Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Defmeetodi kodutöö - aine Ehitusmehaanika II (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
1) Raami skeem mõõtmete ja koormustega: 
g = 8 kN/m
g
a
k
I
b
I
c
1
1
,2
F = 30 kN
1
m
3
I2
I2
I2
,8
1
f
e
d
1
6
6
1
 
I1=3I2 
 
2) Geomeetrilise määramatuse aste: 
 
n*=s3+2s-v-t=2+2·4-5-2=3 
 
3) Geomeetriliselt määratud põhiskeem: 
 
Varraste  suhtelised jäikused:  
 
Baasvardaks b-e: 
EI
EI
i


1kNm  
 
=> EI = 3 kNm2 
be
l
3
be
3EI
33
33
3
i


1,5kNm   
1,5kNm   i
 1kNm  
ba


l
6
b c
6
a f
3
ba
3
3
i


 0,9487 kNm  
cd
2
2
1  3
10
 
g = 8 kN/m
a
i=1,5
b
i=1,5
c
1,94
F = 30 kN
3
i=1
i=0,9487
i=1
1,8
f
e
d
1
6
6
1
 

 
4) Varrasahela  siirete  skeem: 
Baasvarda pööre ϑbe,1=ψ1=1 
 
 

 
lbo=6·3/1=18m 
lbeϑbe,1= -lbo·ϑbc,1 
l
 

be
be,1
3 1
1
 
 
    
bc,1
1
l
18
6
bo
-lcoϑbc,1=lcdϑcd,1 
2
2
l
 


co
bc,1
1/ 6
6
18
 

1   
  1 
  0  
cd ,1
af ,1
be,1
ab,1
2
2
l

cd
3
1
5) Deformatsioonimeetodi kanooniline võrrandisüsteem (mitte arvuline): 
       0
aa
a
ab
b
1
a
1
ap

       0  
ba
a
bb
b
1
b
1
bp
       0
 1a a
1b
b
11
1
p
 
 

 
6) Kanoonilise võrrandisüsteemi tundmatute  kordajate  ja vabaliikme arvutus: 
a
b
1
3i
2i
bc
ab
4ibe
4iab
mb
2ibe
4iab
3iaf
2iab
ma
3i
3i
af
bc
bc,1
6ibe
m1
6ibe
3icd
Mab,p
Mag,p
Mbe,p
Mp
Meb,p
 
 

 
Tundmatud kordajad:  
 4 3i
 41,5 31 9kNm 
aa
ab
af
 3 4 ( )  3 1
 ,5 4(1,51) 14,5kNm  
bb
bc
ab
be
  2 21,5  3kNm  
ab
ba
ab
  3  311  3kNm  
1
a
1a
af
af
1
  3
 6  3
 1,5  611 5,25kNm  
1
b
1b
bc
bc,1
be
be,1
6
2
2
2
2
2
 3(
    ) 12  3(0,9487 11,5( 1
 / 6) ) 12 1
 1
 17,9711kNm
11
cd
cd ,1
af
af ,1
bc
bc,1
be
be,1
 
Vabaliikmed: 
2
pl
1
2
M
 
 
86  2
 4kNm  
M
 24
 kNm  
bap
12
12
abp
2

2
1,8 
1,2 
M
 3
 01,2
 1
 2,96kNm  
M
 301,8
 8,64kNm  
 
bep




 3 
ebp
 3 
M
 8
 10,5  4
 kNm 
ag p
 (M
 M
 )  (8,64 12,96 301,8) 1
  5
 8,32kNm  
p
ebp
bep
be,1
be,1
 24  4  20 kNm
ap
 2
 4 12,96  3
 6,96 kNm
 
bp
 (8, 64 12,96  30 1,8) 1  5
 8,32 kNm
p
7) Kanooniline võrrandisüsteem, selle  lahend  ja kontroll: 
9
   3  3  20  0
a
b
1
3
  14,5  5,25  36,96  0
 
a
b
1
3 5,25 17,9711 58,32  0
 a
b
1
Lahend: 
ϕa=-4,048 
ϕb=2,2 
ψ1=3,278 
9
 ( 4
 ,048)  32,2  33,278  20  0
 ,002  0
OK

Kontroll: 
3
 ( 4
 ,048) 14,52,2  5,253,278 36,96  0,0055  0
OK  
3( 4
 ,048)  5,252,2 17,97113,278  58,32  0
OK

8) Kinnitusmomentide arvutus: 
Sõlmes b liituvad  vardad
M
 M
 4  2  0  2
 4  41,52,2  21,5( 4
 ,048)  2
 2,944 kNm  
ba
bap
ab
b
ab
a
M
 M
 4  6   1
 2,96  4 1
 2,2  6 1
 1
 3,278 15,508kNm  
be
bep
be
b
be
be,1
1

 
1
M
M
3
3







 0  31,52,2  31,5 
3,278  7,4415kNm  
bc
bcp
bc
b
bc
bc,1
1


 6 
Kontroll sõlmes b: -22,944+15,508+7,4415=0,0055 
OK 
 
Sõlmes a liituvad vardad: 
 
M
 M
 2  4  24  21,52,2  4 1
 ,5( 4
 ,048)  6,312 kNm  
ab
abp
ab
b
ab
a
M
 M
 3  3   0  31( 4
 ,048)  3 1
 1
 3,278  2
 ,31kNm  
af
af p
af
a
af
af ,1
1
M
 8
 10,5  4
 kNm  
ad
Kontroll sõlmes a: 6,312-2,31-4=0,002 
 
 
OK 
 
 M
 2  6   8,64  212,2  6113,278  32,708kNm  
e
ebp
be
b
be
be,1
1
 3   3 0,9487 13, 278  9,3295 kNm  
d
cd
cd ,1
1
2
8 6

 6,3130,5  22,9440,5  21,3175kNm  
k
8
 30 0, 61, 2 15,508 0, 6  32, 708 0, 4  17,8216 kNm  
m
 
9) Kinemaatiline kontroll: 
n=3·2-2=4 
 
X3
X
X
1
2
X
X1
3
X2
X4
 

 
1
m1
1
1
1
m2
7/6
1
1
m3
1
m4
1
1
 
22,944
6,312
7,4415
4
15,508
2,31
16,6648
Mep
17,8216
7,4432
21,3175
32,708
9,3295
 
Varraste redutseeritud pikkused: EI2=EI0 
EI1=3EI0 
l’be=3 m 
l’cd=3,1623 m  
l’af=3 m  
l’ab=6·1/3=2 m 
l’bc=6·1/3=2 m  
 
2
1, 2
EI  
(40,5 21,3175 122,944) 
(115,508  416,6648 1
 1 1
 7,8216) 
0
1
6
6
   
1,8

( 1
 17,8216  47,44321 32,7081)  0
 ,03624
OK
6

 
2
1, 2
EI     (1 7, 4415  4  7, 4415 / 2  0,5) 
(115,508  416,664831/ 30  32 / 3017,8216) 
0
2
6
6
1,8

(32 / 3017,8216  47,443267 / 60  32,7087 / 6)  0
OK
6
3
2
EI     (4 1,155 0,5  2,311) 
( 6
 ,3121 421,31750,5) 
0
3
6
6
1, 2
1,8

(40,216,6648  0,417,8216) 
(17,82160,4  47,44320,7  32,7081)  0,0363OK
6
6
3,1623
1, 2
EI  
(40,5 4,6648 19,3295) 
(416,66480,2 17,82160, 4) 
0
4
6
6
 
1,8

(17,82160,4  47,44320,7 32,708 1
 )  0,0002787
OK
6
 
10) Põikjõu epüüri ordinaatide arvutus: 
 
2
 ,31 0
Q

 0
 ,77 kN  
 
 81  8
 kN  
a
3
ag
2
 2,944  6,312
2
 2,944  6,312
 24 
 21,228kN    2
 4 
 2
 6,772kN  
ab
6
ba
6
0  7, 4415
9,3295  0
Q
 0 
1,24025kN    
Q
 0 
 2,9502kN  
bc

6
c d
10
15,508 17,8216
17,8216  32, 708
Q

 1
 ,928kN  
Q

 28,072kN  
bm

1, 2
e m
1,8
 
11) Pikijõu epüüri ordinaatide arvutus: 
 
Sõlm a: 
 
Naf = - 21,228 - 8= - 28,0123kN 
N
8kN 21,228kN
ag
Nab
 
Nab= - 0,77kN 
 
Nag=0 
 
0,77kN
 
N
 
af
 
Sõlm c:  
 
Sin(α)=0,3162 
1,24025kN
Ncb
 
Cos(α)=0,9487 
 
ΣFu=2,9502-1,24025·0,3162+Nbc·0.9489=0 
u
2,9502kN
x
Nbc=(1,24025·0,3162-2,9502)/0,9489=-2,6958 kN 
v
 
ΣFx  =>  Ncd=(-2,9502·0,3162+ 
y
Ncd
+1,24025·0,9589)/0,9489=0,3240 kN 

 
Sõlm b:  
 
Nbe = - 26,772 – 1,24025 = -28,0123 kN 
26,772kN 1,24025kN
Nba
 
Kontroll: 1,928+0,77-2,6958 = 0,0022 kN 
 
Nbc
 
 
1,928kN
 
Nbe
 
 
12) Epüürid:  
22,944
6,312
7,4415
4
15,508
2,31
16,6648
Mep
17,8216
7,4432
21,3175
32,708
9,3295
26,772
8
1,24025
1,928
Qep
2,9502
21,228
28,072
0,77
0,77
2,6958
Nep
29,228
28,0123
0,324
 
