1. kokkuvõte I teos: Prosper Mériée ,,Carmen" ,,Carmeni" ainestik pärineb autori sõnade kohaselt Montijo krahvinnalt ning raamat kuulub autori kõige küpsemasse loominguperioodi. Autor on enne raamatu kirjutamist tutvunud hoolega Pürenee poolsaarega ja sealsete rahvastega. Teos sisaladab kohati kõrvalepõikeid ajalukku ja keeleteadvusesse, samas räägib metsikutest kirgedest, mustlastest ja nõidustest, mille omavahel segamine tekitas minus raamatu lõpus suurema kaasahaaratuse tunde.
2) Tegevusaeg: Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 18301840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose'd tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus. Jose peab Carmeni vangi viima, aga ta laseb naisel põgeneda, seeeest läheb ta ise vangi. Peale vangist vabanemist saavad nad aga uuesti kokku. Samal ajal on Carmenisse kiindunud ka teine mees Zuniga. Muidugi suudab Jose Zuniga'ga tülli minna ja ta peab koos salakaubavedajatega mägedesse põgenema. Mägedes
Võtnud Cordobast teejuhi ja kaks hobust, pagasiks Caesari "Märkmed" ja mõned särgid. Ekseldes Cabra mäestikus arvas ta piki oja üles minnes leida külma vett janu ning kuumuse vastu. Leidis kogemata oaasi sarnase puhkeplatsi, mis oli eemalt peaaegu, et märkamatu. Otsustas seal peatuda. Teadlane märkas, et lisaks hobustele ja teejuhile on keegi veel seda puhkepaika nautimas. Nimelt röövli sarnane mees. Vööras oli koos hinnalise hobusega. Õnneks või kahjuks ei osutunud ta vaenulikuks. Paari sigariga võluti vööras ära. Kuna öö oli saabumas, otsustati minna Venta del Cuervosse (rongatrahter) üheskoos. Teadlase teejuhis äratas tundmatu vööras, kes endasõnul pidi olema Jose, kahtlust. Rongatrahter oli tõeline urgas! Seal pesitsesid kaks naisolevust: nõgised ning armetuis kaltsudes vana naine ja noor tüdruk. Ränduri teejuht, pidades Joset kuulsaks maanteeröövliks Jose-
Piibeleht kasutab Sanderit ära, et saada endale Vestmanni noorem tütar. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdistama, oli pealetükkiv, kriitiline, ning kohati virisev. Ometi oli kaval ning kiire taibuga, harjunud saama kõik, mida tahab ning oma kasu huvides muutliku meelega. Teisti hindas ta samuti enda järgi, pidades ainuõigeks pratilist karjääri, luuletajad olid tema jaoks lihtsalt logardid, kes ei viitsinud tõsist tööd teha. Ise ta raamatuid ei lugenud ning leidis, et kõik vajaliku saab teada ajalehtedest. Vestmani kõnelaad oli sarkastiline ja kohati ebakorrektne. Teistesse suhtus ta üleolekuga ning kohati enesekeskselt. Seevastu teiste suhtumine temasse oli aupaklik üritati
kahevôitlus oli ôhtul, öösel vôi hommikul? 3.Kes nôiaköögis valvavad nôiarohtude katelt, kas koletised, ahvipärdikud vôi sarvikud? 4.Margaretal oli väike ôde, mis tast sai/ suri haiguse kätte 5. Mis sai M. isast? Surm viis ta enne lapse sündi. 6. Mis sai Valentinist? /kahevôitluses Faustiga suri 7. lk. 102, kelle sônad 8.Heinrich? Oli see Faust Wagner vôi Marta mees? 9.Kas Margareta minestab Marta juures, kirikus vôi vanglas? 10. 19 Peateos on tragöödia "Faust" autor ise nimetab seda oma elutööks, sest kirjutas seda kogu elu, 60 aastat. ainestik: keskaja legend ajaloolisest tegelasest Faustist, teadlasest, kes sôlmis lepingu Kuradiga. Mefistofeles = Kurat= Eitusvaim meis enestes. Teos on filosoofiline. Kolm sissejuhatust: Pühendus môte noorusajale ja noorusele Eelmäng kolm tegelast 1
tahtsid. Tolstoi abiellus nimeka Moskva arsti tütre Sofja Bersiga aastal 1862. Sofja oli haritud, hoitud, aga nende vanusevahe oli suur. Ta mõtles pingsalt loodusliku ehk rahvaliku ja tsiviliseeritud maailma suhete üle. Rikkuse ja vaesuse konflikt paistis talle Euroopas sügavam kui Venemaal. ,,Sõda ja rahu". Esialgu tahtis ta kirjtada raamatu dekabrissist, kes tuleb Siberist tagasi. Hiljem jõudis ta tulevase dekabrissi noorus-, kujunemisaega. Sündmustik algab 19. sajandi algusega ja hõlmab 20 aastat. Koosneb 4 osast. Peategelane on rahvas. Tolstoi toob välja põhiseisukoha, et ajalugu ei kujunda mitte üksikisik, vaid rahvas. Ta võttis kasutusele sõna"parveinimese". Ühiskonnaalus on perekond, mis on omamoodi parv. Samamoodi on omamoodi parv nt secunda sotsiaal jne. Kesksete tegelaste elukäik annab rahva käekäigust seestpoole vaateid, ilmestab sündmustikku. Üksikisiku surm ei mõjute aja käekäiku
möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heateo eest saab Oidipus Teebai kuningatrooni ja lesestunud Iokaste käe. Seega on ennustus täitunud. Möödub 15 aastat õnnelikku abielu, mille kestel Iokaste sünnitas Oidipusele 4 last: Laiose surm on ikka alles tasumata. Viimaks jumalad saadavad Teebasse katku, mis paneb linlasi mõtlema oma unustatud kohustusele kadunud kuninga vastu. Siin alles algab Sophoklese tragöödia sündmustik. Oidipus teeb kõik, et leida Laiose mõrtsukas ja teda nuheldes päästa armastatud kodulinn katku küüsist. Mida enam ta aga juurdleb mõrva saladuse kallal, seda tihedamini tõmbub tõenduste ja süüdistuste raudne ahel tema enda ümber koomale, kuni kohutav roim kogu oma jälkuses on viimaks alasti meie silmade ees. Ei suuda taluda olukorra koledust Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu süüdlane Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku.
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne. jutustus - kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil. (Vilde, Bunin) novell - eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga
Siis suri ka Breznev, mida algul sellise välimusega inimese puhul ei tahetud algul uskuda, kui ta kokku kukkus. Viidi ta Lenini muumia juurde ja kuna nad olid ühes poosis, arvati et Leningi on elus. Nädal hiljem, kui bresnev polnud liigutanud, kuulutati ta siiski surnuks. Sellega hakkas ka Eestis uus ajastu, kui NSVL lagunes, kremli külejst tulid tükid, lenin mädanes, jõed muutusid veeta mudaks, Uural muutus liivaks. õiget juhti polnudki liidul. rahvas oli juba vabadusega harjunud ja hakkas ka antropofile vastu, aga brezneviga läksid asjas taas kontrolli alla. Eestise moodustati ka Rahvarinne, kuhu eesotsa tuli Savisaar kes hakkas Eestit vabastama proovima. Peagi suri ka Breznev, ja jeltsini võimu all sai Eesti vabaks ja II osa lõpeb Presidendi valmistega. III Osa Teosel lisana/boonusesna uues trükis, kus räägitakse vabaks saamise järgsetest sündmustest, kuidas tänu Ivan orvalae ja tema mõistlikusele ei võeta vastu Eestisse nii
6)Fr. Tuglase elu ja looming. (1886-1971) Eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Elulugu- Friedebert oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli; seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas Hugo Treffneri gümnaasiumis. Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (seal kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906-1917 elas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 5 1918 abiellus ta Eloga. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Looming- Kirjandusteadlasena on ta väitnud, et suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes. Tuglas kirjutas monograafiad Juhan Liivist, A. H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat
A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus I" 1. Vargamäe Eespere peremees Andres Paas (Mäe Andres)- laiavõitu nägu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega. Kavatsus maapind esimesel võimalusel maha müüa. Ei olnud tema tõelise väärtusega arvestanud. Abielu tähendas talle eelkõige lapsi. Isakodu asus välismaal. Ei olnud suur viinavõtja, rohkem meeldisid pitsi taga sobitatud tutvused. Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp. Võimalik, et poleks Vargamäe Eesperet kunagi ostnud, kui ta teda vaid Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja, kui asi tõs
ise raamatust... Öösel rääkis njanjale , et on armunud ja kirjutas kirja, mille autor pidi ümber tõlkima. Tatjana kiri Oneginile Tatjana küsib, miks Onegin tuli ja ta piinlema pani, küsib, kas tema kummardas ta kohale lohutussõnu ütlema ja räägib, et tema on talle ainus ja õige. Palub kas kokku saada või laidusõnu kuulda XXXII-XLI Tatjana palub njanja pojapojal kirja ära viia. Tuleb Lenski ilma Oneginita. Peagi tuleb hobusega Onegin, Tatjana jookseb parki, kuulab tüdrukute laulu, hakkab ära minema ja alleel seisab Onegin Neljas peatükk (82-104) VII-XVII Autor? räägib armastusest, selle jahedusest, Onegini ja Tatjana kohtumisest, Onegini sõnadest. Onegin ja Tatjana lähevad käevangus koju XVII-XXII Autor? räägib, kes on omaksed, millised on graatsiad, keda usaldada? XXIII-XXIV Tatjana on hästi kurb ja läheb aina kahvatumaks armastusest Onegini vastu
ood (pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal" III Dramaatika ehk näitekirjandus tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg jant - O.Luts "Kapsapea" , "Säärane mulk ehk.." Lydia Koidula libretto - "Carmen" Prosper Merimee ,( muusikale ümber kohandatud) dramatiseering - "Nimed marmortahvlil" Albert Kivikas IV Lüroeepika eepos - "Kalevipoeg" F.R. Kreutzwald poeem - " Talgud Lööne soos" Debora Vaarandi värssromaan - Aleksandr Puskin " Jevgeni Onegin" valm - Jakob Tamm " Luik , haug ja vähk" Ilukirjanduse funktsioonid: tegevust arendab, samuti ka eesti keele oskust, enda väljendamist, silmaringi avardamist, infoallikas, kommunikatiivne, pakub elamuslikkust(katarsis).
valimist, mis samuti pidi toimuma suursaalis. Polnud kerge tol päeval sellesse suursaali tungida, kuigi seda tookord maailma suurimaks kinniseks ruumiks peeti (Sauval *, tõsi küll, polnud tol ajal veel mõõtnud Montargis' lossi suurt saali). Tihedalt rahvast täis lossiplats paistis aknaile asetunud uudishimulikele merena, kuhu viis-kuus tänavat nagu jõesuudmed vahetpidamata uusi peade laineid juurde kallasid. Selle rahvahulga alatasa suurenevad vood põrkasid vastu majade nurki, mis ebareeglipärasest platsist siit-sealt neemedena esile tõrkusid. Palee kõrge gooti 1 fassaadi keskel asuv suur trepp, mida mööda vahetpidamata kahekordne inimvool üles-alla liikus, kuni see vahemisel platvormil katkes, et laiade lainetena mõlemat kõrvalasuvat kallakpinda mööda kahte harru valguda, see suur trepp, 1Sõna «gooti» ses mõttes, nagu seda tavaliselt tarvitatakse, pole sugugi täpne, küll aga läbilöönud. Koos teistega
Tigane 3. Ballad- O. Marie Under ,,Libahunt" ,,Peremees ja Masing ,,Päts" ,,Sinine terrass" 4. Jant- O. Luts sulane" 4. Hõljeton- 4. Valm- M. Under 4. Haiku- Jaan ,,Säärane mulk" ,,Lapse hukkaja" Kaplinski 5. Liberto- Merimee 5. Anektoot- 5. Eleegia(kurb ,,Carmen" 6. Mõistatused- laul)- J. Liiv 6. Kuuldemäng- 7. Romaan-A. H ,,Tom Sowyer Tammsaare ,,Sügis"
endale naiseks kuningatütre, kelle sõrmuse ta kunagi oli salaja võtnud. Suur Peeter ja väike Peeter Tegemist on vahva ja õpetliku eesti muinasjutuga, mis räägib rikka mõisahärra kahest orjast. Esimene oli suur ja pikk kui mürakas ning tema nimi oli Suur Peeter, teine aga väike ja kõhnuke nagu poisike ning tema nimi oli Väike Peeter. Väikse Peetri elu polnud kerge, sest tema kui väiksem pidi alatasa oma suurema kaaslase pilli järgi tantsima. Elu on aga õiglane ja ühel päeval avanes Väiksel Peetrikesel võimalus kõikide koerustükkide eest tasuda. Heljo Mänd Koer taskus Illustreerinud AnneLinnamägi, TEA Kirjastus(esim trükk 1967) 17 Kes on Nässu? Ühe väikese Taavi-nimelise poisi suur sõber, tilluke vahtkummist kutsu
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
Mari ei taha minna, lõpuks läheb. Prillupile hakkab kohale jõudma, et piimamehe töö polegi nii lihtne, nagu on tundunud. Kõige raskem on piimasaaduste müümine. Endise piimamehe saladused hakkavad välja tulema, nt kas osta vanamehenässilt või kelleltki korralikult. Prillop tahab lepingust taganeda. Palub, et mari ei läheks enam mõisa. Ütles prillupile ei, et ta ei tule mõisast ära. Mari on teenijannana saanud linnavahele, on avastanud et linnaelu talle meeldib, leppinud ja harjunud olukorraga ja leidnud endale sealt kasu. Prillop joob kõrtsis liiga palju ja teel koju saanis külmub surnuks. Mari jäi piimatalu perenaiseks, maril käib palju kosilasi. Mari ei taheta nii naiseks, teatakse, et käib mõisas naise tegusid tegemas, aga kes siis ei tahaks piimameheks saada. Mari ütleb kõik ära, ootab vaid ühte kosilast, küla seppa, aga see ei tule, sest ei taha sellise lisaga naist. Mari otsustab lapsed kaasa võtta ja linna elama minna. Kui
Pearu hakkas pinnima et mees oma naisega temaga jooma hakkaksid aga kumbki seda ei tahtnud. Ta ostis naisele veel naistejooki aga Krõõt ei joonud sealt tilkagi - P vihastas ja pakkus välja et hakkab A-ga rammu katsuma. See jäi aga ära kuna keegi Pearule kuube ei andnud. IV Oru perenaine ootas oma meest pikisilmi koju aga too ei tulnud ega ka teatanud kus ta on või mida teeb. Naine(sauniku tütar matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb aga ta ei jõudnud õigeks ajaks. Ämmasoo Villem asutus naise eest välja mille peale P veel rohkem vihastas
" 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda · Annab võimaluse ennast väljendada · Suhtlusfunktsioon · Silmaring avardub · Annab emotsioone · Infoallikas Seotus teiste kunstiliikidega · Arhitektuur Erich Maria Remarque "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" · Muusika Prosper Merimee "Carmen", Lydia Koidula "Mu isa maa on minu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" · Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter ,,Sipsik", ,,Naksitrallid", Kristjan Raud "Kalevipoeg", Jüri Arrak "Suur Tõll · Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru", Elmo Nüganen ,,Nimed Marmortahvlil" · Balleti ja ooperiga - Bulgakov 2 2. Vaba valik
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
mõtlev ning tegelikke olusid arvestav inimene. Rikkus ja selle abil saavutatavad elumõnud ei näi teda veetlevat. Ent siis muutub praktilises elus enam kui tagasihoidlik sulemees leidlikult kombineerivaks, lihvitud, poleeritud, rafineeritud ärivaimuks, kes vana ärihai Vestmanni ninapidi veab. Tegelikult piirdus Piibelehe ärivaim leidlikkusega rakendada "Pisuhänd" oma kosjavankri ette. Ta kavatses vaid tagada oma tulevasele naisele laheda elu, millega too oli harjunud ja mida tema sulemehena pakkuda ei oleks suutnud. Piibeleht avab sõnaselgelt oma tulevikuplaanid: ta jääb kirjanikuks ja lubab irooniliselt ka tulevikus kälimeest aidata, kui tal mõni töö sule all jälle nõnda kujuneb, et seda auhind ähvardab. Teisiti saab asjast aru Vestmann, kes ei taipa, et Piibeleht püüdis kruntide abil Laurat, mitte Laura abil krunte. Nii pole põhjust näha Piibelehes ärimeheks ümbersündivat luuletajat, vaid kõigepealt leidlikku kosilast. Sellest
Ta on nimelt prantsuse vabariigi ajal saanud rikkaks. Ta on oma tütred suure kaasavara abil pannud mehele aadlikele. Kuna kuningriik on vahepeal taastatud, siis ei soovi väimehed enam, et ta oleks avalikkuse ees, kus inimesed teda nendega siduda saaksid. Seetõttu läheb ta pensionile. Isa Goriot on alguses üsna rikas ja elab pansioni parimas toas ja kannab häid riideid. Võlakirjad tagavad sissetuleku. Tema tütred on harjunud saama kõike, mida iganes soovivad. Kuid mehed keelduvad neile kõigeks raha andmast. Seetõttu tulevad tütred isalt raha küsima. Kuna Goriot armastab tütreid üle kõige, siis teeb ta kõik, et neile raha muretseda. Ta müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid. Lõpuks kolib ta pansionaadi kõige viletsamasse tuppa. Ta ei pane seda pahaks, kuna o» ise väga õnnelik, nähes tütarde õnne.
Ma isegi nõustuks seda tegema, sest see oli romaan, kus tegevused toimusid ja aeg lendas kiiresti täpselt see, mis mind lugejana paelub ning minus on tahtmine sellest teosest paremini aru saada ning seda mõista. Romaanis oli palju üsna võikaid stseene, mis minusse üsna sügava jälje jätsid. Üheks on kindlasti kirjeldused sündmustest, mil väga paljud lapsed järgemööda epideemiasse surid. See on midagi sellist, mida ma väga ette kujutada ei suuda, sest olen harjunud mõttega, et tänane meditsiin on niivõrd arenenud, et minul ei tule sarnase olukorraga silmitsi seista. Pisut hirmu aga tundsin ma siis, kui linnugripp väga ,,populaarseks" sai. Vahel tekkisid ikka mõtted, et mis peaks saama siis, kui see viirus mind ennast või minu lähedasi puudutama peaks. Kindlasti oli vastikust tekitav stseen ka Riia kassi Milli põletamisprotsess. Autor suutis kohati väga detilsete kirjeldustega mind tegevusse haarata ning lasta mul end sündmuste osalisena tunda.
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
jooma hakkaksid aga kumbki seda ei tahtnud. Ta ostis naisele veel naistejooki aga Krõõt ei joonud sealt tilkagi - P vihastas ja pakkus välja et hakkab A-ga rammu katsuma. See jäi aga ära kuna keegi (P) mehele kuube ei andnud. IV Vargamäe tagaperes- perenaine ootas oma mees(jõi palju, kakles, riivatu iseloomuga) pikisilmi koju aga too ei tulnud ega ka teatanud kus ta on või mida teeb. Naine(sauniku tütar matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi 1 järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb
Ta ostis naisele veel naistejooki aga Krõõt ei joonud sealt tilkagi - P vihastas ja pakkus välja et hakkab A-ga rammu katsuma. See jäi aga ära kuna keegi (P) mehele kuube ei andnud. IV Vargamäe tagaperes Perenaine ootas oma mees(jõi palju, kakles, riivatu iseloomuga) pikisilmi koju aga too ei tulnud ega ka teatanud kus ta on või mida teeb. Naine(sauniku tütar – matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
mõtlev ning tegelikke olusid arvestav inimene. Rikkus ja selle abil saavutatavad elumõnud ei näi teda veetlevat. Ent siis muutub praktilises elus enam kui tagasihoidlik sulemees leidlikult kombineerivaks, lihvitud, poleeritud, rafineeritud ärivaimuks, kes vana ärihai Vestmanni ninapidi veab. Tegelikult piirdus Piibelehe ärivaim leidlikkusega rakendada "Pisuhänd" oma kosjavankri ette. Ta kavatses vaid tagada oma tulevasele naisele laheda elu, millega too oli harjunud ja mida tema sulemehena pakkuda ei oleks suutnud. Piibeleht avab sõnaselgelt oma tulevikuplaanid: ta jääb kirjanikuks ja lubab irooniliselt ka tulevikus kälimeest aidata, kui tal mõni töö sule all jälle nõnda kujuneb, et seda auhind ähvardab. Teisiti saab asjast aru Vestmann, kes ei taipa, et Piibeleht püüdis kruntide abil Laurat, mitte Laura abil krunte. Nii pole põhjust näha Piibelehes ärimeheks ümbersündivat luuletajat, vaid kõigepealt leidlikku kosilast
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale
Delphine aja Anastassie ei näinud puudust. Isa tundis, et ainuke viis oma armastust näidata on raha kaudu, sest ei osanud kõrgklassis käituda, seega polnud kutsutud ka laste kodudesse. 3) EUGENE-ahne või heasüdamlik? Plaan abielluda Victorine'iga, et saada kõrgklassi. Samas ta oli isa Goiroti ainuke tõeline sõber. Samas Eugene suhtus Goirot'i kui oma isasse. Raha ei ole see mille poole tuleks püüelda. 4) Tütred-ärahellitatud jõmpsikad. Olid harjunud kõike saama, isa süü ka veidi, sest hellitas lapsi liialt. PARIISI MÕJUKAD MAJAD Tõekspidamised 1) Raha-paneb rattad käima, avab kõik uksed. Kõiki tegelasi mõjutas raha. Proua Vauqeri pansion-rahale orienteeritud, isiklikud püüdlused-et saada rikkaks, lootis abielluda ja raha saada, kuid avastas et mees on vaene. Kaotas huvi. Eugene-et kõrgseltskonda saada. Votrine-raha, et elu alustada USAs, põgenenud vang-et ühiskonnas tõusta. Tütred
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu