2. Hoiatamine, manitsemine, ähvardamine 3. Moraali lugemine, jutlustamine 4. Nõu andmine, lahenduste pakkumine 5. Loengu pidamine, õpetamine 6. Hinnangu andmine, süüdistamine 7. Kiitmine, kõigega nõustumine 8. Sildistamine, naeruvääristamine, häbistamine 9. Tõlgendamine, analüüsimine 10. Rahustamine, lohutamine 11. Uurimine, küsitlemine, ülekuulamine 12. Teema vahetamine, naljatlemine Ukseavajad Ukseavajad julgustavad teist inimest juttu alustama või jätkama. Selliseid sõnumeid kasutades ei haara te jutuotsa. Need hoiavad teie enda tunded ja mõtted suhtlemisprotsessist väljaspool. Näiteks: ,,Sooviksid sa sellest rääkida?", ,,Mulle meeldiks sellest kuulda", ,,Mind huvitaks su arvamus" ja mittemidagiütlevad vastused nagu: ,,Selge", ,,Mh-mh", ,,Või nii" jne. Aktiivne kuulamine Aktiivne kuulamine muudab lapse ja vanema vahelise suhte lähedasemaks. Kui laps kogeb, et
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Avinurme Gümnaasium Perekonnaõpetus 11. klass NOORUKIIGA Koostas: Katrin Kõre Juhendaja: Kristina Pikas Avinurme 2011 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Noorukiiga..............................................................................................4-5 Alaväärsuskompleks....................................................................................6 Muutused................................................................................................7 Kehaline areng..............................................................................8 Kognitiivne areng...........................................................................8 Emotsionaalne areng........................................................................8
Absurd takistab eesmärke ellu viimast, kuid inimene peab selle vastu võitlema. Kuigi teda on tihti seostatud eksistentsialismiga, eelistas ta, et teda tuntaks pigem inimese ja mõtlejana kui mingi koolkonna või ideoloogia esindajana. ,,Võõras" Raamat räägib noorest mehest nimega Mersault. Ta elab kehvas linnaosas ja tal on vähe raha ja tuttavaid, kuid siiski oli tal Raymond ja Salomano, kellega vahepeal juttu ajada. Mersault tunneb end ühiskonnas võõrana. Ta oli väga ükskõikne, seda näitas juba see, et ta isegi ei nutnud, kui ta ema matused olid. Peale matuseid kohtas ta Maried. Nad veetsid koos lübusasti aega, nagu ei olekski ta ema vahepeal surnud. Meeltesegaduses tapab ta 5 kuulilasuga ära ühe araablase, kes oli Raymondi õega halvasti käitunud. Alles peale mõrva hakkab ta elu üle järele mõtlema, kuid lõppude lõpuks välja ei mõtle midagi
kinnitamata oletusi, on risk sattuda suhete lühiühendusse ning edaspidisest normaalsest suhtlemisest ei saa tulevikus enam asja. (McKay.M, Davis.M, Fanning.P, 1995, lk. 168-169) Enamasti kleebivad inimesed võõrast nähes talle kohe mitmed sildid külge, hakatakse tegema üldistusi, oodatakse teatud käitumist. Tihti saadakse neist ootustest aimu ning inimene käitubki vastavalt teise tahtele. Tavaliselt soovitakse kellegagi tutvudes end ikka kõige paremast küljest näidata, lisades endale nii mõnedki voorused ja vaikides maha puudused. Oma tegelikku mina ei näidata ju igaühele ja hoopiski mitte esmakordsel kohtumisel. See aga tekitab hilisemaid probleeme, kuna varem või hiljem tulevad välja puudused ja lähemate suhete tekkides avastavad paljud end rääkimas hoopis teise inimesega kui tutvumisel paistis. Palju lihtsam kõigile on asendada illusioonid tegelikkusega, kontrollides esimest
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ...............................
Kuid millest selline hindamise üldine foon (toon) sõltub? Aastaid on mitmed psühholoogid arvanud, et üldine enesehinnang peegeldab täheldatavat vahet tegeliku mina (actual self; milline usun end olevat) ja ideaalmina (ideal self; milline ma tahaksin olla) vahel. William James (1890) väljendas seda erinevust järgnevalt: Enesehinnang = edu/taotlused Jamesist alates on psühholoogid üritanud täpsustada neid taotlusi ja ideaale, milledega inimesed võrdlevad oma tegelikku mina pilti ja selle võrdluse alusel tekkivaid tundeid. On leitud, et enesehinnang seostub tunnetega ja et mina kontseptsiooni kognitiivne (tunnetuslik) ja emotsionaalse osa on omavahel tihedalt seotud. Erinevate minade teoorias (self – discrepancy theory, Higgins 1987, 1989) on välja toodud järgmised minad: 1) tegelik mina (milline ma usun end olevat) 2) ideaalmina (milline ma tahaksin olla) 3) võimalik mina (arusaam sellest, milliseks me võime muutuda).
