Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ARVUTITÖÖ ERGONOOMIKA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kõrgu, taja, klavia, klaviatuur, kuva, kuvar, paigu, töötaja, tool, hiir, monitor, klaviatuuri, valt, tama, hiire, monitori, paiguta, paigutus, tust, tamisel, puhkepausid, riga, kalde, küünar, ergonoomika, ekraan, hoidik, ergonoomiline, polster, istuda, nimme, seid, kõrgkool, soovitav, nägemist, kehahoiak, kasutamisel, kaldenurk, selga, toolisvalgusega töötades väsitad silmi oluliselt vähem kui kunstvalgusega, tehisvalgustuse liik, valgustuse allika asukoht, lampide värvsustemperatuur jms); · tööruumi üldine disain, eri värvide mõju kasutamine; · töökoha psühholoogiliselt hea asukoht ruumis(privaatsete andmetega töötava inimese seljatagune peaks olema kinnine, mitte läbikäigukoridor. See väldib töötaja stressi); · ilus ja mugav mööbel. Ergonoomiline töökoht väsitab vähem Arvutitöökoht on kontorites kõige levinum, arvuti taga istub inimene töö ajal kõige rohkem. Et sellepärast ei peaks tugevamaid prille muretsema või randmepõletikku ravima, tuleb intensiivse kasutusega arvutitöökohale muretseda ergonoomilised töövahendid. Mööbli valikul ja ruumi kujundamisel pole tähtis ainuüksi selle väljanägemine, vaid ka selle mugavus ja funktsionaalsus. Uue bürooruumi
sobivaim keskkond arvestades nende iseärasusi ja vajadusi. Kasutades IEA definitsiooni : Ergonomics is the scientific discipline concerned with the understanding of interactions among humans and other elements of a system, and the profession that applies theory, principles, data and methods to design in order to optimize human well-being and overall system performance. Teisisõnu, ergonoomika proovib meie töökeskonda kohanda nii, et see oleks töötaja ja süsteemi jaoks tõhusaim. Tänapäeval jaguneb ergonoomika juba mitmeteks alamüksusteks, kuid meie keskendume sellele osale, millega infotehnoloogia alal töötades kokku puututakse. Alamüksusteks on muidu Füüsiline ergonoomika, kognitiivne ergonoomika ja organisatsioonilist ergonoomikat. IT alal on määravaim neist esimene, ja sellele me pühendumegi. Füüsiline ergonoomika, nagu nimest võib juba eeldada, tegeleb inimanatoomiaga ja füsioloogiaga.
Seega on pikk tööpäev arvutiekraani ees silmadele kurnav. Silmad "lukustuvad" kuvarit jälgides kindlale kaugusele ja nii pilgutavad inimesed silmi mitu korda harvem kui tavaliselt: minutis alla 10 korra (normaalne on 20-22). See võib põhjustada silmade kuivust ja ärritust. OHUMÄRGID: halva pisarajaotuse korral suureneb reflektoorne pisaraeritus (enesekaitse), silmad väsivad kergesti, silmad punetavad, tekib tunne, nagu oleks liiv silmas. ABI: vali kvaliteetne kuvar ja mugav töötool, hoia arvutiekraan tolmu- ja sõrmejäljevaba ning väldi kriimustusi, sest sellisele ekraanile on raske silmi fokuseerida, väldi ekraani peegeldusi, anna iga 45-50 minuti järel silmadele puhkust, tõsta silmad aeg-ajalt arvutilt ja vaata kaugusse, samuti vasakule-paremale, sule silmad puhkuseks, kasuta töökoha valgustamiseks hõõglambi sooja valgust, silmade kuivamise vältimiseks kasuta sellist kavalust: iga kord, kui paned tekstis punkti, pilguta ka silmi,
