[7] Tegevus: 1) Rakendusuuringute tellimine järgmise põlevkivi kasutamise arengukava koostamiseks, sh: -kompleksuring põlevkivi optimaalse kaevandamismahu määramiseks aastateks 2016-2030, arvestades põlevkivienergeetika oskaalu edasist järk-järgulist vähendamist ja sellega seoses riigi huvi täpsustamist; [7] -uuringud põlevkivi kasutamise prioriteetide seadmiseks aastateks 2016-2030, lähtudes majanduslikest kriteeriumitest ja parima väimaliku tehnika määratlusest; [7] 2) energia-ja elektrimajanduse strateegiliseks planeerimiseks vajalike analüüside tellimine (põlevkivi osakaalu vähendamiseks alternatiivseste energiaallikate leidmine ja kastuamine piisava tootmisvõimsuse tagamiseks). [7] 2. Põlevkivi valdkonna rakendusuuringute ja tootearenduse edendamine Kasutamissuundade määramisel on aluseks võetud Kütuse ja energiamajandusea arengukava,
Elektrienergia tootmise tulevik Eestis Inimeste tegevus mõjutab keskkonda alati mingil viisil. Energeetikat loetakse väga suure keskkonnamõjuga tegevusalaks. Energiatootmise keskkonnamõjud on seotud maa- ja ressursikasutusega, jäätmete tekke, õhureostuse, veereostuse ja kliimaprobleemidega. Eesti suurimaks elektri- ja soojusenergia tootjaks on Eesti Energiale kuuluvad Narva elektrijaamad, mis annavad ca 95% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna. Narva elektrijaamade tootmisüksused Eesti ja Balti elektrijaam on maailma võimsaimad põlevkivil töötavad elektrijaamad. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 9 TWh elektrit. Igal aastal tarnitakse Narva elektrijaamadesse raudteed mööda keskmiselt 913 mln tonni põlevkivi. Päevas saabub kaevandustest keskmiselt 300400, talvel kuni 600 vagunitäit põlevkivi. Igasse vagunisse mahub 6575 tonni kütust. Seega toob elektrijaama iga päev põlevki
TALLINNA ÜLIKOOL Geoökoloogia õppetool Jaanus K. EESTI PÕLEVKIVI TÄHTSAMAD KASUTUSALAD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 PÕLEVKIVI ENERGEETIKAS................................................................................................ 4 Eesti põlevkivi kasutus elektrienergeetikas............................................................................ 4 Kukersiit soojusenergia saamisel............................................................................................ 5 PÕLEVKIVIÕLI.........................................................................................................................6
varudest. Kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi saab kasutada otsese kütusena elektrienergia või vedela sünteetilise õli tootmiseks. Suuremateks põlevkivi tarbijateks on soojuselektrijaamad, kus kasutatakse 80-82% kaevandatavast põlevkivist, keemiatööstus (15-17%) ja tsemenditööstus (2-3%). Ida-Viru suured elektrijaamad katavad valdava osa Eesti riigi elektrienergia vajadusest. Mineraalaine suure sisalduse tõttu pole põlevkivi transport kaevandamiskohast kaugele õigustatud. Seepärast asuvadki kõik tarbijad kaevanduste lähedal. Pealmaakaevandamine toimub Aidu, Narva, Vanaküla, Põhja-Kiviõli ja Ubja karjäärides (kuni 30 m ) Allmaakaevandamine - põlevkivimaardla osas (Jõhvist lõuna pool ja kus
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond „TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID” REFERAAT Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................3 1. ELEKTRIMAJANDUSE ARENG....................................................3 1.1.Põlevkivi.................................................................................................. 4 1.2.Vabaturg.................................................................................................. 4 1.3.Euroopa energiapoliitika...........................................................................6 2. PERSPEKTIIVID......................................................................7 2.1.Hind......................................................................
