre sadama kohal kumavast
Kui ülemus tahab kindel olla, et Mairi ei lahkuks, tuleks tal ehk mõelda palga tõstmisele. Sel juhul tuleks tal aga kõigi palkasid tõsta, et ülejäänud töötajad rahulolematuks ei muutuks. See hoiaks Mairit samal ametikohal ning eeldatavalt tõstaks ka motivatsiooni. Valju muusika kuulamise puhul võiks ülemus panna paika kindlad nõuded, kus näiteks igaüks oma muusika kuulamisel kasutab kõrvaklappe. Samuti võib ka lasta paigaldada ateljeesse ühtse muusikasüsteemi, kus on kindlad lood kasvõi töötajate endi poolt valitud. Sel juhul poleks kellelgi põhjust pretensioonideks. Töökaaslastega suhete parendamiseks võiks omanik korraldada näiteks mõne spetsiaalse tutvumisürituse, et naistevaheline läbisaamine paraneks. Kuna kuskil ei ole välja toodud, et Mairi vene keelt ei valda, siis võib-olla sellest täiesti piisaks, et suhted areneksid samale tasandile nagu esialgsete töötajatega
omakorda edasi Milano Hertsogile 300 tukati eest.(Jilek, 1988) 1.3.Aastad Verrocchio õpilasena 4 Kui isa oli pojalt küsinud kelleks ta tahab saada siis vastas Leonardo, et ta soovib saada maailkunstnikuks, skulptoriks, ehitajaks, geomeeriks, metallivalajaks, relvameistriks, sepaks, muusikuks, kirurgiks, kellasepaks ja isegi linnupüüdjaks.Isa ostsustas poja saata Verrocchio ateljeesse, kus ta töötas 6 aastat õpilasena ja 4 aastat sellina.Verrocchio oli tol ajal üks andekamaid kunstnikke Firenzes.Noor õpilane alustas tööd värvide segamise ja lihtsamate piltide joonistamisega, hiljem ka õlivärvidega.Kiirelt õppis ta kõik, mida meister talle õpetas.Verrocchio tunnetas poisi võimekust ja andekust.Leonardo käis sageli kirikutes ja kabelites maale uurimas ning pärast joonistas, või tegi neid järgi.Pole kahtlust, et Verrocchio avaldas suur mõju Leonardo arengule
peamiselt maastiku kujutamisele ning vähem inimfiguurile. Impressioniste huvitas figuuride kujutamise asemel peamiselt erinevate valgusefektide mõju objektidele. Autoportreed näitavad, et kibestumus oli saanud tema isiksuse osaks. Vaatamata Toulouse- Lautreci rõõmsameelsele loomusele, saatis puue teda kogu elu nagu vari, mida ta eneseiroonia abil eemale peletada püüdis. Saabumine Pariisi 1882-1884 Kunstiõpingud 1882. aasta märtsis võeti Henri Léon Bonnat'I ateljeesse õppima. Seal hakkas Toulouse-Lautrec süstemaatiliselt valmistama eskiise kipskujude ja aktimodellide järgi, esialgu vähese eduga. Veel samal aastal sulges Bonnat oma ateljee. Seejärel astus Toulouse-Lautrec vabameelse akadeemilise maalikunstniku Fernard Cormoni (1845-1924) ateljeesse. Seal alustas kunstiõpilane samuti aktimodellide joonistustega, mi saga Cormonit suurema tunnustuse pävisid. Liikumatuna püsivate modellide joonistamine ei vastanud aga Toulouse-Lautreci kunstiandele.
Rubens sündis 1577. aastal Antwerpenist usupõgenikuna Saksamaale lahkunud juristi perre. Kunstniku lapsepõlv möödus Kölnis. Kaks aastat peale isa surma naases Rubensi perekond Antwerpeni. Hariduse sai ta ladina koolis, kuhu ta läks üheteistkümneaastasena. Ta õppis võõrkeeli, tutvus antiikajaloo ja kirjandusega. Juba poisieas tärganud huvi kunsti vastu ja kalduvus joonitada viisid neljateistkümneaastase nooruki looduspilte maaliva Tobias Verhaechiti ateljeesse, seejärel õppis ta veel mõne kohaliku tähtsusega kunstniku juures. Aastal 1600 läks Rubens Itaaliasse Mantova hertsogi Vincenzo I Gonzaga teenistusse. Tellimusi sai ta tööandjalt esialgu vähe, kuid hertsog nägi diplomaadile vajalikke jooni ja saatis ta 1603. aastal ülesandega Hispaania kuninga juurde. eejärel veetis Rubens mõned aastad Roomas. Juba seal avaldus ta mitmekülgsus altarimaalid, portreed, mütoloogilise ja allegoorilise
tuttavaid rannavaateid. Nüüd varieerib ta erinevate aasta- ja päevaaegadega. Enamasti armastab Uutmaa kõlavaid, kohati kontrastseid toone. "Rannamaastikus" on tegu rahuliku päikeses kümbleva merevaatega, kus laine laisalt randa loksub. ( Näide 1 ) Meri Richard Uutmaa pärines meremehe perekonnast, kelle koduõu asus merest napilt poole kilomeetri kaugusel. Seepärast kohtab ikka ja jälle kunstniku loomingus meretemaatikat. Uutmaa asus 1928.a. õppima "Pallasesse" Nikolai Triigi ateljeesse. 1938.a. omandas ta Tartu Ülikooli juures keskkooli joonistus- ja joonestusõpetaja kutse. Tema loodusmaalid on elutruud, neile on omane sügav realismitunne ning lüürilis-romantiline meelestatus. Olulist osa tema loomingus mängisid aastaajad, mida ta püüdis tabada niisama hästi kui motiivi ennast. Uutmaa on oma elu viimastel aastatel meenutanud: "Vahel on öeldud, et tormine meri on minu ala. Augusti esimestest tormidest kuni jää tulekuni olen igasuguse ilmaga töötanud..
Degas`d tuntakse eelkõige baleriinide maalijana. Talle oli oluline tabada keerukaid liigutusi ja balletitantsijad andsid selleks hulgaliselt võimalusi. Samuti armastas ta kujutada tantsijate õhulisi ja õrnu kostüüme. "Täht ehk tantsijatar laval" "Sinised tantsijad" Degas tegi hulgaliselt kiireid visandeid tantsijatest harjutamas, esinemas ja puhkehetkedel, lõpetas oma töö aga alati ateljees. 1890. aastatel hakkas Degas maalima seeriat naistest vannis. Ta lasi tuua oma ateljeesse vanni ja tekitas kunstlikult intiimse vannimiljöö. Kui Degas nägemine halvenes ja muutis maalimise võimatuks, hakkas ta taas tegelema pisiplastikaga. Ta modelleeris väikeseid hobuseid ja baleriine vahast ja savist, misjärel valas nad pronksi. Kõige tuntum Degas skulptuur on "14-aastane tantsija". Impressionismi algaegadel huvitusid kunstnikud igapäevastest teemadest ning samal ajal kogus populaarsust fotograafia. Kui tulid käibele
Boudin õpetas talle õlimaalide tegemist. 1858. aastal läks üks tema maalidest kohalikule näitusele. Peale seda tekkiski tal mõte saada elukutseliseks kunstnikuks. Seejärel läks ta õppima kunstikooli Académie Suisse. Seal tutvus ta mitmete kuulsate kunstnikega. 1861. ja 1862. aastal oli ta sõjaväeteenistuses Alzeerias. Seal pidi veetma ta seitse aastat, aga ta jäi haigeks ning saadeti koju. 1.2 Pariis Aastal 1862 suundus Monet õppima Pariisi, Charles Gleyre ateljeesse. Pariisis olles sai ta sõbraks paljude maalikunstnikega. Üks neist oli Edouard Manet, kes oli samuti kuulus prantsuse kunstnik. Gleyre's sai Monet tuttavaks Camille Doncieux'iga, keda ta kasutas modellina. Hiljem hakkasid nad koos elama. See aga ei meeldinud Monet isale ja Adolphe otsustas lõpetada oma poja rahalise toetamise. Monet proovis maha müüa oma maale, kuid ainult üksikud inimesed ostsid neid. Nende perekond oli nii vaene, et 1868
aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, millest tal tekkis plaan saada elukutseliseks kunstnikuks. Ta asus õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i, kus tutvus ka mitmete kuulsate kunstnikega. Aastatel 18611862 oli Monet sõjaväeteenistuses Alzeerias. Alzeerias pidi ta esialgselt veetma seitse aastat, kuid ta haigestus kõhutüüfusesse ning ta demobiliseeriti. 1862. aastal suundus ta õppima Pariisi, kuulsa kunstniku Charles Gleyere ateljeesse. 6.2 Le Havre'i aastad Peale Charles Gleyere ateljee sulgemist pöördus Monet tagasi Le Havre'sse ja pühendus maalimisele. Ta huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja õppis hindama päikesevalgust. Selleks, et päikeselise päeva meeleolu ja valgust jäädvustada, pidi ta töötama kiiresti, mistõttu nägid tema teosed välja rutakad ja lõpetamata. Le Havre's maalis ta ka ühe oma tuntuima teose,
Jeesuse viimane õhtusöömaaeg Leonardo da Vinci seda maali luues seisis Leonardo da Vinci tõsise raskuse ees: tal tuli maalida Head Jeesuse ning Kurja Juuda kujul, kes otsustab söömaaja järel oma sõbra ära anda. Kunstnik jättis töö pooleli, kuni tal õnnestub leida täiuslikud modellid. Kord käis ta kuulamas ühe koori esinemist ning nägi seal poissi, kes sobis täpselt Kristuse kehastajaks. Ta kutsus poisi oma ateljeesse ning tegi tema näojoontest kavandeid ja visandeid. Möödus kolm aastat. "Püha õhtusöömaaeg" oli peaaegu valmis, ent da Vinci polnud ikka veel leidnud täiuslikku modelli Juuda jaoks. Kiriku eest vastutav kardinal hakkas kunstnikule peale käima, nõudes, et ta seinamaalingu kiiresti ära lõpetaks.palju päevi kestnud otsingute tulemusena leidis ta enneaegselt vananenud noore mehe: räbaldunud ja juua täis, lamas too rentslis
Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. 1457. aastal kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta kooli läks. Õpetajad olid imestunud väikese poisi küsimuste ja vastuvaidlemiste üle. Ta sai tavapärase hariduse, kuid juba lapsena ilmnes tema suur kunstianne. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama, geomeetriat ja ladina keelt. Leonardo elas 1466. aastani Vincis. 14-aastaselt sõitis ta Firenzesse ja asus õppima Andrea del Verrocchio ateljeesse. Verrocchio, kes oli sel ajal üks andekamaid Firenze kuntsnikke, avaldas Leonardole suurt mõju. Ateljees, kus töötasid ka teised kuulsad kunstnikud, näiteks Sandro Botticelli, Pietro Perugino ja Lorenzo di Credi, alustas noor õpilane oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega. Hiljem õppis Leonardo ka õlivärvidega maalima. 1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ja temast sai Püha Luuka gildi liige
pisut hiljem École des Beaux Arts'i, kus tutvus ka Eduard Manet`ga. Õppimise Pariisis katkestas sõjaväeteenistuses Alzeerias. Seal pidi ta esialgselt veetma seitse aastat, kuid ta haigestus kõhutüüfusesse ning ta demobiliseeriti. Tema tädi lubas ta vabaks osta vaid juhul kui Monet` lõpetab kunstikursuse ülikoolis. Vabanenud 1862. aastal ülikoolis õpetatava traditsioonilse kunsti pettekujutlustes läks ta Charles Gleyre ateljeesse, kus ta tutvus Renoir`, Bazille`i ja Sisley`ga. Koos panid nad aluse uutmoodi kunstile maalides värskes õhus värvidemänge, väikeste visandlike ja erivärvi pintslitõmmetega, mida hiljem hakati nimetama impressionismiks. Impressionism ja Argentuil 1870 põgenes Monet Prantsuse-Preisi sõja algades Inglismaale ja õppis seal tundma Turneri ning Constable loodusmaale, mis inspireerisid teda. 1871 kuni 1878 elas ta Sein`i
sajandi alguses ning lõppes umbes 1750. aastatel. Barokki iseloomustab liikuvus, rahutus, tundelisus ja teatraalne efektsus. Selle aja kuulsamad maalikunstnikud olid flaamlased P. P. Rubens, a. van Dyck, ja J. Jordaensi, hispaanlased B. Murillo, F. de Zurbarani, J. de Ribera ja D. Velazqueze ning hollandlased Rembrandt ja F. Halsi. Kui Rembrandt elas veel Leidenis, siis käis alla aasta ülikoolis. Kuna talle meeldis kunst, siis ta läks Jacob van Swanenburghi ateljeesse õppima ning siirdus pärast seda Amsterdami Pieter Lastmani juurde, kes oli itaaliapärase suuna järgija. Kui Rembrandt avas oma ateljee, siis tulid ka tema juurde rohkelt õpilasi. Nendeks olid Govert Flinck, Ferdinand Bol, Gerald Dou ja veel palju teisi. Nemad olid Rembrandt õpetuste otsesed levitajad.
aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, millest tal tekkis plaan saada elukutseliseks kunstnikuks. Ta asus õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i, kus tutvus ka mitmete kuulsate kunstnikega. Aastatel 18611862 oli Monet sõjaväeteenistuses Alzeerias. Alzeerias pidi ta esialgselt veetma seitse aastat, kuid ta haigestus kõhutüüfusesse ning ta demobiliseeriti. 1862. aastal suundus ta õppima Pariisi, kuulsa kunstniku Charles Gleyere ateljeesse. Le Havre'i aastad Peale ateljee sulgemist pöördus Monet tagasi Le Havre'sse ja pühendus maalimisele. Ta huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja õppis hindama päikesevalgust. Selleks, et päikeselise päeva meeleolu ja valgust jäädvustada, pidi ta töötama kiiresti, mistõttu nägid tema teosed välja rutakad ja lõpetamata. Le Havre's maalis ta ka ühe oma tuntuima teose, maali Le Havre sadama kohal kumavast tõusvast päikesest, mille ta nimetas "Impressioon
teostamisvõimalusi. Laikmaa kaudu sattus Triik kontakti ka ,,Noor-Eesti" liikumisega. See kokkupuude oli sotud ,,Noor-Eesti" esimese albumi väljaandmisega. Materjali asuti albumi jaoks koondama juba 1904. a. 1906. a esimesed kuud tõid Triigi uuesti Peterburi, et seal hoogu võtta edasisteks rännakuteks. Ta suundus küll tagasi Peterburi, kuid nüüd mitte enam Stieglitzi kooli, vaid kunstnik Josef Braszi ateljeesse. Ajal, mil Triik tema juures õppis, maalis ta pehmes hallikas toonirikkas koloriidis, kasutades sujuvalt laiahaardelist pintslitehnikat. Triik oma järelhinnangutes annab paarikuulisele õppeajale Braszi juures küllaltki suure tähenduse, öeldes, nagu oleks ta alles seal saanud joonistamisest ja maalimisest tõelise ettekujutuse. Tema karakterkujud on tabavad, leidlikult detailiderohked. Eriti ilmneb see võrreldes
Sellest hetkest oli tema otsus kindel, temast pidi saama maalikunstnik. 1.4 Uued maalikunstnikest sõbrad 4 Monet saabus Pariisi 1859. Aastal. Tema perel polnud midagi kunstnikukarjääri vastu, sest ajaloo- või portreemaalijatel olid head teenimisvõimalused. Ilma aega viitmata otsis Monet ülesse nimekda salongi kunstnikud, kes pidid talle koolituseks õige ateljee valikul abiks olema. Lõpuks registreeris ta end ühte odavamasse ateljeesse- Academie Suisse'i. Vale ateljee valik, seadis ohtu tema kunstnikukarjääri, mis peale lõpetas nüüd ka isa poja rahalise toetamise. Monet veetis nüüd palju aega boheemlaste lemmiklokaalis, kus joonistas ja müüs edasipidigi akrikatuure, et oma rahavarusid hoida ja neid tagasi teenida. Aeg Academie Suisse'is, mis tõi kaasa sõpruse noore maalikunstniku Camille Pissarroga, sai lõpule 1861. aastal, kui Monet sai kutse sõjaväeteenistusse. Aastal 1862. Saabus ta siiski Pariisi
Tema sünniaasta ei ole täpselt teada, kuid tänapäeva õpetlased arvavad, et see võib olla kuskil 1490. aastate paiku. Ta oli Gregorio Vecelli neljast pojast oli kõige vanem. Tiziani isa oli politseikomissaar Pieve de Cadore lossis. 4 Uue sajandi alguses tuleb Tizian lapsena Veneetsiasse, kus temast saab Giovanni Bellini, Veneetsia kõige populaarsema kunstniku õpilane. 1519. aastal läheb ta aga üle Giorgione ateljeesse, kuhu jääb kuni meistri surmani 1510. aastal, mil Veneetsias valitses katku-periood. See elu etapp koos Girgione'ga oli tema kunstnikuks kujunemisel otsustava tähtsusega. Tiziani loomete esimese perioodi kuulsaim töö on pealkirja ,,Taevane ja maine armastus" (1512-1516) kandev allegooriline maal, mis on teostatud veel Giorgine vaimus. Sel pildil on kujutatud kaht naist, kellest üks kannab valget siidkleiti ning teine on alasti. Suurepärase efekti
Ka Laikmaa memuaaridest võib lugeda, kuidas ta söega joonistas Paiba talu külastavaid maamehi valgeks lubjatud ahjule või siis pliiatsiga isa ülearustele paberitele. Ka kooliõpetajatele ei jäänud Laikmaa joonistusanne märkamata, kusjuures õpetajad püüdsid teda selles suunas ergutada. Kuid alles Tallinnas leidis Ants Laikmaa tõsise nõuandja Tallinna kubermangugümnaasiumi joonistusõpetajas kunstnik T. A. Sprengelis, kes kutsus 17-aastase nooruki oma ateljeesse õppima. Tegelikult piirdus õppeaeg vaevalt ühe kuuga, sest Sprengel oli sunnitud ajutiselt ära sõitma. Ometi said need nädalad Laikmaale elukutse valikul otsustavaks (Tiik, 1975, 3). 1886. aasta suvel sõitis Ants Laikmaa Peterburi, et lähemalt tutvuda Kunstide Akadeemiasse vastuvõtutingimustega. Järgmised neli aastat aga täitis sõjaväeteenistus ja kodukooliõpetaja amet sünnimaal. Ent vastupandamatu soov kunsti õppida viis Laikmaa taas Peterburi 1890. aasta sügisel
Monet'st, kes keskendusid peamiselt maastiku kujutamisele ning vähem inimfiguurile. Impressioniste huvitas figuuride kujutamise asemel peamiselt erinevate valgusefektide mõju objektidele. Autoportreed näitavad, et kibestumus oli saanud tema isiksuse osaks. Vaatamata Toulouse- Lautreci rõõmsameelsele loomusele, saatis puue teda kogu elu nagu vari, mida ta eneseiroonia abil eemale peletada püüdis. 8 Elu Pariisis Kunstiõpingud 1882. aasta märtsis võeti Henri Léon Bonnat'I ateljeesse õppima. Seal hakkas Toulouse- Lautrec süstemaatiliselt valmistama eskiise kipskujude ja aktimodellide järgi, esialgu vähese eduga. Veel samal aastal sulges Bonnat oma ateljee. Seejärel astus Toulouse-Lautrec vabameelse akadeemilise maalikunstniku Fernard Cormoni (1845-1924) ateljeesse. Seal alustas kunstiõpilane samuti aktimodellide joonistustega, mi saga Cormonit suurema tunnustuse pälvisid.9 Hoolega tegeles ta modelli psüholoogia analüüsimisega, mis teda ülimalt haaras, kuid ei
Maurer vihastas, arvas, et naine kurameerib peale Theo ka kelneritega ning kõnnib järele. Naine nuttis ja Maurer tahtis kõrtsi akendesse visata kive. Esimene lumi 1 lk 141 (Eero) Sai juhuslikult tänaval kokku kunstnikust sõbraga. Jõid kohvi ja kõndisid ns. Kunstnikul tekkis mõte minna sõbra poole, kus Eero ja kunstnik nägid aktimaali. Eero mõtles, et päris awkward oleks olla, kui seal ruumis oleks üks paljas naine kolme mehega, kuid õnneks oli see ainult kuju. Siis läksid nad ateljeesse, kus kunstniku sõber ei lubanud maale vaadata, sest kartis alandust. See kunstniku sõber (graafik) lubas ka peksta anda. Ateljeesse tulid uued tüübid, kellega läks Eero kellegi kolmanda sünnipäevale (kunstniku ja graafiku jättis maha). See kolmas mees tahtis tegelikult üksi olla, kuid Eero ja need kaks võõrast tungisid sisse. Tuli välja, et ka teised inimesed olid korterisse ennem tunginud (peidsid end vetsus sest sünnipäevaline käskis)
(Juttu ka otsimisest, elu mõtte otsimisest. /-/ Segane päev. Milline rafineeritud kättemaks Korneri poolt kui küsis Aarnet klassis vastama. (Autor jutustab sellest, mis saab edasi tulevaste aastate jooksul, mida Aarne ise veel ei tea.) /-/ Jõululaupäev. Sel päeval läks taas Aarne Maiaga välja. Aarne nõudis Maialt, et too usuks temasse ja endasse samuti. Ja nõnda nad konutasid jõuluõhtul lumisel kalmistupingil. /-/ Kunstipäev. Aarne ja Maia läksid Esta Liigeri ateljeesse. Viisid sinna Maia tehtud tööd. /-/ Vana-aasta õhtu. Aarne kodus Metsakülas. Aarne kirjutas Maiale kirja. Ema räägib Aarnega. Et ta ei saatnud Aarnet Tartusse naistega kurameerima vaid õppima. Saabus aasta 1962. /-/ Päevad. Päevad läksid. Algul tulid, siis olid, pärast läksid. Olid pikad talveööd. Aarne saabus tagasi tädi Ida juurde. Ando oli vahepeal ära läinud linnast, sõitnud Peipsi järve äärde, kus elas tema vanaisa, sest ta oli löödud
(Juttu ka otsimisest, elu mõtte otsimisest. /-/ Segane päev. Milline rafineeritud kättemaks Korneri poolt kui küsis Aarnet klassis vastama. (Autor jutustab sellest, mis saab edasi tulevaste aastate jooksul, mida Aarne ise veel ei tea.) /-/ Jõululaupäev. Sel päeval läks taas Aarne Maiaga välja. Aarne nõudis Maialt, et too usuks temasse ja endasse samuti. Ja nõnda nad konutasid jõuluõhtul lumisel kalmistupingil. /-/ Kunstipäev. Aarne ja Maia läksid Esta Liigeri ateljeesse. Viisid sinna Maia tehtud tööd. /-/ Vana- aasta õhtu. Aarne kodus Metsakülas. Aarne kirjutas Maiale kirja. Ema räägib Aarnega. Et ta ei saatnud Aarnet Tartusse naistega kurameerima vaid õppima. Saabus aasta 1962. /-/ Päevad. Päevad läksid. Algul tulid, siis olid, pärast läksid. Olid pikad talveööd. Aarne saabus tagasi tädi Ida juurde. Ando oli vahepeal ära läinud linnast, sõitnud Peipsi järve äärde, kus elas tema vanaisa, sest ta oli löödud.
Poiss oli loomult väga uudishimulik, kuid grammatika tuupimine tundus talle tüütuna. Õppimine ei tahtnud kuidagi edeneda. Isa oli nördinud, sest ta oli lootnud, et poeg teeb hiilgavat karjääri poliitikas. Lõpuks leppis isa poja kunsti lembusega ja 1488. aastal Michelangelo pandi kolmeks aastaks Domenico Ghirlandaio ateljeesse maalikunsti õppima. Sinna ei jäänud ta aga kauaks, sest teda köitis kõige enam skulptuur. Selles andis talle õpetust Donatello õpilane Bertoldo di Giovanni, kes oli Medicide antiikkunstikogu varahoidja. Michelangelo olevad Medici aedades peamiselt tegelenud antiikskulptuuride joonistamise ja kopeerimisega ning saavutanud kiiresti meisterlikkuse. Noor kunstnik hakkas sedamaid silma Lorenzo Toredale (Medicile), kes ta patrooniks
rayogram kujutis, mis tekib valmisesemete paigutamisel fotopaberile, valgustamisel ja ilmutamisel kinnitatakse. 5. teosed sündisid tihti juhuse läbi (Hans Arp'i kollaazid) KUNSTNIKUD: Fransis Picabia (18791953), hispaanlane, oli koos Duchamp'iga 1921. a New Yorgi dada sünni juures. Loomingus eklektiline ja uuendustealdis. Kurt Schwitters (18871948), sakslane, loobus 1918 traditsioonilistest maalimisvahenditest ning lõi merz'e äravisatud ja tema ateljeesse unustatud asjadest. 1924 hakkas ehitama oma ateljeesse Merzbaud, mis kasvas läbi kahe korruse, koosnes esemetest ja asjadest, mis kuulusid tema sõpradele, jäi lõpetamata ja hävis sõjas. Marcel Duchamp(18871968), prantsuseameerika, oli Pariisi ja New Yorki dada liikumise eestvedaja. Tema arvates piisas kunsti tegemiseks silmast ja ajust. 1913 lõi readymade tehnika, mis eitas kunstilise väljenduse juures tehnika vajalikkust.
¨ PEATUKK 4 ¨ INFOSUSTEEMI ANDMEVAADE Infos¨ usteemi andmevaade koosneb kontseptuaal- ja andmemudelist. 4.1 KONTSEPTUAALMUDEL Kontseptuaalmudel koosneb kontseptuaaldiagrammist ja seda kirjeldavatest lausenditest. Konsultatsiooni protsessiga seotud kontseptuaaldiagramm on esitatud joonisel 4.1. Moeateljee ”ANADI” ja selle infos¨ usteemi, t¨apsemalt konsultatsiooni prot- sessi iseloomustavad lausendid on j¨argmised: • Klient tuleb ateljeesse • Disainer v˜otab kliendi vastu • Disainer sisestab kliendi andmed • Disainer k¨ usib kliendi soovi • Klient avaldab esialgse soovi • Disainer sisestab esialgse soovi • Disainer pakkub sobivaid variante 13 Figure 4.1: Konsultatsiooni protsessi kontseptuaaldiagramm. • Klient teeb valiku • Disainer kinnitab l˜opliku soovi 4.2 ANDMEMUDEL
Sel perioodil kirjutas Koort palju artikleid ja arvustusi ajalehtedele. 1927. aastal reisis Koort Austraaliasse. Uute teede otsingul Pärast tagasijõudmist Austraaliast asus Koort uuesti tööle oma ateljees Kadrioru põlises pargis Mäekalda tänav 3. Sellel perioodil oli Koorti peamiseks huvialaks kunstiline keraamika. Keraamikavaimustusel oli mitu põhjust. Puhtväliseks oli asjaolu, et Koorti Austraalias viibimise ajal oli tarbekunstnik O. Martinson ehitanud kunstniku ateljeesse keraamikaahju. Kuid tegelikud põhjused peitusid muus. Esiteks püüdis Koort teha oma loomingut rahvale kättesaadavaks, kavatsedes oma skulptuure paljundada keraamikas, nagu ta oli seda püüdnud teha kunstgraniidis. Edasi tahtis ta aga viia keraamika tootmise juba laiemale tööstuslikule baasile, teha dekoratiivesemeid vaase, tuhatoose, serviise jne. See aga tal ei õnnestunud, sest ta ei suutnud konkureerida odava välismaa kaubaga.
kaheksandike hulgas ikkagi parimad. Kuna Henri ei kasvand nii kiiresti kui teised, siis kutsuti teda väikemeheks. Isa Alphone hakkas Henrit kaasa võtma hipodroomidele ja metsa jahile, et õpetada Henrit loomi tundma õppima ja meheks kasvama. Isa ja poja vahel oli tekkinud vandeseltslaslik kiindumus. Henri nägi oma isas eeskuju ja Alphonse nägi mingil määral Hernis ennast. 4 Krahv Alphonse hakkas Henrit kaaa võtma ka rene Princetau ateljeesse. Peale esimest korda hakkas Henri käima ateljees kunstniku töid ja tegemisi jälgimas. Henri hakkas vahetpidamata joonistama ja väljendas enda tuneid maalidel. Kord pliitasi kätte saanud hakkas ta kohe midagi kritseldama. Tema vihikute servad olid täis joonistatud hobuseid, koeri, kasse ja kõike muud sellist. Kuna Henri tervis ei olnud hea siis näiteks 1873 läks at kooli alles detsembris. Hoolimata sellest kui maha at oli jäänud
Ta mõtles, et oleks võinud lasta ikka Rafaelil ennast maalida. Kõik oli halb, Lisa ei olnud isegi enam Torrigianoga koos, kuna too oli kuhugi ära sõitnud. Ka Francescol läks halvasti, ta oli võlgades. Ta lasi pandimajja viia Lisa ehted ning pikkamööda tühjenes ka nende maja mööblist. Ta hakkas süüdistama Lisat tema halvas õnnes. Lisa aga vihkas Leonardot ning süüdistas salamisi teda. Leonardo ei olnud Lisa maali minema visanud vaid pani selle välja oma ateljeesse ning ta esitas seda Lisa portree pähe. Kuid Mona Lisa maal kogus aina kuulsust. Francesco läks vaikselt vanadusest juba peast segi. 3. jaanuaril 1526 Francesco suri. Ta maeti Fiesolesse, tema matusele ei tulnud ühtegi mainekat inimest. Tema säästud tagasi Lisale paariks aastaks lihtsa äraelamise. Leonardo oli ka taeva poole hinge heitnud. Lisa lahkus kodust ning ostis maja müüdist saadud rahaga väikese maalapi Arno orus Figlines. Aeg-ajalt käist ta linnas
hiljem École des Beaux Arts'i, kus tutvus ka Eduard Manet`ga. Õppimise Pariisis katkestas sõjaväeteenistuses Alzeerias. Seal pidi ta esialgselt veetma seitse aastat, kuid ta haigestus kõhutüüfusesse ning ta demobiliseeriti. Tema tädi lubas ta vabaks osta vaid juhul kui Monet` lõpetab kunstikursuse ülikoolis. Vabanenud 1862. aastal ülikoolis õpetatava traditsioonilse kunsti pettekujutlustes läks ta Charles Gleyre ateljeesse, kus ta tutvus Renoir`, Bazille`i ja Sisley`ga. Koos panid nad aluse uutmoodi kunstile maalides värskes õhus värvidemänge, väikeste visandlike ja erivärvi pintslitõmmetega, mida hiljem hakati nimetama impressionismiks. Impressionism ja Argentuil 1870 põgenes Monet PrantsusePreisi sõja algades Inglismaale ja õppis seal tundma Turneri ning Constable loodusmaale, mis inspireerisid teda. 1871 kuni 1878 elas ta Sein`i ääres
eluaastast kasvas Leonardo Ser Piero majapidamises. Noor Leonardo sai oma aja kohta tavapärase hariduse, kuid juba lapsena ilmnes tema suur kunstianne. Räägitakse, et esmakordselt märganud Ser Piero oma poja ante siis, kui Leonardo ühele puuplaadile kaunistuseks draakoni maalis. Konnade ja sisalike joonistuste järgi maalitud pilt olnud nii tõepärane, et ajanud isale hirmu peale. Kui Leonardo oli umbes 15-aastane, saadeti ta kuulsa Firenze kunstniku Andrea del Verocchio (1435-1488) ateljeesse maalikunsti ja skulpruuri õppima. Koos teiste noorte õpipoistega omandas Leonardo oskusi joonistamises, maalimises ja kujude modelleerimises. Kui Leonardo õpingud Verocchio ateljees lõpule jõudsid, sai temast elukutseline kunstnik. Tööst tal puudust ei olnud. Siiski ilmnes juba üks tema nõrkusi, mis talle kogu elu raskusi põhjustas: olgugi andeks, kaotas Leonardo tihti huvi suurte ettevõtmiste vastu ja jättis need enne valmimist pooleli.
Kõik tähtsamad kunstikoolid asusid Pariisis ning hoolimata isa ägedast vastuseisust,otsustas Monet sinna suunduda.Ta asus õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i, kus tutvus ka mitmete kuulsate kunstnikega.Aastatel 18611862 oli Monet sõjaväeteenistuses Alzeerias. Alzeerias pidi ta esialgselt veetma seitse aastat, kuid ta haigestus kõhutüüfusesse ning ta demobiliseeriti.1862. aastal suundus ta õppima Pariisi, kuulsa kunstniku Charles Gleyere ateljeesse. Le Havre'i aastad Gleyre jäi 1864.aastal haigeks ja sulges oma ateljee.Peale ateljee sulgemist pöördus Monet tagasi Le Havre'sse ja pühendus maalimisele.Ta huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja õppis hindama päikesevalgust. Selleks, et päikeselise päeva meeleolu ja valgust jäädvustada, pidi ta töötama kiiresti, mistõttu nägid tema teosed välja rutakad ja lõpetamata. Camille Doncieux 1860. aastatel kohtus Monet Camille Doncieux'ga, keda ta kasutas oma modellina
kasvatada tubli riigiteenistuja, kes vanemate eest vanaduspäevil hoolitseda suudaks (Raud 2005: 70). 1616. aastal tegi Rembrandt oma esimesed joonistused, kunstianne eristas teda õdedest- vendadest. Kõigest 14-aastasena saatsid vanemad ta Leideni ülikooli. Rembrandt jäi ülikooli vaid kolmeks kuuks, mille jooksul külastas vaid mõnda loengut. Teinud otsuse hakata maailkunstnikuks, veenis ta vanemaid, et need lubaksid tal ülikoolist lahkuda ja saadaksid ta Jacob Isaacz van Swanenburgi ateljeesse. (Ricketts 2006: 14-15) Veetnud seal kolm aastat, tegi noor Rembrandt suuri edusamme ja kiindus maalimisse jäägitult. Noormees lubas, et temast saab kuulus maalikunstnik. Isa otsustas, et poeg peaks edasi õppima juba tuntud kunstnikelt. Nii jõudis nooruke Rembrandt Amsterdami Pieter Lastmani juurde. Siin sai temast kuue kuuga iseseisev kunstnik (Raud 2005: 70). Leidenis 1625- 1631 1625. aastal naases Rembrandt Leidenisse mõnede joonistustega Lastmani töödest. Ta seadis
laatadel või sõjaväelaagrites 16 Fotostuudiod on arenenud koos fotograafiaga, kuna nad on tihedalt omavahel seotud. Kaua aega tagasi võis vaid unistada fotoateljeest, mis tundub meile hetkel nii tavalisena .Tänapäeva võib fotoateljee avada igaüks ja kus iganes soovib. Kõik mida vaja läheb on fotoaparaat ja pildistamis tingimused. Fotoateljeed pole väga kallid ja on kättesaadavad kõigile. Inimesed saavad tellida piltniku omale isegi koju. Enne ateljeesse minekut saab internetis vaadata erinevaid firmasid ja nende näidispilte. Kuigi tänapäeval saab igaüks teha endast ka ise pilti, on ka neid, kes hindavad professionaalset tulemust ja kauneid fotosid. 17 3.3. Levimine massidesse Inglane Richard Leach Maddox asendas 1871. aastal valgustundliku kolloodiumi zelatiiniga, mille emulsioon sidus end hästi jood- või broomhõbedaga. Nii õnnestus valmistada uuetüübilisi 14 http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu - 6.12.2013
annaabi.ee 
