Vedeliku voolamisel läbi diafragma tekib joa kohalik ahenemine ja vooluse kiirenemine. Seetõttu suureneb joa kineetiline energia. Potensiaalne energia ja staatiline rõhk vähenevad. Teatud kaugusel diafragmast saavutab voolukiirus oma esialgse väärtuse nind staatiline rõhk osaliselt taastub. Diafragma hüdrodünaamilise takistuse tõttu esineb jääv rõhukadu. Ahendkulumõõtur koosneb kuludiafragmast, piesomuundurist ja nendega ühendatud numbrinäiduga mõõteriistast. Staatiline rõhulang vahetult diafragmas sõltub vedeliku kulust. Veevoolu avamiseks mõõtepaaki ja sellest möödajuhtimiseks järjekordse veekulu reguleerimise ajal on ettenähtud kraan 4. Rõhulangu möödetakse mõõteriistaga 6, mis saab 3 impulsi piesomuunduri 8 kaudu. Diafragma lahutamiseks mõõteriistast on impulsstorudel kraanid 7
Tselluloos- ja fiiberfiltrid on mahtfiltrid. Uuemad filtermaterjalid tagavad filtreerimispuhtuse kuni 2 m. Pindfilter. Filter, mille puhul filtreeritavad osakesed püütakse filtri välispinnale. Selliste filtrite hulka kuuluvad metallvõrgust elementidega filtrid. Mahtfiltrid. Filtreeritavad osakesed peetakse kinni põhiliselt filtermaterjali sees. Võrreldes pindfiltritega on nad suurema saastemahtuvusega ja väiksema takistusega. 12.Filtrit iseloomustavad näitajad: Nimivoolik, Minimaalne rõhulang filtris, tihedus, -arv, purunemisrõhk? · nimivooluhulk- minimaalne vooluhulk, mille tagab filter antud rõhulangu puhul. · minimaalne rõhulang filtris on rõhukadu uues, saastamata filtris kindla vooluhulga korral. · filtri tihedus iseloomustab filtri poolt kinnipeetavate osakeste suurust. · - arv- näitab mitu korda väheneb filtri läbimisel tähistatud suurusega osakeste arv vedelikus.
PNEUMOTRANSPORDISÜSTEEMI ARVUTUS Harude arvutus on sobiv koondada tabelisse: Haru nimetus haru algusest, Pa Rõhulang alates harude rõhkude Qmin, m3/s vmin, m/s Paralleelsete
Diafragma kuluteguri arvutamiseks kasutasin valemit 2 Q Q = F0 p = F0 2 p 0,0001 997,8 1 = = 1,006 0,000177 2 0,2 1000 Kus: p - staatiline rõhulang vee voolamisel läbi diafragma [kPa] - voolava vedeliku tihedus [kg/m3] Saadud arvutustulemuste põhjal koostasin graafikud = f(ReD) ja p = f(Q) Graafikud Järeldus Surve tõustes, suureneb ka diafragma kulutegur.
reguleeritakse ventiili 3 abil. Vee hulk mõõdetakse nivooklaasilt 2 ja iga veekulu korral loetakse rõhumõõteriista 6 näit. Katse viidi läbi seitsmel korral ja aeg t valiti esimese kolme katse puhul 2 min, ülejäänud nelja puhul 1 min. Peale igat katset sätiti ventiilid 4 ja 5 nii, et paak tühjenes. Aega mõõdeti stopperiga ja temperatuuri elavhõbedatermomeetriga. Andmete töötlus: p – staatiline rõhulang vee voolamisel läbi diafragma Pa; Q – ajaühikus läbi diafragma voolanud vee hulk m3/s; - diafragma kulutegur; ReD – Reynoldsi arv; Kuluteguri α valem: Q 2p (1) A Vee hulk, mis läbib diafragmat ühes sekusndis: Q' Q 10 3 (2) Reynoldsi arvu ReD valem: Q Re D 1,273 (3) D Arvutused:
kohta tingimusel, et gaasi rõhk jääb muutumata. V1/ V2 = T1 / T2 Joonis 2. Gay-Lussaci seadus Boyle'i-Mariotte'i seadus Õhu keemilised omadused Õhk on gaaside segu ja koosneb peamiselt: lämmastik ca 78%; hapnik ca 21%; Peale selle veeaur, CO2, Ar, H2, He, Ne, Kr, Xe Suruõhu jaotamine Selleks et juhtida suruõhk seadmeteni, kasutatakse pneumotorustikku. 1. Torustiku läbimõõt tuleks valida selline, et rõhulang suruõhu mahuti ja tarbija ühenduskoha vahel ei oleks suurem kui 0,1 bar (100 kPa). 2. Suurem rõhulang vähendab tunduvalt süsteemi efektiivsust. 3. Torustiku ja kompressori parameetrite valikul tuleb arvesse võtta ka edaspidist laiendamisvõimalust, kuna pneumotorustiku hilisem ümberehitamine on kulukas. 4. Pneumotorustiku ehitamiseks ei tuleks kasutada juhuslike mõõtmetega torusid või rakendada nn. rusikareeglit, vaid pneumotorustiku läbimõõtu
Võrdeline teepikkusega. •Turbulentsel voolamisel sõltub Reynoldsi arvust, toru sisepinna karedusest ning läbimõõtust •Kasutatakse Moody diagrammi 29.Kohttakistus (seletus, valem) •Põhjustatud torustiku konstruktsiooni elemen-tidest. Muutub voolukiirus või suund •Voolu ristlõikepinna muutus •Vool mahutisse või sealt välja •Torustiku suunamuutused •Torustiku koondumised ja hargnemised •Süsteemielemendid 30.Kogurõhukadu, rõhulang (seletus, valem) 31.Bernoulli võrrand ja seletus •Vedelik omab potentsiaalset ehk asendienergiat ning kineetilist ehk liikumisenergiat. •Potentsiaalne Energia on võrdeline keha kaugusega 0-tasapinnast vertikaalsuunas. Geodeetiline kõrgus. •Vedeliku rõhk on potentsiaalse energia vorm. •Kinemaatiline energia on võrdeline tema voolukiirusega. 32.Voolamine avast (seletus) 33.Voolamine rõhkude vahest (seletus, valem) 34.Voolamine jätkust (seletus, joonis)
𝑣 kus 𝜗– vedeliku voolukiirus 𝑚 𝑠 𝑑 – toru läbimõõt 𝑚 ν – vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur 𝑚2 𝑠 𝑅𝑒 – Reynoldsi arv, dimensioonita suurus 9. Hõõrdetakistus voolamisel - Tingitud hõõrdumisest vastu torustiku seinu ja osakeste omavahelisest hõõrdumisest. 10. Kohttakistus voolamisel - Põhjustatud torustiku konstruktsiooni elementidest. Muutub voolukiirus või suund. 11. Kogurõhukadu, rõhulang Hõõrde- ja kohtkadude summa. ∆𝑝1−2 = ∆𝑝ℎ1−2 + ∆𝑝𝑘1−2 𝑃𝑎 Rõhukadu kahe voolu ristlõike vahel nimetatakse rõhulanguks 12. Bernoulli võrrand – Vedelik omab potentsiaalset ehk asendienergiat ning kineetilist ehk liikumisenergiat. kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. Küsimused pneumaatika osast 1. Pneumosüsteemi üldine ehitus ja skeem, seletus, miks iga elementi kasutatakse.
15. Rotameetrid on mõeldud kasutamiseks homogeenstete läbipaistvate vedelike ja gaaside kulu mõõtmiseks suletud torustikes. Rotameetrid ei vaja tööks täiendavat toiteallikat. Rotameeter töötab järgmisel põhimõttel. Tõusva voolusega koonilisesekanalis 1, kus ristlõige suureneb, asetseb ujuk 2. Tema kõrguse kanalis määrab üheselt vedeliku kulu läbi kanali. Mida suurem on kulu, seda suurem on vooluse rõngakujuline ristlõikepind ja seda kõrgemale tõuseb ujuk kanalis. Rõhulang takistusel age ei muutu. 16. Ultrahelikulumõõtturi töö põhineb nähtusel, et ultraheli leviku faktiline kiirus liikuvas keskkonnas sõltub ultrahelikiiruse ja keskkonna liikumise kiiruse vektorite vastastikuses suhtes. Kui näiteks ultraheli ja vedelik liiguvad ühes suunas, siis aeg, mille jooksul heli läbib vedelikus teatud vahemaa L. Elektromagnetilised kulumõõturid. Elektromagnetilise e. induktsioonkulumõõturi töö põhineb
mis läheb objekti muutmiseks. Reguleerimisorganitena kasutatakse igasuguseid klappe, ventiile, siibreid ja kraane. Puistematerjalide reguleerimiseks kasutatakse konveierit. Reguleerimisorganite parameetrid ja karakteristikud. 1- Tinglik läbilask määratakse aine kuluga m3/h mis läbib reguleerimisorganit järgmistel tingimustel: Aine tihedus =1000kg/m3 Rõhulang Klapp maksimaalselt avatud KQt tinglik läbilask. 2- Tinglik ava määratakse klapi ühenduskoha läbimõõduga. 3- Tinglik rõhk Pt määratakse maksimaalse rõhuga mida kannatab ventiil normaaltemperatuuri juures. 4- Maksimaalne töörõhk Pmax määratakse maksimaalse rõhuga töötemperatuuri juures. Need rõhud määravad klapi kindluse. 5- Rõhulang klapil - P sellest sõltub klapi varda ümberpaigutuse jõud
mis läheb objekti muutmiseks. Reguleerimisorganitena kasutatakse igasuguseid klappe, ventiile, siibreid ja kraane. Puistematerjalide reguleerimiseks kasutatakse konveierit. Reguleerimisorganite parameetrid ja karakteristikud. Tinglik läbilask määratakse aine kuluga m3/h mis läbib reguleerimisorganit järgmistel tingimustel: Aine tihedus =1000kg/m3 Rõhulang Klapp maksimaalselt avatud KQt tinglik läbilask. 2- Tinglik ava määratakse klapi ühenduskoha läbimõõduga. 3- Tinglik rõhk Pt määratakse maksimaalse rõhuga mida kannatab ventiil normaaltemperatuuri juures. 4- Maksimaalne töörõhk Pmax määratakse maksimaalse rõhuga töötemperatuuri juures. Need rõhud määravad klapi kindluse. 5- Rõhulang klapil - P sellest sõltub klapi varda ümberpaigutuse jõud
muutuse järgi, kui gaas teeb tööd ja maht suureneb siis positiivne kui aga väheneb siis V2 negatiivne. Avaldis: L = p dV V1 , ka need valemid mis joonisel on. Tehniline töö Kasutatakse lahtiste TD süsteemide korral kui rõhk ka muutub. Võibki öelda et tehniline töö on rõhu muutuse töö. Tehniline töö määratakse rõhumuutuse järgi kui toimub paisumine(rõhulang) siis loetakse positiivseks ja kui kokkusurumine siis negatiivseks. p2 Avaldis: Lt = V * dp , ka need valemid mis joonisel on. p1 17. Siseenergia mõiste ja mõõtühik. Ideaalgaasi ja reaalgaasi siseenergia mat. avaldised. Siseenergia gaasi molekulide liikumise energia(U) [J] Ideaalsel gaasil Kineetiline siseenergia, sest pot. Siseenergia on 0 : mw 2 3 U = U kin = N = NkT , kus k on boltzmanni konstant
suhe. 35. Drosseldamine (teda iseloomustav skeem) . Katsed on näidanud, et kui gaad või aur kohtab oma teekonnal mingit takistust siis selle takistuse olemasolul rõhk takistuse taha langeb. Kusjuures mingisugust tehnilist (kasulikku) tööd ei tehta ning kineetiline energia ka eriti ei muutu. Läbides kitsendust vooluse kiirus esialgu suureneb, seetõttu et rõhk langeb. Mida väiksem on ava seda suurem on rõhulang ( sama kiiruse juures), mida suurem on rõhulang seda suurem on kadu. (joonis) 36. Soojustransformatsiooni protsessid ja soojustransformaatorid. Soojuse transformatsiooniks nimetatakse soojuse ülekannet madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale. Sõltuvalt sellest, milline on soojust andva ja soojust vastuvõtva keha temperatuuri nivoo väliskeskkonna temperatuuri suhtes, jaotatakse soojustransformatsiooni protsessid kolme rühma. (kusjuures soojust andvaks on madalama
muutuse järgi, kui gaas teeb tööd ja maht suureneb siis positiivne kui aga väheneb siis V2 negatiivne. Avaldis: L p dV V1 , ka need valemid mis joonisel on. Tehniline töö Kasutatakse lahtiste TD süsteemide korral kui rõhk ka muutub. Võibki öelda et tehniline töö on rõhu muutuse töö. Tehniline töö määratakse rõhumuutuse järgi kui toimub paisumine(rõhulang) siis loetakse positiivseks ja kui kokkusurumine siis negatiivseks. p2 Avaldis: Lt V * dp , ka need valemid mis joonisel on. p1 17. Siseenergia mõiste ja mõõtühik. Ideaalgaasi ja reaalgaasi siseenergia mat. avaldised. Siseenergia gaasi molekulide liikumise energia(U) [J] Ideaalsel gaasil Kineetiline siseenergia, sest pot. Siseenergia on 0 : mw 2 3 U U kin N NkT , kus k on boltzmanni konstant 2 2
süsteemides. Signaale on võimalik kanda kilomeetrite kaugusele. Mõõteriist on milliampermeeter ja vool peab olema vahemikus 0...5 mA või 0...20 mA. Jõukompensatsiooniga muundurid? Joonis? Termopaaride väljundsignaalide muundamiseks normeeritud kujule kasutatakse täiendavaid muundureid. Vedelike, gaaside ja auru kulu ja hulga mõõtmine 25. Kulu mõõtmine: arvestid(kogu kulu) ja mõõturid(hetk kulu). -Muutuva rõhulangu kulumõõturid (on kohalik takistus ja mõõdetase rõhulang) -püsuva rõhulanguga kulumõõturid (rotameetrid) -ultraheli kulumõõturid -elektromagneetilised kulumõõturid -kiiruslikud kulumõõturid 16 -pneumomeetrilised -spetsiaalsed 26. Drosselkulumõõturid. Mõõtmismeetodi teoreetilised alused. Kulu põhivõõrand. Normaaldrosseliga kulumõõturid. Normaaldiafragma. Normaaldüüs. Venturi toru
Vooluhulga seos voolukiiruse ja toru läbimõõduga. Mahuline vooluhulk- ajaühikus voolu ristlõiget läbinud vedeliku kogus mõõdetuna mahu ühikutes. Tähis q. Arvutatakse valemiga: q= vxA /s , kus v- vedeliku voolu kiirus, m/s A- Voolu ristlõike pindala, Vedeliku voolukiirust torustikus piirab ??????? Voolu keskmine kiirus- vedeliku kõigi osakeste ühesugune kiirus, millega liikudes annavad nad tõelise vooluhulga. 11. Rõhulang vedeliku voolamisel torustikes. Rõhulangu põhjustavad tegurid. Milles väljendub rõhulangu mõju voolamise tingimustele? Energiakadu väljendub voolava vedeliku rõhu vähenemises, mistõttu nimetatakse seda rõhukaoks (rõhu languks). Rõhukadusid esile kutsuvad voolutakistused jagunevad kahte liiki: hõõrde- ehk lineaartakistused, kohttakistused. Rõhukaod, mida põhjustavad hõõrdetakistused, on tingitud
süsteemides. Signaale on võimalik kanda kilomeetrite kaugusele. Mõõteriist on milliampermeeter ja vool peab olema vahemikus 0...5 mA või 0...20 mA. Jõukompensatsiooniga muundurid? Joonis? Termopaaride väljundsignaalide muundamiseks normeeritud kujule kasutatakse täiendavaid muundureid. Vedelike, gaaside ja auru kulu ja hulga mõõtmine 25. Kulu mõõtmine: arvestid(kogu kulu) ja mõõturid(hetk kulu). -Muutuva rõhulangu kulumõõturid (on kohalik takistus ja mõõdetase rõhulang) -püsuva rõhulanguga kulumõõturid (rotameetrid) -ultraheli kulumõõturid -elektromagneetilised kulumõõturid -kiiruslikud kulumõõturid 16 -pneumomeetrilised -spetsiaalsed 26. Drosselkulumõõturid. Mõõtmismeetodi teoreetilised alused. Kulu põhivõõrand. Normaaldrosseliga kulumõõturid. Normaaldiafragma. Normaaldüüs. Venturi toru
14 Läbipuhe protsent p % [1], lk. 80 0÷4 0.5 15 Auru tootlikus D kg/s algandmed 0÷3000 55.55 16 Toitevee temperatuur ttv °C algandmed 30÷280 210 17 Ülekuumendatud auru temperatuur tü2 °C algandmed 300÷580 540 18 Ülekuumendatud auru rõhk Pü2 MPa algandmed 4÷26 15 19 Rõhulang ülekuumendis pü % [1], lk. 70- 3÷30 7 71 20 Rõhulang ökonomaiseris pö % [1], lk. 70- 3÷30 5 71 21 Vaheülekuumendit läbiva auru kulu kg/s 0 0÷1800 0 22 Vaheülekuumendist väljuva auru °C 300 300÷580 300
h h2 h1 d1 q k1 d d2 k2 d3 k3 Joonis 3.21 Vee voolamine läbi kihilise pinnase Asendame sellise kihilise pinnase ühtlasega, millel on sama kogupaksus d = di. Läbi sellise kihi voolab sama kogus vett, kui filtratsioonimoodul omab mingi kaalutud keskväärtuse kk q = kiIi = kkI kus i on gradient kogu kihi ulatuses i = h/d ja h kogu rõhulang. Gradient ühe kihi ulatuses on Ii= hi/di , kus hi on rõhulang kihi i ulatuses. Kogu rõhulang h võrdub üksikutes kihtides tekkivate rõhulangude summaga h = hi. Rõhulang üksikus kihis on hi = Iidi = qdi/ki. Seega h = qdi/ki. Ühtlase pinnase korral h = qd/kk. Sellest võrdusest saab leida kk 44 d kk = i=n
Kas kütuse rõhk muutub? Kütuserõhk mootori tühikäigul oli 2,6 bar ja 2500p/min oli 2,6 bar, kiirendamisel tõusis hetkeks. Drosselklapi ajam Drosselklappi juhitakse mehaaniliselt trossiga. Klapp liigub lineaarselt vastavalt gaasipedaali asendile. Drosselklapi ülesanne on reguleerida sisseimetava õhukogust ottomootoril. Pöördsulguriga drosselklapid on ökonoomsed, otseläbivoolu konstruktsiooniga klapid, millel on madal rõhulang ja vähendatud ummistumise tõenäosus. Tema headeks omadusteks on: - suhteliselt väike kaal; - hooldusvaba; - vähesed detailid puutuvad kokku keskkonnaga. 18 Toite- ja süütesüsteemi detailide inglisekeelsed nimetused Toitesüsteem- fuel and exhaust system Kütusepaak- fuel tank Küttepump- fuel pump Pihusti- fuel discharge/injector Sisselasketorustik-inlet manifold
Sele 20 Suruõhu reservuaari ruumala leidmine 21 3 Suruõhu jaotamine 3.1 Pneumotorustiku läbimõõdu määramine Tänu üha laienevale mehhaniseerimisele ja automatiseerimisele laieneb tööstusettevõtete suruõhu tarve pidevalt. Selleks et juhtida suruõhk seadmeteni, kasutatakse pneumotorustikku, mille abil juhitakse suruõhk kompressorist seadmeteni. Torustiku läbimõõt tuleks valida selline, et rõhulang suruõhureservuaari ja tarbija vahel ei oleks suurem kui 10 kPa. Suurem rõhulang vähendab tunduvalt süsteemi efektiivsust. Pneumotorustiku ja kompressori parameetrite valikul on kasulik arvesse võtta ka edaspidist laiendamisvõimalust, kuna pneumotorustiku ümberehitamine võib minna küllaltki kulukaks. Pneumotorustiku ehitamiseks ei tuleks kasutada juhuslike mõõtmetega torusid või rakendada nn. rusikareeglit, vaid pneumotorustiku läbimõõtu tuleb määrata sõltuvalt:
Sele 20 – Suruõhu reservuaari ruumala leidmine 21 3 Suruõhu jaotamine 3.1 Pneumotorustiku läbimõõdu määramine Tänu üha laienevale mehhaniseerimisele ja automatiseerimisele laieneb tööstusettevõtete suruõhu tarve pidevalt. Selleks et juhtida suruõhk seadmeteni, kasutatakse pneumotorustikku, mille abil juhitakse suruõhk kompressorist seadmeteni. Torustiku läbimõõt tuleks valida selline, et rõhulang suruõhureservuaari ja tarbija vahel ei oleks suurem kui 10 kPa. Suurem rõhulang vähendab tunduvalt süsteemi efektiivsust. Pneumotorustiku ja kompressori parameetrite valikul on kasulik arvesse võtta ka edaspidist laiendamisvõimalust, kuna pneumotorustiku ümberehitamine võib minna küllaltki kulukaks. Pneumotorustiku ehitamiseks ei tuleks kasutada juhuslike mõõtmetega torusid või rakendada nn. rusikareeglit, vaid pneumotorustiku läbimõõtu tuleb määrata sõltuvalt:
sama kogus vett, kui filtratsioonimoodul omab mingi kaalutud võimalik nii seina kallet vertikaalist, kui ka maapinna kallet horisontaalist. kasut-te meetoditega (joon6.38). Üldstabiilsuse kontroll on vajalik igal keskväärtuse kk. q=kiIi=kkI, kus I on gradient kogu kihi ulatuses I=h/d ja 6.4.2.1 Külgsurve vertikaalsele hõõrdevabale seinale juhul, kuid eriti oluline on see siis, kui tugiseina tallast allapoole jääb h kogu rõhulang. Gradient ühe kihi ulatuses on Ii=hi/di , kus hi on horisontaalse maapinna puhul Külgsurve suurus leitakse libiseva nõrga pinnase kihte. rõhulang kihi i ulatuses. Kogu rõhulang h võrdub pinnasemassiivi tasakaalutingimusest (joon6.5). Libisevale pinnasekiilule 6.7.5 Talla kandevõime kontroll Seina talla alla jääva pinnase üksikutes kihtides tekkivate rõhulangude summaga h=h i
diafragma ava on toru läbimõõdust tavaliselt umbes 3-4 korda väiksem, võib läbimõõtude suhet võib arvestamata (1-0.254 = 0.996). Mõõteriistad, milles muutub voolu ristlõikepindala Rotameeter kujutab endast vertikaalset koonilist toru, mille sees asub ujuk. Vedelik voolab rotameetris alt ülessse. Vedelik voolab läbi pilu ujuki ja seina vahel. Ujukile mõjub raskusjõud ja vedeliku liikumisest tingitud hõõrdejõud. Voo dünaamilise rõhu tõttu liigub ujuk üles kuni tekkiv rõhulang tasakaalustab ujuki kaalu. Joonis 3.8 Rotameeter 3.4.3 Hõõrdetakistus ja kohttakistus Nagu sai varem mainitud, Bernoulli võrrand reaalvedelikude jaoks sisaldab survekadu (rõhukadu), mis on tingitud hõõrdetakistuskadudest (fluidumi sisehõõrdumine, energiakadu keeriste tekkimisel turbulentsel voolamisel, ning hõõrdumine vastu torude seina) ja kohttakistuskadudest (torude ahenemised ja laienemised, kääned, kraanid, ventiilid, jms.).
ja muu. Süsteemi jäädes võivad tükid ummistada peened torud või avad või sattuda kompressorisse. Tavaliselt kasutatakse filtreid koos kuivatitega, mis ühendatakse järjestikku torusüsteemi. Kuivati ülesanne on eemaldada vesi külmutusagensist. Vesi põhjustab külmutusagensis muda ja hapete (soolhape HCl, fluorhape HF) tekkimist, mis omakorda on korrosiooni tekkepõhjustajateks. Filter-kuivati tuleb vahetada, kui filtril tekib rõhulang, sellel juhul on see tuntav temperatuuri muutusega. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 54 Ressiiver Vältimaks olukorda, kus suure soojuskoormuse tekkides ei tule kondensaatorist vajalikul hulgal külmutusagensi, paigaldatakse peale
iga töölabade ringi ees ja järel. Tasakaalustus ketta ...poole mõjub reaktiivjõud F1 ja nüüd ruum mis on tasagaalustus ketta taga on ühenduses toruabil. Aktiiv ja reaktiiv trubiinide võrdlus: *Võrreldes erinevaid trubiini tüüpe tuleb silmas pidada, et kui aktiiv trubiinides auru rõhk töölabade ees ja järel on võrdne v erineb vähe, ss reaktiiv trubiinides toimub aurupaisumine ka töölabadel. Ja selle vältimatu eelduseks on suur rõhulang, mis põhjustab reaktiivjõu. *auru entalpia lang trubiini rõhuastmes rootori samal ringkiirusel, mis reaktiivtrubiinide korral on 2 korda väiksem kui aktiivtrubiinides ja tänu sellele reaktiivtrubiini õhuasmete arv on 2korda suurem võrreldes aktiivtrubiinides. Seega trubiini kabariidid , mass ja maksuvus * Kui akt trubiinid võivad olla sõltuvalt otstarbest ja võimsusest olaa 1 või mitmeasmelised, ss rekt trubiinid on ain mitmeastmelised. Trubiinide klassikatsioon:
. Leegi ebaühtlased, nagu rebitud kontuurid ning sädemed tekivad tavaliselt kütuse liiga kõrge temperatuuri ja mehaaniliste (tahkete) lisandite olemasolu tõttu kütuses. Režiimi korrigeerimiseks tuleb kontrollida kütuse temperatuuri ning vajadusel seda vähendada, ja lülitada ümber kütuse etteandmine läbi paarisfiltri teise sektsiooni. Kütusefiltri seisukorra üle otsustatakse rõhkude vahe järgi enne ja pärast filtrit. Normaalne rõhulang on tavaliselt 0,05… 0,1 MPa. Rõhkude vahe üle 0,1 MPa on signaaliks filtri ummistumisest, rõhulangu puudumine aga filtrielemendi purunemisest. XI – 2 – 3 Katla perioodilist läbipuhumist tuleb teha vastavalt katla ekspluatatsiooni juhendile, reeglina mitte harvemini, kui kord ööpäevas. Enne läbipuhumist tuleb kontrollida veetasemenäidikute ja toitepumpade korrasolekut. Alumine läbipuhumine tehakse tavaliselt enne korralist ülemist läbipuhumist. Enne
..10-3); läbilaskvad (10-5.. ..10-4); nõrgalt läbilaskvad (10-7...10-5), ülinõrgalt läbilaskvad (10-8...10-7) ja vett-pidavad (<10-8 m/s). Pinnase veejuhtivust mõjutab pinnasele mõjuv lisapinge, seda iseloomustab konsolidatsioonimoodul. Vee liikumine pinnases allub Darcy seadusele: Q = kAH / l, kus Q on filtreeruva vee hulk (m3 / s); A on filtratsioonivoolu põiklõikepindala (m 2); H on kahe põiklõike vaheline rõhulang (m); l on nende põiklõigete vahekaugus (m) (piki voolu). Pinnase veekindluse seisukohalt on olulised pinnase pundumine (mahu suurenemine märgumisel) ja leondumine (sisesidemete purunemine märgumisel, millega kaasneb niiskuse järsk kasv ja kandevõime suur langus). Kaljupinnased vees ei lagune, kuid pehmenevad. Seda iseloomustab pehmenemistegur - - veeküllastunud ja kuiva kivimi survetugevuste suhe. 2.3.4. Deformatsioonimoodul.
Seega kalibreerimismeetodi standardmääramatuse hinnang u(Vk) on valemi(U(Vk)=c/3) põhjal U(Vk)=c/3=0,005m3/3=0,003m3. 123. Rõhu ja temperatuuri erinevustest tingitud parandid ning nende määramatused Kalibreeritavat ja etalonarvestit läbinud õhu rõhkude erinevusest p tingitud parand Kp on (10) kohaselt nääratav valemiga: Kp=0,0010*p*VE, Kus 0,0010 -eksperimentaalselt määratud tegur, mbar-1, p= pE-pK on rõhulang, mbar; VE-etalonarvesti lugemiseadise näit, m3. Mainitud näite korral saadi kalibreerimisel etalonarvestis rõhu mõõdiseks pE= 951,9 mbar ja kalibreeritavaks arvesti pK=976,4 mbar. Seega valemi (Kp=0,0010*p*VE), põhjal on Kp väärtuseks: Kp=0,0010*(pE-pK)*VE=0,0010 mbar-1*(951,9 mbar-976,4mbar)*80 m3=-1,960m3. Valemi (Kp=0,0010*p*VE) abil leitud parandi Kp dispersiooni hinnang u2(Kp) on arvutatav seosest: u2(Kp)=c20,0010u2(0,0010)+c2p u2(p)+c2VEu2(VE), kus c0,0010=Kp/(0,0010)= p*Ve
sisenemist Max 30 Käivitusõhk 18 9.0 Ülelaadimisõhk Vatavalt seadistusele Muud rõhud (bar) Õlipumba kaitseklapp 6-8 Õlifiltri ja kütusefiltri 1,2-1,8 1.2-1.8 rõhulang 54 Abimasina tehniline hoole, sisu ja tähtajad Iga 50 töötunni tagant: - kontrollida õhujahutite leket - kontrollida veetaset paisupaakides - kontrollida diferentsiaalrõhu manomeetreid filtritel - kontrollida õlitaset pööretearvu regulaatorites - kontrollida kütuse ülevoolu hulka - kontrollida õli taset karteris - kontrollida turbiini õlitaset - kontrollida automaatset eelõlitust
Darcy seaduse põhjal q = k1I1 = k 2 I2 = ... = k i Ii kus ii on hüdrauliline gradient i kihi ulatuses. Asendame sellise kihilise pinnase ühtlasega, millel on sama kogupaksus d = di. Läbi sellise kihi voolab sama kogus vett, kui filtratsioonimoodul omab mingi kaalutud keskväärtuse kk q = kiIi = kkI kus i on gradient kogu kihi ulatuses i = h/d ja h kogu rõhulang. Gradient ühe kihi ulatuses on Ii= hi/di , kus hi on rõhulang kihi i ulatuses. Kogu rõhulang h võrdub üksikutes kihtides tekkivate rõhulangude summaga h = hi. Rõhulang üksikus kihis on hi = Iidi = qdi/ki. Seega h = qdi/ki. Ühtlase pinnase korral h = qd/kk. Sellest võrdusest saab leida kk d kk = i=n
teljestikus üksteisele järgnevate protsessidena . R = 287 J /kg K kõrgusest. Sellist diagrammi p-v teljestikus nimetatakse mootori 4- taktilise mootori kolvi allaliikumisel tekib silindris hõrendus, - praktilised väärtused: indikaatordiagrammiks rõhulang p . Alarõhu tõttu on õhu tihedus silindris väiksem kui · kontuurläbipuhe korral 0,20 kuni 0,27 . Indikaatordiagrammi võib saada arvutuslikult või võtta töötavalt väljapool mootorit, mille mõjul värske õhk voolab silindrisse. · klappidega otsevoolu läbipuhe korral 0,08 kuni 0,12. mootorilt mehaanilise või elektroonse indikaatoriga.
annaabi.ee 