paigutamiseks laual, sundasend, korduvad liigutused. · Psühholoogilised ohutegurid tööaeg, töökoormus, emotsionaalsed pinged ning vaimne ülekoormus. Terviseriski hindamine Riskihindamise eesmärgiks on välja tuua olulisuse järjekorras töökeskkonna ohuteguritest põhjustatud terviseriskid töötajatele kui ka ettevõtte varale (nt. tuleohutus). Töökeskkonna riskianalüüsi käigus hinnati ohutegurite mõju töötaja tervisele. Käesolevas töös võeti riskimaatriksis oleva ohuteguri mõjulepääsemise tõenäosuse hindamisel arvesse järgmist: ohuteguri ekspositsiooniaega (töötajate reaalset kokkupuutekestust ohuteguriga pikema tööperioodi jooksul); töötajate poolseid ohutus- ja ergonoomikanõudeid; töötervishoiu ja tööohutusalast olukorda ettevõttes (ohutusabinõude rakendamine). 4
Tüüpilised vead arvutiga töötamisel Peamiselt arvatakse, et arvutiga töötamisel kahjustub peamiselt silmi, kuid tegelikult saavad kõige suuremat kahjustust hoopis luud, lihased, liigesed, närvid ja nende ümber paiknev sidekude. Milline on arvutiga töötamise kõige suurem mõjutaja? Peamine on see, et arvutiga töö on staatilise iseloomuga lihastöö. Kindlasti peab rõhku panema ka töökoha ergonoomilisusele, sest siis ei väsi töötaja nii kiirelt ning lihaspinge on samuti väiksem. Oluline on ka töötaja enda tervis ning füüsiline aktiivsus. Arvutiga töötades suureneb staatiline lihaspinge järgmistel juhtudel: · kehaasend on vale · töökoht ei ole ergonoomiliselt disainitud · töötatakse pikka aega ilma puhkepausideta · tehakse kiireid ja ühetaolisi korduvaid liigutusi · õla- kaela- ja randmeliigesed on vale nurga all
..............................................................4 1.1. Milline töölaud on hea?....................................................................................................4 1.2. Kontoritool.......................................................................................................................4 1.3.Kuvar.................................................................................................................................5 1.4.Klaviatuur, hiir..................................................................................................................5 2.RUUMIKUJUNDAMISE PÕHIALUSED..............................................................................7 3. TAIMESEADED TÖÖRUUMIS: ROHELUSEGA STRESSI VASTU.................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................11 SISSEJUHATUS
hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. Vaata hiire alla, kui sa seda viimase paari kuu jooksul teinud pole . Kuidas tundub? Väikegi takistus hiire liigutamisel väsitab kätt rohkem , kui arvata oskame, sest tööpäeva jooksul teed hiirega kokku tuhandeid liigutusi. Hoolitse selle eest, et hiir ja hiirematt oleksid puhtad ja hiir liiguks sujuvalt. Vajadusel vaheta hiirt. Mida peab jälgima arvuti kasutamisel Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri, hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Kõige enam kaevatakse tugi-liikumisaparaadi valusid, mis tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks
eemaldada. Häiriv müra võib segada tööd ja põhjustada vigu. Ka ühtlane madala tasemega müra võib olla segav. Tuleb olla veendunud, et ühtlane madala tasemega müra ei segaks suhtlemist ega häiriks inimesi. Mürarikastes töökeskkondades on töötajate omavahelise suhtlemise võimalused väga tähtsad. Vajadusel oleks soovitatav kasutada valgussignaale. Paljud masinad või elektrikäsitööriistad kannavad oma vibratsiooni üle töötaja kehale. Vibratsioonid on koos müraga organismile kahjulikud. Nad võivad kahjustada lihased ja kõõluseid ning mõjutada vereringet. Valuline näide on vibratsioontõbi, mis on tekkinud töötajatel pikaajalisest tööst vibreerivate elektrikäsitööriistadega. Valgustus Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus.
kõvakettaga töötamisel suhteliselt tavaline ning sellega peab harjuma. ARVUTI ERGONOOMIKA Enam- vähem pideva arvutitööga kaasas käiv silmade kiire väsimine, kipitus ja peavalu on ühelt poolt tingitud pikaajalisest silmade pingutamisest ilma puhkepausideta, sagedasest vaatekauguse muutumisest (ekraanile, klaviatuurile, paberile), ekraani ülemäärasesest mheledusest jne. Teiselt poolt mõjutab selliseid vaevusi kindlasti ka ekraani asend töötaja suhtes, valgustite (nii üld, kui kohtvalgustite) paigutus, töökoha asend akende suhtes, seinte värvus jne. Arvutitöökoha vale ülesehitus põhjustab sageli ka lihasevaevusi, mis tulenevad peamiselt pikaajalisets viibimisest samas asendis. Levinumad on valud kaela- õlapiirkonnas, alaselja vaevused randmete ja käsivarte väsimine. Põhjuseks on kuvari, klaviatuuri, laua ja tooli väär asend ja paigutus töötaja suhtes, st töökoha mittevastavus töötaja kehalistele iseärasustele
paigutus ei ole väga ergonoomiline) 5. Kas arvuti töökoht on kujundatud arvestades x(valgus valgust? Kuidas seda on tehtud? langeb hästi kuvarile) 6. Missugune on töökoha tool? Kas tool on x(tooli kõrgust vastavuses nõuetega? ei saa reguleerida, samuti ei saa muuta seljatoe kõrgust ega
on suur ja programmid lihtsustavad meie tööd. Pealt näha on arvutiga töötamine ohutu ,kuid tegelikult tan ii ei ole. Järgnevast peaksite leidma arvutitöö ohte ja viise kuidas neid vältida. Kuvari ohutegurid. Kuvarit on sageli nimetatud erinevate terviseprobleemide põhjustajaks. Tuginedes faktidele võib öelda, et ainult väga väike osa kasutajatest kannatab kuvariga töötamisest tulenevate terviseprobleemide tõttu.Tegelikkuses aga tekkinud probleeme ei ole põhjustanud mitte kuvar ise, vaid see, kuidas kuvariga töötatakse. Seega, probleeme saa vältida töökoha hea kujundamise ja töö korraldamisega. Arvatakse ka et kuvar mõjutab nägemist, kuid ulatuslikud uuringud ei ole tõestanud, et kuvar põhjustab haigusi või silmade püsivat kahjustust. Kuid pikaaegne töötamine kuvariga võib viia silmade väsimisele ja ebamugavustundele. Samuti, andes silmadele suurema nõudlikkusega ülesandeid võib märgata
Nagu näiteks töö iseloomu, üldist organisatsiooni kultuuri, inimese enda omapära, majanduslikku situatsiooni. 3. Ergonoomiline arvutitöökeskkond Arvutitöökoha kujundust reguleerivad "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Sellele vaatamata ei saa anda üheseid soovitusi: mugavus töökohal sõltub väga palju pisiasjadest ja isiklikest harjumustest. Kriitilisemad punktid on tooli ja laua asukoht, valgustus, monitor, klaviatuur, hiir ja arvuti tehtav müra. Iga inimene peaks vähehaaval oma töökoha enda jaoks mugavaks sättima. Uuemad monitorid ei levita elektromagnetkiirgust, küll võivad seda teha vanematüübilised, seetõttu on soovitatav igaks juhuks monitori tagakülje läheduses pikemalt mitte peatuda. Klaviatuur ja hiir tuleks välja vahetada niipea, kui nende kulumise tõttu tekib ebamugavustunne: käe sundasend võib aja möödudes viia liigesekahjustusteni
......................................8 Töökoht................................................................................................................................8 Tööasendid...........................................................................................................................9 Töömeetodid ja töövahendid................................................................................................9 Füüsikalised ohutegurid, mis võivad kahjustada töötaja tervist:.........................................9 Keemilised ohutegurid.......................................................................................................11 LISAD................................................................................................................................13 Lisa 1. Ohutegurid, mis on aluseks töötaja tervisekontrolli suunamisel........................13 Lisa 2. Tegevuskava koostamine.................................................
veel tööd ei tehta nii intensiivselt kui kõrgkoolis. Keskmiselt kulutab õpilane oma päevast arvutis 1,5-2,5 tundi, mõni lausa 9 tundi (Luik, 2008). Et tagada inimese tervis ja töö produktiivsus, kujundab ergonoomiline arvutitöökeskkond töökoha, mis arvestab inimese antropomeetriliste näitajate ja töö iseloomuga (Kaljuste, 2007). Töökoha all arvutiga töötamisel mõistetakse mööblit (laud, tool), töövahendeid (arvuti, monitor, klaviatuur, hiir), abivahendeid (dokumendihoidja, jalatugi, randmetugi jt), samuti ümbritsev keskkond (müra, valgustus, temperatuur jne) (Kristjuhan, 2000). Arvutitööga kaasnevad terviseprobleemid on välditavad, kui järgida seadustest tulenevaid nõudeid ja tervisealaseid soovitusi. Nõuetekohaselt peaks arvutiklassis olema 4m² põrandapinda ühe õpikoha kohta. Seinad heledates toonides kergestipuhastatavast, mitteläikivast materjalist
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST11 ERGONOOMIKA KONTORIS Essee Mõdriku 2011 Ergonoomika tegeleb inimeste tegevuste kergendamisega, töövahendite ja tingimuste kohandamisega vastavalt inimese vajadusele. Näiteks töötingimuste, valgustuse, müra, tööasendi, kliima ja mitmete muude tegurite paremaks muutmisega. Kontoriergonoomika on seotud just sellega, millised on töötaja tööülesanded ja kuidas parandada töökeskkonda. Tuleks analüüsida oma tööülesandeid ja töötamiskohta. Just tööülesanded näitavad, milliseid nõudeid on vaja täita. Näiteks kuidas reguleerida valgust, kuidas istuda jne. Tuleks üle vaadata oma praegune töötamiskoht, et aru saada, milline peaks olema tervislikud ja õiged töötingimused. Ühesõnaga kõik, mis mõjutavad töötaja tööülesannete sooritamist ja mugavustunnet.
6 1.1.3. STRESS Stress on organismi keerukas reaktsioon, mis algfaasis aitab organismil uue situatsiooniga kohaneda, ent mis ülitugeva ärrituse tõttu võib jõuda ka organismi kurnatuse faasi . Tööl arvutiga on ülemäärase stressi põhjustatud enamasti pigem töökorraldus kui arvuti ise. On mõistetav, et liigne töökoormus, ülemäära keerukad tööülesanded, mis ei ole vastavuses ei töötaja väljaõppe ega töövahenditega, peale- suruvad tähtajad, ebakõlad töökollektiivis või mõnikord hoopiski isoleeritus ja võimaluse puudumine nõuannete ning selgituste saamiseks kurnavad meid vaimselt ja emotsionaalselt. Tulemuseks on kiire väsimine ja pahameel kõige tööga seonduva vastu. 1.1.4. TEHNOSTRESS Tehnostress kui kesknärvisüsteemi ülemäärane erutusreaktsioon seoses uue tehnoloogia, sealhulgas arvuti kasutamisega võib esineda nii arvutikartuse kui ka
Kes meist poleks tundnud, et sellel kastil on imeline võime naelutada meid enda külge tundideks... Milles küll peitub tema veetlus? Pole raske vastata, arvutiprogrammide mitmekesisus ja internet võimaldavad meil kätte saada vajalikku informatsiooni, teha oma töid kiiremini, täpsemalt ja huvitavamalt. Järgnevast leiate juhiseid inimestele, kes töötavad kuvariga ja tööandjatele, kelle töötajate töövahendiks on enamus tööajast kuvar. Siit leiate: - Vastuseid küsimustele kuvariga töötamise seostest tervisega -Ülevaate kuvariga töötamist käsitlevast määrusest ning nõudeid ja juhiseid, mida peavad järgima nii tööandja kui ka töötaja -Mõningaid lihtsaid soovitusi, mida kasutajad võiksid järgida oma kuvaritöökoha korraldamisel, et teha töö kuvariga võimalikult mugavaks KAS KUVAR OHUSTAB MINU TERVIST? KAS KUVAR OHUSTAB MIND?
"Töötervishoid ja-ohutus" käsiraamatust, EV SM juhendist „Riskihindamise viis sammu” ja OÜ TenTeam poolt koostatud käsiraamatutes „Tööohutuse ja töötervishoiu käsiraamat 2010/2011“ ja „Riskianalüüsi käsiraamat“ antud soovitustest. Riskianalüüsi koostamise ajaline järjestus: 1. Töökeskkonna riskide kaardistamine töötajalt ankeediga info kogumise abil – 05.12.2014; 2. Töötaja intervjueerimine, töökohtade paikülevaatus – 05.12.2014; 3. Riskianalüüsi vormistamine – 08.12.2014. 2. TERMINID Risk Risk väljendab enamasti mingi sündmuse juhtumise tõenäosust. Töötingimustele hinnangu andmisel mõjutab riski suurust lisaks tõenäosusele ka võimaliku tagajärje raskusaste. Mis tahes sündmuse juhtumise tõenäosus on seda suurem, mida pikem on vaadeldav periood, st mida kauem töötaja nimetatud teguriga kokku puutub
oskamatus valida korralikku mööblit. Töö uudsus, tarkvara halb funktsionaalsus - uute programmide õppimine tekitab suurt pinget eriti vanemate töötajate seas. Kõrged nõuded tööle - tähtajad, täpsus Palga (hinde) sõltuvus töö tulemuslikkusest - ei võimalda teha piisavalt pause Hirm töökoha kaotamise ees (halva hinde saamise ees) Õige asend arvutiga töötamisel Haiguste ja kahjustuste ennistamine TOOL Tool peab jälgima anatoomilisi selgrookõverusi Seljalihastele kõige vähem koormavam asend on 110° kalde ja piisava nimmetoetuse korral. Seljatoe soovitav kõrgus kontoritööks oleks ~ 43 cm Tooli peatugi peab jälgima selgroo kaelaosa anatoomilist kõverust ja selle kõrgus ning kalle peab olema reguleeritav. Käetoed peavad olema mugavad, teravate äärteta. LAUD Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist :
Olgu peale, puhake pisut pikema tööperioodi järel, aga siis ka vastavalt kauem! 2. 4.Stress Stress on organismi keerukas reaktsioon, mis algfaasis aitab organismil uue situatsiooniga kohaneda, ent mis ülitugeva ärrituse tõttu võib jõuda ka organismi kurnatuse faasi . Tööl arvutiga on ülemäärase stressi põhjustatud enamasti pigem töökorraldus kui arvuti ise. On mõistetav, et liigne töökoormus, ülemäära keerukad tööülesanded, mis ei ole vastavuses ei töötaja väljaõppe ega töövahenditega, peale-suruvad tähtajad, ebakõlad töökollektiivis või mõnikord hoopiski isoleeritus ja võimaluse puudumine nõuannete ning selgituste saamiseks kurnavad meid vaimselt ja emotsionaalselt. Tulemuseks on kiire väsimine ja pahameel kõige tööga seonduva vastu. 2.5.Tehnostress Tehnostress kui kesknärvisüsteemi ülemäärane erutusreaktsioon seoses uue tehnoloogia, sealhulgas
...............................................4 1.6 Klassi korrashoid.......................................................................................................................5 3 Arvutiklassi sisustus.........................................................................................................................6 3.1 Õpikohtade paigutus..................................................................................................................6 3.2 Laud ja tool................................................................................................................................6 4 Õpitegevus........................................................................................................................................7 4.1 Nõuded.......................................................................................................................................7 5 Näidisharjutused silmadele.......................................
Õpikohtade paigutamisel võib tulenevalt ruumi iseärasustest kasutada ridade kombineeritud variante, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud nõuded. Puudega õppijale tuleb õpikoht kohaldada puudest tingitud erivajadusele. Õppija istekoht peab olema vähemalt ühe meetri kaugusel teistest arvutitest. Laud peab olema ühekohaline ning võimaldama kuvari, klaviatuuri ja hiire sobiva paigutuse ning toetuspinna kätele. Kuvar peab asetsema istuva õppija ees otse. Optimaalne ekraani kaugus silmadest on 6070 cm. Arvutiklassis peab laua kõrgus olema õppija kasvukohane. Laud peab olema ühetooniline ja mati tööpinnaga. Õpikohal peab olema poolpehme istmega ja püsikindel tool, millel on keha profiili jälgiv seljatugi. Tooli parameetrid (kõrgus, seljatoe asend) peavad olema reguleeritavad õppija kasvu kohaselt. Tooli seljatugi peab ulatuma abaluude alumise osani.
tuberkuloos, töötajatele, kes otse verbaalselt kopsuklamüdioos jne. suhtlevad klientidega. Otsuse enda vaktsineerimise osas gripi vastu võtab vastu iga töötaja iseseisvalt. Juhendada töötajaid bioloogilise ohuteguri osas. Tervisekontrollil vajalik Rö kopsudest teostada
kopsuklamüdioos jne. töötajatele, kes otse verbaalselt suhtlevad klientidega. Otsuse enda vaktsineerimise osas gripi vastu võtab vastu iga töötaja iseseisvalt. Juhendada töötajaid bioloogilise 12 ohuteguri osas. Tervisekontrollil vajalik Rö – kopsudest teostada
KUVARIGA TÖÖTAMISE OHUD Referaat SISUKORD Sissejuhatus..........................................................lk 3 Arvuti ajalugu.......................................................lk 4 Mis on arvuti...................................................................lk 13 Mis on kuvar...................................................................lk 15 Arvutiga töötamise mõju tervisele...............................................................lk 16 Levinud ja alusetud hirmud kuvariga töötamisel............................................................lk 25 Töökoha kujundamine.......................................................lk 26 Lõppsõna .............................................................................lk 32
Tööruum ja selle funktsionaalsus Kui erinevate seadmete ja kontoritehnika hoolduse vajalikkuses on iga firmajuht veendunud, siis töötajate mugavuse ja heaolu pealt hoitakse sageli kokku. Töökoha loomisel tuleks silmas pidada töötaja 3 põhilist liiki vajadusi: 1. Füüsilised vajadused tööasend, tegevused, harjutused-lõdvestused. Õige ja mugav tööasend on tervise pant. Saavutades sobivuse enda ja töökohaga, muudab see töötamise mugavamaks ja ka tootlikumaks. 2. Psühholoogilised vajadused tööstiil, töökorraldus, pausid-vaheldus. Vähenda stressi, planeerides aega ette ja seades realistlikke päevaeesmärke. Eri tööülesannete vahetus
ebatõenäoline Tõenäoline Madal (II) Keskmine (III) Kõrge (IV) Väga tõenäoline Keskmine (III) Kõrge (IV) Kõrge (V) Tabel 2. Riski tõenäosuse ja tagajärje selgitus Tõenäosuse selgitus Tagajärje selgitus 4 Väga ebatõenäoline- ei tohiks Mõõdukalt kahjulik- õnnetused ja haigused, mis ilmneda töötaja kogu töötamise ei põhjusta pikaajalisi kahjustusi (näiteks kerged aja jooksul kordagi. haavad, silmaärritus, peavalu jms). Tõenäoline- võib ilmneda Keskmiselt kahjulik- õnnetused ja haigused, mis töötaja kogu töötamise aja põhjustavad küll kergeid, aga pikaajalisi või jooksul ainult paar korda. reeglipäraselt korduvaid kahjustusi (näiteks haavad, kerged luumurrud, teise astme
Bioloogilised ohutegurid Viirused Võimalikud gripi, II Järgida isiklikke hügeeninõu- paragripi viirused. deid, pesta haigusteperioodil Töökeskkonnas on tihedmalt käsi. võimalik nakkusoht seotud seoses pere- liikmetega. Füsioloogilised ohutegurid Sundasend Töötamine arvutiga. III Sülearvuti ja hiir ühel tasandil. Töötoolil puudub Reguleerida tooli kõrgust nii, et seljatoe reguleerimi- käsi saaks toetada tooli se võimalus. Mõjud: käetugedele lauaga samal silmade kuivus, kõrgusel. Teha regulaarseid nägemishäired, pea- puhkepause püsti tõustes. valu, seljavalu.
töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; - töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel; - kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse; - tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka; - kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; - kui tööinspektor peab seda vajalikuks. Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL RISKIANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2015 ÜLDINETÖÖKESKKONNA, TÖÖKOHA JA TÖÖTAJA TÖÖÜLESANNETE KIRJELDUS NING AMETIKOHA NIMETUS Minu töökeskkonnaks on minu ühiselamu tuba. Täpsemalt siis laud, mille taga teen oma koolitöid. Kuna enamus koolitöid teeme arvutis, valisin enda kodutööks kuvariga töötaja riskitegurite hindamise. Ühiselamus on õnneks tavaliselt piisavalt vaikne ja rahulik. Võrreldes kodus õppimisega, ei sega siin õppimist eriti miski. Töökohaks on toas olev laud, mis seisab toakeskel. Toas on kaks akent, mis valgustavad tuba hästi, kahjuks laud on aga toa keskel ja sinna ei jõua piisavalt loomulikku valgust õppimiseks. Laua kohal on säästupirnidega lamp, mille suunda saab õnneks reguleerides muuta. Laud on mõeldud õppimiseks neljale ning laua ümber on neli tooli
Samuti aitab see hoida ettevõtte konkurentsivõimet ja tõhusust. Vastavalt tööohutuse ja töötervishoiu seadustele peavad kõik tööandjad hindama riski regulaarselt. (ibid., 2014) Ohutegur on töökeskkonnas toimiv tegur, mis võib põhjustada töötajale trauma või tervisekahjustuse, tema haigestumise või tema töövõime vähenemise. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. (ibid., 2014) RISKIANALÜÜSI METOODIKA Teostatud: kodustes tingimustes õppija töökohale. Riskianalüüs on koostatud koduse õppija õppimiskohale, võttes arvesse töökoha iseärasusi ja töövahendite kasutamisaega ning nendega seotud terviseriske. Aluseks on võetud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõudeid ning Euroopa Liidu Töötervishoiu ja Tööohutuse agentuuri riskihindamisjuhend
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ärijuhtimise õppetool Ä15 RISKIANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Mõdriku 2015Üldinetöökeskkonna, töökoha ja töötaja tööülesannete kirjeldus ning ametikoha nimetus Minu töökeskkonnaks on minu tuba ja kui täpsem olla siis laud või voodi, kus ma oma koolitöid teen. Valisin endale teema kuvariga töötaja riskitegurite hindamise ja seda just sellepärast, et enamus koolitöid on vaja teha arvutis. Kodus ja kui veel täpsem olla siis enda toas on mul väga hea töökeskkond õppimiseks. Mul on siin piisavalt ruumi ja ka piisavalt vaikne, et tegeleda õppimisega. Nagu ma algul mainisin siis minu töökohaks on kaks erinevat kohta, ma teen kas tööd laua taga või oma voodis. Toas on piisavalt ruumi, tuba on avar ja ruumis olev valgus on piisav
pikaajaline viibimine sundasendis liikumiselundite või üksikute lihaste pidev staatiline pinge korduvad samalaadsed kiired liigutused vead raskuste käsitsi teisaldamisel liigväsimus töökoha või töövahendi vibratsioon jne. Haigestumisriski suurendavad ebasoodsad keskkonnategurid (puudulik töökoha valgustus, libe või konarlik põrand, tuuletõmbus, tööks sobimatu mikrokliima), samuti ka töötaja füüsilised iseärasused (nõrgad lihased, lülisamba sünnipärased vead), stress ja suitsetamine. 2. JUHEND ÜLEKOORMUSTRAUMADE VÄLTIMISEKS Töö peab olema korraldatud nii, et: töötaja saaks vältida liigset väsimist põhjustavaid tööasendeid ja liigutusi töötajal peab olema võimalik muuta oma kehaasendeid ja liigutusi, kui võimalused selleks on aga piiratud, peab töötaja saama pidada taastumiseks küllaldase pikkusega puhkepausi
annaabi.ee 
