•Jõu ülekanne pinna kaudu •Võtab minimaalse energeetilise asendi 4.Vedeliku füüsikalised omadused •Tihedus – ruumalaühiku mass •Erikaal – ruumalaühiku raskusjõud (kaal) •Viskoossus – osakeste liikumise takistus •Kokkusurutavus •Soojuspaisumine 5.Rõhu mõõtühikud ja skaalad •Absoluutne skaala – alglugem p = 0 Pa •Relatiivne skaala – alglugem õhurõhk 6.Rõhu mõõteriistad ja toimimise kirjeldus •Vedelikmanomeetrid •Mehaanilised manomeetrid •Elektrilised manomeetrid 7.Hüdrostaatiline rõhk 8.Rõhk vedeliku raskusjõust 9.Hüdrostaatiline paradoks Kui vedelikusamba kõrgused on võrdsed ning hüdrostaatiline rõhk mõjub võrdsetele pindadele, siis on ka jõud võrdsed. 10.Rõhujõud tasapinnale (valem ja seletus) 11. Vedeliku rõhu poolt pinnale avaldatav jõud Kaks juhtu: •Rõhuga koormatud pinna ulatuses rõhk muutuva suurusega •Kogu pinna ulatuses on rõhk muutumatu suurusega 10. 11.Torude tugevusarvutus
3. Katseseadme kirjeldus Keevkihi aparaat (joonis 1) kujutab endast 94 mm läbimõõduga kolonni (1), milles on rest (2) (ava läbimõõt 2 mm, vaba ristlõikepind 20% kogu ristlõikepinnast). Teraline materjal laaditakse lehtri abil aparaati kolonni seinas oleva luugi (3) kaudu. Materjalist juhitakse läbi õhuvool, mis tekitatakse ventilaatoriga (4). Kolonni suunatud õhu kulu mõõdetakse diafragmaga (5), diferentsiaalmanomeetrite näitude abil (6 ja 7). Manomeetrid on ühendatud paralleelselt. Mikromanomeetrit (6) kasutatakse väikeste rõhulangude mõõtmiseks. Õhu kulu muudetakse reguleerides sagedusmuunduriga (8) ventilaatori mootorile (9) antava voolu sagedust. Materjali kihi läbinud õhk puhastatakse õhuga kaasa kantud materjali osakestest ja tolmust tsüklonis (10). Tsüklonisse satub materjal ka töötlemisel pneumotransportreziimil. Aparaadi hüdrodünaamilist takistust mõõdetakse paralleelselt ühendatud
HgS + O2 Hg + SO2 Ei reageeri hapetega (v.a. H2SO4 ja HNO3) Hg + H2SO4 HgSO4 + H2 Hg + 2HNO3 Hg(NO3)2 + H2 Temperatuuril 300 °C reageerib hapnikuga, tekib elavhõbe(II)oksiid Hg + O2 HgO Ühendid Oksiidid HgO, Hg2O Kloriidid HgCl2, Hg2Cl2 (kalomel) Sulfiidid HgS (kinover) Jodiidid HgI2, Hg2I2 Bromiidid HgBr2, Hg2Br2 Fluoriidid Hg2F, Hg2F2 Amalgaam Na(Hg), HgCl2 Metüülelavhõbe [CH3Hg]+ Kasutamine Termomeetrid, baromeetrid, manomeetrid jne. Elavhõbelamp Hambaplommid Kosmeetika Füsioloogiline toime Mürgistuse sümptomid Poolestusaeg 3 aastat Nõrkus Aur on ohtikkum kui Valu neelamisel vedelik Metallimaitse suus 0,4 mg = mürgistus Süljeeritus 150-300 mg = surm Iiveldus ja oksendamine Palavik 38-40° Huvitavat Vedel elavhõbe ei ole nii mürgine, nagu elavhõbeda aur Elavhõbe on esimene ülijuht
2) Sõltumatu soojussõlm Soojusallikast (katlast) tulenev küttevesi läbib soojusvaheteid mille vahendusel soojus antakse küttesüsteeis ringlevale veele. !!Soojussõlmes toimub välistemperatuuri alusel küttepealevoolu temperatuuri regulleerimine!! !!Koosneb: soojusisolatsiooniga kaetud soojusvaheti, elektroonilised reguleerseadmed, kütte- ja soojavee ringluspumbad, pumpade juhtimiskeskus, sulgemis-, seade-, täite- ja rühmventiilid, mudafiltrid, termo ja manomeetrid, sisemised elektriühendused!! Soojussõlmes toimub katlas tuleva vee voolugulga regulleerimine välistemp. Ja seatud kütte pealevoolu temp. alusel. Temp. kontrolleris (juhtimissüsteemis) on sisestatud vastavalt välistemperatuurile küttepealevoolu temperatuur Küttegraafik 2. Vesiküttesüsteemid Liigitatakse torustike ühendusviisi järgi. Ühetoru küttesüsteem küttekehadesse antav ja sealt tagastatav soojuskanda ühte ja sama toru pidi
Kepsulaagrid on kas liug- või veerelaagrid. Nende ülesandeks onvähendada liitekohas hõõrdejõudu. Veerelaager on laager, mida iseloomustab veerekehade- kuulide või rullide olemasolu ja seetõttu veerev hõõrdumine. Veerelaager koosneb veere teid omavast välis- ja sisevõrust, veerekehadest ning veerekehasid üksteisest eraldavast separaatorist. On kahte sorti: kuullaagrid ja rullaagrid. 25.Olulisemad rõhu mõõteriistad ja mõõtühikud. Olulisemad rõhu mõõteriistad on manomeetrid ja baromeetrid.Manomeeter ehk õhumõõtur on rõhu mõõteriist, mis on mõeldud ülerõhu mõõtmiseks.On olemas 3 erinevat manomeetrit: 1.vedelikmanomeetrid 2.vaakum manomeetrid 3.mehaanilised manomeetrid Vedelikmanomeetrite ehk piesomeetrite töö põhineb hüdrostaatilise rõhuomadusel (rõhk mõjub/kandub edasi igas suunas võrdse jõuga). Põhiosaks on läbipaistev toru, milles oleva vedeliku rõhk tasakaalustab mõõdetava vedeliku rõhu
regulaator; 11- seisupiduri kiirendusklapp; 12- haagisepiduri juhtimisklapp; 13- seisupiduri kraan; 14- manomeetrid; 15- haagise toiteharu ühendusotsak (punane); 16- haagise juhtharu ühendusotsak (kollane); 17- kontrollklapp; 18- rõhulüliti Haagise õhkpiduriseadme üldskeem ja tööpõhimõte Haagise piduriseade töötab
MIG/MAG keevituse tehnoloogia Veendu enne keevitama asumist, kas keevitusaparaat on õigesti seadistatud, vajaduse korral muuda seadistust. Kontrolli, et tagasivoolujuhtmel oleks korralik kontakt detailiga, mida keevitada soovid Ava gaasiballooni ventiil ja kontrolli, et reduktor oleks reguleeritud õigesti. Kaitsegaasis keevitamisel kasutatavate reduktorite väljundpoole manomeetrid ei näita gaasi rõhku vaid läbivoolava gaasi hulka. See peaks olema 5-8 l/min (liitrit minutis). Kontrolli traadi etteanderullide survet. Surve peab olema nii suur, et rullid ei libiseks töötamise ajal. Samas ei tohi surve olla liiga suur. Kui keevitustraat põleb kontakttoru külge kinni, peavad etteanderullid hakkama libisema ja vältima niiviisi keevitustraadi purunemist. Püstolist väljaulatuv traadiots lõika 10-15 mm pikkuseks.
Seda väljendatakse tavaliselt hektopaskalites või millimeetrites elavhõbedasammast. Normaalrõhuks loetakse õhurõhku merepinna kõrgusel, mis keskmisel temperatuuril 15 °C on 1013,25 hPa (760 mm/Hg). Anumbaromeetrid on suured ja sisaldavad palju väga mürgist elavhõbedat. Kuna soojuses elavhõbe paisub, tuleb õige õhurõhu saamiseks lisaks mõõta ka baromeetri temperatuuri ning lahutada näidust temperatuurile vastavad parandid. Manomeetrid : ·Vedelik- ehk U- torumanomeeter ·Metallmanomeeter ·Aneroidbaromeeter Aneroidbaromeeter Metallmanomeeter Vedelik- ehk U- torumanomeeter 7. Katsed õhurõhu kohta ·http://www.youtube.com/watch?v=8-KqSY5EEtA ·http://video.delfi.ee/video/ ·http://www.youtube.com/watch?v=ctJyu5ete6Y ·http://www.youtube.com/watch?v=jmQ8FWnM0fA&feature=related ·http://www.youtube.com/watch?v=WkGoG9g1QX4 ·http://www.youtube
· Proportsionaalne releeklapp; · ABS rõhureguleerimisklapid; · Tagasilla rõhureguleerimismoodul; · Liiasusklapp; · Haagisepidurite juhtimisklapp; · Kontrolliseadmed (rõhuandurid, rõhulülitid, manomeetrid, märgutuled, kuvar). EBS piduriseadet on pidevalt arendatud ja täiustatud. Seetõttu võib konkreetse veoki või bussi piduriseade erineda eelpool loetletust. Näiteks võib olla kokku ehitatud juhtplokk, pedaali asendi andur ja proportsionaalne releeklapp. Selline seade kannab nime EBS juhtseade piduri keskseadmega (Compact CBU). Tehnohoolduse juhised
h -sügavus (m) 1 mmH 2O = 9,81 Pa Hüdrostaatiliseks rõhuks nimetatakse vedeliku (gaasi) sees mõjuvat rõhku. Pascal'i seadus rõhu muutus millises tahes vedeliku punktis kandub niisamasugusena edasi kõigisse teistesse punktidesse. 0-lugemiks on rõhk p = 0. Sellise skaala järgi mõõdetud rõhku nimetatakse absoluutseks rõhuks. Relatiivse skaala 0-lugemiks on õhurõhk. Õhurõhust suuremat rõhku nimetatakse ülerõhuks. Seda rõhku näitavad manomeetrid, mistõttu nimetatakse teda ka manomeetriliseks rõhuks. Õhurõhust väiksemat rõhku nimetatakse alarõhuks e vaakumiks. Alarõhku mõõdetakse vaakummeetriga. 5. Vedelike voolamise seadused. Elementaarjuga. Elementaarjoa vooluhulk. Vedeliku voolu pidevusvõrrand. Vedeliku vooluhulga jagunemine ristumiskohtades. 6. Rõhulangud torudes ja aparaatides. Bernoulli võrrand ideaalvedelike ja reaalvedelike kohta, selle geomeetriline tõlgendus. Energiakaod vedeliku liikumisel. 7
1 mm H2O, millimeetrit veesammast, 1mm H2O = 9,81 Pa. Tollisüsteemi kasutavates maades on enamlevinud rõhuühikuks psi. 1 psi = 1 lbf/in2 = 1 jõunael/ruuttollile. 1 bar 14,5 psi. 8) Selgitage mõisted: absoluutne rõhk, alarõhk, ülerõhk. 0-lugemiks on rõhk p = 0. Sellise skaala järgi mõõdetud rõhku nimetatakse absoluutseks rõhuks. Relatiivse skaala 0-lugemiks on õhurõhk. Õhurõhust suuremat rõhku nimetatakse ülerõhuks. Seda rõhku näitavad manomeetrid, mistõttu nimetatakse teda ka manomeetriliseks rõhuks. Õhurõhust väiksemat rõhku nimetatakse alarõhuks e vaakumiks. Alarõhku mõõdetakse vaakummeetriga. 9) Vedelik ja mehaaniliste manomeetrite töötamise põhimõtteline erinevus. Võrdle neid oma täpsuse ja kasutamis mugavuse järgi. Vedelikmanomeetrite töö põhineb hüdrostaatilise rõhu omadusel, et vedelikule tekitatud rõhk antakse edasi igas suunas võrdse jõuga. Üldjuhul on
tõepoolest ühendatud atmosfääriga, ning teine mingi teise objektiga (nt. reaktor), millel on teine rõhk, saame kõrguste vahest teada nii atmosfäärse ja objektisisese rõhkude vahet, kui ka mõõta rõhku objekti sees, kuna p1 - p 2 z 2 - z1 = (3.24). g Selle printsiibi alusel töötavad näiteks piesomeetrilised torud, vaakuummeetrid ja manomeetrid (s.h. U-toru manomeetrid). Hüdrauliline press ja pidurid on veel üks ühendatud anumate seaduse rakendused (vt. joonist 3.4). Kuna juba teame, et rõhk kandub vedelikus muutumatuna üle, siis saab väita, et rõhu rakendamisel ühele anumale see kandub teisele. Rõhk on aga definitsiooni järgi jõud, mis mõjub pindalaühikule (vt. võrrandit 3.11): F1 F2 = (3.25).
12 MIG/MAG keevituse tehnoloogia Enne keevitama asumist kontrolli kas keevitusaparaat on õigesti seadistatud, Vajaduse korral muuda seadistust. · Kontrolli, et tagasivoolujuhtmel oleks korralik kontakt keevitatava detailiga. · Ava gaasiballooni ventiil ja kontrolli, et reduktor oleks reguleeritud õigesti. Kaitsegaasis keevitamisel kasutatavate reduktorite väljundpoole manomeetrid ei näita gaasi rõhku vaid läbivoolava gaasi hulka. See peaks olema 5-8 l/min (liitrit minutis). · Kontrolli traadi etteanderullide survet. Surve peab olema nii suur, et rullid ei libiseks töötamise ajal. Samas ei tohi surve olla liiga suur. Kui keevitustraat põleb kontakttoru külge kinni, peavad etteanderullid hakkama libisema ja vältima niiviisi keevitustraadi purunemist. · Lõika püstolist väljaulatuv traadiots 10-15 mm pikkuseks.
12 13. MIG/MAG keevituse tehnoloogia Enne keevitama asumist kontrolli kas keevitusaparaat on õigesti seadistatud, Vajaduse korral muuda seadistust. Kontrolli, et tagasivoolujuhtmel oleks korralik kontakt keevitatava detailiga. Ava gaasiballooni ventiil ja kontrolli, et reduktor oleks reguleeritud õigesti. Kaitsegaasis keevitamisel kasutatavate reduktorite väljundpoole manomeetrid ei näita gaasi rõhku vaid läbivoolava gaasi hulka. See peaks olema 5-8 l/min (liitrit minutis). Kontrolli traadi etteanderullide survet. Surve peab olema nii suur, et rullid ei libiseks töötamise ajal. Samas ei tohi surve olla liiga suur. Kui keevitustraat põleb kontakttoru külge kinni, peavad etteanderullid hakkama libisema ja vältima niiviisi keevitustraadi purunemist. Lõika püstolist väljaulatuv traadiots 10-15 mm pikkuseks.
mõõtepiirkond, seetõttu sobivad väikeste rõhkude mõõtmiseks. Mõõdetava rõhu suurust piirab tema tasakaalustamiseks vajaliku vedelikusamba pikkus ehk siis manomeetri toru pikkus. Kasutatakse ka elavhõbeda manomeetrit, millel on tänu vedeliku suuremale tihedusele lühem toru. On tööstuslikus kasutamiseks ebamugavad, sest torud võivad murduda. Kasutatakse rohkem laboratooriumites väikeste rõhkude (kuni 0,1 bar) mõõtmiseks. Elavhõbeda manomeetrid kuni 4...5 bar mõõtmiseks. 7. Hüdrovõimendi töötamise põhimõte. Millest on sõltuv võimendlit saadava võimenduse suurus ja jõusilindris kolvi käigu pikkus. Hüdrovõimendi on seade lähtejõu võimendamiseks. Tema töö põhineb hüdrostaatilise rõhu omadusel: vedelikule tekitatud rõhk kandub igas suunas edasi võrdse jõuga. Hüdrovõimendi idee on meelitav. Vähendades piiramatult väiksema silindri pindala ja
250 m³/h. Kulu stabiilsus kuludel alates Qmin kuni Qt peab olema väiksem/võrdne 2,5% kulust ja kuludel alates Qt kuni Qmax peab olema väiksem/võrdne 5% kulust. Mõõtmiste ajal vee temperatuurimuutus ei tohi ületada 5 ºC. Vee temperatuuri mõõtmiseks kasutatava termomeetri laiendmääramatus peab olema väiksem või võrdne 1 ºC; c) sekundimõõtur (10…1800) s määramatusega 0,05s; d) impulsside loendur (10…100000) impulssi määramatusega 1 impulss; e) ülerõhu mõõturid/manomeetrid kuni 5 MPa määramatusega 0,25%; f) impulsside formeerija, mis formeerib mehaanilise kontaktiga veearvesti väljundi impulssloendurile loetavaks nelinurkimpulsiks. Taatlusel tuleb läbi veearvesti lasta selline veekogus, mis tagab vähemalt väikseima (esimese) näitava trumli või osuti kaks täispööret. Selle nõude täitmiseks on soovitatav vee läbilaskmise ajaline kestvus valida:
Enamasti on sees mingisugune membraan ja vedru, õhurõhk liigutab embraani samal ajal vedru avaldab vastusurvet, seega membraani liikumine oleneb rõhu suurusest mida sellele avaldatakse. Mida rohkem vedru kokku surutakse, seda suurem on vedru vastupanu. Membraani liigutab näidukul olevat seierit(osutit) Millist ülesannet antud komponent süsteemis täidab(milleks on see ette nähtud)? Et autojuht saaks kontrollida õhksüsteemi korrasolekut. Manomeetrid on ainuke viis kuidas diagnoosida rikkeid õhkpidurite süsteemis. Millised rikked võivad tekkida, kuidas need endast tunda annavad (sümptomid) ja kuidas neid kontrollitakse? Rike Sümptom Kontroll Membraani purunemine, kinni Näidik ei tööta üldse või valetab Kontrollida näidiku tööd teise kiilumine kindlasti töötava manomeetriga
17 MIG/MAG keevituse tehnika Enne keevitama asumist kontrolli, kas keevitusaparaat on õigesti seadistatud, Vajaduse korral muuda seadistust. · Kontrolli, et tagasivoolujuhtmel oleks korralik kontakt keevitatava detailiga. · Ava gaasiballooni ventiil ja kontrolli, et reduktor oleks reguleeritud õigesti. Kaitsegaasis keevitamisel kasutatavate reduktorite väljundpoole manomeetrid ei näita gaasi rõhku, vaid läbivoolava gaasi hulka. See peaks olema 5-8 l/min (liitrit minutis). · Kontrolli traadi etteanderullide survet. Surve peab olema nii suur, et rullid ei libiseks töötamise ajal. Samas ei tohi surve olla liiga suur. Kui keevitustraat põleb kontakttoru külge kinni, peavad etteanderullid hakkama libisema ja vältima niiviisi keevitustraadi purunemist. · Lõika püstolist väljaulatuv traadiots 10-15 mm pikkuseks.
- ülelaadijate õhufiltrite puhastamine - automaatikaseadmete kontroll - elektrilise kütuse etteandepumba määrimine töö ajal - eelõlituspumba määrimine töö ajal - kontrollida õli taset dempfris - vahetada kütusefiltrid - vahetada õlifiltrid 55 - kontrollida klapivahesid, klapi liikumist pesas Iga 2000 töötunni tagant - kontrollida õhuvahejahutite vee poolt - puhastada pihustid - vahetada määrdeõli - kontrollida manomeetrid ja termomeetrid, asenda vigased - vaheta õli pööretepiirajas - kontrolli mehhaanilise pööretepiiraja töökorda - kontrolli elektro-pneumaatilise pööretepiiraja töökorda Iga 4000 töötunni tagant: - puhastada ülelaadimisõhu jahutid - kontrolli kaablid ja kaablite ühendused - kontrollida nukkvõlli nukkasid - kontrolli ülelaadija jahutusvee kanaleid - kontrolli pööretearvu regulaatori osasid - kontrollida väntvõlli olukorda - kontrollida tugilaagri lõtku
temp.-i kusagil 75-80 kraadini. Elevaator kujutab endast jugapumpa. Seal toodetakse küttevett ja sooja tarbevett ja selleks on 2 soojusvahetit. Hoone soojussõlm ja ülesanne. On tehniliste vahendite kogum ühendamaks kaugkütte võrku hoone sisese soojuskandja transpordi ja jaotussüteemiga. Sisaldab järgmisi seadmeid: · Soojusvaheti · Sulge ja reguleerimis armatuur · Pumbad, filtrid, paisupaak(kinnine) · Mõõteriistad(termomeetrid, manomeetrid, vooluhulga mõõtiurid) · Omajõulisi või kaudse toimega regulaatoreid. Soojusvahetid kaasaegsetes kasutatakse soojusvaheteid mida nim veel kiirsoojusvahetiteks st soojustrassi kuum vesi voolab läbi soojusvaheti, annab soojuse ära. Torudes soojustrassi vesi ja torude vahel tagasivool. Neid kasutatakse ka kaasajal tarbevee soendamiseks. Olemas ka mahtpoilerid(gaas, elekter jne). Need soojusvahetid omakorda jagunevad:
