Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Agne Vasmann 12 k Kirjanik Arvo Valton 14.12.1935- Referaat Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus : lk 1 : Elulugu lk 2 : Looming lk 3 : Filmid, näidendid lk 4 : Teised teosed lk 4 : Kasutatud materjal lk 5 1 Elulugu:
Arvo Valton (Vallikivi) · esimene trükiproov ilmus novellett "Lauad" 1960 · esikkogu "Veider soov" 1963 · novellikogu "Rataste vahel" 1966 · kogu "Kaheksa jaapanlannat" 1968 · novellikogu "Sõnumitooja" 1972 · novellikogu "Õukondlik mäng" 1972 · novellikogu "Pööriöö külaskäik" 1974 · "Läbi unemaastike" 1975 · novellivalikkogu "Mustamäe armastus" 1978 · "Võõras linnas" 1981 · esimene romaan "Tee lõpmatuse teise otsa" 1978 · "Arvid Silberi maailmareis" 1984, lühem variant 1981 · ''Üksildased ajas" I - 1983; II - 1985 · aforismikogu "Uksed kriuksuvad öösiti" 1977 · aforismikogu "Märklaud kilbiks" 1980 · aforismikogu "Tagasi tulevikku" 1985 · luulekogu "Kollasteks laikudeks laguneb" 1978 · luulekogu "Seniks" 1992 · "Retk ooboluste riiki" 1978 · "Ajaprintsess" 1981 · "Põhjanaela paine" 1983 · romaan "Rauakolina etüüdid" · lühiproosa "Rännak giidi saatel" 1988 · romaan "Ma
vasakulemõtlemisega lagedale tuleb (H)) - Kurjus ei tule inimesest, sest inimene on oma põhiloomult hea. / Victor Hugo (sest aeg-ajalt tuleb mul inimestele selgeks teha, et inimesed pole nii hullult halvad midagi, kui neist räägitakse) - Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks. / William Shakespeare (sama põhjus, mis eelmisel) - Allakäik näib inimesele nii paratamatu, et ta on rahul, kui see on küllalt aeglane. / Arvo Valton - Mispärast sa küll mõtled, et rumalus - see ei ole hea? Kui inimlikku rumalust oleks edendatud ja kasvatatud sajandeid nagu on tehtud mõistusega, võib-olla oleks temast saanud siis midagi ülimalt väärtuslikku. / Jevgeni Zamjatin (seda kasutan siis, kui keegi jälle mingi lollusega hakkama saab ja seetõttu end sõimama kukub.. tuleb ju kuidagi tuju tõsta) - Tõelise õnne allikas asub meis eneses ja inimeste võimuses pole teha õnnetuks seda, kes ise tahab olla õnnelik. /
Semper kirjutas "Pierrot". Gailit "Saatan karussell", "Isade maa". Visnapuu ja Gaililt otsustasid lahkuda Siurust 1918 (olid naljaarmastajad). Ekspressionism ja rühmitus „Tarapita“ "Tarapita" - 1921. aastal sündinud rühmitus. J. Barbarus. Barbaruse luule "Inimene ja Sfinks", anti välja ka samanimelist ajakirja. August Gailit Enne "Saatana karusselli" polnud Gailit veel enda käekirja avastanud. 1918 ilmus romaan "Muinasmaa". 1919 ilmus novell "August Gailiti surm", kus eäägib (fiktiivsest) sõjast. Erinevad nimed: Siki-Miki, Toomas Nipernaadi, Peetrus Kupelpää. Tuglase novellid Betti Alver ja Heiti Talvik Alveri ja Talviku aega langeb 30-ndate algusesse. Alver alustas loomingut proosateostega, luuleni jõudis hiljem. Tema esimene luulekogu ilmus 1936. Talvikult ilmus aga 2 luulekogu. '45 ta arreteeriti stalinliku režiimi poolt ja saadeti vangilaagrisse.
Alguses oli proosa tinglikult realistlik, aga see polnud ühemõtteline. Realistlikul põhjal romantiline kiht. Teine periood on psühhomodernistlik, Unt keskendub tegelase psühholoogiale ja psühholoogilisele irratsionaalsusele. Dokumentaalsuse ja ilukirjanduse segipaiskamine. Tegeleb väga palju ruumiga ja selle sobitamisega psühholoogiasse. Sisemonoloog. Kolmas periood on üha iroonilisem. Liigendamata tekst, aina sagenevad fragmenteerimisvõtted. 14. Mats Traadi ja Arvo Valtoni looming. Mats Traat: „Tants aurukatla ümber“, „Puud olid, puud olid hellad velled“, „Karukell, kurvameelsuse rohi“, „Minge üles mägedele I–XII“. Alustas luuletajana, on kirjutanud ka tartukeelset luulet. Ühiskonnakriitiline. Hiljem siirdus proosasse. Suunatus ajalukku. Räägib lihtrahvast, maalähedane hoiak. Tekstid on üksteisest erinevad, Traat varieerib teadlikult stilistilisi võtteid.
Arvo Valton Elulugu Sündinud 14.detsembril 1935 Märjamaal 1943-1949 õppis Märjamaa algkoolis 1949-1951 õppis edasi Novosibirski oblasti Tsanovski 7-klassilises koolis 1951-1953 Tsanõ Keskkoolis 1954 lõpetas Magadani keskkooli, peale mida ta naases Eestisse. Kirjanikutee algus 1965. aastal sai ta Kirjaniku Liidu liikmeks Aastatel 19681975 oli Arvo Valton kutseline kirjanik. Eesti Kinoliidu liige 1979. aastal Tegutsenud Tallinna kirjandusklubi Pegasus esimehena. Valtoni tegevus riigi jaoks 1980. aastal osales 40 kirja aktsioonis Valton oli üks mõttevahetuse algatajaid fosforiidimaardlate üle 1987. aastal 19921995 oli Valton VII Riigikogu koosseisu liige Kuulub 1994. aastast Isamaaliitu (praegu Isamaa ja Res Publica Liit) Looming Iseloomulik on inimese soovide kokkupõrge nende
.. Nii et kokkuvõttes mõneti vastuoluline mees - üsna konkreetne ja loomult ehk kinnine, samas töökas ja ettevõtlik. Mulle on mõned inimesed peale tema surmagi veel öelnud, et vot Uno oli kõva mees. Ta luges väga palju, eriti ajaloos ja sõjaajaloost ning oli kohaliku raamatukogu püsilugeja. Sünnipäevaks või jõuludeks tasus talle alati raamat kinkida. Selline oli minu isa. (Kirjalikud mälestused, Rein Anton, detsember 2012) 2.4. Uno noorem poeg Arvo Anton ,,Kõige noorema lapsena ei mäleta palju. Ta oli kunagi kõva mees- töömees kolhoosis, aga mina seda aega ei mäleta. Sellel ajal, kui ma asju mäletama hakkasin, oli ta Tallinnas Ülemnõukogus. Ja mina toona aru ei saanud, mis ta teeb seal. Tean ainult, et teda ei olnud. Pärast Eesti taasiseseisvumist oli ta tagasi Kärstnas, aga siis olid tema parimad aastad juba möödas. Metsatööd ta tegi kõvasti ja mind sunniti ka metsa. Olin siis põhikoolis ja käisin
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
Sellega tähistati etnofutu loomingu ja mõtetega tegeleva Eesti Kostabi Seltsi 5. aastapäeva. Etnofuturismi päevadele Tartus oli kutsutud udmurdid, komid, marid, karjalased, soomlased, liivlased, ersad, saamid, ungarlased ja võrulased, setud, ühtekokku sadakond külalist. Tartu on neile kõigile tuttav ja sümboolne kohtumispaik, kuna siinne ülikool on läbi aegade olnud kokkusaamiskohaks ja tulevikulootuse lätteks Vene alade soome-ugri rahvustele. Päevade eesmärgiks oli tutvustada soomeugri noortele kunstnikele-kirjanikele etnofuturismi kõnede, filmide, näituste, laulude, koosolemise kaudu. Konverentsi viimane päev kulus tervenisti etnofuturismialaste plaanide arutamisele ja ühistegevuse kavandamisele. Küsimus on keeruline seepärast, et eriti Venemaa territooriumil elavaid soome-ugri rahvaid on püütud viimastel aastakümnetel eriti aktiivselt ümber rahvustada, üritades kaotada nende identiteeti.
Tsitaate Arvo Valton (Arvo Vallikivi), 1935 Kui me üldse ei tea, kes me oleme homme, kas me siis ikka päriselt teame, kes me oleme täna? Arvo Valton (Arvo Vallikivi), 1935 Allakäik näib inimesele nii pararamatu, et ta on rahul, kui see on küllalt aeglane. Artur Alliksaar, 1923-1966, Tragöödiad toidavad rahva eneseteadvust. Demokritos, eKr460-eKr370 oli kreeka filosoof Loom midagi vajades teab, palju ta vajab, inimene aga mitte. Kalju Kangur, 1925-1989 oli eesti kirjanik Inimesed on nagu vanad pealkirjata raamatud. Iialgi ei tea, millise sa parajasti avad. Vahel puudub neis algus või lõpp, vahel on kaante
Arvo Valtoni novellianalüüs ,,Armastus" ,,Armastus" oli suletud novell. Selle lõpus ei ilmnenud mitte mingit erilist moraali ega puänti. Tüüpiline olukorda tutvustav südantsoojendav armas jutuke. Mulle tundub, et tegemist on noore abielupaariga, nad ikka veel püüavad teineteisele muljet avaldada ja südamest rõõmu valmistada! Kaks ,,dopamiinimürgituses" noort inimest leidsid romantilise olevat ka 11 kilomeetrit kahekesi läbi metsa, põldude ja aasade kõndida ning rääkida tühjast- tähjast, et vaid koos olla, teineteise lähedal
realism (palju on varasemast 1960ndatest romantika realismi põimumist) nagu ka: probleem + realism, mudelproosa (mudeldav tendents proosasse, eriti proosa radikaalsemasse osasse), psühholoogiline modernism (1970nda algus. Eriti psühhoanalüüsiga seotud laine, mis tuleb noores proosas, eesotsas Vaino Vahing, Unt följetonistlik proosa (kujutamisviisiga on seoseid ka Undil). Autorid: Mati Unt, Arvo Valton, Paul Kuusberg, Enn Vetemaa (lühiromaani teke. Viiest lühiromaanist koosneb tsükkel, liigub psühholoogilisest realismist vormiteadliku modernismi suunas). Madis Kõiv (romaan ,,Aken"). Aimee Beekman (,,Väntorel" (1970)). Teet Kallas (üleloomulikuga flirtiv novellikogu ,,Verine padi" (1971) ja romaan ,,Heliseb, kõliseb" (1972). Heino Kiik (koomika ja groteski peavoolu suurejoonelisem teos ,,Tondiöömaja" (1970). Mats Traat. 6
Õppeotstarbeline intervjuu Marko Reikopiga Intervjueerija: Kaspar Erik Lind Intervjueeritav: Marko Reikop Aeg: 28. November 2012; 16:00 Koht: Telemaja, Faehlmanni 12. Kestus: 25 minutit Kaspar: `'Miks otsustasite õppida bibliograafiat Tallinna Ülikoolis?'' Marko: `'See oli väga lihtne protsess, kuna ma ei soovinud sõjaväkke minna, sest ma lõpetasin '87. aastal keskkooli ning oli oht, et tuli vene sõjaväkke minna ja ma ei soovinud minna. Läksin edasi õppima ning üks väheseid erialasid, kus ei olnud vene keele sisseastumiseksamit, oli raamatukogundus ehk bibliograafia. Ning ma vaatasin, et kuna seal vene keele sisseastumiseksamit ei ole siis, vahet pole, lähen õpin seda. Sain siis sisse, lõpetasin esimese kursuse ära, kuid siis võeti mind ikkagi sõjaväkke, kuna kõrgkool sõjaväest ei päästnud. Läksin siis nõukogude armeesse teenima, olin seal 1½ aastat. Vahepeal tuli välja seadus, et kõik päevase osakonna üliõpilased saavad koju
Kesk nurmi täis valmivat vilja, Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel, Ju lapsena teesid armastas meel Kui tõsta need luuleread nõukogude aega, mil valmis film, siis omandavad need sõnad, tundub, veel suurema rõhutuse. Eriti: ma kõnnin hallil lõpmata teel. Eks olnud ju nõukogude aeg hall kesk nurmi täis valmivat vilja (ehk: samal ajal, kui leidus väljaspool me aheldet kodumaa piire ka vabadust, kus vaba vaimu nii jõhkral moel alla ei surutud). Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel (ehk: ma ei tea, millal see kõik kord lõpeb, kas üldse lõpeb). Ju lapsena teesid armastas meel siin on tee mitmuses, ja laseb
koduaknas", Raimond Kolk ,,Ütsik täht", Jaan Kruusvall ,,Pilvede värvid", 1950 Luule Poeem, võitlus ja igatsusluule. Juhan Smuul, Rudolf Sirge, Juhan Smuul ,,Kirjad Sõgeda külast", Rudolf Sirge Proosateoseid ilmus vähe, nende Proosa - novell, realistlik, jutustus, Aadu Hint, August Jakobson, ,,Maa ja Rahvas", Aadu Hint ,,Tuuline rand", Gustav sõltus poliitilistest ettekirjutustes olukirjeldus, ajalooainelised Gustav Suits, Ivar Grünthal, Suits ,,Tuli ja tuul", Ivar Grünthal ,,Uni lahtiste aja proosas tõusid esile
Ning teine oli tulnud kellegilt võõralt: Sõnum: Kuule, tule kell 22.00 Männi parki. Mul on sinuga üks jutuajamine. Jätkub ...Cry// Kristel Kiisk 8 Sõnum: Kuule, tule kell 22.00 Männi parki. Mul on sinuga üks jutuajamine. Ei tea kes see veel on ? Ma arvan et ei lähe,pärast on mingi kahtlane, vägistaja nt. Midagist pole teha vaatan siis telekast õudukat. Mingi "Teksase Mootorsae Mõrvad". Rõve film. Mulle on tulnud uus sõnum. Tundmatult. Sõnum: Tuled juba ka vä ?? Et nagu see on tähtis ... Hui tulengi kuhugile!!!Ei tule võt ja kõik.Number on ka ju salastatud. *** Miks mulle keegi Kairest pole rääkinud. Nh jh eks siis lähen vaatama. Küsisisin siis met-õe käest kus asub Kaire Põld.Ta asus 3 korrusel 312 palatis. TA oli täie tervise juures kuid peab minema psühiaatri juurde oma probleemidest rääkima. Kui ma talt küsisin miks ta nii tegi vastas ta et poiss jättis maha
kirjutatud 13-16 aasta vanuselt. Nii tundub selles esimeses kogus veel küllalt palju poosi ja lõbu sõnadest ja lõbu nende sõnade liigutamisest. Sinijärve maailm selles esimeses kogus ongi sõnade maailm, ka tüdrukut võrdleb ta sõnadega, tekstiga. Aga romantilistest mõtetest ei pääse temagi, unistustest armastuse ja vaimukõrguste järele ja muust noorele luuletajale iseloomulikust. Sinijärve voorus oma esimeste kogude ilmumise ajal oli just pidev areng, pidev avaliolek ja uue väljapaiskamine. Ta muutus ise tohutu kiirusega ja sama kiiresti muutusid tekstidki. Intensiivsemaks ja virtuooslikumaks ennekõike. Tal ei puudu traditsiooniline uusromantiline stiilikiht, mis avaldub eeskätt tundelüürikana. Tema "sinijärvelikes" luuletustes põimuvad erinevad stiilikihid: ajalooline keeleuuendus, autori uusmoodustised, kõnekeel, paatoslik retoonika jne
Madis Kõiv Tallinn 2014 Madis Kõiv on sündinud 5. detsembril 1929. aastal Tartus. Õppinud on ta Tartu 1. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis ning töötanud nii õppejõuna kui ka vanemteadurina. Tegutseb aktiivselt võru kultuuriliikumises. (7) Tema kirjanduslik tegevus sai alguse 1960. aastatel. Peale Vaino Vahinguga kirjutatud „Faehlmanni” (1982) Kõivu näidendid enamasti lavale ei jõudnud. 1990. aastate algusest peale on tema tekstid aga hõivanud eesti teatris keskse koha, viljakaimaks lavastajaks on Priit Pedajas (2). Kuigi ta on enamasti tuntud näitekirjanikuna, leidub tema loomingus ka proosatekste, mille tuumikuks on sari „Studia memoriae” (1). Teoseid on ta kirjutanud nii eesti, võru, saksa kui ka ladina keeles (6). Lisaks mitmetele teistele auhindadele on ta pälvinud 2008. aastal kultuuri elutööpreemia (1). Jutuajamisel Priit Pedajasega 1993. aastal räägib Madis Kõiv enda kohta: „Kirjutamisega on mul olnud hirmsaid raskusi. Lõpetasin
