SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Kursuse projekti eesmärgiks oli tutvustada tudengitele mullatöödega kaasnevaid põhimõtteid ja erinevaid töökäike alates 0- tsükli töödest. Projekt on koostatud õppeaine ,,hoone osad" jooniste järgi, mille kohta joonised ja mahuarvutused on autor ise koostanud ja vajalikud arvutused välja arvutanud. Töö on koostatud lektor Ramjala kursusetöö näidise järgi ning vastavasse vormistusesse viidud Tallinna Tehnikakõrgkooli kirjalike tööde vormistamise juhendi abil. Lisades on välja toodud AutCAD 2007'ga tehtud joonised väljakaeve mahu, vundamendi sügavuse, kaevamis skeem, taldmike- ja vundamendiplokkide paigaldus skeemi, objektil materjalide ladustamise ning objektil transpordimasinate liikumis skeem. 2. HOONE OSADES HARJUTUSTÖÖ LÜHIKIRJELDUS Õppeaines Hoone osad oli ülesandeks joonestada lähteülesande põhjal 11 joonist (konstruktiivne skeem, I korruse plaan, vundamendi lõiked ja plokkide laotused, seinade lõiked, ...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Vello Lääts Kursustöö ülesanne nr. 2 Kursusetöö õppeaines ,,Tõste- ja edastusmasinad" TE.0255 Tootmistehnika eriala TA MAG II Üliõpilane: "....." ................. 2012. a ......................................................... Vello Lääts Juhendaja: "....." .................. 2012. a ......................................................... lektor Eino Aarend Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................
KODUTÖÖ NR. 1 Võrumaa Kutsehariduskeskus Elektrotehnika Ando Kaupmees Sisukord 1. Lähteülesanne ...............................................................................................................2 2. Töö käik.........................................................................................................................3 2.1. Takistuste arvutamine.............................................................................................3 2.2. Pinge arvutamine....................................................................................................9 2.3. Voolutugevuse arvutamine...................................................................................12 2.4. Võimsuse arvutamine...........................................................................................16 3. Kodutöö nr. 1 kokkuvõte...................................................
Tallinna Tehnikaülikool Energeetikateaduskond Mäeinstituut Puur- ja lõhketööde projekteerimine lubjakivikarjäärides väikelaenguaukudega Juhendaja: *** Üliõpilane: *** AAGB41 Puur- ja lõhketööde projekteerimine lubjakivikarjäärides väikelaenguaukudega 2010 TTÜ Mäeinstituut 2 *** AAGB41 Puur- ja lõhketööde projekteerimine lubjakivikarjäärides väikelaenguaukudega Sisukord 1.Projekti andmed........................................................................................................................4 2.Laengute arvutus.......................................................................................................................4 2.1Suhteline laengutevaheline kaugus..........................
25. Transistori töötamise põhimõte ja liigid. Selgitav joonis. Skeemitähised 26. Väljatransistori töötamise põhimõte ja liigid.SAMA TEEMA^^^. 27. Eri liiki võimendusastmete skeeme. 28. ühise baasiga võimendusastme skeem, töötamise põhimõte ja omadused. Mis on alfa? 29.Ühise emitteriga võimendusastme skeem, töötamise põhimõte ja omadused. Mis on Beeta? 30. Emitterjärgija skeem, töötamise põhimõte ja omadused. 31. Vaakumdioodi töötamise põhimõte ja tingmärk. Võrdlemine pooljuhtdioodiga 32. Vaakum-fotoelement. Ehitus ja tööpõhimõte 33.Elektronkordisti ja fotoleketronide kordisti ehitus ja töötamise põhimõte. 34. Thevenini teoreem. Sõnastus ja seletus. 35.Mis on võimendusastme sisend ja väljundtakistus? Seletus thevenini teoreemi abil. 36.Kuidas lülitada mõõduriistu võimendi omaduste mõõtmiseks? Joonestage skeemid. 37.Arvutada pingejaguri sisend ja väljundtakistus. 38.Arvutada Zener-dioodiga pingestabilisaator. 39.Ühise emitteriga pingevõim...
Merilyn Tohv ISTU ARVUTUS KODUNE TÖÖ NR. 1 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI 21 Juhendaja: dotsent: Karl Raba Esitamiskuupäe v: Allkiri: Tallinn 2015 SISUKORD KODUNE TÖÖ NR. 1 - ISTU ARVUTUS JA SKEMAATILINE KUJUTAMINE 2.1 Lähteülesanne............................................................................................ 2.2 Lähteandmed: lähtevariant nr. 11.............................................................. 2.3 Arvutuskäik................................................................................................. 2.4 Kokkuvõte................................................................................................... 2.5 Järeldused...........................
õppeaines: ELEKTROTEHNIKA Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2010 SISUJUHT 2 OTEHNIKA PÕHISUURUSTE VAHELISED SEOSED Elektrotehnika põhisuurused: · pinge - suurus, mis iseloomustab elektrivälja · voolutugevus juhi ristlõiget läbinud elektrihulk ühes sekundis · takistus elektriahelale või selle osale rakenda- 3 tud pinge ja seda elektriahelat või ahela osa läbiva voolutugevuse suhe · võimsus elektriahelas tehtav töö ühes sekundis 4 TAKISTITE VÄRVIKOODID Püsitakistitele on määratud E-sarja standardväärtused: 10; 12; 15; 18; 22; 27; 33; 39; 47; 56; 68 ja 82 kokku 12 takistuse väärtust. Kõik muud takistuste väärtused saadakse standardväärtuste koma koha muutmisega. 5 PRAKTILINE TÖÖ 1: ARVUTUS...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Nimi: Karen Ofljan Töö nr: FK8 ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUK MÄÄRAMINE Skeem: ei ole aterjaliteaduse Instituut Õpperühm: YAGB 41 Töö teostamise kuupäev: 20.02.2016 KTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Skeem: ei ole Töö ülesanne ja töövahendid Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H20. Bürett, pipetid, 100 või 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletav kolb, kaaluklaas. Töö käik e Panin kaaluklaasi sisse 5 ml 3N HCl lahust, seejäärel 4 ml etüülatsetaadi ja 1 ml vett. Kaalusin enne iga aine juurde lisamist. Tiitrisin 0,506 M NaOH lahusega, et pärast määrata vee sisaldust HCl lahuses. Pärast seda valmistasin sama lahuse kahes...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatjuhtimissüsteemid, ISS0021 Labor nr. 1 Antenni mudel Rain Jõearu 040737 IASB Tallinn 2008 1. Mudeli lähteandmed [X1]- antenni nurk [rad] '[X2] - antenni nurga muutumise kiirus J - kõikide keerlevate osade inertsmoment [kg*m2] J = 20 Bs - igasuguste sumbumiste summaarne koefitsient [kg*m2/s] Bs = 16 M - mootori poolt arendatav moment [kg*m2/s2], M = k*U(t) Md - tuule häiringu moment [kg*m2/s2] e olekuhäiring Xh U(t) - mootori sisendpinge [V] A = 0 1.0000 - olekumaatriks 0 -0.4000 B=0 - sisendmaatriks 0.1945 C - väljundmaatriks D - otsesidemaatriks G - häiri...
Laboratoorne töö nr 1: "Projekteeritud võrgu täpsuse arvutus" 1.1 Algandmed S=500 m =206 265'' 1.2 Arvutused Tabel 1.. Arvutuste tulemused Joonte arv Käigu Põikinihe Käikude Käikude Käigu nr pikkus arv. krv kaalud 3 300000 19,4424 0,0514 3 300000 19,4424 0,0514 2 200000 4,3876 0,1125 1.3 Tehetekäigud 1) Käigu pikkuste arvutamine; : a) ; b) ; c) . 2) Põikinihete arvutamine; a) ; b) ; c) . 3) Käikude arvutatud krv-d ; a) b) c) 4) Käikude kaalude arvutamine a) ; b) ; c) 5) Sõlmpunkti a kaalutud keskmise asendi krv arvutamine ( a) 6) Käikude süsteemi kõige nõrgema punkti asendi oodatav krv a) ; b) c) d) e) . 1.4 Käikude skeem Joonis..4.1. Käikude ...
Anton Adoson ISTUARVUTUS KODUNE TÖÖ NR. 02 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Karl Raba Esitamiskuupä 2015-09-22 ev: Allkiri: Tallinn 2015 KODUNE TÖÖ NR. 2 - ISTU ARVUTUS 2.1 Lähte ülesanne Leida lähteandmetega [2.1] määratud istu tolerantsid, teha istude arvutus kujutada ist skemaatiliselt, sobivas mõõtkavas ja anda istu kompleksne tähis, mis koostejoonisele Ava Võll Nimetus Tähis Suurus Tähis Suurus (mm) (mm) 1. Nimimõõde ...
PNEUMOTRANSPORDISÜSTEEMI ARVUTUS 1. ÕHUVOOLU PARAMEETRID 1. Clapeyroni võrrand (kirjeldab ideaalseid gaase): p ñ= , R universaalne gaasikonstant R=286,7 Jkg-1K-1 RT 2. Normaaltingimustel (T=293 K, p=0,101 MPa, suhteline niiskus = 0,5 ) on õhu tihedus kg N s = 1,2 3 , dünaamilise viskoossus µ = 17,95 10 -6 , kinemaatilise viskoossus m m2 m2 µ = 14,9 10 - 6 ( = ) s 3. Õhu niiskuse mõju tema tihedusele võib jätta arvestamata. Õhuvoolu kirjeldatakse - õhu liikumise keskmise kiirusega vkeskm (m/s) - õhu mahukulu Q=Fvkeskm (m3/s), kus F toru ristlõige , ...
2.1 Lähteülesanne: Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? 2.2 Lähtevariant: + 0,025 Ø32 ( ) 0 + 0,008 −0,008 2.3 Lahenduskäik: + 0,025 H7 Ø32 js 6 ( ) 0 + 0,008 −0,008 Võlli ja ava piirhälbed võtsin tabelist [1.2] ja [1.3] Tabel 2.1 Istu läbimõõt 32 mm toleratsioonide H7/js6 arvutus. Ava ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: KAKB JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. ...
2. Ülesanne – laagriistu arvutus ja tolereerimine Andmed ja istu valik: Teada on, et laagriist on konstrueeritud veorattale keskmistel pöörlemiskiirustel ning välisvõru on läbimõõduga Dnom=58mm ja sisevõru läbimõõduga dnom=45mm. Auto veoratta puhul on oluline, et pöörlev võru ehk antud juhul sisevõru saaks istatud võllile pinguga. Välisvõru peab olema istatud vabamalt ning võib olla kas lõtkuga või siirdeist. Võttes arvesse eelnevat ja seda, et veoratas pöörleb keskmistel kiirustel valisin sisevõru puhul istudeks ᴓ 45 L0/m5 ja välisvõru puhul ᴓ 58 JS7/l0. Kuna veerelaagrite korral sisevõru tolerantsitsoon võetakse hälvetega 0 ja - ning võlli tolerantsitsoon avasüsteemis siis saan m5 istuga pingistu. Välisvõru puhul moodustub siirdeist, mis on istatud vabamalt kui sisevõru. Arvutused Dnom 58mm dnom 45mm Välisvõru Ø58 JS7/l0 ESvv 0.015mm EIvv 0.015mm esvv 0mm eivv 0.013mm ULSH.vv Dnom ESvv 58.015...
RASKUSKIIRENDUS LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: Füüsika I Ehitusteaduskond Teedeehitus Õpperühm: KTEI11 Tallinn 2010 Laboritöö aruanne 1. Töö ülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. 2. Töö vahendid Pendel, sekundimõõtja, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised. Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Selle laboritöö käigus arvutatakse just matemaatilist pendlit, mille arvutamise valemiks on . Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral, kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks. Matematelise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (vt joonis 1). ...
2. ALALISVOOLU ELEKTRIAHELAD Kodused ülesanded Jaan Järvik 2015 KODUÜLESANDED ARVUTIS Dotsent Heljut Kalda koostatud E-kursus Kursus asub HITSA serveris: www.moodle.hitsa.ee Seal TTÜ Energeetikateaduskond Elektrotehnika instituut AME 3130 Elektrotehnika 2016 Parool: elektron. Kolm ülesannet. Iga ühel on ka alaülesanded Täpsem juhend on lisas DOC failina KODUÜLESANNE 1 Olgu joonisel kujutatud ahelal ideaalne toiteallikas, mille sisepinge võrdub allika väljundpinge (allikapinge) väärtusega UA = U ning olgu UA = 10 V. Mitmest jadalülituses olevast üheoomilisest takistist R = 1 peab koosnema ahel, et vool ahelas oleks 2 A? Joonistage ahela elektriskeem ja tähistage kõik potentsiaalilangud ja nende väärtused. Lahendage sama ülesanne kui takistite väärtuseks on R = 2,5 . KODUÜLESANNE 2 Olgu joonisel kujutatud ahelas kadudeta allika sisepinge...
Puurpingid Puurpink on metallitöötluspink avade puurimise, nende avardamiseks, hõõritsemiseks, keermepuuriga keermestamiseks ja süvistamiseks. Nad võimaldavad puurida avasid läbimõõduga kuni 100mm, rõngaspuuridega isegi suuremaid. Puurpingid liigitatakse: universaalpingid; püstpingid; radiaalpingid; eripingid. Puurimine Ülepuurimine Avardamine Hõõritsemine Puurpingid võib jagada kahte rühma: püstpuurpingid – ettenähtud avade puurimiseks ja keermestamiseks kergetesse detailidesse, mida on kerge töölaual liigutada. See koosneb rõhtsast töölauast ja spindlist, millesse kinnitatakse lõikeriist. Spindlile antakse püstsihiline ettenihe. radiaalpuurpingid – kasutatakse keskmiste ja suurte detailide töötlemiseks. Nendel on võimalik silinderhülssi pöörata ja nikutada spindlikasti radiaalselt mööda konsooli. Avasid läbimõõduga kuni 12mm puuritakse lauapuurpinkidel. ...
Kasumiaruanne (skeem 1) (Eurodes) Tulemus Arvutus Müügitulu 780000 260*3000 Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjalid, teenused 390000 780000/2 Mitmesugused tegevuskulud 30700 1600*12+9000+2500 Tööjõu kulud Palgakulu 100800 12*700*12 Sotsiaalmaksud 33% 33264 100800*0,33 Pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus 60000 30% 200000-st Muud ärikulud 30700 1600*12+9000+2500 Ärikasum (-kahjum) 165236 Finantstulud ja –kulud Finantstulud ja –kulud investeeringuilt tütarettevõtetesse Finantstulud ja –kulud investeeringuilt sidusettevõtetesse ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Õppeaine KAT3182 Keemiatehnika alused -- projekt SOOJUSVAHETUSSEADME EELPROJEKT Üliõpilane: Laura Freivald Juhendaja: Inna Kamenev Kood: 142642KATB Esitatud: 10.05.2017 Tallinn 2017 Sisukor Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Tehnoloogiline osa......................................................................................................................5 Tehnoloogiline skeem ja selle kirjeldus..................................................................................5 Soojusvaheti skeem ja selle iseloomustus...............................................................................5 Soojusvaheti mate...
1) Raami skeem mõõtmete ja koormustega: g = 8 kN/m g a k I1 b I1 c 1,2 F = 30 kN m 3 I2 I2 I2 1,8 f e d 1 6 6 1 I1=3I2 2) Geom...
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: A-0 Keerukama Keevisliite Arvutus B-5 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: - MAHB32 .......A.Sivitski.............. - ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 2011 dets TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 3 KEERUKAMA KEEVISLIITE ARVUTUS K...
Laadimis-lossimismasinad. Kordamisküsimused. 1. Otstarve ja liigitus. Laadimis-lossimismasinaid kasut mitmesuguste materjalide, seadmete, detailide jne laadimiseks transpordivahenditele ja nende lossimiseks transpordivahenditelt, samuti ka eelnimetatud objektide ümberpaigutamiseks ruumis vastavalt tehnoloogilistele vajadustele. Liigitatakse: 1. Tööprotsessi iseloomult: a) tsüklilise b) pideva tööprotsessiga 2. Käiguosa tüübilt a) rataskäiguosal – täiskummrehviga, pneumorehviga, kombineeritud rehviga b) roomikkäiguosal 3. Raami tüübilt a) jäiga raamiga või kõigi juhitavate ratastega b) šarniir-liigendraamiga c) jäiga raamiga ja liugjuhtimisega 4. Tööseadme tüübilt a) universaal-laadurid b) kopplaadurid c) harklaadurid d) haarats-laadurid 5. Jõuseadmelt a) sisepõlemismootoriga b) elektrimootoriga c) kombineeritud 6. Gabariitidelt ja massilt a) minilaadurid b) normaalmõõtmetega laadurid. 2. Rataslaadurite liigitus. Rataslaadureid toodetaks...
Nimi PRAKTIKUMIDE ARUANNE Õppeaines: Üldgeodeesia Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1. Praktikum NIVELLIIR Laialt kasutust on leidnud kompensaatoriga nivelliirid. Kompenssaator on spetsiaalne seade, mille abil viseerimiskiir võtab automaatselt horisontaalse asendi. Joonis 1. Nivelliir 1. Objektiiv 6. Kate, mille all on niitristi verti- kaalsuunaline justeerimiskruvi 2. Prismasüsteem ümarvesiloodi mulli asendi jälgimiseks 7. Fokuseerimiskruvi 3. Sihik 8. Instrumendi pe...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliopilane: Martti Toim Teostatud: Õpperuhm: AAAB11 Kaitstud: Too nr: 11 OT allkiri Elastsusmoodul Töö eesmark: Tutvumine Hooke´I Töövahendid: Uuritav traat, seadis traadi seadusega ja traadi pikenemise määramise elastsusmooduli määramine määramiseks, kruvik, venitamisel mõõtejoonlaud. Skeem Töö teoreetilised alused Jõu mõjul muutuvadkeha mõõtmed ja kuju, keha deformeerub. Kui pärast jõu mõju lakkamist keha taastab oma esialgsed mõõtmed ja kuju, siis nim. deformatsiooni elastsuseks. Deformatsioone võib olla mitmeid: venitus, surve, nihe jne. Deformatsiooni suurust iseloomustatakse keha mõõtme suuruse x ja esialgse mõõtme x suhtega (=x/x). näitab...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05...
MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 3 PÕLEMISGAASI KOOSTISE ANALÜÜS Fyrite Pro GAASIANALÜSAATORIGA Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Töö tehtud: 31.08.2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Antud praktikumi eesmärgiks on tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. Kasutades sama andurit, määrata CO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis. Pärast katsete lõppu arvutada liigõhutegur põlemisgaasis. Põlemisgaasina oli kasutusel maagaas. 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Katseteks kasutati Fyrite Pro gaasianalüsaatorit, mis on elektrokeemiline gaasianalüsaator, selle juurde kuulub ka gaasi proovivõtuse...
MÕÕGA SOONEVALTS MHX0020 Põhiõppe projekt Üliõpilane: Ove Hillep Kood: 072974 Juhendaja: Priit Põdra ja Maido Ajaots Tallinn 2009 Sisukord 1. Eessõna.............................................................................................................................................3 2. Sissejuhatus......................................................................................................................................3 3. Väikevaltsid ja valtsimine................................................................................................................4 4. Kinemaatiline skeem........................................................................................................................5 6. Arvutused..............................
Mehhanosüsteemide komponentide õppetool Kodutöö nr 4 õppeaines TUGEVUSÕPETUS II (MHE0012) Variant Töö nimetus A B Tala paindesiirete arvutus universaalvõrranditega 6 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- Ühtlane ja joonkoormusega. Dimensioneerida tala ja joonkoormus arvutada läbipaine v ja pöördenurk tala vabas otsas ning suurim läbipaine vm...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 24 OT allkiri: Gaaside erisoojuste suhe Töö eesmärk: Õhu erisoojuste suhte Töövahendid: Clement'i- määramine Clement'i Desormes'i Desormes'i riist, ajamõõtja. meetodil. Skeem Õhu erisoojuste suhte määramine KATSE NR h1 , mm h2 , mm h1 - h2 , mm 1 146 39 107 1,364 2 171 38 133 1,286 3 181 48 133 1,361 4 168 44 124 1,355 5 157 39 118 1,331 1,364 ...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 18-19 Galvaanielemendi elektromootorjõu ja lahustuvuskorrutise määramine .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri FK laboratoorne töö 18-19 GALVAANIELEMENDI ELEKTROMOTOORJÕU JA LAHUSTUVUSKORRUTISE MÄÄRAMINE Töö ülesanne. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse selle elektromotoorjõud. Seejärel mõõdetakse kummagi elektroodi potentsiaalid standardse võrdluselektroodi (kas kalomel- või hõbe-hõbekloriidelektroodi) suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti võrrandi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Töö teises osas valmist...
7. Kordamisküsimused. Kivimaterjalide purustus-, sorteerimis- ja rikastusseadmed. 1. Kivimaterjali töötlemise protsessid lähtuvalt lõpptulemusest, purustusaste, arvutused. Kivimaterjali töötlemise lõpptulemusest lähtuvalt eristatakse kahte protsessi: a) purustamine, mille lõpp-produktiks on erinevate terasuurustega killustik b) jahvatamine, mille lõpp-produktiks on erinevate osakeste mõõtmetega mineraalne pulber (teatud ka kui filler). Mõlemad protsessid jaotuvad veel lähtematerjali tera keskmise mõõdu ja produkti tera keskmise mõõdu suhte alusel, mida purustusastmeks kutsutakse ja arvutatakse seosega: C=Dk/dk, kus Dk-lähtematerjali tera keskmine mõõt ja dk-produkti tera keskmine mõõt. Lähtematerjali terade keskmine mõõt määratakse kas või kus a,b,c on materjali tüki mõõtmed kolmes ristsuunas – pikkus, laius, paksus. Kui tegemist on väikesetükilise segumaterjaliga või töötlemise produktiga tuleb tera keskmine ...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 18fk Töö pealkiri: GALVAANIELEMENDI ELEKTROMOTOORJÕU JA ELEKTROODIPOTENTSIAALIDE MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm:KATB-41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev:12/02/1 4 Joonis 17. Elektromotoorjõu mõõtmise skeem Töö ülesanne. Töös valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse selle elektromotoorjõudu. Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi - kas kalomel- või hõbe- hõbekloriidelektroodi suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Katse käik. Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse galvaanielement. Selleks valatakse elektroodinõudesse ~30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, kuhu ...
Aktiivtakistuse mõõtmine Ülekandetegurid Voltmeetri ülekandetegur SKEEM 0,05 Ampermeeteri ülekandetegur 0,001 A Mõõteaparaatidelt loetud näidud V U I R 15 35 20,5 30,5 71 20,5 45 105 20,5 61 142 20,5 Tegelikud mõõtmistulemused U I R 0,750 0,035 20,5 1,525 0,071 20,5 2,250 0,105 20,5 3,050 0,142 20,5 Arvutuslikud tulemused Aktiivtakistused Volt-ampermeetriga mõõdetud R, takistuste aritmeetiline keskmine 21,429 21,454 21,479 Te...
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr: 18 Kaitstud: GALVAANIELEMENDI ELEKTROMOTOORJÕU JA ELEKTROODIPOTENTSIAALIDE MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Töös valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse selle elektromotoorjõudu. Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi (hõbe-hõbekloriidelektroodi) suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Töö käik: Valmistasin ette galvaanielemendi (Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu), selleks lahjendasin vastavaid lahuseid(0,1M) nõutud kontsentratsioonideni (0,05M), ühendasin keeduklaasid soolasildadega, asetasin sisse metallielektroodid ning võtsin voltmeetrist näidud esialgsele galvaanielemendile ning kummagi poole näid...
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr: 15 Kaitstud: ELEKTRIJUHTIVUSE MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste eri- ja ekvivalentjuhtivus real kontsentratsioonidel, milleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja -konstant. Töö käik: Esiteks loputasin elektroodi KCl lahusega ning seejärel täitsin nõu nii, et elektrood oleks lahuses. Asetasin elektroodi termostaati 25°C juurde ning märkisin üles vahelduvvoolusilla näidu. Seejärel täitsin nõu uuesti KCl lahusega ning märkisin üles teise näidu. Valmistasin 0,4...
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr: 18 Kaitstud: GALVAANIELEMENDI ELEKTROMOTOORJÕU JA ELEKTROODIPOTENTSIAALIDE MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Töös valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse selle elektromotoorjõudu. Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi (hõbe-hõbekloriidelektroodi) suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Töö käik: Valmistasin ette galvaanielemendi (Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu), selleks lahjendasin vastavaid lahuseid(0,1M) nõutud kontsentratsioonideni (0,05M), ühendasin keeduklaasid soolasildadega, asetasin sisse metallielektroodid ning võtsin voltmeetrist näidud esialgsele galvaanielemendile ning kummagi poole näid...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: Kert Kerem KOOD: 082657 JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 600 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimeg...
2) Tõsteseadmete liigitus: * tungrauad, * peavad tõsteseadmed taluma küllalt suurt tormi. sepistamise teel. Valuterast võib kasutada vaid siis, kui 35) Puistelasti haarajad: Tsüklilise polüspastid, * vintsid, * talid (telpid). Tuule põhjustatud koormus F tuul=piAi, kus Ai konks on kadudefektide avastamiseks läbi valgustatud. toimega TTS võimaldavad tõsta puistlasti 3) Kraanade liigitus: * pöördkraana, * konstruktsioonielemendi pindala, pi tuule Suure süsiniksisaldusega terast ja termotöötlust ei (liiv, kivisüsi jne) portsjonide kaupa. Selleks sildkraana, * pukk-kraana, * poolpukk-kraana, * surve seadme elemendile (nool, mast, kasutata sellepärast, et konks peab säilitama piisava kasutatakse erinevaid mahuteid. Lihtsaimaks kaabelkraana, * virnasti...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika Instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika KEMOSORPTSIOON Üliõpilased: Õppejõud: Tallinn 2014 Töö ülesanne Töö eesmärk on absorptsiooni kiirenemise teguri määramine hapniku absorptsioonil õhust naatriumsulfiti lahusesse katalüsaatori juuresolekul (kemosorptsioon). Pärast kogu sulfiti reageerimist lahustunud hapnikuga järgneb tekkinud naatriumsulfaadi lahuse edasine küllastumine hapnikuga (füüsikaline absorptsioon). Katseseadme skeem 5 6 w MODE ~230 V 10 50 2000 ...
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine.................
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine.................
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: 19.02.2014 Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr: F18 Kaitstud: GALVAANIELEMENDI ELEKTROMOTOORJÕU JA ELEKTROODIPOTENTSIAALIDE MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Töös valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse selle elektromotoorjõudu. Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi (hõbe-hõbekloriidelektroodi) suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Töö käik: Valmistasin ette galvaanielemendi (Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu), selleks lahjendasin vastavaid lahuseid(0,1M) nõutud kontsentratsioonideni (0,05M), ühendasin keeduklaasid soolasildadega, asetasin sisse metallielektroodid ning võtsin voltmeetrist näidud esialgsele galvaanielemendile...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? Kursusetöö Õppeaines „Standardiseerimise põhikursus“ TE.0012 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane “.....“ ...................... 2014.a ....................................... ? Juhendaja “.....“ ..................... 2014.a ....................................... Lemmik Käis Tartu 2014 1. Ülesanne - siledate silindriliste detailide istud Ülesande tingimuste kohaselt on teada standardsed istud: Põhiava JS6, mille läbimõõt on 122,62mm. Liite moodustunud ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika KEMOSORPTSIOON Rühm: Üliõpilased: Õppejõud: Natalja Savest Enn Tali Tallinn 2010 Töö ülesanne Töö eesmärk on absorptsiooni kiirenemise teguri määramine hapniku absorptsioonil õhust naatriumsulfiti lahusesse katalüsaatori juuresolekul (kemosorptsioon). Pärast kogu sulfiti reageerimist lahustunud hapnikuga järgneb tekkinud naatriumsulfaadi lahuse edasine küllastumine hapnikuga (füüsikaline absorptsioon). Katseseadme skeem 5 6 w M...
Tugevusõpetuse alused Praktikum II Paindekatse terastalaga Töö eesmärk: Käesoleva laboratoorse töö eesmärk on terastala koormamisel tekkivate siirdete ja pingete võrdlemine arvutuslike väärtustega. Kasutatavad seadmed: Katsemasin Losenhausen 1923 Juhtimistarkvara CatmanEasy Kasutatavad katsematerjalid: Terastala (I-profiil) Katse metoodika: Terastala hakatakse koormama ning tarkvara ja katsemasina näitude põhjal määratakse siirded ja pinged. Saadud tulemusi võrreldatakse terastala arvutuslike tulemustega. Joonis 1 Katseandmete skeem Joonis nr. 1 Katseandmete skeem Moonete aegrida 400 300 270.48 200 202.8 ...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 15 Töö pealkiri Galvaanielemendi elektromotoorjõu ja elektroodipotentsiaalide määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 06.04.2010 Joonis Elektromotoorjõu mõõtmise skeem TÖÖ ÜLESANNE Töös valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse selle elektromotoorjõudu. Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi - kas kalomel- või hõbe- hõbekloriidelektroodi suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. KATSE KÄIK Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse galvaanielement. Selleks valatakse elektroodinõudesse ~30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, kuhu paigutatakse eelnevalt liivapaber...
HELI KIIRUS LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: Füüsika I Ehitusteaduskond Teedeehitus Õpperühm: KTEI11 Tallinn 2010 Laboritöö aruanne 1. Töö ülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töö vahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised. Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub lainepikkuse ja sageduse korrutisele. Heli kiirus gaasilises keskkonnas sõltub gaasi isobaarilise ja iskoorilise moolsoojusese suhtest, universaalses gaasi konstantast, absoluutsest temperatuurist ja gaasi moolmassist. Seega kui heli kiirus antud gaasis on määratud, saab arvutada ka heli kiirust erinevate temperatuuride juures. Hääle lainepikkuse määramiseks kasutatakse faasinihke meetodit ja heligeneraatorit (vt joonis 1). Joonis 1. Heligeneraatori skeem Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinus...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut ALAJAAMAD II AEK3025 5,0 AP 6 4-1-1 E K (eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud") TALLINN Loengukursus AEK 3025 ii Rein Oidram _____________________________________________________________________ 2009 ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram _____________________________________________________________________ SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga 2.1. Alajaama põhitüübid ja seadmete üldiseloomustus 2.2. Alajaamade talitlustingimused 2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga. 3. Alajaama põhiseadmed ...
annaabi.ee 