komplekti automaat reguleerimsi seadmetega, mis peavad kindlustama katelseadme ohutu ning konoomse eksplotatsiooni. Neid seadmeid ja mteriistu nimetatakse katla armatuuriks, kusjuures armatuur omakorda jaguneb aurukatlade armatuur (auruarmatuur), mis paigaldatakse aurutorustikule ja seadmetele, mida lbib aur ja veearmatuur, mis paigaldatakse seadmetele, mida lbib vesi. Philised seadmed, mis kuuluvad auru armatuuri gruppi oleks: manomeetrid, kaitseklapid, auru sulgemis- ja reguleerimisarmatuur, kraanid, ventiilid (mad vivad olla ksitsi reguleeritavad ja vastutusrikkamates kohtades automaatjuhtimisega). Veearmatuuri alla kivad katlaveee nivoo mturid, lihtsamad veenivoo mturid (veeklaas), lbipuhumiskraanid ja ventiilid, tagasilgi klapid ja toiteliinid, vee proovivtukraanid. Garnituuri all meldakse jrgmisi seadmeid: katlale opaigutatud luugid ja need paigaldatakse katla kolde seintele teatud kohtadesse , et jlgida leegi asendit
43 2.3.4 Käivitussüsteem Käivitussüsteemi jaoks on ettenähtud 2 suruõhubalooni. Iga balooni maht on 250l. Käivitusõhurõhku hoitakse baloonides 30bar, ja maksimaalne temperatuur baloonis on 50°C. Baloonid on silindrilise kujuga, otstes ümmargused ja asuvad kompressori juures. Iga balooni küljepeal on manomeeter, kaitseklapp ja tifooni klapp. Kaitseklappide avanemisrõhk on 36 bar. Ballooni armatuuri koosseisu kuuluvad manomeetrid, termomeetrid, sisse- ja väljalaskeklapid ning kraanid kondensaadi tühjendamiseks. Kondensaadi väljahuhtimine toimub käsitsi. Balooni täitmine toimub kahe komressoriga. Peamasinad käivitatakse õhuga rõhul 15-30 bar. Käivitusõhk tuleb peakäivitusklappi, pärast seda silindrite käivitusklapide alla. Pärast peakäivitusklapi osa õhku läheb õhujagajasse. Vastavalt õhujagaja asendile läheb õhk käivitusklappi, kuhu õhujagaja lasi. Käivitusklapp
Ühest otsast kinnijoodetud kõver toru , kuhu lastakse gaas, mis püüab toru sirgeneda ja seda rohkem , mida suurem on balloonis rõhk. Kinnijoodetud toru ots on ühendatud osutiga, mis näitab , kui palju liigub toru ots ,ehk kui suur on rõhk balloonis. Seda saab lugeda monomeetri skaalalt. Iga manomeeter on ette nähtud teatud rõhu mõõtmiseks kuni 2 / 3 skaala mõõtepiirkonnast või on seal tähis punase kriipsuna.Töö käigus seda ületada ei tohi. Kasutatavad manomeetrid peavad olema korras, kontrollitud e. taadeldud, omama vastavat templit või plommi. Tihendina kasutatakse pliid, fiibrit või nahka. Voolikud ja nende liited. Viimane lüli gaaskeevitamisel on keevitusvoolikud, millega juhitakse gaas põletisse. Voolikutele on peale kirjutatud töörõhk vad taluma kindlaksmääratud rõhku, olema painduvad, tugevad ja ei tohi takistada keevitaja liigutusi. Voolikud jaotatakse kolme rühma: esimesse - atsetüleeni, propaan-
annaabi.ee 