Põlevkivi kaevandamine Eestis Analüüs Sissejuhatus Kuni 20. sajandi teise veerandini oli maastikku kujundavaks inimtegevuse viisiks peamiselt põllumajandus. Kahe maailmasõja poolt põhjustatud energianälg Läänemere piirkonnas edendas intensiivselt siinset põlevkivitootmist, mis on jätnud tuntava jälje ka maastikupilti. Omalaadse ilme peisaazile annavad hulgalised aheraine- ja tuhamäed, olles praktiliselt suurimad relatiivse kõrgusega pinnavormid Eestis. Teisalt, seal kus maad on altpoolt õõnestatud (kaevandatud), toimub kohati hoopis vastupidine nähtus maapind vajub, tekib uus pinnareljeef ja algab soostumine. Segipööratud pinnasega künklik- mägistel põlevkivikarjäärialadel pakub vaatepilti tõeline "kuumaastik", taamal lainjad, põhiliselt metsamaastikuks liigendatud rekultiveeritud alad. Kogu see inimtegevuse poolt uuesti kujundatud maastik asub Kiviõli ja Narva vahel 70 km pikal ja 1030 km
Vaieldamatult on Eestis maailma üks paremaid kogemusi põlevkivi kasutamisel ning siinsete spetsialistide intellektuaalne potentsiaal arvestatav ,,puhta söe" tehnoloogiate arendamiseks põlevkivi baasil. Eesti põlevkivitööstuse elutsükli analüüs on koostatud selleks, et anda terviklik ülevaade maailma ainukesest toimivast põlevkivil baseeruvast energeetikast ja selle probleemidest ning see peaks olema aluseks parima Eesti energeetika arengujoone määramisel. Arvestades aga energiaprobleemide tõsidust ning seda, et globaalsed põlevkiviressursid on hiiglaslikud, peaks Eestis siiani saadud kogemus põlevkivienergeetika arendamisel omama hoopis laiemat tähendust. Uus tsemenditehas kahandab Kohtla-Järve tuhamägesid Tootmisjääkide ära kasutamiseks kavandab AS Viru Keemia Grupp Kohtla-Järvele tsemenditehase rajamist. Lisaks sellele, et tehas võimaldab ära kasutada õlitootmise
ELEKTRIENERGIA TOOTMINE, TARBIMINE JA ÜLEKANNE Referaat Tallinn 2010 ...................................................................................................................................................2 ....................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA........................................4 2. TUUMAENERGIA.................................................................................................................5 3. ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA........
Põltsamaa Ametikool Referaat KAEVANDUSED JA NENDE MÕJU KESKONNALE Autor: Andres Müürisepp Juhendaja: Elle Kohv 2014 Sissejuhatus Kaevandus ehk allmaakaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km).Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soo la(soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaev andus) jt.Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal. Mina tutvun lähemalt Eestis olevate kaevandustega.
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond XXX XXXX EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008 Kodutöö aines: Välismajandus Õppejõud: prof Xxxx Tallinn 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Eesti keemiatööstus on olnud tihedalt seotud põlevkivitööstusega, kuid järjest rohkem leiavad arendamist teised keemiatööstuse allharud. Tootmise restruktureerimise tõttu on tööhõive keemiatööstuses pidevalt vähenenud. Kui 1997. aastal töötas keemiatööstuses üle 8 tuhande töötaja, siis tänaseks on hõivatute arv vähenenud üle kahe korra. Müügi ja tootmismahud on jäänud aga praktiliselt muutumatuks ehk tootmismahtu on suudetud hoida tänu tootlikkuse suurenemisele
Keemia aastaleht NR.1 Veebruar 2007 Lk.1 Hinnaline tantaal müüdi tantaalhüdroksiidi viiemehelise jõugu liiget on Tegemist on Silmeti enda läände varastamises. alles kohtuniku juures, kolm töötajatega. Prefekt arvas, et "Varastatu olid nad jõudnud on varem tabatud ja neid lubati esialgu on siiski vara nende Tõnis Erilaid ühte lääneriiki edasi uurimise ajaks kinni pidada," nimesid ja varguse üksikasju Ida-Virumaa politsei tabas toimetada," ütles Ida-Viru
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium JÄTKUSUUTLIK ARENG Referaat Silver Muuga 12 A klass Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäevase arusaama kohaselt on ühiskonna areng jätkusuutlik, kui inimkapitali, looduskapitali ja toodetud kapitali loodud kogurikkus ja heaolu ajas ei vähene, vaid säilib või, veel parem, suureneb. Jätkusuutlik ühiskond võimaldab lisaks praeguse ja tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamisele säilitada ja soovitavalt avardada tulevaste põlvkondade valikuvõimalusi. Jätkusuutlikkuse kolm tähtsat aspekti on: majandus, ühiskond ja looduskeskkond. Majanduslik jätkusuutlikkus hõlmab endas selliseid aspekte, nagu: mõistlik kasum, õiglane palk ja ühiskondlikud teenused. Sotsiaalne jätkusuutlikus sisaldab selliseid aspekte, nagu: avalik poliitikakujundamine, �
Põlevkivi - in memoriam Marek Strandberg Mitte ainult põlevkivi, vaid kõiki fossiilseid kütuseid võib tänapäeval võrrelda nupuga, mis vallandab signaali inimkonna mõnukeskusse: näiline heaolu ongi juba asendanud tegelikud väärtused ning inimkond muudkui tallab fossiilsete kütuste mõnunuppu. Tõsi, tugeva majandusega riikides on sedalaadi toimimine juba kahtluse all ning suund taastuva ressursi kasutamisele moes nii poliitilisel kui igaühe tasandil. Uus, loodustasakaalu arvestav majandus on leidmas kohta globaalseteski suhetes. Olen kogenud, et igat katset võtta arutluse alla põlevkiviga seonduv tõlgendatakse meil pühaduse teotusena, samastades seda suitsupääsukese marineerimise või rahvusvärvides tualettpaberi valmistamisega. Ent arutlema peab - et vältida ebameeldivusi tulevikus. Mistahes fossiilse energiaallika kasutamine muudab süsinikuringet. Kuigi vahel arvatakse, et inimese ja tema loodud tehnoloogiate põhjustatud muutused selles ringes jäävad oma m
Saue Gümnaasium Energia probleemid Eestis täna ja tulevikus vr alternatiiv energia Referaat majandusõppes Saue 2007 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Energiakriis hetkel .....................................................................................................................3 Elektrihinna tõus.....................................................................................................................4 Tulevik........................................................................................................................................5 Tuuleenergia.....................................................................................................
Energia ja keskkond Kordamisküsimused arvestuseks 1. Milliste energiaallikate ressursid on suurimad maailmas ja Eestis? Eestis baseerub umbes 60% ulatuses eesti põlevkivil. Kui lisada põlevkivile teised kohalikud energiaallikad, sh turvas ja biokütused, saame kodumaiste energiaallikate osatähtsuseks primaarenergia bilansis üle 70%, mis näitab Eesti suhtelist energeetilist sõltumatust. Maailma energiavarude võrdlemisel aastase tarbimisega selgub, et fossiilkütustest ammendub kõige kiiremini praegustes tingimustes kasutatavaks hinnatud naftavaru (umbes 40 aastaga). Kivisöevarud on naftavarudest märgatavalt suuremad ja seetõttu püsib kivisöe hind suhteliselt stabiilsena juba pika aja jooksul. Tuumkütustest on seni kasutatavad uraan ja toorium, mille varud on suhteliselt suured, kuid edusammud termotuumareaktsiooni (nn tuumafusiooni) rakendamise valdkonnas võimaldaksid kasutusele võtta praktiliselt piiramatud raske vee (deuteeriumi) varud. 2. Milliste energiaal
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool Tõnis Teinemaa EESTI ENERGIASTRATEEGIA JA -POLIITIKA Referaat õppeaines majanduspoliitika Õppejõud: lektor Anneli Kommer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on maailmas üks ainsaid riike kus kasutatakse energiatootmises põhiosas põlevkivi. See on majanduslikult headel aastatel kõrge kasvuhoonegaaside koguse tõttu kaasa toonud keskkonnakaitsjate pahameele, kuid ka kohalike poliitikute retoorilised seisukohad kodumaise energeetika vajalikkusest ja idanaabrist sõltumatute alternatiivide puuduse kohta. Konkurentsivaba küllaltki monopoolne Eesti Energia poolne tegevus asendub Eestis peagi väidetava avatud ja konkurentsirikka börsil kaupleva elektrituruga. Sellised põhimõttelised suunamuutused energeetikas panevad küs
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES AIR POLLUTION INFLUENCE TO GROWTH OF PINES IN BOGS OF NORTH-EAST ESTONIA Magistritöö Maastikukaitse ja –hoolduse õppekava Juhendaja: vanemteadur Veljo Kimmel, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Magistritöö lühikokkuvõte 51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus Pealkiri: Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde Eesti rabades Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva koormusega rabas: Puha
Tänu tubale on Eesti üks maailma suurimaid turbaeksportijaid. Kuna turvas põleb madalal temperatuuril ja järelejääv tuhk leiab kasutust põllumajanduses, on turba mõõdukas kasutamine kohaliku küttena ülimalt keskkonna- ja loodussäästlik. Teine, aga mitte vähem oluline maavara põlevkivi, mille kütteomadused jäävad küll alla näiteks naftale ja kivisöele, on eestlaste poolt kasutuses olnud juba sadu aastaid. Kahe tegutseva kaevanduse aktiivsest varust jätkub elektrijaamade praeguse tarbimismahu korral umbes 2025. Aastani. Mis edasi, see oleneb sellest, kuhu Eesti riik oma toetusrahad suunab . Ühest küljest võiks Eesti hakata välja töötama säästlikumat tehnoloogiat: hakata kütteks kasutama mitte põlevkivi ennast, vaid sellest eralduvat gaasi, mida toodeti ka juba 1930ndatel. Eesti rohelised pakuvad välja, et Eestis toodetav põlevkivigaas võiks olla nii-öelda varu- ja tasakaaluvariandiks tuuleenergiale. (Petrone, 2007)
iseseisvast põhikomponendist koosnevana: ·orgaaniline osa, ·liiv-saviosa (koos FeS2-ga), ·karbonaatne osa, Põlevkivi õli Põlevkiviõli on põlevkivi orgaanilise osa termilisel lagundamisel ja õliaurude kondenseerimisel saadav tumepruuni värvuse, spetsiifilise lõhna ning tavalistel temperatuuridel (0...20 °C) hästi voolav vedelik. Eestis toodetakse põlevkiviõli Eesti Energia Õlitööstus AS (Eesti SEJ territooriumil), Kohtla-Järvel VKG Oil AS ning Kiviõlis (Kiviõli Keemiatööstus OÜ). Eesti Elektrijaama juures töötavad kaks tahke soojuskandjaga utteseadet (TSK) põlevkivi läbilaskevõimega 3000 tonni ööpäevas. Õlisaagis on 12...13% laboratoorse õlisaagise 17...18% juures. Raske kütteõli Rasketest kütteõlidest kasutatakse katlakütusena nafta töötlemise saadusi põhiliselt masuute. Raske kütteõli omadused sõltuvad nii toornafta kvaliteedist kui ka tema ümbertöötamise moodusest.
Kas Eesti vajab tuumaelektrijaama? Uraani isotoop 238 lõhustub kergesti tuuma pommitamisel neutroniga. Selle käigus vabaneb suur hulk energiat ja paar uut neutroni, mis on järgmiste lõhustumiste esilekutsujad. Eelnimetatud reaktsiooni kontrolli all hoidmisel põhineb ligikaudu kuuendik kogu maailma energiatoodangust. Eestis seevastu toodetakse lõviosa elektrit põlevkivi abil. Paraku on oma maavara kasutamine äärmiselt ebatõhus ja keskkonda saastav. Vabariigi valitsus on seadnud eesmärgi, et energia hind ei tohiks olla liiga kõrge ei ökoloogilises, poliitilise sõltumatuse ega ka otseses rahalises mõttes. Riigi ideaal kitsendab oluliselt uute valikute ringi. Kas Eesti vajab just aatomite lõhustumisel põhinevat elektrijaama või on ülima energeetilise sihi täitmiseks ka muid variante? Tuumajaama rajamine on Eestile kasulik, sest see on lihtne ja kiire. Eesti vajab vaid kahte reaktorit täielikuks energiavajaduse katmiseks, arv
2/3 varudest on Lähi-Idas, 8% Põhja...ja Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud SaudiAraabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 13%. Suuremad naftatootjad on Saudi-Araabia 12%, USA 10% ja Venemaa 9%. Suuremad nafta tarbijad aga USA 25%, EU 18%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Gaasivarusid on maailmas hinnatud 147 trillionit m3 (146·1012 m3), millest 48·1012 m3 paikneb Venemaa territooriumil. Põlevkivi aktiivsest varust, arvutatuna elektrijaamade tehnilistele tingimustele jätkub praeguse tarbimismahu juures 60 aastaks. Põlevkivi üldtunnustatud klassifikatsioon puudub ning kivimi nimetused erinevad piirkonniti. Põlevkivi puhul on oluline rõhutada et ta on karbonaatse või terrigeense koostisega settekivim, mille orgaanilise aine sisaldus ulatub 10...70%-ni. Vees tekkinud orgaaniline aine lahustub halvast orgaanilistes lahustites, sisaldab palju vesinikku (8..
Selline protsess võib iseseisvalt ilma välise jõu sekkumiseta toimida teatud aja jooksul ja selle määrab ära tuumajaama veereservuaari suurus. Mahtudest annab ettekujutuse kasvõi see, et näiteks Leningradi TJ vajab jahutuseks ööpäevas 240000 m3 vett. Asi on selles, et kuna on tegemist mitmekordse tsirkulatsioonide süsteemiga, kus reaktorist tulev soojus jahutatakse maha väljastpoolt veega , mis aurustudes läheb väliskeskkonda, siis reservuaar saab lihtsalt tühjaks. Selle ajaga peab olema lahendatud täiendava jahutusvee saamise küsimus. On ilmselge, et inimlik faktor jääb ka uue põlvkonna reaktorite käitlemises mängima oma osa, kuid ohud on viidud miinimumini panustades kõige tavalisematele loodusseadustele. Muide teadmiseks, et nii Tshernobõli kui Fukushima tuumajaamades toimunud plahvatused polnud inimestes hirmu tekitanud tuumaplahvatused vaid hoopiski paukgaasi ehk vesiniku ja hapniku teatava kontsentratsiooni juures tekkiv iseeneseslik detonatsioon
Leedu Vabaturu Instituudi (LFMI) analüütikute hinnangul peaks Ignalina tuumajaama ehitamisel andma võimaluse erakapitali osalemiseks ja kaasama erainvesteeringud läbi tuumajaama aktsiate müügi avalikul pakkumisel. LFMI esindajate sõnul vähendaks erakapitali osalus projektis finantsriske ja aktsiate pakkumine börsil suurendaks tuumaprojekti läbipaistvust. LFM-i presidendi Remigijus Simasiuse sõnul tagaks aktsiate pakkumine börsil investorite mõju tasakaalu ja muudaks tuumajaama juhatamise efektiivsemaks, lisaks garanteeriks erakapital projekti finantseerimise ja võimaldaks ehitada optimaalse võimsusega tuumajaama. «Uue tuumajaama juhtimine peaks olema kaitstud nii palju kui võimalik poliitiliste otsuste eest,» ütles LFM-i ekspert Zilvinas Silenas. Simasiuse hinnangul peaksid Ignalina tuumajaama üle otsustama investorid ja Baltimaade energiafirmad, mitte Leedu valitsus või majandusministeerium. Kas Eesti peaks osalema Ignalina uue tuumareaktori ehituses? Sellest
TUUMAENERGIA REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia ja keskkonnakaitse Ehitusteaduskond Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................3 1. TUUMAENERGIA OLEMUS ..........................................................................................................................4 1.1. Tuumaenergia tekkimine....................................................................................................................4 1.2. Tuumkütus..........................................................................................................................................4 1.3. Reaktorite liigitamine .........................................................................................................................5 2. TUUMAENERGIA KASUTAMINE MAAILMAS.............
rehvide kummikiht on selle jaoks liiga õhuke. Uue kummikihiga asendamine on kõige enim kasutatud meetod. See võimaldab 80% rehvi materjali taaskasutamist. Sõiduauto rehve on sedasi võimalik taastada ühe korra, kuid busside ja veoautode rehve kuni kuus korda [15]. Populaarsemaks on kujunenud sõiduautorehvide kõrval ka veoautorehvide taastamine. Protekteerimine on majanduslikult odavam ning teiseks keskkonnasõbralik tegevus. Eestimaa teedel sõidab üle 40000 veoauto, bussi või mõne muu suurema 23 sõiduki. Aastas müüakse ca 75000 veoautorehvi, neist 1/3 on taastatud rehvid. Protekteerimise kohapealt on väga oluline kasutatud rehvide seisukord. Taastada on võimalik ainult neid rehve, mille muster on kulunud kuni mustri minimaalse piirini. Oluline on ka rehvide karkassi seisukord, koordide ehk tugevduskihi seisund peab olema kvaliteetne
sest igaüks praeguses naftanäljas maailmas püüab endale kindlustada varusid nii pikaks ajaks kui võimalik. Lisaks suurenevad spekulatsioonid. Näiteks kui augustis käis barrelihind 50 dollari peal (aasta alguses pisut üle 30), siis väideti, et sellest 7 dollarit on puhas spekulantide panus. Millele ASPO toetub? Võtmeks on siin Saudi-Araabia ja Lähis-Ida laiemalt. Saudi- Araabia on ainuke riik, kes suudab oluliselt ning lühikese ajaga tõsta nafta tootmist ning sealsed varud on maailma suurimad. Sisuliselt on nafta üliodav hind püsinud saudi varudel ja reservvõimsusel. Lisaks on Saudi-Araabia pikka aega müünud USA-le naftat turuhinnast odavamalt, saades USA-lt vastu turvateenust ning valitseva kuningakoja stabiilsuse garantii. Viimastel nädalatel on tulnud aga signaale, et Saudi-Araabia suurendab müüki Hiinasse ning seda ilmselt USA arvelt, kellega suhted enam nii pilvitud ei ole.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND VEROONIKA MÄTLIK KNT-3 TAASTUVENERGIA VÕIMALUSED EESTIS REFERAAT JUHENDAJA: ENDA PÄRISMA TALLINN 2011 SISUKORD 1.TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD.....................................................................................4 1. 1. Päike energiaallikana...................................................................................................... 4 1.2. Tuuleenergia.....................................................................................................................6 1.3.Bioenergia......................................................................................................................... 7 1.4.Geotermiline energia.......................................................................................................10 KOKKUVÕTE....................................................
JUHENDMATERJAL KESKKONNAGEOLOOGIA EKSAMIKS KORDAMISEL I Inimesest sõltumatud keskkonnaprotsessid 1.Vajalik taust ja mõisted: laamad ja nende liikumine, konvektsioonivoolud, kontinentaalne ja ookeaniline maakoor, litosfäär, astenosfäär, Moho pind, vahevöö, välistuum, sisetuum Laamad ja nende liikumine- Konvektsioonivoolud- Mandriline maakoor- keskmine paksus 7km(3-10). Peal õhuke setteline kiht, all basaltne- gabroidne kiht. Maksimaalne vanus ainult 180milj aastat, kuna ookeanide keskahelikes tekib pidevalt maakoort juurde ja samas kaob osa subduktsiooni käigus. Kontinentaalne maakoor- keskmine paksus 40km(25-90), settekivimite kompleks, graniitne kiht, basalt-gabroidne kiht (selge erinevus graniitse ja basaltse kihi vahel viitab nende diferentsatsioonile Maa varajases minevikus.) vanus 3,8-2,5 mld aastat. Sisaldab palju rohkem kvartsi kui Ookeaniline maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plastilistele deformatsioonidele juba madal
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse.
ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 1. Jäätmeprobleemid Probleemi põhjused: Rahvastiku arvu suurenemine; Tarbimise ja tootmise suurenemine; Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. Tagajärjed: linnade ümber kasvavad prügimäed; igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti; pinnas, vesi ja õhk prügimägede poolt saastunud kahjulike ühenditega. Mida saab ette võtta: Takistamaks saaste imbumist pinnasesse kaetakse prügimäe alla kavandatav ala eelnevalt vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia sel
Tallinna Radioaktiivsus Uurimustöö Õpilane: Klass: Õpetaja: Kuupäev: 18.05.2010 Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................lk 3 2. Radioaktiivsuse avastamine ja uurimine.............................................................lk 4-5 3. Radioaktiivne lagunemine...................................................................................lk 6 4. Radioaktiivsus meie elukeskkonnas....................................................................lk 7-8 5. Radioaktiivsus Eestis..............................................................................................lk 9 6. Radioaktiivsuse toime inimorganismile..........................................................lk 10-11 7. Tuntuimad radio
Üheks teemaks, ilma milleta oleks antud teemal referaadi kirjutamine võimatu on ajalugu.Selleks selgitamegi Eesti keemiatööstuse arengut ja selle harude kujunemist.Ja selle rolli tänapäeval. Keemiatööstus Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat, selleks et keemilise ümbertöötlemise kaudu muuta toorained (nafta, maagaas, õhk, vesi, metallid, mineraalid ja looduslikud orgaanilised materjalid) mitmesugusteks produktideks. Tänapäeva keemiatööstus valmistab enam kui 70 000 toodet. Keemiatehnoloogia on teadus tooraine keemilisest töötlemisest tarbeaineteks (nt kaupadeks) ja tootmisvahenditeks. Tooraine ehk toormaterjal ehk toore on töötlemata või osaliselt töödeldud materjal, mida kasutatakse valmistoodete tootmisel. Toorainet tööstusele saadakse hankivast majandusest. Näiteks põllumajanduse toodang on toiduainetetööstuse tooraine, kala on kalatööstuse tooraine, puit on puidutööstuse ja tselluloostööstuse tooraine.
EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 24,1 13,6 Muu E
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