kõik on omavahel lähisugulus, partnerlus- või hõimlussuhteis. Sageli kuulub laiendatud perekonda rohkem kui kahe sugupõlve liikmeid. Tänapäeva tuumperekonna iseloomustus: · Tuumpere aluseks olev abielu põhineb varasemaga võrreldes enam abiellujate emotsionaalsel suhtel · Abikaasa valik sõltub eelkõige abiellujatest, suguvõsal ei ole olulisi õigusi ega majanduslikku huvi noorte abielu suhtes. Suguvõsa ei määra abiellumise aega. · Abikaasad reguleerivad ja kontrollivad ise laste arvu vastavalt oma tarvetele ning võimalustele. · Sugulased ei kuulu enam nii tihedalt perekonda. Vaid õnnetuste ja haiguste puhul. · Mõlema abikaasa suguvõsal on ühesugune tähtsus Üksikvanemapere on ühe vanemaga perekond, mis koosneb kas isast või emast lapsega/lastega. Ükiskvanem võib olla lesk, vallaline, lahutatud või vabaabielu lõpetanud. See eretüüp on kõige
Sõber on Januse- näoline: ta vaatab korraga minevikku ja tulevikku. Ta on kõigi mu eelnenud elutundide laps, mu tulevaste tundide ettekuulutaja ja suurema sõbra eelkäija. Niisiis talitan ma oma sõpradega samamoodi kui oma raamatutega. Ma tahan, et nad oleksid seal, kust ma neid kergesti leida võin, ent ma kasutan neid harva. Me peame leidma seltskonda omadel tingimustel, seda vastu võtma või sellest keelduma kõige tühisemalgi põhjusel. Ma ei või endale lubada sõbraga palju vestelda. Kui ta on suur, teeb ta mu nii suureks, et ma ei suuda laskuda vestlusse. Suurtel päevadel hõljuvad eelaimdused mu ees taevalaotuse all. Siis pean ma end nendele pühendama. Ma lähen tuppa, et neid tabada, ma lähen välja, et neid tabada. Ma kardan vaid üht: et ma võin need taevasse taanduvad, nüüd veel vaid heledama valguselaiguna kumavad käest kaotada. Siis ei või ma endale lubada sõpradega rääkimist ja
16. PILET SKISOIDNE ISIKSUS Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui
"Kala on sageli viimane, kes märkab vett, kus ta ujub"-joogi Raman RITUAAL NR2 KORRALDA MÕISTUSEGA, JUHI SÜDAMEGA (tegevus raamatus : park) Inimsuhete rituaal Kaasinimeste vastu ükskõikne indiviid kohtab elus kõige rohkem raskusi ja teeb teistele kõige suuremat kahju. Selliste indiviidide hulgast tuleb otsida inimsoo kõigi äparduste põhjust. Alfred Adler Unistada on hea. ,,Mul on olnud nii unistusi kui kosmaare. Kosmaaridest sain üle tänu unistustele." Jonas Salk Kõik edukad äriinimesed, keda teadsin, olid unistajad. Nad olid avastanud oma emotsionaalselt haarava ürituse sügava sisevaatluse teel ja neil oli julgust lasta end sellel täielikult kaasa kiskuda. (Hakka kohe täide viima): Enamasti on ebatõhususe põhjus enamiku inimeste vähene ensedistsipliin, mistõttu ei tehta õigel ajal seda, mida peaks tegema.Oluliste asjade tegemine lükatakse edasi ja tehakse lihtsaid ja hädatarvilikke asju
süsteemipurustajad jms. Tavaliselt lõpevad need raamatud üleskutsega vanematele: peate leidma uued meetodid oma lastega suhtlemiseks, juurde õppima, rühmades infot koguma ja endaga tööd tegema! See kõik kestab terve elu, aga tasub end ära. Selle tee lõpus ootab teid parem maailm! Michael Winterhoffi raamat "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" (2010) räägib risti vastupidist juttu. Pika tööstaaziga psühhiaater kirjeldab, missugused on tema 20-aastase praksise igapäevased kogemused. Raamatu põhisõnum on lihtne: lapsi on vaja kasvatada, sest psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest. Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab ta traditsioonilist kasvatust intuitiivseks. Tegelikult on see klassikaline arusaamine kasvamisest ja kasvatusest. Paraku tunnistati traditsiooniline teadmine ajastu vaimule vastavalt vanaks ja kõlbmatuks juba sajand tagasi
