29.04.2009 Eesti riigikogu. Sisukord Sisukord......................................................................2lk Sissejuhatus................................................................3lk Riigikogu ajalugu........................................................................46lk Sissejuhatus Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Järgnes Saksa okupatsioon Eestis. 1918. aasta novembris algas Vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu. Rahuleping sõlmiti Venemaaga 1920. aasta 2. veebruaril. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. 1920
(Maapäev) kõrgemaks võimuks Eestis. 24. veebruar 1918 kuulutas Maapäeva Vanematekogu välja iseseisva Eesti Vabariigi ja moodustas esimese Ajutise Valitsuse. Saksa okupatsiooni tõttu Eestis sai hakata riiki üles ehitama alles novembris 1918 ning seda tegi Asutav Kogu. Asutava Kogu valimised toimusid 5.7. aprillil 1919 ning valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond ning Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Valimisaktiivsus oli kõrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine. Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 põllumeest, 3 õpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliõpilast ja teiste elualade esindajaid. 23. aprillil 1919 kogunes 120-liikmeline Asutav Kogu avakoosolekule Tallinnas
Eesti Vabariigi Riigikogu 90 Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.-7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. 23. aprillil 1919 toimus Asutava Kogu esimene istung Eesti parlamendi sünnipäev. 15. juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu EV esimese põhiseaduse. Selle järgi oli Eesti
1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused.
1 Sisepoliitika 191839 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 191819. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused.
,,Eesti Vabariigi Riigikogu 90" Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta aprillis, kui rahvas valis Asutava Kogu oma seadusandlikuks koguks.Valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit (K. Päts oli Ajutise Valitsuse pea- ja sõjaminister), Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Valimisaktiivsus oli kõrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) Valimised näitasid, et rahvas hääletas iseseisva demokraatliku Eesti Vabariigi poolt. 90 aastat tagasi, 1919. aasta 23. aprilli keskpäeval alustas oma tööd Eesti Vabariigi Riigikogu eelkäija Asutav Kogu. 19. mail 1919
Eestlaste üheks esmaseks eesmärgiks sai autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus. Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk). 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond (juht J.Tõnisson), Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlaste tiivast kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ning esseerid moodustasid Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest kuuldagi. Maapäev tuli kokku juulis. Ametisse nimetati Maavalitsus ja sellega olid esialgsed eesmärgid saavutatud
aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Asutav Kogu töötas ühe aasta, 7 kuud ja 28 päeva. Istungjärke oli viis: neist pikim oli teine istungjärk, mil peeti 70 koosolekut; lühim aga viies, kus peeti vaid 16 koosolekut. Üldse peeti 170 koosolekut, kus võeti vastu 88 seadust ja määrust Arupärimisi Vabariigi Valitsusele esitati 85. Asutava Kogu valimised toimusid 5.7. aprillil 1919. Valimistel osales kümme parteid vi rühma. Peamised erakonnad või parteid olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) 120-liikmelises Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 pllumeest, 3 petajat, 2 kirjanikku, 2 ülipilast ja teiste
09.1921. Meeldetuletuseks eelnevast 28. novembril 1917 kuulutas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused. Enamlased saatsid Maapäeva jõuga laiali. 1918.a. 24 veebruaril võtavad pealetungivate sakslaste ja põgenevate enamlaste vahel Tallinnas võimu eestlased. Avalikustati Iseseisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus. Järgmisel päeval sisenesid Tallinna sakslased. Algas Saksa okupatsioon. Novembri alguses puhkes Saksamaal revolutsioon, 11. novembril 1918 kapituleerus Saksamaa ja kirjutas alla Compiegne'i vaherahule. Eesti Ajutine Valitsus alustas taas tegevust. 28. novembril 1918 ründas Nõukogude Venemaa Narvat ja algas Vabadussõda. 2. veebruaril 1920. a. kirjutati Tartus alla rahulepingule Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Nõukogude Venemaa loobus igaveseks kõigist õigustest Eesti suhtes,
aasta sügisel ka I Riigikogu. Juhid Riigikogu esimees - Ene Ergma Riigikogu I aseesimees - Laine Randjärv Riigikogu II aseesimees - Jüri Ratas Eesti sümbolid Eesti Vabariigi hümn Eesti Vabariigi hümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Ajalugu Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Järgnes Saksa okupatsioon Eestis. 1918. aasta novembris algas Vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu. Rahuleping sõlmiti Venemaaga 1920. aasta 2. veebruaril. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.-7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. Valimised
4.algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) Poliitilised: 1. 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia 2. Hakati looma erakondi, parteisid, esile kerkisid eesti poliitikud 3. Tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi 2)Maapäev- Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini 1919. Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Korraldati kõigis valdades, linnades ja maakondades munitsipaalvalimised. Eesti keel kuulutati kogu kubermangus ametlikuks asjaajamise keeleks ning tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Hakati looma Eesti rahvusväeosi. Maapäeva vanemate nõukogu- otsustas 19. veebruaril 1918 asutada kolmeliikmelise Eestimaa
Kohtuminister - Gabrel, Rudolf II Riigikogu lõpetamine · Mindi laiali sest tulijad kes tahtsid saada riigikokku tahtsid saada palga peale III Riigikogu avamine · Karl Eibundi pidas pika 10 aastapäeva riigisünnipäeva kõne · Jõuti vastu võtta 300 seadust IV Riigikogu rahvushääletuste tulemused · Enim hääli saanud parteid: · Eesti Sotsialistlik Tööpartei · Põllumeeste Kogu · Asunike, Riigirentnike ja Väikepõllupidajate koondus · Tööerakond · Juhataja o. Strandmann Vabadussõda 1918-1920 · 28 novembrist 1918 3 jaanuarini · Nõukogude Venemaa ja Saksa väekoondiste vastu · Sõlmiti Tartu rahu leping · 1918 21 nov · 1922a Juunis kinnitas riigikogu ametlikult riigi lipuks · 1940 keelati eesti lipu kasutus · Pikkuse vahekord 7/11 Eesti Vapp · Suurel riigi vapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsavaatavat (passantgardant) lõvi. vappi ümbritseb külgedelt ja alt kaks
korraldamise seaduse, millega nähti ette ka majandusministeeriumi loomine. Majandusministeerium tegutses 25. augustini 1940. a., mil seoses nõukogude okupatsiooniga moodustati rahvakomissariaadid ja majandusministeerium likvideeriti. Eluolu Kui Eestist sai vabariik, ja selle pealinnaks sai Tallinn, sarnanes see rohkem provintsilinnaga, kui pealinnaga. 1920. aastate algul pandi alus Eesti vabariigile, kirjutati alla rahuleping Venemaaga,võeti vastu põhiseadus, valiti riigikogu, võeti vastu riigilipuseadus ja riigipühad. Toimus raha ja pangareform. Tallinn hakkas arenema, sõitma hakkasid elektrirongid, bussid, liikumismootortrammid. Tööd alustas Raadio Ringhääling. Toimusid esimesed ooperid ja valiti ka iluduskuningannasid. Palju hakkas tekkima igasuguseid ärisid, kohvikuid, töökodasid ja juuksureid, kalatöötlemisettevõtteid, kondiitrivabrikuid ja palju teisi. Tolleaegne pealinn ehitas ennast ülesse
Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Seega tähendas 15. novembri otsus riiklike sidemete katkestamist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. Kuigi otsuses ei kõneldud otsesõnu iseseisvumisest ega suveräänse riigi loomisest, on selles tagantjärele nähtus Eesti riikluse õiguslikku teket. Eesti Vabariigi väljakuulutamine: Saksa okupatsioon. Päästekomitee moodustamine ja tegevus, Saksa okupatsiooni algus. Saksa okupatsioon: algas 18. veebruaril 1918. Vene armee riismed põgenesid kiirelt, bolsevike Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk. Kahe nädalaga olid bolsevikud Eestist välja löödud. Suuremates keskustes võtsid rahvuslikud jõud põgenevalt bolsevikelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist. Päästekomitee moodustamine: riiklikult oli see ääretult tähtis organisatsioon. See moodustati 19.