 
 
 

 
13) Staatiline kontroll: 
 
x
g = 8 kN/m
y
g
a
k
I
b
I
c
1
1
F = 30 kN
1,2
m
3
I2
I2
I2
32,708kNm
9,3295
1,8
0,77kN
2,9502kN
f
e
d
28,072kN
0,3240kN
29,228kN
28,0123kN
1
6
6
1
 
 
ΣFx=-0,77-30+28,072+2,9502·0,9487-0,3240·0,3162=-0,00159 
 
OK 
ΣFy=-29,228-28,0123+8·7+2,9502·0,3162+0,3240·0,9487=0,00006796 
OK 
ΣMc=8·7·9,5+30·1,2+0,77·3-28,072·3+32,708-2,9502·0,9487·3-2,9502·0,362·1-
0,3240·0,9487·1+0,3240·0,3162·3+9,3295-28,0123·6-29,228·12=-0,00775 
OK 
10 
 
Vasakule Paremale
Defmeetodi kodutöö - aine Ehitusmehaanika II #1 Defmeetodi kodutöö - aine Ehitusmehaanika II #2 Defmeetodi kodutöö - aine Ehitusmehaanika II #3 Defmeetodi kodutöö - aine Ehitusmehaanika II #4 Defmeetodi kodutöö - aine Ehitusmehaanika II #5 Defmeetodi kodutöö - aine Ehitusmehaanika II #6 Defmeetodi kodutöö - aine Ehitusmehaanika II #7 Defmeetodi kodutöö - aine Ehitusmehaanika II #8 Defmeetodi kodutöö - aine Ehitusmehaanika II #9 Defmeetodi kodutöö - aine Ehitusmehaanika II #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 108 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tuupiline Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Metallkonstruktsioonid
127
pdf

Metallkonstruktsioonid

Selgitus 1: Läbipainde arvutamisel tuleks taastuva kasutuspiirseisundi korral kasutada tavalist koormuskombinatsiooni, taastumatu kasutuspiirseisundi korral ­ koormuste normkombinatsiooni (vt EVS-EN 1990 jaot. 6.5.3). Selgitus 2: Läbipaine tuleks määrata alati pikitelje ristsuunas. Koormused. Koormusolukorrad. Koormuskombinatsioonid. Kombinatsioonitegurid. vt ­ EVS-EN 1990 ja EVS-EN 1991 (ja aine ,,Projekteerimise alused" loengud) Teras 1 15 3 Ristlõigete klassifikatsioon 3.1 Ristlõikeklasside määramine Ristlõiked jagatakse sõltuvalt nende surutud osade käitumisest nelja ristlõikeklassi (RK) järgmiselt: - klassi 1 kuuluvad sellised ristlõiked, kus võib tekkida plastse arvutusskeemi kasutamiseks

Teraskonstruktsioonid
Rakendusmehaanika
252
doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus
PM Loengud
151
pdf

PM Loengud

Pinnas on dispersne materjal, mis koosneb üksteisega sidumata või väga nõrgalt seotud osakestest. Erinevalt teistest ehitusmaterjalidest on pinnase deformatsioonid seotud peamiselt tema mahu muutusega. Pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul. Olulist osa pinnase käitumisel omab poorides olev vesi. Teiseks on käsitletavad ülesanded erinevad. Kui ehitusmehaanika vaatleb enamasti varrassüsteeme, siis pinnasemehaanika tegeleb tasand- või ruumiülesannetega. Pinnasemehaanika aluseks on teoreetiline mehaanika ja deformeeruva keha mehaanika ­ tugevusõpetus, elastsusteooria, plastsusteooria ja roometeooria. Käsitletav materjal erineb oluliselt tavalistest ehitusmaterjalidest. Viimased on enamasti inimese poolt soovitud omadustega valmistatud. Pinnased on looduslik produkt, mille omadusi tavaliselt ei saa muuta.

Pinnasemehaanika, geotehnika
THE- PSYCHOLOGY OF COMMUNICATION
297
pdf

THE PSYCHOLOGY OF COMMUNICATION

W. Lambert Gardiner has been leading his life in neat, The Psychology of Communications multiple-of-five-year installments for the convenience of biographers. VOLUME 1 1935-1955 GROWING IN SCOTLAND Flunked out of elementary school, High School, and Glasgow University. The Psychology of VOLUME 2 1955-1960 STUDYING IN CANADA Communication Work by day and study by night. B. A. Sir George Williams University. High School Teaching Diploma McGill University. VOLUME 3 1960-1965 STUDYING IN USA Ph. D. Cornell University. Nothing else happened. VOLUME 6 1980-1985 VOLUME 4 1965-1970

Psüholoogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun