Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvutiga töötaja ohutusjuhend". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, ekraan, kuva, kuvar, loenda, pinguta, kehaasend, esma, istudes, teenindaja, paus, külgedel, sõrm, näidis, hooldus, maili, siruta, seadmed, pistik, õigusaktid, horisontaalselt, küünar, ringita, müra, sule, silmadega, terav, programmid, arvutil, mailiga, peopesa, röntgen, ohutusjuhend, arvutile, elektriohutus, tööandja................................................8 5.1 Esimene harjutus........................................................................................................................8 5.2 Teine harjutus.............................................................................................................................8 5.3 Kolmas harjutus.........................................................................................................................8 6 Õppija kehaasend ja näidisharjutused kätele, õlavöötmele ja seljale.............................................10 6.1 Õige kehaasend istudes:...........................................................................................................10 6.2 Täiendavad nõuded kehaasendile:...........................................................................................10 6.3 Näidisharjutused...............................................................................................
(ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND ARVUTIGA TÖÖTAJALE Nr. _____ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
selgitada oma nägemiselundkonna seisund ja selle muutumine võrreldes eelmisel kontrollajal hinnatuga. Vabariigi Valitsuse määruses ,,Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" on öeldud, et tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab silmade ja nägemise kontrolli. Tervisekontroll tuleb korraldada vähemalt üks kord kolme aasta jooksul või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral. Mõju tugi- ja liikumiselundkonnale Ükskõik, missugust tööd me teeme, on töötegija tugi- ja liikumiselundkond alati mingil määral koormatud. Tugi- ja liikumiselundkond (luud, liigesed, kõõlused, kõhred, lihased) on see mis säilitab meie tööasendi, mille abil teostatakse tööliigutusi. Tugi- ja liikumiselundkonna pideval ülekoormamisel tekivad kahjustused, mida kokkuvõetuna
Õpikohtade paigutamisel võib tulenevalt ruumi iseärasustest kasutada ridade kombineeritud variante, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud nõuded. Puudega õppijale tuleb õpikoht kohaldada puudest tingitud erivajadusele. Õppija istekoht peab olema vähemalt ühe meetri kaugusel teistest arvutitest. Laud peab olema ühekohaline ning võimaldama kuvari, klaviatuuri ja hiire sobiva paigutuse ning toetuspinna kätele. Kuvar peab asetsema istuva õppija ees otse. Optimaalne ekraani kaugus silmadest on 6070 cm. Arvutiklassis peab laua kõrgus olema õppija kasvukohane. Laud peab olema ühetooniline ja mati tööpinnaga. Õpikohal peab olema poolpehme istmega ja püsikindel tool, millel on keha profiili jälgiv seljatugi. Tooli parameetrid (kõrgus, seljatoe asend) peavad olema reguleeritavad õppija kasvu kohaselt. Tooli seljatugi peab ulatuma abaluude alumise osani.
sülearvutiga palju töötada, võib ta silmi koormata rohkem kui elektronkiiretoruga arvuti. Sageli on sülearvuti hiirekursorit ebamugav liigutada. Arvutitöö mõju inimese füüsilisele tervisele saab hinnata tööasenditest ja tööliigutustest tekkinud koormusena tugi- ja liikumiselundkonnale. Töökeskkonnas mõjuvatest nägemistingimustest tekib koormus nii nägemis- kui ka tugi- ja liikumiselundkonnale (halvad nägemistingimused soodustavad alati sundasendi tekkimist). Töötaja füüsilisele tervisele avaldab mõju ka siseruumi mikrokliima ja ruumiõhu koostis ning elektromagnetväljad. Töötaja vaimset tervist arvutitööl mõjutab suuremahulise informatsioonihulga vastuvõtmise ja töötlemise vajadus, aina kiirenev töötempo, kõrgendatud tähelepanu vajadus. Pidev vaimne pinge viib töötaja stressisituatsiooni, mis väljendub indiviidi füsioloogiliste, psühholoogiliste ja käitumise
- pildi parim sagedus silmadele on 85 Hz - madal asetus Klaviatuur: - parim kaugus on võrdeline küünarvarre pikkusega' - minimaalne kaugus laua äärest 15 cm - kasuta jaotatud klahvistikku Hiir: - peaks olema hea funktsionaalsusega e. kergelt ja käepäraselt töötavate nuppudega - leia sobiv hiirepadi, soovitatavalt randmetoega - parim paiknemise koht on klaviatuurlaua kõrval Harjutusi arvutikasutajale: - Sule silmad, silmalihaseid pingutamata loenda arve 14, seejärel ava laialt silmad ning vaadates kaugusesse loenda arve 16. Tee seda 45 korda - Suuna pilk diagonaalselt ühele ja teisele poole, seejärel otse, loendades arve 16. Tee seda 45 korda. - Vaata aknast kaugusse, seejärel lähedal asuvat eset või sõrmeotsa. Tee seda 56 korda. - Tee umbes 10-sekundiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul langeta käed lõdvestunult külgedele, raputa neid, pendelda ettetaha, ringita õlgu.
kuid vaid ajutise lahendusena. Kui silmad pidevalt punetavad ja valutavad, ning isegi silmade puhkuse meeldetuletajat õigesti kasutades olukord ei parane, lase arstil silmad üle vaadata. Peavalu Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega. · Sagedasemad peavalu põhjused seoses arvutitööga on: · Peegeldav või pimestav ekraan · Kujutise kehv kvaliteet · Sobimatud prillid · Töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress · Uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress · Kestev kujutise jälgimine ekraanil ilma puhkepausideta · Ebaõigest kehaasendist tulenev kaela-õlapiirkonna lihaste pinge Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust
hemorrioidid, ning väsinud ja kuivad silmad. Alaseljavaegused Meie uuringud näitavad, et 38 protsendil kuni 25aastastel inimestel esineb vaegusi alaseljas ehk nimmepiirkonnas. Huvitav on see, et üle 40aastaste seas on see protsent vaid 24! See tähendab, et noore põlvkonna lihastoonus on madal. Seljavaeguste kõige sagedasemaks põhjuseks on taas vähene füüsiline aktiivsus ja sundasendid. Oma olemuselt aktiivseks tööks häälestatud seljalihased on istudes lõdvas asendis ja verevarustus tagasihoidlik. Oluline on meeles pidada, et lülivahekettad saavad toitaineid tänu koormuse ja lõdvestuse vaheldumisele, teisisõnu: tänu liikumisele. Liikumisvaeguse tagajärjeks on kange, valulik ning vigastuste tekkele aldis selg. OHUMÄRGID: kangus alaseljas, selja kiire väsimine (ei suuda poes järjekorras seista), lokaalne valu nimme-ristluupiirkonnas, nn rahutud jalad (lihased justkui kisuvad, istuvast asendist tingitud verevarustushäired,
veresoonkestas. Sageneb silmade pilkumine ja suureneb silmamunade liikumise ulatus Kestev televiisori ees istumine tekitab: Füüsilist väsimust Silmade väsimist vilkuvast kujutisest Televiisori valguse spekter ei lange kokku päevavalguse spektriga SILMAD JA TELEVIISOR (2) Televiisorit tuleb vaadata õiges kauguses, mida suurem televiisori ekraan, seda suurem kaugus, aga mitte vähem kui 1,5 2 m. Soovitav, et samas toas põleks mingi valgusallikas, mille valgus oleks varjatud kupliga, et otsesed valguskiired ei langeks vaataja silmadele ega televiisorile. Televiisorit peab vaatama otse istudes, mitte küljelt, viltu või lamades. ARVUTI MÕJU SILMADELE(1) Põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks olev diskomfort ( häirivaist välitegureist tulenev
valgusega töötades väsitad silmi oluliselt vähem kui kunstvalgusega, tehisvalgustuse liik, valgustuse allika asukoht, lampide värvsustemperatuur jms); · tööruumi üldine disain, eri värvide mõju kasutamine; · töökoha psühholoogiliselt hea asukoht ruumis(privaatsete andmetega töötava inimese seljatagune peaks olema kinnine, mitte läbikäigukoridor. See väldib töötaja stressi); · ilus ja mugav mööbel. Ergonoomiline töökoht väsitab vähem Arvutitöökoht on kontorites kõige levinum, arvuti taga istub inimene töö ajal kõige rohkem. Et sellepärast ei peaks tugevamaid prille muretsema või randmepõletikku ravima, tuleb intensiivse kasutusega arvutitöökohale muretseda ergonoomilised töövahendid. Mööbli valikul ja ruumi kujundamisel pole tähtis ainuüksi selle väljanägemine, vaid ka selle mugavus ja funktsionaalsus. Uue bürooruumi
Kes meist poleks tundnud, et sellel kastil on imeline võime naelutada meid enda külge tundideks... Milles küll peitub tema veetlus? Pole raske vastata, arvutiprogrammide mitmekesisus ja internet võimaldavad meil kätte saada vajalikku informatsiooni, teha oma töid kiiremini, täpsemalt ja huvitavamalt. Järgnevast leiate juhiseid inimestele, kes töötavad kuvariga ja tööandjatele, kelle töötajate töövahendiks on enamus tööajast kuvar. Siit leiate: - Vastuseid küsimustele kuvariga töötamise seostest tervisega -Ülevaate kuvariga töötamist käsitlevast määrusest ning nõudeid ja juhiseid, mida peavad järgima nii tööandja kui ka töötaja -Mõningaid lihtsaid soovitusi, mida kasutajad võiksid järgida oma kuvaritöökoha korraldamisel, et teha töö kuvariga võimalikult mugavaks KAS KUVAR OHUSTAB MINU TERVIST? KAS KUVAR OHUSTAB MIND?
............................................................................... 9 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine........................................................................ 10 6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. .............................................................. 18 7. Seadusandlus ............................................................................................................ 19 LISAD Lisa A. Ergonoomiline kehaasend kuvariterminali suhtes ja kuvariterminali kujundamine.............................................................................................................. 20 Lisa B. Harjutusi pingete vähendamiseks lihastes......................................................... 24 Lisa C. Näidis tegevuskava terviseriskide ja ohtude vähendamiseks töökeskkonnas....27 2 Sissejuhatus
Rahulikult välja hingates too keha ja pea algseisu. Vajadusel tee paar vahehingamist ja soorita tahapainutus koos sissehingamisega läbi nina uuesti. Kui harjutuse kõik korrad on tehtud, siis tõuse püsti, lõdvesta keha ning hinga 35 korda rahulikkult sisse-välja. Alusta neljandat harjutust, kui hingamine on muutunud täiesti ühtlaseks. HARJUTUS NR 4 Seda harjutust võiks sooritada pehmel põrandakattel istudes. Aseta jalad sirgelt ette nii, et jalalabad on põranda suhtes 90-kraadise nurga all, varbad suunatud ülespoole, jalapöiad õlgade laiuselt. Hoia keha samuti põranda suhtes 90-kraadi all sirgelt, siruta rind ette ja õlad tahapoole. Aseta käed tuharate kõrvale, peopesadega vastu maad, sõrmed ettepoole. Painuta lõug alla tugevalt vastu rinda ja samal ajal hinga välja. Seejärel aja pea hästi kuklasse, alustades samal ajal nina kaudu sissehingamist
Rahulikult välja hingates too keha ja pea algseisu. Vajadusel tee paar vahehingamist ja soorita tahapainutus koos sissehingamisega läbi nina uuesti. Kui harjutuse kõik korrad on tehtud, siis tõuse püsti, lõdvesta keha ning hinga 35 korda rahulikkult sissevälja. Alusta neljandat harjutust, kui hingamine on muutunud täiesti ühtlaseks. HARJUTUS NR 4 Seda harjutust võiks sooritada pehmel põrandakattel istudes. Aseta jalad sirgelt ette nii, et jalalabad on põranda suhtes 90kraadise nurga all, varbad suunatud ülespoole, jalapöiad õlgade laiuselt. Hoia keha samuti põranda suhtes 90kraadi all sirgelt, siruta rind ette ja õlad tahapoole. Aseta käed tuharate kõrvale, peopesadega vastu maad, sõrmed ettepoole. Painuta lõug alla tugevalt vastu rinda ja samal ajal hinga välja. Seejärel aja pea hästi kuklasse, alustades samal ajal nina kaudu sissehingamist
arvuti - elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. Arvuti abil saab informatsiooni kõige kohta, vajalikku teavet maailmasündmuste kohta. klaviatuur - Elektroonilise seadme või aparaadi juhtimis või sisestusseade. Klaviatuur võimaldab trükkida. hiir - osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Hiirt kasutades ei pea klaviatuurilt käske andma. Hiire abil saab igasuguseid asju lahti võtta ja klikkida ikoonidele. monitor e. kuvar, jälgida võimaldav seade, näitab pilti. printer - arvuti väljendusteade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Arvuti ja Interneti kasutamispõhjusi ja võimalusi: Arvuti ja Interneti abil saab teiste inimestega suhelda, kogu maailma kohta informatsiooni ja teavet, palju asju saab selle kaudu teada ja on ka abiks õppimisel ja tööde tegemisel. Õige kehaasend laua taga istudes on järgnev:
1. ARVUTI KASUTAMISEST TINGITUD SILMAVAEVUSED..................................3 2. KUIDAS VÄHENDADA KOORMUST SILMADELE................................................3 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................5 SISSEJUHATUS Tänapäeva elutempo juures on arvuti lahutamatu osa inimeste igapäevaelust. Tihtipeale räägitakse arvuti halvast mõjust inimese rühile ja silmadele. "Silmaarstid on seisukohal, et arvuti kuvar silma nägemisnärvi ei kahjusta, küll aga kahjustuvad silma lihased" (Vabamäe 2004). Arvutiga töötamisel on pilk väga suure osa tööajast suunatud ekraanile. Kuvari jälgimise ajal on silmalihased pidevalt pinges, see aga viib aja jooksul nende ülekoormuse tekkimisele. Silmade väsimise põhjuseks on enamasti nende ülepingutus. Käesolev referaat kirjeldab, millised on peamised silmavaevused, mida arvuti põjustab ning õpetab, kuidas neist hoiduda. 1
Tüüpilised vead arvutiga töötamisel Peamiselt arvatakse, et arvutiga töötamisel kahjustub peamiselt silmi, kuid tegelikult saavad kõige suuremat kahjustust hoopis luud, lihased, liigesed, närvid ja nende ümber paiknev sidekude. Milline on arvutiga töötamise kõige suurem mõjutaja? Peamine on see, et arvutiga töö on staatilise iseloomuga lihastöö. Kindlasti peab rõhku panema ka töökoha ergonoomilisusele, sest siis ei väsi töötaja nii kiirelt ning lihaspinge on samuti väiksem. Oluline on ka töötaja enda tervis ning füüsiline aktiivsus. Arvutiga töötades suureneb staatiline lihaspinge järgmistel juhtudel: · kehaasend on vale · töökoht ei ole ergonoomiliselt disainitud · töötatakse pikka aega ilma puhkepausideta · tehakse kiireid ja ühetaolisi korduvaid liigutusi · õla- kaela- ja randmeliigesed on vale nurga all
Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel Arvuti füüsilisi komponente nimetatakse riistvaraks ning käske ja andmeid nimetatakse tarkvaraks. Igal arvutil peab olema vähemalt järgmine riistvara: keskprotsessor
15. Lõdvestusharjutused. · Küünarnukid laual, poolkõverdatud sõrmed lõdvestatud: raputada käsi randmeist · Käed all, sõrmed poolkõverdatud, raputa käsi küünarliigesest ning seejärel õlaliigestest · Käed kõrval, küünarvarred ja kämblad ülal: käed kukuvad randmeist, siis küünarnukkidest ning seejärel õlgadest. 16. Harjutused silmadele. · Sule silmad, silmalihaseid pingutamata loenda arve 1-4, seejärel ava silmad ning vaadates kaugusesse loenda arve 1-6. Tee seda 4-5 korda. · Vaata otse, paremale, vasakule, üles ja alla (5-10 korda). · Vaata kaugusesse (kaugel asuv puu, maja jne), vaata lähedal asuvale objektile (akna käepide, naabri töölaual asuv telefon jne) 4-5 korda. · Vaata ninaotsale, seejärel suuna pilk kaugusesse. Tee seda 4-5 korda · Vaata ninaotsale, seejärel suuna pilk kaugusesse
korda teisega · tõstetud õlgadega õlaringid eest taha · tõsta õlad, kõverda käed rinna kõrgele peopesad vastamisi, siruta käed aeglaselt välja pingutades lihaseid pidevalt. too tagasi, lõdvesta, samas sirutades käed üles sirgeks ja tagasi (3-6x) (küünarvarre ja õlavarre lihased) · peod üles, käed ette sirgeks, keera käed seestpoolt peopesad väljapoole. kasuta õlgu. (6- 8x) (deltalihased, õlavarrelihased) · istudes küünarvarrest painutatud käsi tõstetakse üles. Teise käega surutakse vastu küünarnukki (25sek) (õlavarrelihased, õlavöötmelihased) · tõsta käed ette rinna kõrgusele, sõrmede seotus kehast eemale, tõmba tugevalt väljapoole, mõeldes õlgadele (6 sek) (küünarvars, õlalihased) · aseta sirgete sõrmedega käed lauale, painuta sõrmed tagumisest sõrmeliigesest. pigista rusikasse · aja sõrmed harali, vii kokku
on suur ja programmid lihtsustavad meie tööd. Pealt näha on arvutiga töötamine ohutu ,kuid tegelikult tan ii ei ole. Järgnevast peaksite leidma arvutitöö ohte ja viise kuidas neid vältida. Kuvari ohutegurid. Kuvarit on sageli nimetatud erinevate terviseprobleemide põhjustajaks. Tuginedes faktidele võib öelda, et ainult väga väike osa kasutajatest kannatab kuvariga töötamisest tulenevate terviseprobleemide tõttu.Tegelikkuses aga tekkinud probleeme ei ole põhjustanud mitte kuvar ise, vaid see, kuidas kuvariga töötatakse. Seega, probleeme saa vältida töökoha hea kujundamise ja töö korraldamisega. Arvatakse ka et kuvar mõjutab nägemist, kuid ulatuslikud uuringud ei ole tõestanud, et kuvar põhjustab haigusi või silmade püsivat kahjustust. Kuid pikaaegne töötamine kuvariga võib viia silmade väsimisele ja ebamugavustundele. Samuti, andes silmadele suurema nõudlikkusega ülesandeid võib märgata
liikumisteed takistustest vabana. Lammutage läved või piirake nende kõrgust; muutke läved nähtavamaks. Elektrisokk: 220 V toitepinge, mida kasutatakse olme- ja kontoriseadmete toiteks, on inimesele ohtlik. Kuigi kontoriruumid kuuluvad ohutute ruumide hulka, võib 220 V poolt põhjustatud vool tekitada südametöö ebereeglipärasust, aja jooksul hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma. Kuidas hoiduda: Töötaja peab arvestama järgnevate tingimustega: - Elektriseadmete katete pühkimine märja materjaliga on keelatud; - Enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved. Rikkis seadmeid kasutada ei tohi; - Pistikut võib pesast välja võtta ainult pistikust kinni hoides; - Kui seadme pistik ei sobi ruumis olevatesse pistikupesadesse, on selle kasutamine keelatud; - Tuleb jälgida, et seadmete pistikud ja seinapesad oleksid terve isolatsiooniga;
tõmmata. Mõnikord soovitavad mõned sünnitusmajad hoida peale sünnitust mõnel korral päevas kõhu peal jääkotti. Raseduse ajal venivad kõhulihased koos kasvava kõhuga ning vajuvad veidi külgedele laiali. Loomuliku sünnituse puhul taastuvad need ajapikku. Kui kõht ei ole paari kuu jooksul taastunud, võiks appi võtta erinevad kõhulihaste harjutused. Alustada võiks umbes 6-8 nädalat peale sünnitust lihtsamate harjutustega. Pinguta kõhtu väljahingamisel, hingates maksimaalselt välja. Korda 10-15 korda. Enesetunde järgi võid seda harjutust juba kohe peale sünnitust vaikselt tegema hakata. Keisrilõike puhul tuleks kõhulihase harjutustega vähemalt 3 kuud oodata. Mõnel juhul aitab lihastel taastuda spetsiaalse vöö kandmine peale sünnitust. Paremaks tulemuseks on hea bandaaži juba enne sünnitust kandma hakata. Vööd võiks kanda viimasel raseduskuul kuni 6-8 nädalat peale sünnitust
kõvakettaga töötamisel suhteliselt tavaline ning sellega peab harjuma. ARVUTI ERGONOOMIKA Enam- vähem pideva arvutitööga kaasas käiv silmade kiire väsimine, kipitus ja peavalu on ühelt poolt tingitud pikaajalisest silmade pingutamisest ilma puhkepausideta, sagedasest vaatekauguse muutumisest (ekraanile, klaviatuurile, paberile), ekraani ülemäärasesest mheledusest jne. Teiselt poolt mõjutab selliseid vaevusi kindlasti ka ekraani asend töötaja suhtes, valgustite (nii üld, kui kohtvalgustite) paigutus, töökoha asend akende suhtes, seinte värvus jne. Arvutitöökoha vale ülesehitus põhjustab sageli ka lihasevaevusi, mis tulenevad peamiselt pikaajalisets viibimisest samas asendis. Levinumad on valud kaela- õlapiirkonnas, alaselja vaevused randmete ja käsivarte väsimine. Põhjuseks on kuvari, klaviatuuri, laua ja tooli väär asend ja paigutus töötaja suhtes, st töökoha mittevastavus töötaja kehalistele iseärasustele
Ülekoormuse tagajärjel tekivad lihastes ainevahetushäireid ja valupunktid (triggervalud), mis piiravad ka lihaste funktsioone. Ülekoormus põhjustab kudedes hapnikuvaegust., mis soodustab põletikuliste protsesside teket ja kahjustunud kudede sidekoestumist. Ükski tegevus ei koorma kõiki lihasgruppe võrdsel määral. 2. Teksti ja parempoolse pildi põhjal kirjeldada ergonoomilist istumisasendit ja seda toetavat tooli/lauda. Aktiivne rühi saavutamiseks istudes tuleb toetuda mõlemale jalale. Hoida sääre ja reie vaheline nurk 90 kraadi lähedal. Reite ja keha vaheline nurk umbes 110 kraadi, mis koormab nimmepiirkonda vähem kui 90-kraadine nurk. Istudes tuleb säilitada lülisamba füsioloogilised kõverused, hoida õlavöö pingevaba ning pea kere suhtes mitte rohkem kui 15-kraadises kaldes. ( http://www.sintex-mebel
Maad tohivad puudutada ainult käed, jalalabad, õlad ja pea. Hoia kolm sekundit ning korda. 3. Jalgratas-Selili lesides tõsta jalad üles. Üks jalg sirge, teine põlvest kõverdatud. Nüüd kõverda teist jalga ning vii teine sirgeks, hoia seda asendit üks sekund ning korda. Justkui sõidaks jalgrattaga. Mida madalamal jalgu hoiad, seda raskem on harjutust teha ning seda rohkem oma kõhulihaseid treenid. Painuta Kui veedad oma päevad arvuti taga küürus istudes, on väga oluline, et saaksid venitada, painutada ja rohkem liikuda. Et paindlikuna püsida, püüa iga poole tunni järel paariks minutiks püsti tõusta ja venitada, jalutada või seista. Proovi lihtsat harjutust Proovi järgmist harjutust igal hommikul ja õhtul: heida põrandale selili ja tee kaks kuni kolm minutit kätega aeglaselt lumeingleid. Et asi raskemaks teha, aseta kokku rullitud käterätik selgroo alla põrandale
ebatõenäoline Tõenäoline Madal (II) Keskmine (III) Kõrge (IV) Väga tõenäoline Keskmine (III) Kõrge (IV) Kõrge (V) Tabel 2. Riski tõenäosuse ja tagajärje selgitus Tõenäosuse selgitus Tagajärje selgitus 4 Väga ebatõenäoline- ei tohiks Mõõdukalt kahjulik- õnnetused ja haigused, mis ilmneda töötaja kogu töötamise ei põhjusta pikaajalisi kahjustusi (näiteks kerged aja jooksul kordagi. haavad, silmaärritus, peavalu jms). Tõenäoline- võib ilmneda Keskmiselt kahjulik- õnnetused ja haigused, mis töötaja kogu töötamise aja põhjustavad küll kergeid, aga pikaajalisi või jooksul ainult paar korda. reeglipäraselt korduvaid kahjustusi (näiteks haavad, kerged luumurrud, teise astme
Heleda- tes värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgus- tust. Vajadusel kasutada ruumis head üldvalgustust ning koht- valgustit arvutitöökohal. Soovitatav on arvutitöökoht seada akna suhtes nii, et aken oleks arvutilaua suhtes küljel. Parema- käelistel on hea, kui aken asetseb vasakul. Kuvar tuleks paigu- gutada aknaga risti.Vältima peaks seda, et aken on kuvari taga või töötaja selja taga. Esimesel juhul on töötajal kuvari taga väga tugev valgus, mis halvendab nägemist, teisel juhul varjab töötaja ise loomuliku valguse oma laual kehaga ära, samuti tekivad peegeldused nii kuvarile kui ka klaviatuurile. Valgus-
vastuvõtlikum. Ent kui organismis on infektsioon olemas, antakse see edasi kohe, kui mõne kehaosa vastupanu nõrgeneb ka siis, kui silm pole näiteks küllalt niiske. Uurimused näitavad, et arvutiga töötajatel esineb silmakaebusi umbes kaks korda rohkem kui muu kontoritöö tegijatel. Silmade väsimise ja kuivuse kõrval võib esineda veel võõrkeha tunnet silmas, aga ka pearinglust ja -valu. Sageli ei saa arvutiga töötaja täpselt arugi, kas tal valutavad silmad või pea. Et arvutitöö silmi vähem kahjustaks, soovitavad silmaarstid regulaarselt pilgutada, tõsta aeg-ajalt pilku ja vaadata kaugusse, lastes silmadel kas või hetkekski lõõgastuda. Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata
Silmad Kasulikud vitamiinid Väga tähtis tingimus silmade tervise säilitamisel on õige toitumine. Silmade jaoks on kõige tähtsam Avitamiin, mida sisaldavad rohkesti porgandid, tomatid, kõik lehtköögiviljad, petersell, mereannid, kalamaksaõli, päevalilleseemned, õllepärm. Cvitamiin seob rakke, selle vajakajäämisel kaotavad lihased (ka silmalihased) oma toonuse. Vitamiini põhilised allikad on kapsas, tsitruselised, kõik marjad, lehelised köögiviljad, sibul, tomat, spinat, õunad, ananassid. B1vitamiini (tiamiini) suur puudujääk kutsub esile närvihäireid. Seda vitamiini leidub pähklites, täisteratoodetes, õllepärmis, poleeritud riisis ning mees. B2vitamiin (riboflaviin) aitab rakkudel kasutada hapnikku, mille abil tärklis ja suhkur muutuvad lihaste tööks vajalikuks energiaks. Parimad allikad on rohelised lehelised köögiviljad, õunad, õllepärm, lihvitud riis, nisuterad. B6vitamiin on looduslik rahusti. Selle puuduse korral kannatavad silmad suure
KUVARIGA TÖÖTAMISE OHUD Referaat SISUKORD Sissejuhatus..........................................................lk 3 Arvuti ajalugu.......................................................lk 4 Mis on arvuti...................................................................lk 13 Mis on kuvar...................................................................lk 15 Arvutiga töötamise mõju tervisele...............................................................lk 16 Levinud ja alusetud hirmud kuvariga töötamisel............................................................lk 25 Töökoha kujundamine.......................................................lk 26 Lõppsõna .............................................................................lk 32
ka küünartugesid, ei saa ma toetada oma küünarvarsi, seega tekivad valud õlavöötmes ning kaela piirkonnas. On oluline vältida pidevat istumisasendit. Positiivne on aga selle labori puhul, et saab teha n.ö. puhkepause. Seega ei ole mul igapäevaseid valusid palju. 3. On väga oluline, et töökoht oleks ergonoomiline, sest ergonoomiliselt kujundatud töökoht ning õige asend tagavad kõrge tööviljakuse ning hea ja kestva tervise. Kui töötaja saab mugavalt oma asendit muuta, tekib vähem väsimust ning monotoonsust. Et töötaja ei peaks pidevalt kummardama, end venitama ega sirutama, on oluline, et tööpind oleks ergonoomilise kujuga ning igal esemel oleks oma koht. Seega ergonoomiliselt kujundatud töökoht loob parema meeleolu. 4. Kuna ergonoomika laboris pole lauaarvutite vahekaugus suur, (mõõdetav lauaarvuti oli kõrvalolevatest lauaarvutitest ~90 cm kaugusel, taga olevast lauaarvutist ~80 cm
TREENINGKAVA Koostas: Kool Aasta 1. Käed trimmi! Tagatoengus kätekõverdused o Toetu toolile. Kõverda küünarvarsi ja hoia küünarvarred võimalikult keha lähedal. o Jälgi, et õlavarre ja küünarnuki vahele jääb täisnurk. o Nüüd lasku alla ning siis jälle üles. PS! Järgmisi harjutusi oleks hea teha hantlitega, aga kui hantlid puuduvad võib kasutada veega täidetud pudeleid! Küünarvarte kõverdamine o Lähteasend: seisa sirgelt, jalad kergelt harkis, käed hantlitega külgedel all, peopesad sissepoole pööratud. o Nüüd suru küünarliigeseid kergelt enda vastu, kõverda käed, tõstes käed hantlitega üles. o Harjutuse lõpus peavad hantlid olema õlgade kõrgusel, põrandaga paralleelselt. Küünarvarte sirutusharjutused o Võta hantlid kätte, tõsta sirgelt seistes sirg
annaabi.ee 