Tallinn 2013 1. 1920.aasta PÕHISEADUS JA SELLE VÄLJATÖÖTAMINE Eesti Vabariigi konstitueerimiseks kutsuti 23. aprillil 1919. a. kokku Asutav Kogu, kelle peaülesandeks oli Eestile põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. Asutav Kogu jõudis sihile 15. juunil 1920. a., võttes vastu Eesti omariikluse ajaloo esimese põhiseaduse, mis jõustus 21. detsembril 1920. a. 1920. aasta 15. juunil kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariigi põhiseadus, mis jõustus detsembris. Varem ei saadud seda iseseisva riigi alustala ellu rakendada lihtsalt sellisel põhjusel, et poliitiline olukord oli äärmiselt ebastabiilne. Esimene põhiseadus oli oma aja kohta üks demokraatlikemaid Euroopas. Rahvas valis hääletamise teel Riigikogu ehk parlamendi, mis koosnes 100 liikmest ja oli võimul kolm aastat, kusjuures valimisõigus oli kõigil üle 20. aastastel meestel ja naistel. Riigikogu valis omakorda valitsuse ja riigivanema.
soovitusteks. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror: Tallinnas korraldati Eestimaa rahvaasemike kongressi, Estonia seltsimajas- 11 detsember 1905. Selle eesmärgiks oli K. Pätsi, J. Teemanti soov saada tagasi ajalehe "Teataja" toimetamine enda kätte. Tallinnas kuulutati välja sõjaolukord, kus miitingud ja koosolekud olid keelatud. Algasid pihta arreteerimine. Sotsiaaldemokraadid kutsuti pimedas Volda tehasesse, sala koosolekule. Sinna tuli kohale 100 isikut, kaasaarvates arreteerimata sotsiaaldemokraadid. Koosoleku juhiks valiti A. Kesküla. Taheti kuulutada välja streik Tallinnas või ässitada talumaadel talurahvast korraldada relvastatud streiki. 12. detsembril kogunesid öösel salkades, mingilmääral relvastatud, hommikul suundusid maale ning pannes alguse detsembri mässule. Oli üritatud hakata maal otsuseid ellu viima
Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht
Tallinnas 1. Eesti jalaväepolk (Aleksander Tõnisson). 2.4 Parteide kujunemine 1. Eesti Rahvameelne Eduerakond - Jaan Tõnisson. 2. Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond - Ado Birk. 3. Eesti Maarahva Liit (Maaliit) - Konstantin Päts. Asutati altpoolt tuginedes põllumeesteseltsidele. 4. Vabariiklaste Liit - Julius Seljamaa. Alustas tegevust Peterburis, Kroonlinnas ja Helsingis. Olulisim saavutus 26. märts 1917 meeleavalduse organiseerimine Peterburis. 5. Eesti Tööerakond - Jüri Vilms. Eesmärk sotsialistlike ja demokraatlike väärtuste ühendamine neid vaateid jagavate isikute liitmise kaudu. 6. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (ESDTP) - August Rei, Karl Ast. Tekkis tänu Vene sotsiaaldemokraatide lõhenemisele enamlasteks ja vähemlasteks. 7. Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseerid) - Gustav Suits 8. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP). Ivan Rabtsinski, Jaan Anvelt. 2
tuli alles tõestada nii kodus kui ka väljaspool. Esmalt oli põhjust loota Entente'i riikide toetusele: end iseseisvaks kuulutatud Balti riikidele anti 1918. aasta jooksul de facto tunnustus lootuses, et nood riigid suudavad Saksa okupatsioonile vastu pidada. Lätit tunnustati koguni enne ametliku tunnustamissoovi laekumist Riiast. Paraku oligi see tunnustus pigem Baltikumile kui potentsiaalsele Saksa-vastasele jõule ja mitte kui kolmele uuele riigile. Saksa okupatsioon ei tähendanud ainult võõrvägede sissemarssi, sellega kaasnes ka kaudne katse Eesti annekteerimiseks. Ent idee luua Eesti ja Läti aladest ebamäärase suveräänsusastmega Balti hertsogiriik, mis oleks majanduslikus ja sõjalises liidus Saksamaaga, oli nii eestlastele kui lätlastele vastuvõetamatu. Samas püüdis Eesti poliitiline juhtkond vältida teravamat konflikti Berliiniga ja säilitada iseseisvusmanifestis deklareeritud
-Põhiseadus -Maareform Otto Strandmann- rahandusminister. Töötas välja uue majanduspoliitika 1924. Konstantin Päts- Viis koos J.Laidoneriga läbi riigipöörde 1934. Temast sai Eesti esimene president 24.04.1938. Johan Laidoner- Apr 1938 sõjavägede ülemjuhatajaks. Viis läbi riigipöörde. Kaarel Eenpalu- Peaministri asetäitja ja siseminister. Apr 1938 moodustab valitsuse. Erakonnad (näited) *Agraarerakonnad -Põllumeestekogud (K.Päts) -Asunike Koondis (O.Tief) *Liberaalsed erakonnad -Rahvaerakond (J.Tõnisson) -Kristlik Rahvaerakond (F.Akel) -Tööerakond (J.Vilms, O.Strandman, A.Piip, J.Kukk) *Vasakpoolsed erakonnad -Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei *Vähemusrahvused -venelased -baltisakslased Ülevaade põhiseadustest Põhiseadus 1920 *Võetakse vastu 15.06.1920 *Laialdased kodanikuõigused *Kõrgema võimukandjaks rahvas -valimised -rahvahääletus -rahvaalgatus (Tänapäeval enam pole. Kui kellelgi tekib idee ja saab sellele 25k allkirja, siis hakatakse arutama.)
Tallinnas. Eesti kartis venemaalt vallandavat anarhiat ja Saksa vägede sissetungi, siis J.Poska leidis, et Eesti tuleb Vabariigiks kuulutada. Millised olid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise sise- ja välispoliitilised põhjused? Sisepoliitilised- Venemaa anarhia jätkub. Saksamaa hõivab Eesti. Käik – Maapäev kõrgeimaks võimuks. Delegatsioonid Lääne-Euroopasse. Moodustati Päästekomitee. Iseseisvus manifesti koostamine (Maanõukogu kinnitas). Kuulutati välja esmalt Pärnus (23. Õhtu), Viljandis ja Tallinnas. Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus – peaminister Päts, asetäitja Vilms. Välispoliitilised- Venemaa ja Saksamaa – olid sellele vastu, kuid ei saanud midagi teha, eestlased olid aktiivsemad. 2. Mida kujutas endast Eesti Päästekomitee, milline oli selle panus Eesti iseseisvumisel? Eesti Päästekomitee (K
Ometi võttis valitsus 30.03 1917 vastu otsuse Eesti ajutise omavalitsuse kohta, kehtivusega 1919. Tekkis Eesti kubermang. Kubermangukomissar Poska. Kõrgemaks organiks üldvalimistel valitav Maanõukogu (Maapäev). Maanõukogu valimised Toimusid valimised 23. mail valdades ja 24.-25. juunil maakondades. Maanõukogu tuli kokku 1. juulil 1917. Sakslaste omavalitsusorganid likvideeriti. Osavõtu protsent väike, aga esindatud kõik peamised pol. erakonnad. Ja tähtsamad eesti poliitikud. Kohe pärast Maanõukogu valimisi juunis püüdis Tallinna Nõukogu valimistulemusi tühistada ja Poskat tagandada. 18. juunil organiseerisid enamlased mitmel pool Eestis tööliste ja sõdurite demonstratsioone, kus nõuti võimu üleminekut nõukogude kätte. Ajutine Valitsus sellele vastu, jäi ära. Maanõukogu esimees tööerakondlane Artur Vallner, asetäitjateks Jüri Vilms ja Jaan Teemant. Oktoobris valiti esimeheks Otto Strandman.
autonoomiaseaduse projekt, mis esitati Ajutisele valitsusele kinnitamiseks, asjaajamine hakkab aga venima · 26.märts toimub Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon · 30.märts ilmub määrus ,,Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta" · Kubermangude vene ametnikud asendatakse eestlastega · Moodustatakse maavalitsus ja maanõukogu, looma hakatakse rahvusväeosi · 1917 moodustuvad paljud uued erakonnad · Enamlased tõusevad juhtivaks poliitjõuks · Oktoobris toimub enamlaste relvastatud võimuhaaramine Venemaal · Oktoobripööre õnnestub ja Jaan Poskalt võtab võimu üle Viktor Kingisepp Valitsusasutuseks saab Eestimaa Nõukogude Täitevkommitee · Kujuneb välja ühe partei diktatuur, toimuvad majandusreformid (nt pankade riigistamine) · Tõnissoni algatusel hakatakse rääkima Venemaast lahtilöömisest, sest I maailmasõda
· Loodi eesti (Eesti diviis; Joh. Laidoner) 20. 05. 1917. a. rahvusväeosad. · Järk-järgult muutusid üha mõjukamateks enamlased, kes valmistusid jõuga võimu haarama. · 1917. a. sügisel maabusid Lääne-Eesti saartel Saksa väed. Iseseisvuse eeldused · 25. august 1917. a. Saksa väed vallutavad Riia. · 8. oktoober 1917. a. Saksa väed vallutavad Lääne-Eesti saared. Laidoner 1915. a. Iseseisvuse eeldused Suvel 1917. a. kujunevad poliitilised erakonnad: · Maarahva Liit (suurtalunikud) · Demokraatlik Erakond (Lõuna-Eesti keskkihid ja suurtalunikud) · Tööerakond (linna keskkihid) · VSDTP suurim erakond Eestis Iseseisvuse eeldused Oktoobripööre 1917. a. 23-25 oktoober/7. november. · Enamlaste võimuhaaramine; nõukogude võimu kehtestamine. · 2. november 1917. a. Nõukogude manifest Venemaa rahvaste enesemääramisest. Iseseisvuse eeldused · 15. november 1917. a. Maanõukogu koosolek Tallinnas
Rahvameelne Erakond; 2. partei Eesti Sotsiaaldemokraatik Tööliste Ühisus) * paljudes kohtades mindu üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele * boikoteeriti riigi viinapoode ja mõisakõrtse * keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest * - sõjaseisukord * Balti provintside mahasurumisega hakkab tegelema väga kõrge seltskond * - moodustatakse karistussalgad (massimõrvad, talude põletamine, ihunuhtlused, asumisele ja sunnitööle saatmine..) * ajalehed sulgeti, erakonnad aeti laiali, kodanikuõigused kaotati.. * luuakse uus poliitiline reaalsus piiramatu isevalitsus asendatakse konstitutsioonilise duumamonarhiaga * rahvas saab valida riigiduuma ja selles ka ise osaleda * töötingimuste paranemine * ametiühingute lubamine * ülikoolidele antakse autonoomia * emakeelsete erakoolide lubamine * algkoolis emakeele lubamine * 1. põhiseadus * riigiduuma kokkukutsumine * haridusseltsid * eestlased näitavad ennast aktiivse poliitilise jõuna
Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, millega nähti ette Eestimaa kubermangu ühendamine ja valimiste kaudu Ajutise Maanõukogu valimine. Mai lõpus valiti Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev, mis oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Suvel loodi ka Rahvusväeosa. Autonoomia saavutamise järel: - muudeti asjaajamine eestikeelseks - vene ametnikud asendati eestlastega - valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele Eesti iseseisvus kuulutati välja 24. veebruaril 1918. 3. märtsil oli kogu Eesti Saksa okupatsiooni all ning võim läks saksa sõjaväelastele. Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Rahvuslike erakondade tegevus, poliitilised koosolekud ja demonstratsioonid keelati ära ning ajakirjandus allutati tsensuurile. Kodanike õigusi eirati. Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele, Eestist veeti välja kõike. Kultuurpoliitika eemärgiks oli elanike saksastamine
Mässu maha surujad liitusid rahvaga, Keiser – vabariik, võim ajutiselt valitsuse käes, üritati suunata demokraatlikuks, Petrogradi nõukogu muutus mõjukaks, millest kujunes tõsine vastukaal keskvõimule. 2. märtsil jõudis mässu uudised eestisse, tallnas streigid vanglad põlema. Relvastatud madrused ja sõdurid tapsid ohvitsere ja politseinike. Märtsis taaskehtestas ajutine Soome valitsus põhiseaduse, Poola iseseisvus, ja alustas läbirääkimisi ukraina autonoomia andmiseks. 30 märts autonoomia seadus ja omavalitsus 4) Oktoobripööre Käik: hulk erakondi liitusid üksteisega, enamlased olid rahvuslikult eitaval seisukohal Tagajärg: enamlaste nõukogu, partei diktatuur 5) Venemaast lahkulöömine ja iseseisvuse väljakuulutamine. Esmakordselt loeti iseseisvusmanifest avalikult ette 23. veebruaril Pärnus, seejärel ka mitmetes teistes asulates. 24
revolutsioonijõudude nõrgendamisena. G. Poliitiline areng 1917. a suvel · Poliitiliste erakondade kujunemine * Tõnissoni Eesti Rahvameelne Eduerakond korraldas end ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks, mille taga seisid L- Eesti jõukamad talupojad, linnakodanlus ja intelligents. * Uute parteidena kujunesid: - Eesti Maarahva Liit (talurahva ühendus) - Eesti Tööerakond (koondasid linna keskkihte ja ametnikkondasid; mõneti pahempoolsete kalduvustega; eesotsas Jüri Vilms) - Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ( eraldus iseseisvumise teel VSDTP vähemlaste (mensevike) tiivast) - Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei 2 · Mapäeva kokkutulek
(Eesti sotsiaaldem isa), kirjanik Eduard Vilde, Karl Ast?, Friedebert Tuglas. Eesti vähemlasi iseloomustas see, et partei juhtkond koosnes erandlikult haritlastest, mistõttu nende suhe võimaliku valijaskonnaga jäi suhteliselt nõrgaks - tuginesid vaesematele kihtidele, aga töölised kippusid libisema enamlaste sõiduvette. Vähemlased taunisid enamlaste vägivaldse võimuhaaramise kavatsust ja tänu võitlusele enamlaste vastu, kujunes vähemlaste maailmavaade märksa selgemaks. Ajakiri Sotsiaaldemokraat. Esseeride partei, Venemaa Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, hakkas Eestis tegutsema 1905. aastal peamiselt vene rahvusest üliõpilaste hulgas (Tartus). Alles I maailmasõja eel said esseerid uut verd, kui nendega ühinesid noor haritlaskond, nt Gustav Suits, Johannes Semper, Jaan Kärner, Hugo Raudsepp, Hans Kruus. Pärast veebruarirev hakkasid välja andma eestikeelset ajalehte Eesti lipp? Oktoobris kutsuti välja Iseseisev Eesti Rev-Sotsialistide Partei. Orienteerida maarahvale
See pidi vormiliselt olema eesti tööliste riik, perspektiivis Nõukogude Venemaa koosseisus, tegelikkuses polnud Eesti Töörahva Kommuun iseseisev riik, sest ETK juhtkonnal polnud tegelikult võimu, ETK juhtkond allus Nõukogude Venemaa sõjaväe juhatusele. ETK-l polnud õigust väljendada kogu eesti rahva tahtmist demokraatlikult valitud rahvaesindus oli Tallinnas asuv Eesti Ajutine Valitsus. ETK-d ei tunnustanud riigina ükski teine maailma riik peale Nõukogude Venemaa. 5. Saksa okupatsioon 1918 Esimese maailmasõja aegne Saksa okupatsioon oli Lääne-Eesti saartel alanud juba 1917. aasta sügisel, veel enne oktoobripööret. 1918. aasta veebruaris vallutasid sakslased ka Eesti mandriala ning kehtestasid seal sõjaväelise valitsuse. Eesti iseseisvusest ei tahetud midagi kuulda, paljud Eesti poliitikud, ka valitsusjuht Päts, vangistati, mitmed pagesid välismaale. Saksa võim püüdis tugineda nii baltisakslastele kui ka kohalikele rahvastele, eelistades siiski esimesi.
.......................................................................................................................................................14 1917. aasta..............................................................................................................................................................18 Iseseisvumine.........................................................................................................................................................28 Saksa okupatsioon..................................................................................................................................................32 Vabadussõda...........................................................................................................................................................38 Eesti Vabariigi riigipiirid, haldusjaotus ja rahvastikuprobleemid..........................................................................50 Majandusareng 1918–40.................
veebruarirevolutsiooniks- tsaar loobus troonist ja võim läks üle Ajutisele Valitsusele. Venemaal kehtestati demokraatlik valitsuskorraldus, seda olukorda püüdsid ära kasutada eesti rahvuslased. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Ajutine Valitsus määras Eestimaa kubermagu komissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. Tema ümber koondus ka teisi Eesti rahvuslasi, kes asusid nõudma Eestile autonoomiat. Märtsi lõpus see saavutatigi. Pärast Riia langemist sakslaste kätte augusti lõpul hakati Eesti tulevikku senisest põhjalikumalt arutama. Nii leidis Jaan Tõnisson Maanõukogu koosolekul, et kuna surmani haige Venemaa ei suuda enam Eestit Saksa sissetungi eest kaitsta, siis tuleb otsida toetust Antandilt. Kardeti nii Venemaal vallanduda võvat anarhiat kui ka kodusõda, samuti Saksa vägede sissetungi. [Pajur. 2006: 26-27]
riigipöörde. d)August Rei-Asutava kogu esimees,baasideleping 3. Ülesanne-Kuidas nimetati neil aastail Eesti rahva esindusorganeid?Kirjuta esindusorgani juurde üks tähtis seadus või otsus, mille ta oma tegutsemise ajal vastu võttis a)1917-1919-Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu.Määras ametisse Eestimaa Päästekomitee,kes võttis vastu Eesti iseseisvusmanifesti. b)1919-1920-Asutav kogu.Maaseadus,Tartu Rahuleping,Eesti Vabariigi I põhiseadus. 4. Ülesanne-Missugune muutus Eesti ala halduslikus jaotuses toimus pärast autonoomia saavutamise 1917.aastal? Üks rahvuslik kubermang 5. Ülesanne-Ei leidnud materjali, ei osanud teha. 6. Ülesanne-Kirjuta õige mõiste a)Riigivalitsuse pidulik kirjalik pöördumine rahva poole-manifest b)1918-1919 Läti pinnal tegutsenud saksa vabatahtlike väekoondis-Landeswerh c)omavalitsus-autonoomia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
