Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvuti kasutamisega seotud ohud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hiir, ergo, stress, kasutamis, kuvar, hiire, klaviatuur, ergon, küünarvarre, ekraan, printer, tool, ergonoomika, ekraanil, klaviatuuri, seonduva, soovitav, tööruum, väsimus, töökoormus, töökorraldus, valud, kestva, kehaasend, reaktsioon, töötaja, tehnoloogia, osoon, sõltuvus, valgustus, terviseprobleemid, printeriga, asjaolud, silmadega......................................................................................... 4 1.2 Arvutitööga seonduvad terviseprobleemid....................................................................... 4 1.1 Tugi-liikumisaparaadi valud............................................................................................. 7 1.2 Mõju silmadele..................................................................................................................7 1.3 Stress................................................................................................................................. 8 1.4 Tehnostress........................................................................................................................8 1.5 Peavalu..............................................................................................................................8 1.6 Nahaärritus...........................................................
2.1. Arvutitööga seonduvad terviseprobleemid Peamised arvutitööga seonduvad terviseprobleemid võib jagada kolme rühma: Tugi-liikumisparaadi probleemid, mille põhjusi võime otsida töö-koha , töövahendite ning tööülesannete oma -vahelisest sobimatusest. Teiseks probleemid silmadega, mis tulenevad peamiselt indiviidi silmade eripäradest, tööülesannetest ning mõnedest keskkonna tingimustest nagu õhuniiskus ja valgustustingimused ruumis. Ja kolmandaks väsimus ning stress, mis on tööülesannete keerukuse, hulga ja töö tegemiseks kulutatava aja ühismõju ruumis tagajärg. 2. 2.Tugi-liikumisaparaadi valud Tugi-liikumisaparaadi valud tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Ehkki töö arvutiga nõuab meie kehalt vaid õige minimaalseid
väsivad. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles pidada, et erinevalt päris hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. Mõju silmadele
Arvutiga töötamise ohud ja nendest hoidumise viisid. Ergonoomika Teadust,mis on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele seoses igasuguste töövahendite kasutamisega, sealhulgas ka arvuti kasutamise- ga,nim. Ergonoomikaks. Sõna ergonoomika tu- leneb kreeka keelest : ERGON = töö NOMOS = seadus Mis piirkonnad on kõige enam ohustatud arvutiga töötades? Levinud on arvamus, et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi. Tegelikult on kõige enam ohustatud lihased, liige-sed, närvid ja neid ümbritsevad sidekoelised struktuurid. 25% kaelapiirkonna probleemid 20% alaseljavalu 17% probleemid randmete ja kätega 14% küünarvarte probleemid 11% vaevused küünarnukkides 9% kaebused peas ja silmades
kuid vaid ajutise lahendusena. Kui silmad pidevalt punetavad ja valutavad, ning isegi silmade puhkuse meeldetuletajat õigesti kasutades olukord ei parane, lase arstil silmad üle vaadata. Peavalu Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega. · Sagedasemad peavalu põhjused seoses arvutitööga on: · Peegeldav või pimestav ekraan · Kujutise kehv kvaliteet · Sobimatud prillid · Töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress · Uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress · Kestev kujutise jälgimine ekraanil ilma puhkepausideta · Ebaõigest kehaasendist tulenev kaela-õlapiirkonna lihaste pinge Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust
Kindlasti oled tähelepannud et peale pikka arvutis olekut , Silmad on udused või isegi valutavad.Oled tundnud pea-, randme-, käe-, kaela-, selja-, käsivarte-, või õlavalu.Üldjuhul on need valuaistingud mööduvad ja järgmine kord arvutisse istudes ei mäletagi neid enam.Aga mõnikord võivad need muutuda püsivateks ja painata sind aastate vältel. Kuidas kuvariga töötamine mõjub sinu silmadele- Ulatuslikud uuringud ei ole tõestanud, et kuvar põhjustab haigusi võisilmade püsivat kahjustust. Kuid pikaaegne töötamine kuvariga võib viia silmade väsimisele ja ebamugavustundele. Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva
igapäevaelu osaks. Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Probleemide põhjuseks arvuti kasutamisel on enamasti siiski viis, kuidas me arvutit kasutame, mitte aga arvuti ise. Arvuti koosneb paljudest osadest, millistest suurem osa on peidetud korpuse alla ja mida me sageli ühtekokku "arvutiks" nimetamegi. Mida peab jälgima arvuti kasutamisel Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri, hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Kõige enam kaevatakse tugi-liikumisaparaadi valusid, mis tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Mõju silmadele Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse
..........................................6 2.2.1 Monitor...............................................................................................................................6 2.2.2 Korpus................................................................................................................................6 2.2.3 Kõlarid...............................................................................................................................6 2.2.4 Klaviatuur...........................................................................................................................7 2.2.5 Hiir.....................................................................................................................................7 3. Arvuti kasutamisega kaasnevad terviseprobleemid..........................................................................8 3.1 Tehnostress.................................................................................
..........................................7 1.3.1 Monitor...............................................................................................................................7 1.3.2 Korpus................................................................................................................................7 1.3.3 Kõlarid...............................................................................................................................8 1.3.4 Klaviatuur...........................................................................................................................8 1.3.5 Hiir.....................................................................................................................................8 1.4 Arvuti riistvara...........................................................................................................................8 1.4.1 Sisendseadmed....................................................
................................................................................................7 Stressiga seonduvad häired..................................................................................................... 8 Mõju nahale.............................................................................................................................9 Erialatöö tervistkahjustavad tegurid ja nende mõju minu organismile(ÄRI) Stress Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 5060% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas nii inimeste endi kannatuste kui ka majandustulemuste halvenemise seisukohalt. Tööstress võib mõjutada igat inimest mis tahes tasandil. See võib esineda igas sektoris ja iga suurusega organisatsioonis
laevalgustus. Laua all peab olema piisavalt ruumi jalgadele, et soovi korral saaks neid välja sirutada ja et väiksemat kasvu töötajatel oleks võimalus mahutada laua alla jalatugi. Oleks väga hea kui töölaua kõrgus on reguleeritav. Suurt tähelepanu tuleb pöörata sellele, et töölaua kõrgus vastaks töötaja kasvule, vastasel juhul võib olla tulemus puhtalt ebaergonoomiline! Vajaliku tööpinna suurus on eelkõige sõltuv töö iseloomust. Juhul kui kuvar paikneb samal tasapinnal töölauaga oleks vajalik laua laius kuvari paiknemise kohal ~105 cm. Kui kuvar paikneb laual, mis asetseb töölauast madalamal, on piisav tööpinna laius 40-60 cm. Õige ja vähest kontrolli vajava istumisasendi saavutab kõige paremini lauaga, kuhu on istumiskohale sisse disainitud kaar. See võimaldab eelkõige kätele hea tööasendi. Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist : · Jalad peavad toetuma kindlalt maha.
Arvutiga töötamine TABB13 Eneli Lobja, Ti ina Lindam, Kristina Roo Heidi Pähn sileht, Ohud arvutiga töötamisel 0 Vale kehaasend 0 Selg 0 Käed/õlad 0 Randmed 0 Jalad/põlved 0 Silmade ülepinge 0 Kuvari kõrgus ja asend 0 Ekraan 0 Tööreziim Mis piirkonnad on kõige enam ohustatud arvutiga töötades? Levinud on arvamus, et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi. Tegelikult on kõige enam ohustatud lihased, liigesed, närvid ja neid ümbritsevad sidekoelised struktuurid. 25% kaelapiirkonna probleemid 20% alaseljavalu 17% probleemid randmete ja kätega 14% küünarvarte probleemid 11% vaevused küünarnukkides 9% kaebused peas ja silmades
Peamised arvutitööga seonudvad tervisehädad võib jagada kolme rühma: esimeseks tugi-liikumisaparaadi probleemid mille põhjusi võime otsida töökoha, töövahendite ning tööülesannete omavahelisest sobimatusest. Teiseks probleemid silmadega, mis tulenevad peamiselt indiviidi silmade eripäradest, tööülesannetest ning mõnedest keskkonna tingimustest nagu õhuniiskus ja valgustustingimused ruumis. Ning kolmandaks väsimus ning stress, mis on tööülesannete keerukuse, hulga ja töö tegemiseks kulutatava aja ühismõju ruumis tagajärg. 25% kaelapiirkonna probleemid, 20% alaseljavalu, 17% probleemid randmete ja kätega, 14% küünarvarte probleemid, 11% vaevused küünarnukkides, 9% kaebused peas ja silmades, 4% jalaprobleemid. Võivad tekkida ka psüühilised häired näiteks: meeleolu muutused, halb ennesetunne, agressiivsus, närvilisus, hirmutunne, lihaspinge, unehäired, isutus jne.
paberitel 400-500 lx. Bridger (1995) soovitab arvutiga töökohal 300-500 lx, kusjuures madalamaid väärtusi, kui ruumis ka räägitakse. Kõrvalasetsevates ruumides, et silmad vahel puhkaksid, võiks olla 50-100 lx. Oluline on vältida peegeldumist ekraanilt. Ruumis ei tohi olla peegelpindu, välja arvatud mõni seinapeegel. (http://www.parnu.ee/raulpage/ergo/ergo5.html) 7 2.3. KLAHVISTIK JA HIIR Ülajäseme koormus sõltub klahvidele vajutamise sagedusest ja vajutamise jõust ning oleneb seega ka inimesest. Vajutama peaks võimalikult nõrgalt, mida annab õppida. Vahetevahel tuleks küünarvarrega toetuda lauale või eripadjale. Kui parasjagu töötatakse käega, on parem küünarvarrele mitte toetuda, kuna see võib takistada venoosset vereringet. Soovitav klahvistiku kalle on 5-15o. Kui hiire kasutamisel on märgata ebamugavusi, näiteks liialt raske on liigutada pointerit, tuleb
KUVARIGA TÖÖTAMISE OHUD Referaat SISUKORD Sissejuhatus..........................................................lk 3 Arvuti ajalugu.......................................................lk 4 Mis on arvuti...................................................................lk 13 Mis on kuvar...................................................................lk 15 Arvutiga töötamise mõju tervisele...............................................................lk 16 Levinud ja alusetud hirmud kuvariga töötamisel............................................................lk 25 Töökoha kujundamine.......................................................lk 26 Lõppsõna .............................................................................lk 32
Tool peab igal juhul aitama tööpäevas. Kaasaegsed ning muutused säilitada nimme loomuliku nõgusust. kuvarid, nõutava märgisega lülisambas. Väsimuse teket ja monotoonsust (CE), asuvad otse töötaja aitab ära hoida tööasendite ees. Hiir ja klaviatuur vahetamine. asuvad samal tasapinnal. Kui töö iseloomu tõttu on arvuti taga Kontoris kasutatakse vaja pidevalt olla, võiks muretseda reguleeritavat tooli, puudub ergonoomilised abivahendid (nt
Peamised arvutitööga seonudvad tervisehädad võib jagada kolme rühma : tugi-liikumisaparaadi probleemid, mille põhjusi võime otsida töökoha , töövahendite ning tööülesannete omavahelisest sobimatusest. Teiseks probleemid silmadega, mis tulenevad peamiselt indiviidi silmade eripäradest, tööülesannetest ning mõnedest keskkonna tingimustest nagu õhuniiskus ja valgustustingimused ruumis. Ja kolmandaks väsimus ning stress, mis on tööülesannete keerukuse, hulga ja töö tegemiseks kulutatava aja ühismõju ruumis tagajärg. PROBLEEMID 25% kaelapiirkonna probleemid 4% 9% 20% alaseljavalu 25% 11% 17% probleemid randmete ja
küünarnukist madalamal. Kui kasutate randmetuge, võib laud olla veel madalamal. Töökõrgus on õige, kui töötamisel on käed vabad: küünarvarred rõhtasendis, küünarnukid keha lähedal. Kuvari ees laual peab olema piisavalt ruumi klaviatuuri, paberite jm jaoks (umbes 50 cm ekraanist lauaservani; selline on käte tavaline siruulatus ette, kui inimene sirgelt istub). Lauaplaat peab olema õhuke, heledat värvi, matt ja ümardatud esiservaga. EKRAAN Ekraani kõrgus ja kaldenurk peaks olema reguleeritav; tema optimaalne kaugus silmadest on 50-75 cm. Kaela õige asendisaavutamiseks peab ekraani ülaserv paiknema silmade kõrgusel või veidi madalamal. Nii jääb ekraan tervikuna silmade loomulikku vaatevälja (nurk rõhtjoone ja silma ekraani keskpunktiga ühendava sirge vahel võiks olla umbes 20º). Vaate suund ja ekraan peavad olema risti, järelikult peab olema ekraan veidi tahapoole kaldu
Normaalne pilgutamine on 20-22 korda minutis, arvutiga töötades on see arv aga alla 10. See võib põhjustada silmade ärritust ning kuivust. OHUMÄRGID: halva pisarajaotuse korral suureneb reflektoorne pisaraeritus (enesekaitse) silmad väsivad kergelt tekib silmade punetus silmades tekib sarnane tunne, nagu oleks seal liivaterad kriipimas ABI: Arvutiga töötamisel tuleb valida mugav töötool ning kvaliteetne kuvar. Kuvar tuleb hoida tolmu-, kriimustuste- ja sõrmejäljevaba, kuna sellise kuvariga töötamine nõuab silmadelt rohkem tööd (silmi on raske fokuseerida). Vältima peab ekraani peegeldusi. Iga 40-45 minuti tagant tuleb anda silmadele puhkust. Silmad tuleb tõsta aeg-ajalt arvutilt ning neid ,,treenida" vaadata kord kaugemaid, kord lähedamaid objekte. Vaadata vasakule-paremale. Kõige paremini annab silmadele puhkust silmalaugude sulgemine. Töökoha valgustamiseks tuleb
Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS 8800 viie astme riskihindamise maatriksit (vt Tabel 1, 3 lk). 3 1 OHUTEGURITE KIRJELDUS Füüsikalised tegurid- valgustatus, õhutemperatuur ja -niiskus, ventilatsioon, müra. Keemilised tegurid- tolm, fenool. Bioloogilised tegurid- viirused, mikroorganismid, inimese endoparasiidid, hallitused. Psühholoogilised tegurid- stress, väsimus, pikaajaline istumine ja tegevusetus, silmade pingesolek. Füsioloogilised tegurid- töö kuvariga, pikalt istumine või seismine, sama tüüpi liigutuste kordumine. 2 RISKIHINDAMISE METOODIKA JA RISKITASEMETE ALUSED Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS 8800 viie astme riskihindamise maatriksit. Riski suurus = tõenäosus x tagajärg. Tabel 1. Riskihindamismaatriks (Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri (ETTA) juhend.
*Jalatugede kasutamine Nägemine *Kuvariga töötamine III *Silmade pinge, võib *Muretseda uuem ja ilma puhkepausideta tekkida silmade paremini *Ekraanipildi punetus, kuivus, reguleerimist värelemine-silmade II väsimus, peavalu võimalik kuvar. väsimine *Võimalik *Silmade kontroll nägemiskahjustus *Lõdvestavad silmaharjutused *Prillide kandmine arsti ettekirjutusel 4.1.5 Psühholoogilised ohutegurid Tabel 7. Psühholoogilised ohutegurid
..............................................................4 1.1. Milline töölaud on hea?....................................................................................................4 1.2. Kontoritool.......................................................................................................................4 1.3.Kuvar.................................................................................................................................5 1.4.Klaviatuur, hiir..................................................................................................................5 2.RUUMIKUJUNDAMISE PÕHIALUSED..............................................................................7 3. TAIMESEADED TÖÖRUUMIS: ROHELUSEGA STRESSI VASTU.................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................11 SISSEJUHATUS
peegeldusi kuvari ekraanil ning otsest ja kaudset pimestamist. Õppija istekoht peab olema vähemalt ühe meetri kaugusel teistest arvutitest. Õpikohtade paigutamisel võib tulenevalt ruumi iseärasustest kasutada ridade kombineeritud variante, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud nõuded. Puudega õppijale tuleb õpikoht kohaldada puudest tingitud erivajadusele. 3.2 Laud ja tool Laud peab olema ühekohaline ning võimaldama kuvari, klaviatuuri ja hiire sobiva paigutuse ning toetuspinna kätele. Kuvar peab asetsema istuva õppija ees otse. Optimaalne ekraani kaugus silmadest on 6070 cm. Arvutiklassis peab laua kõrgus olema õppija kasvukohane. Laud peab olema ühetooniline ja mati tööpinnaga. Õpikohal peab olema poolpehme istmega ja püsikindel tool, millel on keha profiili jälgiv seljatugi. Tooli parameetrid (kõrgus, seljatoe asend) peavad olema reguleeritavad õppija kasvu kohaselt.
veel tööd ei tehta nii intensiivselt kui kõrgkoolis. Keskmiselt kulutab õpilane oma päevast arvutis 1,5-2,5 tundi, mõni lausa 9 tundi (Luik, 2008). Et tagada inimese tervis ja töö produktiivsus, kujundab ergonoomiline arvutitöökeskkond töökoha, mis arvestab inimese antropomeetriliste näitajate ja töö iseloomuga (Kaljuste, 2007). Töökoha all arvutiga töötamisel mõistetakse mööblit (laud, tool), töövahendeid (arvuti, monitor, klaviatuur, hiir), abivahendeid (dokumendihoidja, jalatugi, randmetugi jt), samuti ümbritsev keskkond (müra, valgustus, temperatuur jne) (Kristjuhan, 2000). Arvutitööga kaasnevad terviseprobleemid on välditavad, kui järgida seadustest tulenevaid nõudeid ja tervisealaseid soovitusi. Nõuetekohaselt peaks arvutiklassis olema 4m² põrandapinda ühe õpikoha kohta. Seinad heledates toonides kergestipuhastatavast, mitteläikivast materjalist
on suur ja programmid lihtsustavad meie tööd. Pealt näha on arvutiga töötamine ohutu ,kuid tegelikult tan ii ei ole. Järgnevast peaksite leidma arvutitöö ohte ja viise kuidas neid vältida. Kuvari ohutegurid. Kuvarit on sageli nimetatud erinevate terviseprobleemide põhjustajaks. Tuginedes faktidele võib öelda, et ainult väga väike osa kasutajatest kannatab kuvariga töötamisest tulenevate terviseprobleemide tõttu.Tegelikkuses aga tekkinud probleeme ei ole põhjustanud mitte kuvar ise, vaid see, kuidas kuvariga töötatakse. Seega, probleeme saa vältida töökoha hea kujundamise ja töö korraldamisega. Arvatakse ka et kuvar mõjutab nägemist, kuid ulatuslikud uuringud ei ole tõestanud, et kuvar põhjustab haigusi või silmade püsivat kahjustust. Kuid pikaaegne töötamine kuvariga võib viia silmade väsimisele ja ebamugavustundele. Samuti, andes silmadele suurema nõudlikkusega ülesandeid võib märgata
Kes meist poleks tundnud, et sellel kastil on imeline võime naelutada meid enda külge tundideks... Milles küll peitub tema veetlus? Pole raske vastata, arvutiprogrammide mitmekesisus ja internet võimaldavad meil kätte saada vajalikku informatsiooni, teha oma töid kiiremini, täpsemalt ja huvitavamalt. Järgnevast leiate juhiseid inimestele, kes töötavad kuvariga ja tööandjatele, kelle töötajate töövahendiks on enamus tööajast kuvar. Siit leiate: - Vastuseid küsimustele kuvariga töötamise seostest tervisega -Ülevaate kuvariga töötamist käsitlevast määrusest ning nõudeid ja juhiseid, mida peavad järgima nii tööandja kui ka töötaja -Mõningaid lihtsaid soovitusi, mida kasutajad võiksid järgida oma kuvaritöökoha korraldamisel, et teha töö kuvariga võimalikult mugavaks KAS KUVAR OHUSTAB MINU TERVIST? KAS KUVAR OHUSTAB MIND?
Heleda- tes värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgus- tust. Vajadusel kasutada ruumis head üldvalgustust ning koht- valgustit arvutitöökohal. Soovitatav on arvutitöökoht seada akna suhtes nii, et aken oleks arvutilaua suhtes küljel. Parema- käelistel on hea, kui aken asetseb vasakul. Kuvar tuleks paigu- gutada aknaga risti.Vältima peaks seda, et aken on kuvari taga või töötaja selja taga. Esimesel juhul on töötajal kuvari taga väga tugev valgus, mis halvendab nägemist, teisel juhul varjab töötaja ise loomuliku valguse oma laual kehaga ära, samuti tekivad peegeldused nii kuvarile kui ka klaviatuurile. Valgus-
piisavate reguleerimisvõimalustega toolide vastu (toolil peavad olema reguleeritavad istmeplaadi kõrgus, seljatoe kõrgus ja kalle ning ta peab toetama töötaja nimmepiirkonda. Psühholoogilised ohutegurid Kuna töötaja teeb suurema osa arvutiga töötamise ajast koolitöid, mis on iseseisvad ja hindelised, tekitavad need olukorrad töötajas aeg ajalt emotsionaalseid pingeid. Selle mõju tulemusena või töötajal tekkida tervist ohustav stress. Risk: I Vähene risk Parendusmeetmed: Selle vältimiseks tuleks regulaarselt vestelda sõprade ja koolikaaslastega, kuulates nende nõuandeid ja arvamusi. 7 4 KONTROLL- LOEND: KONTORITÖÖ A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur? JAH – kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga tähistatud
Ohutegur Ohuteguri iseloomustus Mõju tervisele Tervisekahjustuse vältimise meetmed Müra (sh taustmüra) Töökaaslaste jutustamine, Väsitab ja koormab Võimalikult madala ventilatsiooni müra, raadio närvisüsteemi (une-, müratasemega töömeetodite müra, tehniliste vahendite toitumishäired, stress, halb ja töövahendite valimine tekitatud müra, müra enesetunne, peavalu), Vähendada töötaja transpordist. psühholoogilise ülekoormuse kokkupuudet müraga teke ja eksimuste sagenemine . Piisavad puhkepausid
Bioloogilised ohutegurid Viirused Võimalikud gripi, II Järgida isiklikke hügeeninõu- paragripi viirused. deid, pesta haigusteperioodil Töökeskkonnas on tihedmalt käsi. võimalik nakkusoht seotud seoses pere- liikmetega. Füsioloogilised ohutegurid Sundasend Töötamine arvutiga. III Sülearvuti ja hiir ühel tasandil. Töötoolil puudub Reguleerida tooli kõrgust nii, et seljatoe reguleerimi- käsi saaks toetada tooli se võimalus. Mõjud: käetugedele lauaga samal silmade kuivus, kõrgusel. Teha regulaarseid nägemishäired, pea- puhkepause püsti tõustes. valu, seljavalu.
peegeldusi kuvari ekraanil ning otsest ja kaudset pimestamist. Õpikohtade paigutamisel võib tulenevalt ruumi iseärasustest kasutada ridade kombineeritud variante, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud nõuded. Puudega õppijale tuleb õpikoht kohaldada puudest tingitud erivajadusele. Õppija istekoht peab olema vähemalt ühe meetri kaugusel teistest arvutitest. Laud peab olema ühekohaline ning võimaldama kuvari, klaviatuuri ja hiire sobiva paigutuse ning toetuspinna kätele. Kuvar peab asetsema istuva õppija ees otse. Optimaalne ekraani kaugus silmadest on 6070 cm. Arvutiklassis peab laua kõrgus olema õppija kasvukohane. Laud peab olema ühetooniline ja mati tööpinnaga. Õpikohal peab olema poolpehme istmega ja püsikindel tool, millel on keha profiili jälgiv seljatugi. Tooli parameetrid (kõrgus, seljatoe asend) peavad olema reguleeritavad õppija kasvu kohaselt. Tooli seljatugi peab ulatuma abaluude alumise osani
Seega on pikk tööpäev arvutiekraani ees silmadele kurnav. Silmad "lukustuvad" kuvarit jälgides kindlale kaugusele ja nii pilgutavad inimesed silmi mitu korda harvem kui tavaliselt: minutis alla 10 korra (normaalne on 20-22). See võib põhjustada silmade kuivust ja ärritust. OHUMÄRGID: halva pisarajaotuse korral suureneb reflektoorne pisaraeritus (enesekaitse), silmad väsivad kergesti, silmad punetavad, tekib tunne, nagu oleks liiv silmas. ABI: vali kvaliteetne kuvar ja mugav töötool, hoia arvutiekraan tolmu- ja sõrmejäljevaba ning väldi kriimustusi, sest sellisele ekraanile on raske silmi fokuseerida, väldi ekraani peegeldusi, anna iga 45-50 minuti järel silmadele puhkust, tõsta silmad aeg-ajalt arvutilt ja vaata kaugusse, samuti vasakule-paremale, sule silmad puhkuseks, kasuta töökoha valgustamiseks hõõglambi sooja valgust, silmade kuivamise vältimiseks kasuta sellist kavalust: iga kord, kui paned tekstis punkti, pilguta ka silmi,
Arvutiekraani mõju silmadele Personaalarvuti on saamas paljude inimeste ja elukutseesindajate lahutamatuks kaaslaseks ja asendamatuks töövahendiks. Kaasaegne infotehnoloogia paelub oma määratute võimalustega, teeb paljud tööd lihtsamaks ning paljud tegevused huvitavamaks. Tööl on arvuti eelkõige töö ning järjest enam ka suhtlusvahend. Vabal ajal on arvuti ülesannete loetelu veelgi pikem. Kui meie igapäevaelu on järjest enam seotud ühe vaikselt suriseva saladusliku aparaadiga, tekib paratamatult küsimus: kas see võib ka meie tervist ohustada? Arvutiekraani mõju silmadele on üks enimlevinud ning vaieldud teema. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks olev diskomfort puudutab kõige sagedamini just nägemiselundit, olles tavaliselt küll ajutise iseloomuga ja möödudes pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla
annaabi.ee 