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite
Mis on õnne hind? Kõigil meist on vaja läbida oma rada. Seda läbides jätame me rajale jälje- täpselt sellise nagu meile endile meeldib. Kui tahame käia mööda uut rada, siis ei saa me käia teiste jälgedes, selleks peavad olema meil oma soovid ja eesmärgid. Inimese tegutsemine on tulus ainult siis, kui ta teeb kõike siin maailmas oma hingega ja kõige sellega, mis tema sees peitub. Kuid seda suudab teha vaid inimene, kes on õnnelik. Aga mida mõistame me üldse õnne ja õnnelikkuse all? Ometi ei saa see ju olla asi, millest kõik üheselt aru saavad. Mida teha, et olla õnnelik? Paljud meist ütlevad, et raha ei tee õnnelikuks ja et nad ei hooli sellest, kuid võib kindel olla, et päris nii see ei ole. Selleks, et inimene saaks elada sellist elu, mis on mõnus ja teda rahuldav, peab tal kindlasti olema ka raha. See tagab justkui sellise tunde, et sa oled kaitstud ja annab ka kõvasti jõudu juurde edaspidisteks e
Analüüs Eesti matus Maret, Andrese ema. Väsinud moega kõhetu naisterahvas. Sass, Andrese isa. Tugev ja turske mees nagu puupakk. Indrek, Mareti vend. Alati erutatud olekus luulelise hingega isand. Tiina, Indreku naine. Umbes 30 aastane hoolitsetud välimusega karjäärinaine. Maret ja Sass on tööinimesed, nad aitasid vana Andrest igal võimalusel maatöödega. ANDRES: "Nad veetsid siin kogu oma puhkuse, mis kujutas endast ilmselt hoopis rängemat tööd, kui see, mida nad linnas tegid. Ja mitte ainult puhkus - ka nädalalõppudel tuli sageli sõita siia, sest sõnnik tahtis laotamist, kartul algul panemist ja pärast võtmist, peenrad rohimist, marjad korjamist, puud lõhkumist, sada muud tööd tegemist." Indrek ja Tiina on inimesed, kes ei viitsi tööd teha ja tahavad igal võimalusel puhata. Nemad ei leia aega, et isa maatöödega aidata. Aga ka puhkepäevadel ta ei leia aega ja tahtmist, et aidata Indereku isa, vaid teeb igasugust m
ESIMENE NÄITUS 1.etendus AADU (traktori ees): Selle selfie koos maasturiga teen ma oma armsale Elsale. Näe, mineval nädalal oli ta mu pilti kommenteerinud armas oled. Peaks nüüd vana Priidu-onu ka mind armsaks ja lubaks mul Elsaga deitida. PRIIDU: (tuleb , tahab esiti Aadust mööda minna) AADU: (tõuseb üles ja teretab): Tsau Metsaonu PRIIDU:Tee läheb teie õuest läbi, muidu ei oleks ma siit tulnud. (Porisedes) Nagu oleks mul siia asja- teie mudasest õuest läbi käia. Au ainult ajate taga, aga sellele tähelepanu ei pööra, kuidas majapidamist korras hoida. Lähete ikka aasta-aastalt vaesemaks ja alatumaks. AADU: Onu ega see meie süü ei ole! Elektrihind tõsteti just paar kuud tagasi ja nüüd juba jälle. Bensiini hind on ju meeletult tõusnud, nüüd tõuseb jälle. Käin poes ja ei suuda uskuda-kui palju pappi läheb lihtsalt õllele-kohutav. PRIIDU: Bensiini hind kõrge, elektrihind kõrge. On siis vaja bemmiga küla vahel ri
Õpistiilid Olles ise õppija ja samal ajal õpetaja näen seost nende kahe vahel väga palju. Alles see oli kui nühkisin koolipinki ja tunnistan ausalt mind ei huvitanud see õppimine karvavõrdki. Tahtsin olla koos oma sõprade ja sõbrannadega. Põhikooli ajal vedasin ennast kuidagimoodi läbi. Kui õpetaja andis kodus õppida siis mina panin kirja kõik, mida olen oma olukordadest õppinud. Isegi Peter Honey ja Alan Mumford väidavad, et iga inimene õpib teatud kindlatest olukordadest. Nii ka mina. Vanemad on mul alati olnud ranged ja nende meelest pidin ma palju õppima, et mitte koristajana leiba teenida. Ei kujutaks küll ette, et oleksin koristaja, kuid ka koristaja on amet, mida keegi peab ka pidama. Pärast põhikooli suundusin õppima kutsekooli, et saada endale ruttu keskharidus pluss siis veel amet. Võin öelda seda, et kutsekooli ajal ei õppinud ma mitte ühtegi päeva kodus. Tundus nagu oleks aju nagu imeväel lahti l�
