Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Arvutikasutaja terviseriskid - sarnased materjalid

taja, ergo, ergonoomika, koost, igused, stress, lepinge, inspektsiooni, ergonoomia, terviseriskid, idab, monitori, biviimine, etten, kaitsevahendid, klaviatuur, hjustavad, evast, ltimine, lemiss, mikroobid, spoorid, tehismaterjalid, peaspetsialist, aadressid, silja, legislation, tolmulestad, itmise, joobeseisundis, ohutusjuhendeid, pesemis
thumbnail
3
docx

Arvutikasutaja ergonoomika

Ergonoomika ehk ergonoomia: - On multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele - Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. - Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu. - Analüüsil ja lahendite leidmisel arvestatakse eelkõige inimese heaolu. Ergonoomiline arvutitöökeskkond: - töökoht, mis on kujundatud arvestades konkreetset isikut ja töö iseloomu tema tervise ning töö produktiivsuse tagamiseks. Hiirehaiguse tunnused: - käe suremistunne, eriti öösel - pakitsus sõrmedes või käes, tuimus - tunne, et sõrmed hõõguvad - käed on kanged - pöial muutub nõrgaks

Informaatika
34 allalaadimist
thumbnail
27
doc

TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIANALÜÜS

seljalihaste pinged, töökohtade ergonoomiline kujundus, ruumi piisavus ja töövahendite paigutamiseks laual, sundasend, korduvad liigutused. · Psühholoogilised ohutegurid ­ tööaeg, töökoormus, emotsionaalsed pinged ning vaimne ülekoormus. Terviseriski hindamine Riskihindamise eesmärgiks on välja tuua olulisuse järjekorras töökeskkonna ohuteguritest põhjustatud terviseriskid töötajatele kui ka ettevõtte varale (nt. tuleohutus). Töökeskkonna riskianalüüsi käigus hinnati ohutegurite mõju töötaja tervisele. Käesolevas töös võeti riskimaatriksis oleva ohuteguri mõjulepääsemise tõenäosuse hindamisel arvesse järgmist: ohuteguri ekspositsiooniaega (töötajate reaalset kokkupuutekestust ohuteguriga pikema tööperioodi jooksul); töötajate poolseid ohutus- ja ergonoomikanõudeid;

Tööohutus ja tervishoid
675 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015

tunnistamine Kuues aste: transtsendentsi vajadus: piirideta ühtsuse või kõiksuse tunnetamine, ego kadumine 4. Tervist mõjutavad tegurid ja tervise näitajaid iseloomustavad komponendid. Mõjutavad tegurid: sissetulek ja sotsiaalne staatus, haridus, sugu, töö ja töötingimused, kultuur, sotsiaalne võrgustik, tervishoiuteenused Tervise näitajad: kehaline, psüühiline, vaimne, intellektuaalne, emotsionaalne 5. Ergonoomika mõiste. Ergonoomilise süsteemi komponendid Ergonoomika on teaduslik disipliin, mis haarab enda alla inimeste ja süsteemi erinevate elementide vahelisi interaktsioone, et realiseerida efektiivselt süsteemis ette püstitatud eesmärke. Ergonoomika eesmärk on tagada tööelu kvaliteet ja üldist süsteemi efektiivsust, optimeerides inimeste ja süsteemi ühilduvust. Ergonoomika on tööviiside. Töövahendite ja töökeskkonna arendamine

Töökeskkond ja ergonoomika
50 allalaadimist
thumbnail
53
docx

1 kursus tööohutus ja töökeskond

Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 Tartu K

Tööohutus ja tervishoid
322 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

........... 142 7. Suhtlus ja interaktsioon patsientide ja nende lähedastega .......................................................... 152 8. Psühhosotsiaalsed probleemid patsientidel ................................................................................ 159 10. Vägivald kiirabitöös ................................................................................................................. 171 11. Stress ja läbipõlemine............................................................................................................... 180 12. Surm ja suremine...................................................................................................................... 195 13. Ergonoomika kiirabis ............................................................................................................... 204 14. Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine ..............

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Kaasaegse ergonoomika alused

Terminoloogia Viimased aastakümned Ergonoomika harud Seosed teiste teadusharudega Süsteemse lähenemisviisi filosoofia Ergonoomika ajakirjad Infouputus töökeskkonna optimeerimisel Enesehindamise meetodid Antropomeetriline printsiip Kehaasend Optimaalne füüsiline koormus Toitumine ettevõttes Füüsiliste iseärasuste optimeerimine Libisemise ja kukkumise vältimine Lamamisasendi ebasoodne mõju Stress ja vaimne koormus Keskkonna optimeerimine Esmane andmetöötlus Arvutitöö Kognitiivne ergonoomika Makroergonoomika Ergonoomika arenenud kapitalismimaades Viidatud kirjandus Abstract 1. Sissejuhatus Raamat annab ülevaate nüüdisaja ergonoomikast. Terminit ergonoomika kohtab tänapäeval laialdaselt kirjanduses ja elektroonilistes andme- baasides, mis viitab sellele, et ergonoomikaalane info on praktilise tähtsusega nii spetsialistile ja töölise ettevõttes kui ka koduperenaisele. Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist

Ergonoomika
47 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tööohutuse essee

TÖÖOHUTUS ASUTUSES, ÜHISELAMUS JA KODUS Tööohutus on tänapäeval väga tihedalt kasutatud teema, eriti olles töö juures, kodus või ühiselamus. Seekord räägime eelnevas lauses öeldud kohtades arvutitööd ja selle tööohutust. Tööohutust saab teisiti nimetada ka ergonoomikaks. Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist. Näiteks käsitleb ta käsitsitööd ja tööd arvutil. Nii ühe kui ka teisega tuleb enamikul inimestel kokku puutuda. Asutuses on tööohutus möödapääsmatu teema. Tööohutuse eeskiri või protokoll peab olema loetud igal töötajal ja tööandjal, et nad teaks oma õiguseid, mis tulevad kasuks, kui on toimunud mingi tööalane õnnetus, mis tekitab töötajale füüsilist või vaimset kahjustust.

Tööohutus ja tervishoid
174 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Töökeskkonna ohutus

4.Tule ohutus ­ põlemine, tulekustutus ained, hoonete tulekindluse tagamine. Pärast eesti taasiseseisvumist hakati tööohtus alaseid norme über vaatama seoses üleminekuga euro normidele. Paljud töötaja tervist töökeskkonnas kaitsvad aktid, nagu töötervisehoiu ja tööohutus aktid on praeguseks juba vastu võetud. Praeguse aja eesringlikus töö ohutuses ja töötervise hoius esinevad sellised mõisted nagu mikro ja makro ergonoomika.Kõigi nende disipliinide ülesandeks on aluse loomine inimese tervise säilitamiseks tööprotsessis.Kergem on uuendada seadme parki kui muuta inimeste mõtlemist ohutumas suunas,kuid ka seadmepargi uuendamine võtab küllalt palju aega.Me saame kehtestada toote ohutuse seaduse kuid me ei saa keelata töö tegemist.Kuni ei ole piisavalt kaitstud vaikselt töötavaid hermeetilisi seadmeid seni jätkuvad ikka õnnetused ja haigestumised töökeskkonnas

Tööohutus ja tervishoid
82 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Tööohutus

- Monitor silmadest valel kõrgusel-kaugusel: -vale kaugus - kuvar ­ pilt ei tohi väreleda, vajalik silmakaitse - vale kõrgus ­ üle koormus kaelale - hiir vales asendis ­ piisavalt suur ja arvutist eraldi - hiirerandme sündroom - Närviline töö: - tekitab stressi - lihaskonna haigused - südame haigused TERVE TÖÖTAJA - ETTEVÕTJA EDU VÕTI ! TERVISERISKID - MÜÜJA ¤ Seisev töö ¤ Raskuste tõstmine ¤ Emotsionaalne ülekoormus (suhtlemisprobleem) ¤ Nakkusoht (hingamisteede haigusi põdevad ostjad) ¤ Allergeenid (lilled, kemikaalid) ¤ Kehaline ülekoormus - käe ja randmevalud - ülakeha ja selja koormuse oht ­ halvasti kujundatud töökoht - liiga kõrged riiulid , raskuste tõstmised ja kandmised

Tööohutus ja tervishoid
83 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Töötervishoiu ja tööohutuse juhend

kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks. ­ tagama tööõnnetuse või töötaja haigestumise puhul esmaabivahendite kättesaadavuse, esmaabi andmise kohapeal selleks koolitatud töötaja poolt, operatiivse sidevõimaluse ettevõtteväliste teenistustega (ühtne number 112) ja vigastatu või haigestunu toimetamise kas tervishoiuasutusse või koju (vastavalt arsti korraldusele). 24. ERGONOOMIA JA ÜLEKOORMUSHAIGUSED. KUIDAS VÄLTIDA KUTSEHAIGESTUMISI Ergonoomia eesmärgiks on töökeskkonda ja töömeetodeid inimesele sobivaks (sobivamaks) muutmine. Töökeskkond võib sisaldada mehhaanilisi, füüsikalisi, füüsikalis-keemilisi (tolmud) ja keemilisi riskitegureid. Tööandja ülesandeks on organiseerida töökohtade ohutegurite (vibratsioon, müra, füüsiline ülekoormus, keemilised ained) riskianalüüs. Seda peaksid tegema vastava ettevalmistuse saanud spetsialistid

Tööohutus ja tervishoid
219 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Töökeskkonnaohutus Riskianalüüs Lääne-Viru Rakenduskõrgkool

paberkandjal oleva konspekti abil. Kui tööd tehakse konspektiga või vastupidi, arvutit kasutatakse konspektina või info otsimisel, siis on ka kindlasti vaja palju ruumi. Minu ametikohaks on õppija. Kuna minu tööajast moodustab poole kuvariga töötamine, siis viin läbi kuvariga töötaja riskitegurite hindamise. RISKIHINDAMISE MUDEL Minu töökohas minu ametikohal on mitmeid riske. Üheks riskiteguriks on näiteks stress. Stress võib tekkida liigse vaimse ülekoormuse tõttu. Ülekoormus võib tekkida liigse õppimise tõttu. Lisaks vaimsele ülekoormusele ohustab igapäevast õppijat ka füüsiline ülekoormus. Sellest tulenevalt võib tekkida vale selja ja jalgade asendi tõttu näiteks seljavigastus, mis võib omakorda tekitada jäädavaid kahjustusi seljas. Lisaks võib halva valgustuse ning vale kuvari kõrgus tekitada silmakahjustusi, mis võivad olla samuti jäädavad. Riskimaatriks Joonis 1

Töökeskkond ja ergonoomika
35 allalaadimist
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
74
docx

TÖÖOHUTUS

 Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika (slaididel on veel mingi materjal, raamatute leheküljed vms) Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega. Ergonoomika liigid  süsteemiergonoomika  hambaravi ergonoomika  arvutitöö ergonoomika  rakendus ergonoomika  füüsikaline ergonoomika  töökoha ergonoomika  nägemise ergonoomika  keskkonna ergonoomika  tarbekaupade ergonoomika  tööstus ergonoomika  kõrgkooli ergonoomika  kognitiivne ergonoomika  osalusergonoomika  makroergonoomika  mikroergonoomika  koduse töö ergonoomika Ergonoomilise kontori üldpõhimõtted Ruumikujundus  töölauad

Ergonoomika
24 allalaadimist
thumbnail
161
pdf

Juhtimise alused

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

Juhtimine
299 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Töö tervishoid ja ohutus KT

Kulmineerus töötervishoiupäevaga 23. oktoobril 2014.a. Rahvusraamatukogus. Ka 2015.aastal on pühendatud psühhosotsiaalsetele ohuteguritele töökeskkonnas Täpsem info: www.tooelu.ee Psühholoogilised ohutegurid • Monotoonne töö • Töötaja võimetele mittevastav töö • Halb töökorraldus • Pikaajaline töötamine üksinda • Muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis Tööriski suurendavad tegurid • Stress • Depressioon • Rahutus • Töövägivald • Tööahistamine • Töökiusamine • Juhtkonna juhtimisvead • Spetsiifilise väjaõppe puudumine Töötajate vaimset tervist mõjutavad tegurid • Vaimse töö osatähtsuse suurenemine • Võidujooks turumajanduses • Tugevnev konkrentsivõitlus • Töö intensiivsuse tõus • Ületunnitöö, ebarütmiline töö • Süvenev töötus ja ebakindlus tuleviku ees • Töötamine mitmel ametikohal • Töövägivald

Riski- ja ohutusõpetus
86 allalaadimist
thumbnail
35
docx

Tookeskkonnaohutuse alused

meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. ESMAABI Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägmise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika kognitiivne ergonoomika osalusergonoomika makroergonoomika mikroergonoomika koduse töö ergonoomika Ergonoomilise kontori üldpõhimõtted Ruumikujundus töölauad mööbli valik peeglid ja peegelpinnad skulptuurid või kivid

PANGANDUS
23 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Riskianalüüs

Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS 8800 viie astme riskihindamise maatriksit (vt Tabel 1, 3 lk). 3 1 OHUTEGURITE KIRJELDUS Füüsikalised tegurid- valgustatus, õhutemperatuur ja -niiskus, ventilatsioon, müra. Keemilised tegurid- tolm, fenool. Bioloogilised tegurid- viirused, mikroorganismid, inimese endoparasiidid, hallitused. Psühholoogilised tegurid- stress, väsimus, pikaajaline istumine ja tegevusetus, silmade pingesolek. Füsioloogilised tegurid- töö kuvariga, pikalt istumine või seismine, sama tüüpi liigutuste kordumine. 2 RISKIHINDAMISE METOODIKA JA RISKITASEMETE ALUSED Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS 8800 viie astme riskihindamise maatriksit. Riski suurus = tõenäosus x tagajärg. Tabel 1. Riskihindamismaatriks (Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri (ETTA) juhend.

Tööohutus ja töötervishoid
19 allalaadimist
thumbnail
25
doc

OÜ Rivervalley RISKIANALÜÜS

OÜ Rivervalley RISKIANALÜÜS Riskianalüüsi valmimisel osalesid: Riskianalüüsi teostaja Remo Jõeorg. Koostamise aeg ja koht: Tallinn 2014 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................................... 3 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS....................................................................................................................................... 4 METOODIKA........................................................................................................

Tööohutus ja töötervishoid
29 allalaadimist
thumbnail
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet
36 allalaadimist
thumbnail
17
docx

TOILA KODUÕDEDE TÖÖKOHTA RISKIANALÜÜS

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRÕ 1 Natalja Assejeva TOILA KODUÕDEDE TÖÖKOHTA RISKIANALÜÜS Iseseisev töö Õppejõud: Milvi Moks Tallinn 2015 SISUKORD 1.KODUÕDEDE TÖÖKORRALDUS.......................................................................................3 1.1Töökohta vaatlus ja iseloomustus.......................................................................................4 2.TERVISERISKIDE VÄLJASELGITAMINE JA KASUTANUD METOODIKA..................6 2.1Ohustatute väljaselgitamine, kirjeldamine ja hindamine....................................................6 Tabel 1......................................................................................................................... 6 Tabel 2...................................................

Töötervishoid ja -ohutus
17 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Ülekoormustraumad ja nende vältimine

liikumiselundite või üksikute lihaste pidev staatiline pinge korduvad samalaadsed kiired liigutused vead raskuste käsitsi teisaldamisel liigväsimus töökoha või töövahendi vibratsioon jne. Haigestumisriski suurendavad ebasoodsad keskkonnategurid (puudulik töökoha valgustus, libe või konarlik põrand, tuuletõmbus, tööks sobimatu mikrokliima), samuti ka töötaja füüsilised iseärasused (nõrgad lihased, lülisamba sünnipärased vead), stress ja suitsetamine. 2. JUHEND ÜLEKOORMUSTRAUMADE VÄLTIMISEKS Töö peab olema korraldatud nii, et: töötaja saaks vältida liigset väsimist põhjustavaid tööasendeid ja ­liigutusi töötajal peab olema võimalik muuta oma kehaasendeid ja liigutusi, kui võimalused selleks on aga piiratud, peab töötaja saama pidada taastumiseks küllaldase pikkusega puhkepausi detailid, töövahendid, näidikud ja lülitid oleksid paigutatud käepärasesse kaugusesse ja

Maalritööd
16 allalaadimist
thumbnail
14
docx

„ERIALA KAHJULIK MÕJU TERVISELE JA KAHJULIKU MÕJU VÄHENDAMISE VÕIMALUSED“„ERIALA KAHJULIK MÕJU TERVISELE JA KAHJULIKU MÕJU VÄHENDAMISE VÕIMALUSED“

Kuidas hoiduda: Võimalikult vähe kokku puutuda ohtlikult teravate esemetega. Kui ei ole võimalik hoiduda, siis peab töötaja teadma kuidas toimida kui inimene on end vigastanud ning peab oskama anda esmaabi. Kutsehaigused: - Ergonoomilised ja psühholoogilised probleemid tingituna tööst arvutiga; - Kontakt paljundusmasinatest ja laserprinteritest eralduvate ainetega. Bioloogiline risk: Kontakt kolleegide ja klientidega suurendab infektsiooni ohtu. Mis on ergonoomika? Ergonoomika on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Ergonoomika on suunatud eelkõige töötraumade ja töökahjustuste ennetamisele. Mõeldes töötajatele, keda ohustavad töötraumad, kujutleme usutavasti neid, kes teevad füüsilist jõudu nõudvat tööd, või neid, kes töötavad keerukate tehniliste seadmetega. On tõsi, et need töötajad on suuremas riskigrupis, kuid samas ei tasu

Tööohutus ja tervishoid
72 allalaadimist
thumbnail
284
pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL

Loodus
7 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Töökeskkonna kordamisküsimuste vastused

tugi-liikumisaparaadi ning südame- ja veresoonte haiguste vältimist. Inimese organism vajab teatud suurusega füüsilist koormust. 29. Kukkumise vältimise peamised teed. Kukkumise vältimisekspeab inimene valima jalatsid vastavalt ilmastikule. lumisel ajal mustriga saabas. Kukkumise vältimisekspeab inimene valima jalatsid vastavalt ilmastikule. lumisel ajal mustriga saabas. Kindlasti tuleb hoida silmad lahti ning libedal pinnal liikumisel hoida samm lühike. 30. Mis on stress. Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse 31. Stressi peamised allikad.

Tööohutus ja tervishoid
82 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Töökeskkonna ohutuse alused

TÖÖKESKKONNAOHUTUSE ALUSED Töö tervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) Töökeskkond (TKK) Töötervishoid(TTH) Tööohutus (TO) Töökeskkond- ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas võivad esineda: füüsikalised (müra, temperatuur, valgus, vibratsioon), keemilised (igasugused keemilised ained, ühendid, kemikaalid, puhastusvahendid), bioloogilised (bakterid, viirused, seened), füsioloogilised (erinevad töötegemise asendid, monotoonsed asendid, raskuste tõstmine) ja psühholoogilised ohutegurid ning töölaad; TKK ohutegurid ei tohi ohustada inimese tervist ega elu TKKs. TKK ohutegurid ei tohi ületada piirnorme. Töötervishoid (kuidas töö võib tervist kahjustada, kuidas seda hoida, parandada) - töötaja tervisekahjustuste vältimiseks töökorraldus-ja meditsiiniabinõude rakendamine; - töö kohandamne töötaja võimetele; - töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine; N: tervisekontroll (tervisetõend), vaktsineerimine, Tööohutus- t�

Tööohutus ja tervishoid
181 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Kaugõppe materjal

AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157 TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424 JÄRELVALVEORGANID: · TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.ee · TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON w

Töötervishoid ja -ohutus
459 allalaadimist
thumbnail
20
docx

OÜ MEHNTACK MÄETAGUSE MÕISAHOTELLI KOKA TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL JA17KÕ Mairi Gansen OÜ MEHNTACK MÄETAGUSE MÕISAHOTELLI KOKA TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Iseseisev töö Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2018 SISUKORD Sisukord..........................................................................................................................2 sissejuhatus.....................................................................................................................3 1. riskianalüüsi metoodika..............................................................................................4 2. töökeskkonna lühikirjeldus.........................................................................................5 3. töökoha riskitasemete hindamise ankeet....................................................................6 3.1 Töökoha riskitase......

Töökeskkond ja ergonoomika
40 allalaadimist
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................

Sotsioloogia
231 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Ülekoormustraumad ja nende vältimine

Lapsehoidja töös võime me saada samuti ülekoormustraumasid. Selle all mõtlen nii füüsilist kui ka vaimset poolt. Füüsilised ülekoormustraumad võivad tekkida valedest tööasenditest ja - võtetest, sundasenditest ja pikaajalist koormusest jalgadele. Ja vaimse ülekoormuse võivad tekitada üleliigsed emotsioonid, mis lapsehoidja endaga koju kaasa võtab: mured, rõõmud, hirm, kaasatundlikus, avastused, kahetsused, abitus- sellest kõigest tuleneb stress, mis paraku paneb inimesed oma tööst loobuma. Stress võib tekitada tõsiseid tervise häireid/ riske, nagu seljavalud, südameveresoonkonna haigused, üldhaigestumist, maohaavandeid jt. Kokkuvõte Me oleme teadlikud, et töötamiskoht peab olema kujundatud nii, et töötaja saaks oma asendit muuta ja leida sobiva tööasendi. Töötades aastakümneid samas töökohas, võime me saada kutsehaiguseid. Haigestumist ja vigastusi ennetada on odavam kui ravida

Lapsehoidja
40 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas

Töötajat peab teavitama ja juhendama kõigest sellest, mis puudutab töökeskkonna terviseriske, ettevaatusabinõusid bioloogiliste ohutegurite mõjust hoidumiseks, hügieeninõudeid, isikukaitsevahendite kasutamist, ohuolukorra vältimist ja tegutsemist õnnetusohu korral. 2. Töötajate väljaõpe viiakse läbi enne töö alustamist bioloogiliste ohuteguritega ja vajadusel perioodiliselt. 3. Töötajaid tuleb täiendavalt teavitada, kui tekivad uued terviseriskid 8 Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas 7.1TÖÖTAJATE TERVISEKONTROLL 1. Tööandja tagab, et kõik töötajad, kellel on kokkupuude bioloogiliste ohuteguritega, läbivad eelneva ja perioodilise tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale. 2. Kui tervisekontrolli käigus avastatakse ühel töötajal nakatumine bioloogilise

Tööohutus ja tervishoid
147 allalaadimist
thumbnail
15
doc

ARSTI TÖÖERGONOOMIA, MÕJU TERVISELE

......................................................................................................................... 5 Mikrokoobiga töötamine.........................................................................................................6 PSÜÜHILINE KOORMAMINE................................................................................................ 7 Ebasoodsad tagajärjed psüühilise koormuse korral:............................................................... 8 Stress.......................................................................................................................................8 Öötöö ja vahetustega töö.........................................................................................................9 Öötöö terviseriskid (Hobson, 2004)....................................................................................9 Soovitused öötöö korral (Hobson, 2004).................................................

Terviseõpetus
20 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Riskiohutuse eksam

Tavaliselt süveneb valu öösel, inimene ärkab käe valu, torgete ja tuimuse tõttu ning raputab kätt, mis vähendab vaevusi. Vaevused on sagedamini ühes käes, aga võivad esineda ka mõlemas käes korraga. Ravimitest kasutatakse mittesteroidseid põletikuvastaseid tablette või kortikosteroidi süste randmakanalisse. Ennetamiseks on eelkõige korduvate liigutuste vältimine, puhkepauside tegemine ja ergonoomilised töövõtted. 60. Mis on ergonoomika? Ergonoomika on teadus, mis on suunatud töövahendite ja töötingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Eesmärgiks eelkõige haiguste ennetamine. Ergonoomika eesmärk on uurida ja luua ergonoomilis majanduslikku tootmis ja töötehnoloogiat. Ergonoomika uurimisobjektideks on eelkõige inimene füüsilises ja psüühilises töötegevuses, töövahendid, tööprotsess ja töökeskkond. 61

Riski- ja ohuõpetus
280 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun