Arvuti ja tervis Heleri Vilbas Arvuti on märkamatult saanud meie igapäevaelu osaks. Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Probleemide põhjuseks arvuti kasutamisel on enamasti siiski viis, kuidas me arvutit kasutame, mitte aga arvuti ise. Arvuti koosneb paljudest osadest, millistest suurem osa on peidetud korpuse alla ja mida me sageli ühtekokku "arvutiks" nimetamegi. Mida peab jälgima arvuti kasutamisel Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri, hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa
..................................................................7 3. Arvuti kasutamisega kaasnevad terviseprobleemid..........................................................................8 3.1 Tehnostress.................................................................................................................................8 3.1.1 Arvutikartus........................................................................................................................8 3.1.2 Arvutisõltuvus....................................................................................................................8 3.1.3 Nahaärritus.........................................................................................................................8 3.1.4 Stress .................................................................................................................................9 3.1.5 Mõju silmadele...........................................................
Ja kolmandaks väsimus ning stress, mis on tööülesannete keerukuse, hulga ja töö tegemiseks kulutatava aja ühismõju ruumis tagajärg. Tugi-liikumisaparaadi valud Tugi-liikumisaparaadi valud tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Ehkki töö arvutiga nõuab meie kehalt vaid õige minimaalseid liigutusi, sunnib ühe või teise kehaasendi säilitamine siiski tööle mitmeid lihasgruppe, mis enesest mõistatavalt pikki tunde kestva ja puhkepausideta töö tulemusena väsivad. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire
***** Kutsehariduskeskus Minu õpitava eriala kahjulikud mõjud tervisele Referaat ************* **** kl ******** 2012 Mõju silmadele Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril . Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole . Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Pilguta arvutiga töötades teadlikult silmi, et ei tekiks sarvkesta kuivamist ning sellest
kutsuda halba enesetunnet ja isegi arvuti kartmist. 5 1.1.1. TUGI- LIIKUMISAPARAADIVALUD Tugi-liikumisaparaadi valud tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Ehkki töö arvutiga nõuab meie kehalt vaid õige minimaalseid liigutusi, sunnib ühe või teise kehaasendi säilitamine siiski tööle mitmeid lihasgruppe, mis enesest mõistatavalt pikki tunde kestva ja puhkepausideta töö tulemusena väsivad. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest
ruumis. Ja kolmandaks väsimus ning stress, mis on tööülesannete keerukuse, hulga ja töö tegemiseks kulutatava aja ühismõju ruumis tagajärg. 2. 2.Tugi-liikumisaparaadi valud Tugi-liikumisaparaadi valud tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Ehkki töö arvutiga nõuab meie kehalt vaid õige minimaalseid liigutusi, sunnib ühe või teise kehaasendi säilitamine siiski tööle mitmeid lihasgruppe, mis enesest mõistatavalt pikki tunde kestva ja puhkepausideta töö tulemusena väsivad. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine,
Aga see ei ole nii. Ainult väga väike osa kasutajatest kannatab kuvariga töötamisest tulenevate terviseprobleemide tõttu.Tegelikkuses aga tekkinud probleeme ei ole põhjustanud mitte kuvar ise, vaid see, kuidas kuvariga töötatakse. Seega, probleeme saab vältida töökoha hea kujundamise ja töö korraldamisega . Mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist-tööreziimist e. Töö ja puhkuse vahekorrast ning kuvari kvaliteedist. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega ,mis võib tööpäeva lõpuks häirida ka töötegemist ,et mis möödub , kui silmad saavad piisavalt puhata . Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik ,et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasoleva nägemishäire ,mis varem muude tegemiste puhul võis märkimatuks jääda. Seega , umber 15-minutilise puhkepaus või jalutuskäik
.............................................................................................................6 Kasutatud Kirjandus....................................................................................................................7 2 3 Mõju silmadele Mõju silmadele sõltub peamiselt kahest tegurist - tööreziimist e. töö ja puhkuse vahekorrast ning kuvari kvaliteedist. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, mis võib tööpäeva lõpuks häirida ka töötegemist, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mis varem muude tegemiste puhul võis märkamatuks jääda
Kuid see on tingitud mitmetest asjaoludest. Väga paljud inimesed ei teagi, mida pikaajaline arvuti taga istumine võib kaasa tuua. Siiski kaldume arvama, et teatakse, aga ei teadvustata seda endale. Arvatakse, et mis nüüd minuga ikka juhtub. Samuti võiks arvutit võrrelda ka suitsetamisega. See on sõltuvus. Inimesel pole midagi teha ja istutakse arvuti taha. Aga teatavasti liigub aeg seal väga kiiresti ja minutitest on saanud tunnid. Inimene ei pane tähelegi, et nüüd võiks oma silmi puhata ja natuke liigutada. Sama lugu on suitsetamisega. Inimesed teavad ju küll, et sutsetamine on tervisele ohtlik, kuid sellegipoolest inimesed suitsetavad. Ja siis ei saa kedagi peale enda süüdistada, kui haigeks jäädakse. Kuigi tegelikult ju süüdistatakse suitsutootjaid. Samas on pakile kirjutatud, et suitsetamine on kahjulik. Kõige õigem oleks öelda, et vastutus on kahepoolne. Sama kehtib ka arvutitöö juures. Vastutab nii inimene ise, kui ka tööandja. Kuigi töötajad ise kipuvad
....................................................................10 2. Arvuti kasutamisega kaasnevad terviseprobleemid........................................................................11 2.1 Tehnostress...............................................................................................................................11 2.1.1 Arvutikartus......................................................................................................................11 2.1.2 Arvutisõltuvus..................................................................................................................11 2.1.3 Nahaärritus.......................................................................................................................12 2.1.4 Stress ...............................................................................................................................12 2.1.5 Mõju silmadele..............................................................
Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Kui me oleme arvutis, siis me ei pane tähele, et pilgutame silmi väga harva, sellega kaasneb sarvkesta kuivamine, mille järel on silmade väsimus ja kuivustunne. Väga tugeva silmade pinge korral silmade pilkumine harveneb. Sellega kaasneb, eriti töötamisel madala õhuniiskusega ruumides, silmade kuivus ja silmapõletike teke. Arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundile. Nägemist mõjutavad mitmed tegurid: Kiirgused, kuva virvendus, ekraani eredus, sobimatud valgustingimused, kuvari ebasobiv paigutus, mis põhjustab peegeldusi ekraanil, kiirgused, udune pilt, sagedane vaatenurga muutumine (ekraanile, paberile, klaviatuurile), tugev kontrastsus arvuti ekraani ja tööruumi vahel, tööruumi sobimatu sisekujundus. Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvuti elektromagnetväljad ega -kiirgused, vaid silmade ülepingutus.
Arvutiekraani mõju silmadele on üks enimlevinud ning vaieldud teema. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks olev diskomfort puudutab kõige sagedamini just nägemiselundit, olles tavaliselt küll ajutise iseloomuga ja möödudes pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. Arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundile. Nägemist mõjutavad mitmed tegurid, näiteks: kiirgused; kuva virvendus (flicker); sageli rohkemmärgatav vaatevälja äärealadel; udune pilt; ekraani ülemäärane eredus; värvide mittekokkujooks; sagedane vaatenurga muutumine (ekraanile, paberile, klaviatuurile); sobimatud valgustingimused; tugev kontrastsus arvuti ekraani ja tööruumi vahel; kuvari ebasobiv paigutus, mis põhjustab peegeldusi ekraanil; tööruumi sobimatu sisekujundus.
Aga mõnikord võivad need muutuda püsivateks ja painata sind aastate vältel. Kuidas kuvariga töötamine mõjub sinu silmadele- Ulatuslikud uuringud ei ole tõestanud, et kuvar põhjustab haigusi võisilmade püsivat kahjustust. Kuid pikaaegne töötamine kuvariga võib viia silmade väsimisele ja ebamugavustundele. Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Taastuda aitab 10-minutiline puhkepaus ja pisikese jalutuskäik.
Arvuti ja tervis Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Probleemide põhjuseks arvuti kasutamisel on enamasti siiski viis, kuidas me arvutit kasutame, mitte aga arvuti ise. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri, hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Kõige enam kaevatakse tugi-liikumisaparaadi valusid, mis tekivad sagedamini
silmas, aga ka pearinglust ja -valu. Sageli ei saa arvutiga töötaja täpselt arugi, kas tal valutavad silmad või pea. Et arvutitöö silmi vähem kahjustaks, soovitavad silmaarstid regulaarselt pilgutada, tõsta aeg-ajalt pilku ja vaadata kaugusse, lastes silmadel kas või hetkekski lõõgastuda. Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Taastuda aitab 10-minutiline puhkepaus ja pisikese jalutuskäik.
..........lk 26 Lõppsõna .............................................................................lk 32 Kasutatud kirjandus.............................................................lk 33 2 SISSEJUHATUS Arvuti on märkamatult saanud meie igapäevaelu osaks, selle ees veedavad pikki tunde kontoritöötajad ja koolilapsed, koduperenaised ja pensionärid. Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Aga arvuti on toonud meie ellu ka uusi hädasid. See vaikselt nurgas nohisev värvilise ekraaniga kast suudab tekitada nii ihu- kui hingehädasid. Arstidele on hästi tuttav "hiirekäe sündroom", mis vaevab neid, kes palju arvutiga töötavad. Tegemist on siis hiirt liigutava käe tervisehädaga, mis tekib sundasendist ja ühetaolistest liigutustest põhjustatud lihasväsimuse ja haigusnähtudega nii õlavöötmes, küünarnuki- kui randmepiirkonnas.
Hallkae võib olla ka kaasasündinud. Kõige sagedamini on hallkae teke seotud vanusest tingitud ainevahetushäiretega. Kahjuks ei tunta praegu ühtegi ravimit, mis aitaks hallkaed ära hoida või välja ravida. Ainsaks tõhusaks ravimeetodiks peetakse operatsiooni. Hallkae on üks levinumaid silmahaigusi ja kaeoperatsioonid kõige sagedasemad operatsioonid silmakirurgias. Õnneks enamasti ka edukad. Oma algstaadiumis hallkae nägemist oluliselt ei häiri, sest silmalääts häguneb järk- järgult. Operatsiooni kasuks tuleks otsustada siis, kui hallkae hakkab häirima inimese igapäevast elu. Operatsioonile saadetakse haige vaid siis, kui ta on teadlik selle perspektiividest ja riskidest ning ta ise otsustab operatsiooni kasuks. [2] Glaukoom Glaukoom ehk rahvakeeli roheline kae on krooniline silmahaigus, nn opticus'e neuropaatia, mis väljendub närvikiudude ja ganglionide hävimises. Glaukoomi korral
Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. Võrkkestal on oluline ülesanne, sest võrkkestas on valgustundlikud rakud - kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Võrkkestal pupilli vastas asub kollatähn, kus nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest
Uurimistulemused avaldati kogumikus "Visual display terminals and workers health" (WHO, Geneva, 1987). Selles on esitatud 294 uurimistöö tulemused. Töörühm keskendus oma tegevuses järgmistele võimalikele tervisehäiretele: · nägemishäired ja silmade haigused; · tugi-liikumisaparaadi häired; · stressiga seonduvad häired; · nahakahjustused; · mõju raseduse kulule Mõju nägemiselundile Arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundile. Nägemist mõjutavad mitmed tegurid, näiteks · kiirgused; · kuva virvendus (flicker); sageli rohkemmärgatav vaatevälja äärealadel; · udune pilt; · ekraani ülemäärane eredus; · värvide mittekokkujooks; · sagedane vaatenurga muutumine (ekraanile, paberile, klaviatuurile); · sobimatud valgustingimused; · tugev kontrastsus arvuti ekraani ja tööruumi vahel; · kuvari ebasobiv paigutus, mis põhjustab peegeldusi ekraanil;
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien
Põhiline, millega tegeldakse, on töö- ja elutingimuste ning toodete kohandamine vanema, üle 45-aastase inimese organismi füsioloogiliste iseärasustega (vt Ilmarinen, 1999). Sündivuse vähenedes ja keskmise eluea pikenedes arenenud maades Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja eriti Jaapanis töötajate keskmine vanus kasvab. Suureneb üle keskea inimeste protsentuaalne osakaal. Paraneb nende majanduslik olukord ja probleem muutub üha olulisemaks. Lisaks kasvab nüüdisajal huvi kestva tervise ja pikaealisuse vastu. Need probleemid haakuvad gerontoloogia probleemidega, näiteks töövõime, -oskused ja kogemused noorel ja vanal töötajal. Pole õnnestunud leida selget piiri, millal on tegemist vananemisega ja millal eluaastatega seotud haigustega. Eluaastatega kaasnevad protsessid organismis sõltuvad käesoleval ajal suuremal määral keskkonnatingimustest kui geenidest. Üha rohkem koguneb andmeid, mis näitavad, et
· Tuleks vältida rikkalikku õhtusööki kahe tunni vältel enne magamaminekut (O'Hanlon, B. 1998: Lk 52). Kui inimene ei ole kindel, milline eelnevatest teguritest võib tema und häirida, siis polegi muud meetodit, kui võtta unehügieeni reeglid ükshaaval läbi, kui võimalik, siis ka mitu korraga. Sageli ei olegi vaja teha rohkem. (Insomnia... 2006) Unehügieen sisaldab endas hea une ABC-d, millest võiksid teadlikud olla kõik inimesed, kes soovivad end korralikult välja puhata. 1.4 Kui palju magada? Meie päevane tegevus mõjutab öist und ja see omakorda päevast enesetunnet. Mida kauem on inimene ärkvel, seda pikemat und ta vajab ja mida pikem on uni, seda pikem võib olla ärkvelolek. (Uni... 2001: lk 4) Nii palju kui on inimesi, on ka une stereotüüpe, mis johtuvad geneetilisest eripärast ja harjumustest. Üldiselt ollakse seisukohal, et magada on vaja nii palju, et hommikul ärgates oleks hea enesetunne. Sellest kriteeriumist peaks lähtuma iga inimese
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
taimsete õlidega - viimased on tervise seisukohast lausa vajalikud täisväärtuslikuks toitumiseks. Lapsed ja E-ained. Pahatihti on just lapsed need, kes leiavad poes üles need kõige kirevamad ning enim toidu lisaaineid sisaldavad tooted. Tihti on need tooted oma kuju, värvuse ja pakendi poolest just lapse pilku köitvad ning tootja poolt selgelt ka lastele suunatud, kuigi nende koostis on reeglina ebatervislik. Kestva E-aineid sisaldava toidu tarbimise tagajärjel võivad varem mitteallergilisel lapsel välja lüüa allergiad, samuti võib laste sagedaste haiguste põhjusena näha ebatervislikku toitumist, mis nõrgestab organismi ning teeb selle eriti vastuvõtlikuks erinevatele bakteritele ja viirustele. Mitmed E-ained põhjustavad lastele ka tähelepanuhäireid ning hüperaktiivset käitumist. Mitte üksnes maiustuste seast ei leia kahjulikke tooteid, ka
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
distantsi, partneri seisundit, teksti ja palju muudki. Tajumise tõesus, sügavus ja detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev. Teeninduse tajutava kvaliteedi taset ei saa määratleda Inimesed kasutavad tajumiseks erinevaid "mida" ja "kuidas" parameetritega, vaid pigem lahknevusega loodetud ja kogetud kvaliteedi vahel. meeli nägemist, kuulmist, maitsmist, Tähtsad pole mitte ainult küsimused, mida kliendid saavad suhtlemisel firmaga ja kuidas teenindus haistmist, puudutusi jne. Erinevad inimesed klientidele kätte tuleb, vaid ka, mis jääb teeninduses puudu sellest, nagu peaks olema, võiks olla.
tarvitanud inimeste hulgas on suremus suurem, kui nende hulgas kes kasutavad unerohtu harva. Harilikult on vanureil lõuna järel väike lõunauinak, nii et kui magama minna kell 22, tõusta kell 6, on üle 65-aastaste uneaeg üle 8 tunni. Üle 50% läheb magama mõnevõrra hiljem ja umbes 50% magab kella 7 ajal. Orgaaniliste haigustega seotud unetus väljendub tihtipeale katkestatud ööunena. Krooniline kopsuhaigus või südamenõrkus sunnib öösel tõusma, et paremini hingata. Valu võib äratada varahommikul. Öine müokloonia 15% vanureist esineb öösiti tahtmatuid liigutusi jäsemeis (öine müokloonia). Mõnikord saab seda diagnoosida juba vaatluse käigus. EEG-s on näha K-kompleks. Ööune nõrgenemine ja katkemine põhjustab päevast väsimust. Sageli ei teadvusta patsiendid endale jäsemete öiseid liigutusi, kaebavad lihtsalt halva magamise üle. Öist müoklooniat tuleb eristada uinumishetke aegselt too
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinud isiklikke märkmeid ja s
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