LYDIA KOIDULA SÄÄRANE MULK EHK SADA VAKKA TANGUSOOLA -1872- „Säärast mulki” peetakse esimeseks eesti algupäraseks näidendiks (Koidula varasem näidend „Saaremaa onupoeg” oli mugandus saksakeelsest näidendist, millele oli lisatud Eesti oludele sobivaid nüansse). Väidetavalt sai Koidula idee selliseks sisuks ühest ajaleheartiklist, kus üks Saaremaa mees olevat sattunud säärasesse täbarasse olukorda, kuna oli lehes kirjutatust valesti aru saanud. Kirjutatuna rahvusliku ärkamisaja laineharjal, kannab näide
22.11.2007 F. Tuglase novellid Essee Mina lugesin Friedebert Tuglase novelle ,,Hingemaa", ,,Inimese vari", ,,Suveöö armastus", ,,Toomehelbed" ja ,,Popi ja Huhuu". Kõige enam, meeldis mulle novell ,,Suveöö armastus". See novell rääkis Maalist ja Kustast. Kusta läheb öösel maali juurde, eirates Maali palvet. Maali teab, et Kusta on mees, nagu mees ikka ning tahab vaid üht, kuid Maali ise ootab, et Kusta teda armastaks ja temast hooliks. Maali käsib poisil minna lõdva püksikummiga Mari juurde. Kusta teab, et isegi kui ta väga püüaks ja tahaks ei suudaks ta ikkagi naisele pakkuda seda, mida too soovib. Maalil on valus näha poissi nii käitumas ning ta hakkab nutma. Kusta märkab tüdruku valu ning palub
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ2 Piret Sarv KOLM TUNDI VAIKIMIST Essee Õppejõud: Pille Kriisa Mõdriku 2013 Iseseisvaks tööks valisin; "kolm tundi vaikimist". Selle eksperimendi viin läbi oma töö juures, sest kodus ei anna see mingit efekti, kuna kodus vaikin ma tihti ja pere on sellega juba harjunud. Esimene asi mis minult tööl küsiti;"kas ma olen haige?" Millele ma vastasin pea raputamisega. Kõik olid segaduses ning minule kippus naer peale, kuid ma pidasin vastu. Siis hakkasid juba ka teised küsima, milles asi? Mina ikka vaikisin. Üks klient tuli minu juurde ja hakkas mulle
Kuidas on kasvatatud mind ja milline see oleks võinud olla või on? Loetu põhjal ma ei oskagi õelda milline kasvatusstiil nüüd minupuhul kõige õigem on. Arvan,et kõige rohkem sarnaneb minu kasvatusele see viimane-suunav kasvatus. Olen olnud alati oma ema jaoks väga kallis,samas on mu ema kogaueg väga tihedalt tööga seotud ning tänu sellele jäin tihti väiksemana vanaema hoolde. See aga ei tähenda,et ma poleks piisavalt saanud oma emaga aega veeta. Kunagi oli ikka nii,et niipea kui ta töölt tuli või kui tal vaba päev oli tegime me midagi koos-kas siis läksime jalutama,ujuma,kelgutama või tegime süüa.Emal oli alati minu jaoks aega,kui mina seda soovisin-see mulle meeldis. Kuid millegipärast,ma ei tea isegi miks, olin ma väiksemana väga armukade,kui ema pidi kuskile ööseks minema.Mäletan,et läksin ikka väga hüsteeriasse kui sain teada,et ema läheb kolmeks päevaks Tallinnasse.Ma hoidsin ta jalgadest kinni,nutsin ja keelasin-emme ei toh
Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1...........................................................................................
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jän
Andrus Kivirähk Referaat Tallinn 2009 Sissejuhatus Andrus Kivirähk on eesti näite- ja romaanikirjanik ning humorist. Arvatavasti on ta kaasaegse Eesti hinnatuim autor, kelle teosed on suurt populaarsust võitnud. Kuigi Kivirähki romaanid on väga edukad, eelistab mees siiski näidendeid kirjutada ning oma arvamust avaldada Eesti Päevalehe veergudel. ,,Mulle lihtsalt meeldib näidendeid rohkem kirjutada kui romaane. Romaani kirjutamine on raske töö ja neid ei ole nii palju vaja. Näidendeid on palju vaja, teatrid ju kogu aeg töötavad ja aina tellivad. Romaani on aega veel sada aastat lugeda." (Postimees, 2009) Elulugu Andrus Kivirähk sündis 17. august 1970 Tallinnas. Tema ema on endine Nukuteatri näitleja, isa oli samuti näitleja ja seitse aastat Nukuteatri direktor. Tal on vend sotsioloog Juhan Kivirähk ja õde Tiina Vapper. Kivirähk on abielus Täh
Maret Nukke Minu Jaapan Tallinna 21. Kool 12C Klass 50. Lauset teosest "Minu Jaapan" ja nende kohta kommentaarid 1) „See räägib loojajumalatest, õest-vennast Izanamist ja Izanagist, kes sonkisid Taevastel Väljadel elades pika piigiga mudast ollust, mille käigus tilkusid selle otsast mõned piisad, moodustades müütilise Onōgoro saare, kuhu õde ja vend asusid elama ning kus nad lõid üheskoos veel saari ja jumalaid“– See lause on väga huvitava konseptsiooniga, eriti tore oli lugeda seda lauset. Selles peitub väga sügav sisu kuid samas ka väga palju erinevaid mõtteteri. 2) „Treeningprotsessi juurde kuulus paratamatult ka karate terminoloogia omandamine ning ajapikku tekkis huvi’’ – Ka minule pakuks huvi karate vastu huvi kasvatamine selliste põhimõtetega. Eriti veel siis kui käin veel treeningutel. See aitaks huvi kasvatamisele kaasa. 3) „Kui 1989. aasta sügisel avanes Eesti
ROLAND: Mis jutt see on! See pole mehe jutt! OSVALD: See on just mehe jutt. Kahe mehe jutt. Üks mees tahab teise mehe naist endale. ROLAND: See on lapse jutt. Üks laps tahab teise lapse autot endale. OSVALD: Ma ei taha sinu autot endale. Ma tahan sinu naist. ROLAND: Ennekuulmatu lugu. OSVALD: Ei ole. Paljud mehed tahavad teiste meeste naisi endale. Ma arvan. Vähemalt raamatutes ja filmides tahavad. Ju nad tahavad siis muidu ka. Mina tahan väga. ROLAND: Aga meil ei ole ju film. 18 19 OSVALD: Jah, meil on teater. See ei puutu siia. Ma olen su vihjetest aru saanud, et sa ei taha oma naist mulle anda. ROLAND: Laura, ei ole mingi asi, mida saaks käest kätte anda. See on tobe jutt. Kui ma ei oleks sinu katuse all, siis ma ütleksin väga halvasti. OSVALD: Halvasti ära ütle, muidu ma hakkan mõtlema, et sa oled halb. Praegu ma ei arva, et sa oled halb. Oled lihtsalt omadega hädas
Mida ma teen vabal ajal arvutis. See on päris huvitav küsimus , et mis ma teen vabal ajal arvutis , kui täiesti aus ja konkreetne olla siis ma ise ka ei teagi ega saa aru mida ma teen selles arvutis. Ma ei ole üldse arvuti inimene eriti , ma ei ole sellised nagu mõned arvutisõltlased , et nii kui koolist või töölt koju jõuan , et siis kohe jooksuga arvuti taha ja hakkan mingit mängu kähku mängima või midagi muudsellist imelikku värki. Mina olen selline inimene , et mina lähen arvutisse siis kui mul on midagi vaja teha , midagi kindlat vaja teha , mul ei ole sellist vajadust , et ma peaksin arvutis istuma tunde päevi nädalaid või isegi kuid. Mina lähen arvutisse näiteks siis kui mul on selleks vajadus ja kui mul on selleks võimalus , ma usun , et ma ei ole ka selle pärast selline arvuti sõber , et ma juba väiksest peale olen kasvanud ilma arvutita ja ma olen oma elu jooksul väga vähe arvutit kasutanud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
