poolhapukas-mõrkjas. . Õunad pestakse Seejärel purustatakse ja purustatud massil lastakse nati seista et esile tuleksid värvid ja aroomid Seejärel algab pressimine umbes 1 tonnist õuntest saab 600l mahla . Peale seda läheb majl käärimisele Mida aeglasem on protsess seda kvaliteetsem siider tuleb Kääritamine kestab 3 kuud ja selle ajaga on alkohooli sisaldus umbes 4,5% Peale seda algab 6 nädalane järelkääritamine Ajalugu Astuuria on Hispaania olulisim siidritootmise piirkond, andes 80 % kogu riiklikust toodangust. Selle piirkonna ajalugu on tihedalt seotud siidriõuna kasvatamise ja selle joogi valmistamisega, millele viitavad geograaf Straboni teosed aastast 60 enne Kristust. Tuntumad siidri tootjad Eestis Saku Long Drink A Le Coq Fizz Pear , Liviko Viruvalge Cooler MA TÄNAN !
Mauride (araablaste) kultuurimõjud Hispaania arengule Maurid ehk araablased tungisid 711. aastal üle Gibraltari väina ning purustasid viimase läänegoodi kuninga Rodrigo väed. Järgneva viie aasta jooksul hõivasid nad kogu Hispaania territooriumi välja arvatud Astuuria mägialad. Sellest hetkest algas rekonkista ehk Hispaania tagasivallutamine. Aja jooksul kujunes Pürenee poolsaarel kahe tsivilisatsiooni vastasseis. Alad mida Maurid vallutasid viis aastat läks hispaanlastel tagasivallutamiseks 700 aastat. Selle aja jooksul hakkas Hispaanias valitsema Mauride kultuur. Usk oli ainult üks paljudest tunnustest omade ja võõraste eristamisel, mauridel oli islamisuk ja hispaanlased olid kristlased.
Quebeci metsades vaheldumisi kõrvalerialadeks filosoofia ja Sault Ste. Marie linnakesega prantsuse keel. Ottawas ning Kanada suurima linna Torontoga. Pidevalt hakkas ta koolis käima alles 11-aastaselt. Juba lapsepõlves armastas Atwood palju lugeda. Kirjutamist alustas ta 6-aastaselt ning 16- aastaselt otsustas hakata kirjanikuks. Auhinnad Kanada kindralkuberneri auhind, (1966, 1985) Astuuria vürsti auhind kirjanduses, 2008 Bookeri auhind, 2000 Kanada raamatumüüjate liidu aasta autor, 1989 Los Angeles Timesi ilukirjandusauhind, 1986 Arthur C. Clarke'i auhind parima teadusliku fantastika eest, 1987 Trilliumi raamatuauhind, 1991, 1993, 1995 Teosed "Orüks ja Ruik" (Oryx and Crake, 2003) "Kassisilm" (Cat's Eye, 1988) "Uputuse aasta" (The Year of the Flood, 2009)
Hispaania põllumajandus Evelin, Kati, Pilleriin & Kerstin Põllumajandus 2005 5,7% tööealisest elanikkonnast 3,4% SKP-st Euroopa Liidu kogutoodangust 12% Endale vajalik kasvatatakse üldiselt ise Eksporditakse palju puuvilju Looduslikud eeldused Põllumajandusmaad Maakasutus 71%, millest põldusid ja istandusi 40%, 19,00% rohumaid 31% ja metsi 40,00% Põllumaad Rohumaad 10%. 10,00% Metsad Muud alad 31,00% Pinnamood Hispaania keskoas hõlmab 600-800 m kõrgune kuiv Meseta kiltmaa. Kantaabria, Pürenee ja Andaluusia mäestikuude vahel on tasandikud (Andaluusia madalik, Ebro madalik...
Ristisõjad türklaste vastu toimusid aga 15. - 17. sajandini, mil ungarlased ja sakslased kaitsesid Balkanit türklaste eest. Veel enne türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453 korraldati edutu ristisõda türklaste vastu. Rekonkista (hisp. k. tagasivallutus) 8. - 15. saj Pürenee poolsaare kristlike riikide võitlus araablastest ja berberitest (mauridest) vallutajate maalt väljatõrjumiseks. Rekonkista lähteala oli Astuuria (loodi 718), mida araablased ei suutnud üleni oma võimule allutada. Kristlaste tagasivallutatud alal tekkisid Aragón, Astuuria, Galicia, Kastiilia, Kataloonia, León, Navarra, Portugal jmt. Feodaalriiki. Rekonkista hoogustus pärast seda, kui Córdoba kalifaat oli 1031 omavahel vaenutsevaiks väikeriikideks killunenud. Pärast Toledo vallutamist (1085) suutsid Almoraviidid ja Almohaadid mõneks ajaks islamiusuliste riigi ühtsuse taastada ja lõid kristlasi 1195 Alarcosi lahingus
Populaarsemad tantsud on mõõga-, pulga- ja hüplemistantsud. On ka tantse, kus moodustatakse mustreid ja mis on kaunistatud kaartega. RAHVAPILLID Traditsioonilised instrumendid on gaita e. torupill, erinevad sarved, viled, flöödid, keel- ja löökpillid. Gaitad on unikaalsed pillid oma kõla, kui ka välimuse poolest. Torupilli õhukott on valmistatud nülitud kitse nahast. Väljaspool Galiitsiat on pill levinud ka Hispaania teistesse osadesse (Kataloonia, Astuuria, Aragon). (Et mängida koos gaitasid korraldavad galiitsialased üritusi...) 11 marcha de breixo TUNTUMAD MUUSIKUD Carlos Nunez (1971) On Galiitsia muusik, kes mängib traditsioonilist torupilli - gaita't. Torupilli mängimist alustas muusik juba 8-aastaselt. Temas sai kiirelt väärikas ja noor virtuoos. Nunezi kuulsaimat albumi müüdi 100 000 eksemplari. Esineb väga paljudel folklooridel, pidustustel ja tuuridel üle maailma. Ta teab kuidas panna
Gardenis Verdi ooperis "La Traviata". Kõige edukamaks aastaks osutus Caballél aga ilmselt 1974, kus ta laulis mitmeid kuulsaid rolle. Näiteks Verdi ooperites "Aida", ''Donizetti ooperis "Parisina" ja Bellini "Normas". Laiemalt kuulajaskonnalt pälvist ta tähelepanu ka 1988. aastal, kui ta laulis koos kuulsa rock-muusiku Freddie Mercury'ga laulu ''Barcelona'', millst sai suur hitt. Hiljem oli sama laul Barcelona olümpiamängude hümniks. 1991. aastal pälvis ta Astuuria printsi auhinna. Montserrat Caballé järgi on ka tehtud rahvusvaheline lauljate konkurss ja meistrikursus. Meie arvame, et Montserrat Cabelle on väga andekas ooperilaulja ning on tunnustust väärt. Ta on väga väärikas naine ning tal on ilus ja uhke pere. Montserratil on erakordne ja puhas hääl, palju kuulsust ja kogemusi laululavadel. Samuti sai ta ka laval olla koos Freddie Mercury ja paljute teiste kuulsustega. Montserrat Caballés sai jagu ka vähist.
isolatsioonis 1946a.Hispaaniat ei võetud ÜRO liikmeks 1947a. Hispaania kuulutatakse monarhiaks, Franco saab regendiks. 1951a. üldstreik Barcelonas 1953a.sõlmiti USA-ga majandusliku- ja sõjalise koostöö leping 1955a.Hispaania võeti vastu ÜRO-sse 1956a. üliõpilasrahutused riigis ja üleriigilised streigid elukalliduse tõusu vastu 1959a. Baskide separatistliku grupi ETA loomine 1962a. Vahemereranniku turism saab ametliku soosingu 1962-1963a. streikisid Astuuria kaevurid. 1963a. hukati Hispaania Kommunistliku Partei liige J.Grimau Garcia 1968a. üliõpilasrahutused riigis 1969a. Franco kuulutab oma järglaseks prints Juan Carlose. 1973a. 8 juuni kindral Franco loobus valitsusjuhi ametikohast 1973a.sai peaministriks L.Carrero Blanco, kes samal aastal mõrvati baski natsionalistide poolt (ETA) 1973a.peaministriks valiti C.Arias Navarro 1975a. 20 november suri kindral F.Franco ja troonile sai Juan Carlos I 1976a
vastu.Hispaania kodusõda oli 1936 aasta juulist 1939.aprillini toimuv konflikt Teises Hispaania Vabariigis parempoolsete natsionalistide ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Franco, pärast seda kui vandenõulaste eelmine juht José Sanjurjo oli just lennuõnnetuses hukkunud.Vabariiklased olid tsentristidest kuni kommunistidest ja anarhistideni.Neid toetasid peamiselt linlased ja eriti tööstuspiirkonnad nagu Astuuria,Kataloonia ja konservatiivne Baskimaa,kellest kahel viimasel oli autonoomia vabariiklikust valitsusest.Natsionaliste toetasid peamiselt maaomanikud,jõukad ja konservatiivsed jõud kellele meeldis tsentraliseeritud võim.Hispaania kodusõja sõjaline taktika meenutas mitmeti teise maailmasõja tegevust.Sõtta sekkusid ka võõrriigid.Vabariiklasi asus toetama Nõukogude Liit,mis intrigeeris ka oluliselt kommunistide mõju kasvamiseks Hispaania valitsuses
Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Araablaste kaudu õpiti tundma kompassi. See pani aluse suurtele maadeavastustele. Eurooplased leidsid tee Ameerikasse ja hakkasid leiutama ka palju muid merelisi ühendusteid erinevate maade vahel, mille kaudu sai hakata kaupa transportima. Keskajal toimus ka rekonkista. Rekonkista mõiste tähistab ajaloos Pürenee ps. tagasivõitmist muhamedlaste käest; araablaste järeltulijad, maurid, vallutasid Hispaania, va. Astuuria. Astuuriast lähtunud tagasivallutustel rajanesid uued riigid - Kastiilia, Portugal jne. Rekonkista ei olnud üks kindel sõda vaid pigem ajalooetapp Ibeeria poolsaare ajaloos, mis oli vägivaldsem kui teised ajastud. Valdavalt oli konflikt kristlike riikide ja moslemiriikide vahel, kuid esines ka väga palju sisetülisid. Korduvalt proovisid kristlased ühineda - üheks parimaks ja õnnestuinumaks ühendajaks on Alfonso VIII, kes valitses nagu keiser (st. nõrga võimuga)
kogu Pürenee poolsaare. Ka kõikjal levinud hobuseraua kujuline kaar on pärit visigoodi arhitektuurist. Islami ülemvõim 8. sajandil vallutasid lühikese aja jooksul (711718) peaaegu kogu Pürenee poolsaare peamiselt berberi moslemid (maurid), kes tulid Põhja-Aafrikast. Need vallutused moodustasid osa Islami Umaijaadide impeeriumi laienemisest. Vaid kolmel väikesel maapiirkonnal (Astuuria, Navarra ja Aragón) Põhja- Hispaanias õnnestus oma vabadus säilitada. Islami ülemvõimu all tunnistati juute ja kristlasi kui "raamatuinimesi". Nad võisid küll vabalt praktiseerida oma usku, ent siiski neid diskrimineeriti mõneti. Pöördumine islamisse toimus stabiilselt kasvavas tempos, alates aristokraatidest, kellele see lihtsalt pakkus võimalust põgeneda
5) Põhja-Prantsusmaa vallutas Lõuna-Prantsusmaa albilaste ristisõjaga (katarite vastu), mis lõppes ametlikult Pariisi rahulepinguga (1229) Ristisõjad türklaste vastu: 15. sajand kuni 17 sajand: sakslased ja ungarlased kaitsesid Balkanit türklaste eest. Ka enne Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 korraldati edutu ristisõda türklaste vastu. Reconquista (718-1492) 710. aastal vallutasid araablased Hispaania. 718. aastal loodi kristlik Astuuria kuningriik, kust hakatakse Hispaaniat tagasi vallutama. 1008-1082 oli Hispaania muhameedlaste vahel kodusõdade ajajärk. 1031 hakkas kristlaste poolt aktiivne islamiriikide allutamine. 1147 saab reconquista paavstilt ristisõja tunnustuse. 1154 Hispaania moslemite riigid liideti Almohaadide võimu alla. 1212 võit Navas de Tolosa lahingus saab Almohaadide võimule Hispaanias saatustikuks. 1236 kristlased vallutasid kõik moslemi riigid va. Granada. 1492
laberca; espeto (sülitama); roupa (riided) Araablased: 8. sajand; võtsid omaks galeegi-ladina keele. Keelde tulnud mõned araabia keele sõnad laranxa (apelsin); aceite; azucre Galeegi keel eraldus ladina keelest 8. sajandi paiku, selleks ajaks oli kiriku ja admirisatsiooni ning rahva poolt kõnelevad keeled nii palju eraldunud, et neid võis pidada kaheks erinevaks keeleks. Ladina keelest galeegi keele lahknemine oli aeglane ja märkamatu protsess. 8. sajandil kuulus Galiitsia Astuuria ja Leoni kuningriiki, kuigi jäi usnagi autonoomseks ning ajaloo jooksul 10,11,12 sajandil oli perioode, kus oli täiesti iseseisev. Galeegi keelel oli tähtsus eelkõige kõnekeeles, kirjakeel oli põhiliselt ladina keel. Esimesed galeegi keelsed tekstid on küll pärit alles 12. sajandist. Ladina keel jäi kultuuri, administratsiooni, liturgia ja õpetamise keeleks. 12. sajandil tekkis iseseisev Portugali riik. 12-14. sajand oli geleegi keele kui luulekeele hiilgeaeg. Täpsemini
või Bütsantsi keisririigist, kelle püüded taastada Rooma võim Ibeerias olid ainult osaliselt edukad ning lühiajalised. 6. sajandi algul kaotas kuningriik Gallia territooriumi frankidele, säilitades kitsa rannikuriba Septimania, kuid läänegootide kontroll Ibeeria üle tagati selle sajandi lõpuks sueebide ja baskide allutamisega. Enamuse läänegootide kuningriigist vallutasid moslemiväed Marokost aastal 711, ainult Hispaania põhiserv jäi kristlaste kätte. Seal sündis keskaegne Astuuria kuningriik. 4) ISLAMI ÜLEMVÕIM JA LANGUS A. Ülemvõim 8 sajandil vallutasid lühikese aja jooksul (711-718) läänegootidelt peaaegu kogu Pürenee poolsaare peamiselt berberi moslemid, kes tulid Põhja-Aafrikast. Need vallutused moodustasid osa islami Umaijaadide impeeriumi laienemisest. 711. aasta 19. juulil tapeti Guadelete lahingus läänegootide kuningas Roderich. See tähistas moslemite Hispaania-vallutuse algust
Rootsi viikingid e. Variaagid peamine suund Venemaa, Ladoba järvest pikki jõgesid Konstanipoololini välja. Osa viikingeid(Norra) Island, Gröönimaa, Ameerika. Viikingiretkedest võtsid osa erineva elanikkonna kihi esindajad 1)talupojad, tegelesid peamiselt kauplemisega. 2)elukutselised maa pärandati vanemale pojale. 3) koonungid e. Kuningad maade juurde hankimiseks. Taani viikingid Frangi riigi jõgedeäärsed alad, 919 viiking Frollo sai endale Normandia, Astuuria ja Portugal(844a.) Baleaarid,Toskana, Inglismaal vallutasid suure osa saarest kuningas Alfred Suur 871-899a. Võitis küll Londoni tagasi, aga tunnistas viikingite võimu Ida-Inglismaal, kutsuti Danelag'ks. Norra viikingid nende suund oli põhja suunas, Shetland, Orkney, Island, Hibriidid ja Iirimaa.874- asustatakse Island, 982 Gröönima, Erik Punane, Leif Ericson Ameerika 1000a. Rootsi viikingid e. Variaagid, Ida-Euroopa jõgedel, 862. Kutsutakse Venemaad valitsema.
harusid. Koos tööstuse kasvuga on tunduvalt muutunud selle harude osatähtsus. Varem ülekaalus olnud hankiva, toiduaine- ja tekstiilitööstuse osakaal on vähenenud (1983 a andis mäetööstus ainult 2,8% kogutoodangust). Töötleva rasketööstuse, eriti masina- ja keemiatööstuse osa on suurenenud 2/3-ni. Tooraine ja kütuse väljavedajast on saanud nende märkimisväärne sissevedaja. Maavarad. Energeetilistest maavaradest toodetakse sütt (kivisütt pms Astuuria ja Leóni, pruunsütt Terueli ja La Coruña provintsides), vähesel määral naftat (põhjarannikul ja Cádizi lahes) ja uraanimaaki (Ciudad Rodrigo), metallimaakidest raua- (põhja- ja lõunarannikul), plii-, tsingi-, vase- (kõiki Sierra Morena piirkonnas) ja volframimaaki (Pontevedra provintsis), sooladest kaalisoola (Barcelona provintsis). Hispaania on maailma suurimaid elavhõbeda- (Almadén, 1500-2000 t aastas) ja püriidi tootjaid (Río Tinto, Tharsis jt, u 3 mln t aastas).
Sarja keskne teos on Rolandi laul. Teine on Garin de Monglane'i zest, mille 23 laulus käsitletakse ideaalse vasalli Guillaume d'Orange'i sangaritegusid. Kolmanda moodustavad 19 laulu Doon de Mayence'i zestist, mille kangelaseks on kuningale alistunud rüütlid. Hispaania kangelaslaulud Hispaania kangelaslauludes on läbikäivaks rekonkista (taasvallutamise teema). Aastal 711 tungisd Hispaaniasse maurid, kes vallutasid terve Pürenee ps, välja arvatud Astuuria mäestik Põhja- Hispaanias. Sealt lähtudes alustasid Hispaanlased oma maa tagsivallutamist, mis kestsis 7. sajandit. Sangarilaulude peamisteks teemadeks on võitlus mauridega, feodaalivahelised tülid ja võitlus Kastiilia vabaduse eest. Kuna need teemad on omavahel põimunud ei ole Hispaania kangelaslaulud jagunend säärasteks omavahel sõltumatuiks sarjadeks nagu Prantsumaal. Ajaloolistele episoodidele pühendatud lüroeepilised laulud levisid rahva hulgas
paradiis, kuid alepõllundus ning Hispaania sõja- ja kaubalaevastiku ehitamine keskaja lõpupoole hävitasid suurema osa metsadest. Mullastikus on ülekaalus kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm, kastan, vaher, pöök, pärn, mänd) katab 10% kogu Hispaania pindalast. Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik). [9] 5.3 Maavarad Energeetilistest maavaradest toodetakse sütt (kivisütt pms Astuuria ja Leóni, pruunsütt Terueli ja La Coruña provintsides), vähesel määral naftat (põhjarannikul ja Cádizi lahes) ja uraanimaaki (Ciudad Rodrigo), metallimaakidest raua- (põhja- ja lõunarannikul), plii-, tsingi-, vase- (kõiki Sierra Morena piirkonnas) ja volframimaaki (Pontevedra provintsis), sooladest kaalisoola (Barcelona provintsis). Hispaania on maailma suurimaid elavhõbeda- (Almadén, 1500-2000 t aastas) ja püriidi tootjaid (Río Tinto, Tharsis jt, u 3 mln t aastas). [4]
arenenuimaks linnaks.Moslemid tõid sisse rikka intellektuaalse traditsiooni Lähis-Idast ja 3 Põhja-Aafrikast. Siiski, 11. sajandiks olid moslemite maavaldused jagunenud hispaania kuningriikide vahel. Termin Reconquista ("taasvallutamine") on kasutusel, et kirjeldada sajandite pikkust Hispaania kristlike kuningriikide laienemist Pürenee poolsaarel. Rekonkista alguseks peetakse aastat 722, mil loodi Astuuria kuningriik, 1469. aastal ühendati Kastiilia ja Aragóni kuningriigid Isabel I ja Fernando II abieluga. 1492. aastal vallutas ühendatud kuningriik Granada, viimase Ibeeria poolsaare mauride kantsi, Aasta 1492 märkis ära Christoph Kolumbuse jõudmise Uude Maailma. Seda ekspeditsiooni, milles osales 3 laeva – Pinto, Nina ja Santa Maria, rahastas Isabel I. Samal aastal aeti Hispaaniast välja ka suur hulk juute – oli alanud Hispaania Inkvisitsioon.
Rekonkista- Bürenee ps. tagasi vallutamine araablastelt.Muutus suhtumine sõtta.Majanduslikkudel eesmärkidel mõistis kirik sõjapidamise hukka. Euroopas oli nn. noormeete probleem,u.20-30 aastased,kellel ei olnud ei varandust ega rakendust. Kirik otsustas ,et nad õige Euroopast välja saata ja neid kasutati 3.piirkonnas: Rekonkista,Põhjamaade ristisõjad ja Ristisõjad idamaadesse. Euroopa rahvastikust.8.saj araablased vallutasid Bürenee ps.Ainult Astuuria kuningriik jäi kristlikuks.Vallutatud alad kuulusid algul Bakdadi ja hiljem Damastuse kungingriigile.
Islami ülemvõim Kaisa Suumann 7 IFI6001 Arvuti töövahendina 8. sajandil vallutasid lühikese aja jooksul (711718) peaaegu kogu Pürenee poolsaare peamiselt berberi moslemid (maurid), kes tulid Põhja-Aafrikast. Need vallutused moodustasid osa Islami Umaijaadide impeeriumi laienemisest. Vaid kolmel väikesel maapiirkonnal (Astuuria, Navarra ja Aragón) Põhja-Hispaanias õnnestus oma vabadus säilitada. Islami ülemvõimu all tunnistati juute ja kristlasi kui "raamatuinimesi". Nad võisid küll vabalt praktiseerida oma usku, ent siiski neid diskrimineeriti mõneti. Pöördumine islamisse toimus stabiilselt kasvavas tempos, alates aristokraatidest, kellele see lihtsalt pakkus võimalist põgeneda "dhimmi" - mitte moslem olemise piirangutest ja alandustest. Arvatakse, et 11
aastal ja Visigoodi kuningriik haaras enda alla kogu Pürenee poolsaare. Ka kõikjal levinud hobuseraua kujuline kaar on pärit visigoodi arhitektuurist. [redigeeri] Islami ülemvõim 8. sajandil vallutasid lühikese aja jooksul (711718) peaaegu kogu Pürenee poolsaare peamiselt berberi moslemid (maurid), kes tulid Põhja-Aafrikast. Need vallutused moodustasid osa Islami Umaijaadide impeeriumi laienemisest. Vaid kolmel väikesel maapiirkonnal (Astuuria, Navarra ja Aragón) Põhja-Hispaanias õnnestus oma vabadus säilitada. Islami ülemvõimu all tunnistati juute ja kristlasi kui "raamatuinimesi". Nad võisid küll vabalt praktiseerida oma usku, ent siiski neid diskrimineeriti mõneti. Pöördumine islamisse toimus stabiilselt kasvavas tempos, alates aristokraatidest, kellele see lihtsalt pakkus võimalist põgeneda "dhimmi" - mitte moslem olemise piirangutest ja alandustest. Arvatakse, et 11. sajandiks olid Al-
Bütsants – nende kõigi vahel vaen süvenes. - Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad (suutsid oma huvisfääris Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid oma kasumit) - Erinevad kultuurid õppisid üksteist lähemalt tundma - Edukas oli katoliku kiriku edasitung ainult Pürenee ps. Ja Läänemere regioonis § 2.4 Rekonkista Araablased olid 8. saj. (711.a.) vallutanud kogu Pürenee ps. Loodeosas olid säilinud ristiusulised riigid: Astuuria, Aragoonia, Portugal jt. Neist riikidest hakkas lähtuma rekonkista (tagasivallutus). Püüti laiendada oma võimu lõunasuunas, kus sagedased trooni- ja sisetülid (kalifaadis). Rekonkista oli ususõda. Rekonkista käigus kujunesid hispaanlaste rahvuslikud iseloomujooned: rüütlimeelsus ja ususallimatus. Aastasadu kestnud võitluse järel tõrjuti araablased Pürenee ps. Peaaegu välja. Astuuriast lähtunud tagasivallutatud
9 Sõjapidamisest oli saanud peamine elumõte Kirik püüdis relvakandjate agressiivsus pidurdada nn. Jumalarahuga, see ei andnud tulemusi Rekonkista-tähistab Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhamedlaste käest. Maurid hoidsid Hipaaniat enda käes pea 700.aastat, kujundades seda oma käe järgi. Hiljem said kristlased selle oma kätte tagasi. Astuuria jäi vallutamata-tekkis Astuuria kuningriik. Aja jooksul vallutati järjest uusimaid tagasi- uued kristlikud kuningriigid: León, Kastiilia, Aragon, Navarra ja Portugal. Kastiilia dialektist sai hispaania keel 1085.-vallutatu Toledo(Kastiilia Toledo kun. AlfonsoVI) 1236-vallutati Cordoba(fronter-kord Cordoba ühe kord teise käes) 1248-vallutati Sevilla,
1. Hispaania kodusõda Hispaania kodusõda oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt Teises Hispaania Vabariigis parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Franco oli just kukutanud vabariigi ja kehtestanud diktatuuri. Vabariiklased olid alates tsentristidest kuni kommunistide ja anarhistideni. Neid toetasid peamiselt linlased ning eriti tööstuspiirkonnad nagu Astuuria, Kataloonia ja konservatiivne Baskimaa, kellest kahel viimasel oli autonoomia vabariiklikust valitsusest. Natsionaliste toetasid peamiselt maaomanikud, jõukad ja konservatiivsed jõud, kes olid enamasti rooma katoliiklased, kellele meeldis võimu tsentraliseeritus. Hispaania kodusõja sõjaväeline taktika meenutas mitmeti Teise Maailmasõja tegevust. Hitler testis Hispaania kodusõjas oma uusi relvi.
9.-8. sajandil eKr rajati Lõuna-Hispaania rannikule foiniiklaste kolooniaid, hiljem idarannikule Kreeka kolooniaid. 28.aastal eKr tungisid sinna roomlased oma leegionide ja kultuuriga ja muutsid poolsaare üheks Rooma impeeriumi osaks. 7. sajandil jõudsid saarele araablased, kes alistasid läänegootide alad. Araablaste väljatõrjumisel suurenes katoliku kiriku mõju. Põhja-Hispaanias tekkisid 8.-11. sajandil Astuuria ehk Leoni, Navarra, Aragoni ja Kastiilia kuningriigid. Need riigid vallutasid 13.-14. sajandil suurema osa Lõuna-Hispaaniast araablastelt tagasi. Ühtne Hispaania riik tekkis 1479, kui Kastiilia ja Aragon ühinesid. Hispaanias korraldati kaugeid meresõite, et leida veeteed Indiasse. Pärast seda, kui Kolumbus oli Ameerika avastanud, vallutas Hispaania 16.sajandi alguspoolel Mehhiko, Peruu jt. Kesk- ja Lõuna Ameerika maid, kust hakati Hispaaniasse vedama röövitud kulda ja hõbedat
Pärast lüüasaamist jäid paiseks, võtsid vastu ristiusu (samas on seda lahingut peetud ületähtsustatuks, sest selleks ajaks olid ungarlased juba alustanud paikseks jäämist, pealegi levis juba ristiusk). Esimene kuningas kroonitakse aastal 1000, seda loetakse Ungari riigi alguseks. Peamiseks tegevusalaks karjakasvatus, aga ka põlluharimine. Saratseenid Jõuavad 711 Pürenee poolsaarele, vallutavad kogu Hispaania (vabaks jäi vaid sueebidega asustatud loodeosa, kus kujunes välja Astuuria kuningriik, mis oli Hispaania riigi eelkäija ja reconquista lähtepunkt). Kujunesid välja iseseisvad emiraadid (Cordoba emiraat, muutus hiljem kalifaadiks). 732. a saavad Karl Martellilt Poitiers'i lahingus lüüa. Tõid olulisi mõjutusi Euroopa kultuuri (teadus, tehnika, arhitektuur). Hispaanias kujunes välja mauri kultuur. Sõdisid ka Bütsantsiga Vahemere saarte pärast, alistasid Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta. Jõudsid paiguti ka Lõuna-Euroopa rannikule. SAKSAMAA
Ikkagi leidis ta aega tegeleda oma riigi usuliste alustega. Adoptiaanlik õpetus väitis: ,,Kristus oli ülimal määral Jumala vaimust täidetud inimene ja seega inimesena vaid Jumala adoptiivpoeg. Just tema haavatavas inimlikkuses peitus tema lunastusakti suurus." Karli eesistumisel mõistis sinod selle õpetuse kui ketserliku hukka. 794. aastal, suurel Frankfurdi sinodil, mis veel kord käsitles adoptiaanluse hereesiat, pidas Karl sellel tema jaoks nii tähtsal teemal sissejuhatava kõne. Astuuria abt Beatus Liebanast, kes oli sel teemal kirjavahetuses Alkuiniga ja kindel frankide toetuses, tungis selle ketserluse pärast metropoliit Elipandile Toledost teravalt kallale. Ka Karl ise ei jätnud põhjalikus kirjas Elipandile oma seisukohta avaldamata ning teda ketserluse ja hereesia eest hoiatamata. See kiri näitab selgelt, kui tähtsaks pidas ta usuküsimusi ning et ta tundis end isiklikult vastutavana katoliku õpetuse ja ühtsuse eest.
Siis tabasid eestlasi. Siis tabasid läti lõuna aladel elavaid sengaleid ja kurelasi. Edasi liikuda ei saanud, kuna Leedu jäi ette. Ettekäändeks oli sagedasti ristiusk. Drang nach Osten - Tung itta. Laienemine toimus ka edelasse. Eeskätt feodaal tsiv. laienemine Pürenee poolsaarele. A. 711 algas rekonkista. Rekonkista kestis üle 700 aasta. Lõppes täpselt a. 1492. Õnnestus araablaste poolt vallutamata jätta ainult väike osa Põhja-Hispaaniast. See piirkond kannab nime Astuuria. Sealt samast sai alguse rekonkista. Selle vallutuse käigus tekkis frontera e. piiriala, rajamaa. See on see ala, kust ühele poole jäi feodaaltsiv. ja teisele poole araabia tsiv. Frontera liikus alati põhjast lõunasse. Selle vallutuse käigus ei tekkinud ühtset Hispaaniat, vaid mitu erinevat kuningriiki(kristlikud). Kastiilia, Aragon. Suurem tagasivallutamine, murrang, toimus 11. saj. Suure osa sõjaväest moodustavad prantsuse päritolu palgasõdurid. 1096 - 1270 .a. - 8 ristisõda
see aitas tõenäoliselt kujundada arvukate erinevate rahvusliku ja keelelise algupäraga rahvusrühmade kokkukuuluvustunnet. (ometi pole pelk kuulumine teatud liturgilisse kogukonda piisav, et olla suureulatusliku sõjalise ekspansiooni ja ümberasumise mootoriks.) * ,,ladinlased" olid ühtlasi ka ,,frangid" . 9. sajandil I poolel tähendasid kristlik Lääs ja Frangi impeerium peaaegu sama ja muutusid peagi päris kattuvateks mõisteteks. Peale Briti saarte ja Astuuria kuningriigi ei tunnistanud niisama hästi kui kogu ladina kristlaskond ühtegi muud ülemvalitsejat peale Karl Suure ja tema poja. _"Frangi Euroopa", nagu me võime seda nimetada, maa-alad, mida valitsesid Karolingid, oli Lääne süda. * Kui frangi Euroopa sõdalased, kaupmehed, vaimulikud ja talupojad vallutasid ja koloniseerisid, viisid nad endaga kaasa oma usu. * Kui polnud Lääne-Euroopa sotsiaalset süsteemi, polnud ka tegemist osaga Kirikust. Näide
Pindalalt (504700 km2) teine riik Euroopas. Hispaania koosseisu kuulub 17 ajaloolist maakonda, mis rühmituvad 50 provintsiks, neist 3 asub saartel. 1983. a. viidi lõpule tsentraliseeritud riigi ümberkujundamine autonoomsetest maakondadest koosnevaks riigiks. Moodustati 17 autonoomset maakonda, millel on oma valitsus ja parlament; need on Kataloonia, Baskimaa, Galicia, Andaluusia, Valencia, Estremadura, Kanaari saared, Baleaari saared, Kastiilia, Leon, Kastiilia-La Mancha, Astuuria, Navarra, Murcia, Rioja, Aragon (Aragoonia), Kantaabria ja Madrid. Hispaania juhtimise all on ka Vahemere rannikul asuvad linnad Ceuta ja Melilla ning nende juurde kuuluvad Velez de la Gomera, Alhucemase ja Chafarinase saared. Rahvastik. Rahvaarv on 39,2 milj. Hispaanias elab koos üle kümne rahvuse. 75% on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Võõrsil elab üle 2,7 milj. Hispaanlase (Lääne-Euroopa maades ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas). 99% rahvastikust
(suurmaaomanikud, keda toetavad kirik ja sõjavägi) ja radikaliseerunud tööliskonna vahel. Rifkabiilide ülestõus Marokos. 1923. a. kindral Miguel Primo de Rivera sõjaväeline riigipööre, mis kujundatakse 1925. a. ümber tsiviilvalitsuseks. 1931. a. munitsipaalvalitsused, mille võidavad vabariiklased; Alfonso XIII lahkub riigist, loobumata õigusest troonile. Teine vabariik, mida toetavad liberaalne kodanlus ja sotsialistlikud töölised (Kataloonia, Baskimaa, Astuuria), saab 1931. a. lõpuks esindusdemokraatia. Riigi ja kiriku lahutamine. Unitaarriik, kuid Kataloonia ja Baskimaa saavad piirkondliku autonoomia. 1933. a. parempoolsete võit ja 1936 võidab Rahvarinne (vabariiklased, sotsialistid, kommunistid, sündikalistid). 1936-39 Hispaania kodusõda. Kindral Francisco Franco koos lähedaste kaasvõitlejatega alustavad sõjaväelist mässu, tuginedes monarhistidele ja katoliiklastele. Neid toetavad sõjaliselt Saksamaa, Itaalia, Portugal
Pärast lüüasaamist jäid paiseks, võtsid vastu ristiusu (samas on seda lahingut peetud ületähtsustatuks, sest selleks ajaks olid ungarlased juba alustanud paikseks jäämist, pealegi levis juba ristiusk). Esimene kuningas kroonitakse aastal 1000, seda loetakse Ungari riigi alguseks. Peamiseks tegevusalaks karjakasvatus, aga ka põlluharimine. Saratseenid Jõuavad 711 Pürenee poolsaarele, vallutavad kogu Hispaania (vabaks jäi vaid sueebidega asustatud loodeosa, kus kujunes välja Astuuria kuningriik, mis oli Hispaania riigi eelkäija ja reconquista lähtepunkt). Kujunesid välja iseseisvad emiraadid (Cordoba emiraat, muutus hiljem kalifaadiks). 732. a saavad Karl Martellilt Poitiers'i lahingus lüüa. Tõid olulisi mõjutusi Euroopa kultuuri (teadus, tehnika, arhitektuur). Hispaanias kujunes välja mauri kultuur. Sõdisid ka Bütsantsiga Vahemere saarte pärast, alistasid Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta. Jõudsid paiguti ka Lõuna-Euroopa rannikule. SAKSAMAA
3) 1217 preislaste vastase ristisõja bulla. Preisimaa ristisõda 1230-1283 Saksa Ordu valutas preislased. 4) ristisõjad Leeduga ja venelastega kestsid edutult keskaja lõpuni. Ristisõjad türklaste vastu: 15. sajand kuni 17 sajand: sakslased ja ungarlased kaitsesid Balkanit türklaste eest. Ka enne Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 korraldati edutu ristisõda türklaste vastu. Reconquista 718-1492. 710 araablased vallutasid Hispaania. 718 loodi kristlik Astuuria kuningriik, kust hakatakse Hispaaniat tagasi vallutama. 1008-1082 oli Hispaania muhameedlaste vahel kodusõdade ajajärk. 1031 hakkas kristlaste poolt aktiivne islamiriikide allutamine. 1085 Toledo hingamisteed. 1147 saab reconquista paavstilt ristisõja tunnustuse. 1154 Hispaania moslemite riigid liideti Almohaadide võimu alla. 1212 võit Navas de Tolosa lahingus saab Almohaadide võimule Hispaanias saatustikuks. 1236 kristlased vallutasid kõik moslemi riigid va. Granada. 1492 vallutati
metssead. Tardenoisien v Tardenois kultuuri nimi Põhja-Prantsusmaa koobasasulast. Levikuareaal: kogu Atlandi ookeani rannik, aga ka Tsehhi, Ungari, Rumeenia ja Venemaa osades. Elati valdavalt avaasulates kõrgematel liivastel kohtadel. Dateeringud põhinevad peamiselt esemete tüpoloogial. Eristatakse kolme etappi: varane, keskmine, hiline. Etappe eristatakse mikroliitide kuju ja suuruse muutumise põhjal. Hilismesoliitikumis Portugalis ja Hispaanias Astuuria kultuur. Ajaliselt vastab see Tardenois´ kultuuri kolmandale astmele. Nii koobas- kui ka avaasulad. Söödi palju tigusid ja austreid. Hiljem liitusid selle kultuuriga ka varased savinõud. Tööriistadeks kõõvitsad, luuriistad, terava otsaga kivid. Ida- ja Kesk-Euroopas on palju mõjutusi hilispaleoliitiliselt Swidry kultuurilt. 44 Nemunase (Neemeni) kultuur levis osas Leedust, Poolast, Loode-Venest. Palju Swidry kultuuri mõjusid
Soovitatakse Karl Suurel asi jätta, summutada. Pole mõtet Ganeloni hukka mõista. Ent alati on sõpru, kes ei lepi sellega. Toimub võitlus üks-ühe vastu: Rolandi sõber võitleb Ganeloni esindajaga. Jumal soosib Rolandi rüütlit, ta võidab. Seega on süüdi Ganelon ja ta tõmmatakse hobuste vahel lõhki. Nii võidutseb õiglus. Hispaania kangelaslaulud Toimub võitlus mauridega, kes vallutasid Hispaania endale, v.a. pisike Astuuria kuningriik põhjas. Seal alustati rekonkistat – maa vabastamist uskmatutest. Samm-sammu haaval see õnnestus. Temaatika: 1. võitlus mauride vastu 2. feodaaltülid 3. kohalik poliitiline võitlus „Laul minu Cidist“ – kõige tuntum. Võrreldes „Rolandi lauluga“ palju ajalootruum. 10 Ajalooline taust: Cid on päriselt elanud inimene, Rodrigo Diaz de Vivar, kes elas 11. sajandil
Kus varga nupp, seal nöörijupp! Kus suliliit, seal tuleriit! Tuhandeid muid teotusi hakkas sadama kui rahet. Hurjutusi, sajatusi, irvitusi ja kive tuli igast küljest. Quasimodo oli kurt, aga ta nägi kõike selgesti ja rahva viha avaldus samavõrra nägudel kui sõnades. Pealegi tegid kivihoobid irvituste mõtte igati selgeks. Algul hoidis ta end vaos. Aga vähehaaval lõdvenes ta kannatlikkus, mis piinameistri nuudi all kalgistunud oli, ja andis igale sääsepistele järele. Astuuria härg, kes pikadoori kallaletungimistest suurt väljagi ei tee, rae-vub kohe, kui koerad talle kallale tungivad või kui pistodad ta turja ärritavad. Esiti pööras Quasimodo aeglaselt oma ähvardava pilgu rahva poole. Kuid kinniseotud, nagu ta oli, ei suutnud ta pilgud eemale peletada neid kärbseid, kes ta haavu sõid. Siis aga liigutas ta ennast köidikuis ja ta vihased raputused panid vana häbipostiratta laudadel praksuma. Mõnitused ja hurjutused said sellest aina hoogu. 222
annaabi.ee 