eneseabiraamatuid (Elenurm jt 1997: 37). Erinevas eas kogetakse intiimelu stresse erinevalt. Murdeeas valmistab poistele muret selline asi nagu oma tüdruku puudutamine. Nende seksuaalsuhtesse astumise soov on sageli palju pakilisem ja sagedasem, kui selleks reaalselt avalduvad võimalused. Neiud on samas eas enam orienteeritud romantilisele suhtele ja mõtlevad juba ka abielule. Peavalu teeb otsustamine, kui tõsiseks suhteid lubada arendada. Voodisse mineku kasuks langetatakse otsus rohkem uudishimust kui kirest ajendatuna (Elenurm jt 1997: 37). Isetu, hell ja hooliv armastus tõotab olla intiimelu paljude objektiivsete stressipõhjuste leevendamise kõige loomulikum abinõu. Nauditav intiimelu tugevdab aga omakorda kõige kindlamini armastamisvõimet. Seepärast pole liiast ka seksuaalelus suurema asjatundlikkuse omandamine (Elenurm jt 1997: 39). Püüan ka ise selles valdkonnas ennast harida. 2.6. Stress suhtlemisel
You are the one, who change my life, now you are huge part of it. Know what, I never want to live my life without you, even if this is your only and last wish to me. You are very important person to me, I just can't live without you. I just don't know the rights words, what describe my feelings about you. it's not love, it's much more then love! Notsu: Nii hea, et me üksteisel olemas oleme! Karupoeg noogutas. Notsu: Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada. Karupoeg: Aga kus sina siis oled? Notsu: Mind ei ole. Nii ei saa olla, ütles Karupoeg. Mina arvan ka nii, ütles Notsu, aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üksi. Miks sa mind kiusad? vihastas Karupoeg, Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru? Esimesel päeval tagus poiss aeda 37 naela. Järgmiste nädalate jooksul õppis poiss end valitsema ja naelade arv vähenes päev-päevalt. Poiss sai aru, et lihtsam on end vaos hoida, kui naelu aeda taguda.
Keel on midagi enamat kui vaid uue sõnavara ja grammatika äraõppimine. See peidab endas ka kultuurilist kompetentsi: teadmist, mida, millal, kuidas, kus ja miks öelda. Kui võõrast keelt ainult natuke osata, võib 15 kergesti rumalasse olukorda jääda. Erinevates situatsioonides võib üks ja sama sõna tähendada erinevaid asju. Keelebarjääri saab vähendada, kui 1) õppida keel korralikult selgeks 2) leida asjatundlik inimene, kes juttu tõlgiks 3) paluda öeldut täpsustada, kui pole kindel selles, mida teine mõtles Hofstede ja Petersen (2004, lk 40) väidavad ka, et kasutatakse ka mitteverbaalseid käitumisviise – nagu liigutused, kehahoiak ja muud signaalid -, mis annavad sõnadeta edasi selle, mida tuntakse ja mõeldakse. Kodune kultuur on õpetanud suhtlema ka mitteverbaalsete sõnumite abil, mis on nii automaatsed, et nendele ei mõelda.
Loomulikult on täiskasvanud paremad inimestetundjad ning saaksid last võimaliku probleemi korral aidata. Kuid laps peaks seda teadma? Tihti kaotavad lapsevanemad oma ,,krediidi" ülistades laste netikasutuse oskusi ning korrates: ,,Sa oled arvutis minust targem". Nii tekibki noortel arusaam, et internet on teismeliste mängumaa. Kui aga tekivad mured, ei tulda ema ega õpetaja käest küsima, sest lapsed on ju internetikasutuses targemad!" 1.2. Ohud Üha enam on juttu erinevatest mobiil- ja küberkiusamise vormidest, digitaalse meedia kasutamisest laimamiseks ning alandamiseks. Need on vaid mõned neist ohtudest, millega lapsed võivad internetis kokku puutuda. Arvutile Inimesele lapsele Informatsioonile Viirus Ahistaja/väärkohtleja Nuhkvara Uss Kiusaja Phishing
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (
Inuaki reptiil minu sees Erakorralised avastused Maa minevikust, olevikust ja tulevikust I osa See on vestlus Rumeenia naise psühholoog Ariana Hawa ja ebatavalise poisi vahel, kes ütleb, et minevikus kehastus ta planeedil Inua, mis asub Orioni lähedal. Dialoogis räägib David Arianele sellest planeedist, elust sellel, aga samuti ka meie planeedist Maa, ja tema Maale tulemise eesmärgist. See juhtus pilvisel suvehommikul. Oli võimatult umbne ning ma otsustasin akna avada, lootes, et värske õhk puhastab keskkonna. Ma ei suutnud vabaneda ebamuga- vustundest mis survestas päiksepõimikut ja ma teadsin, et see oli sisemine hoiatus raskematele ebamugavustunnetele, mis järgnema pidid. Ma lootsin kogu südamest, et mu kartused osutuvad valeks, seda enam, et täna hommikul pidi ilmuma uus poiss. Ta sisenes koos emaga tuppa täpselt kokkulepitud ajal. Üsna poisihakatis, aga nii uhke! Suvetaeva värvi sinised
2. UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA MEETODID 2.1. Uurimistöö eesmärk ja ülesanded Käesoleva kursusetöö eesmärk on selgitada kanepitarbimise motiive ja tegelik kanepitarbimise levik (valitud kooli) koolinoorte hulgas ning ennetustöö mõju sellele. Töö ülesanneteks on: - selgitada koolinoorte kanepitarbimise harjumusi ja motiive teemakohaste allikate kaudu; - tuua välja noorte hoiakud kanepisse; - uurida (valitud kooli) koolinoorte tegelikku kanepitarbimist ja ennetustöö mõju sellele; - analüüsida ennetustöö tulemuslikkust. 2.2. Uurimistöö meetodid, valim ja korraldus Lõputöö koostamiseks on kasutatud refereerimismeetodit ja ankeetküsitlusmeetodit. Refereerimismeetodi abil on koostatud käesoleva uurimistöö teoreetiline osa ja anketeerimise abil kogutud uurimistööks vajalik materjal. Käesolevas uurimistöös on kasutatud ankeetküsitlusmeetodit. Anketeerimine valiti
nimetatud tegevusest, võib esmapilgul jääda arusaamatuks, miks naine nt väikesest kiiruseületamisest endast välja läheb. Lähemalt uurides võib selle tagant välja kooruda pikaajaline vägivaldne suhe. Naine on hakanud kartma ka asju, mida ta inimese juures, kellega tal on neutraalne suhe, tajuks täiesti ohutuna. Löömisähvardus ei avalda naisele mõju mitte ainult sellepärast, et ta on oma suhtes pidanud korduvalt kogema tegelikku sõnadelt tegudele üleminekut. Kui mehel on üldjuhul suurem füüsiline jõud ja juba kasvueas omandatud suurem kogemus komplitseeritud olukordade lahendamiseks vägivaldseid vahendeid kasutades (poisid ja noorukid kaklevad rohkem kui tüdrukud), siis naisel seda pole. Seega on mehel kui potentsiaalsel ründajal võrreldes naisega paratamatult eeliseid. Samuti on mõned meestepoolse vägivalla vormid - erinevalt naiste omast - ühiskonnas võrdlemisi
valikuvõimalus ja siis temalt see jälle ära võtta. See oleks lapse petmine. Kui aga siiski otsustate lasta väikelapsel valida, piirake võimaluste hulka. Ei maksa teda liiga paljude variantide vahel valima panna ja teda sel moel segadusse ajada. Muutke valikud võimalikult lihtsaks ja väikese ulatusega 2/3 valikut Üritades oma maailma leida ja avastada vaidleb väikelaps teile vastu ja üritab oma iseseisvust kehtestada, ta katsetab ja testib. Tema avastamiskirge ei tasu summutada, kuid teda tuleb hoida ohtude eest ja kehtestada teatud käitumisnormid. Ta vaidleb teile pidevalt vastu. See on tema töö. Teie oma on aga reeglite kehtestamine. Algatuseks püüdke luua keskkond, mis on väikelapsele sobiv: mitte täis eitusi ja kitsendusi, vaid kujundatud tema vajadusi silmas pidades. Hoolitsege selle areneva lapse eest. Laske tal tegutseda, püüdke seda meeletut energiat ära kasutada. Minge õue ning jookske. Kodus ei
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Kui valitakse positiivs
Suurepärane õpetaja innustab. Tuleb teha seda, milleks sa end võimeliseks ei pea. Ärge kunagi kahetsege. Kõik hea on imetore. Kõik halb on kogemus. SISUKAID SENTENTSE Keegi ei vaidleks iialgi, kui kõik temaga nõus oleksid. Ta armastab iseennast ja selles tundes ei ole tal ainsatki konkurenti. Esineb olukordi, kus lolluste rääkimine on ainuke tark tegu. Kui igaüks teeks nii palju, kui ta lubab ja räägib, siis ei tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju!
Ülesanne: 1. Loe materjal läbi. 2. Too välja teenindajale vajalikud positiivsed omadused. 3. Too välja, milliseid soovitusi antakse teenindamise parandamiseks. 4. Mida loetaks headeks külgedeks telefoniteeninduses, milliseid halbadeks külgedeks? 5. Mida loetakse klienditeeninduses suuremateks vigadeks? 6. Mida võiksid enda jaoks arvesse võtta? Klienditeenindus Klienditeeninduse tase on kahtlemata üks olulisemaid faktoreid iga organisatsiooni äriedu saavutamisel. Miinimumtaseme garanteerimiseks peaks meie poolt pakutavaga rahule jäädama, kuid silmapaistvaks ja eriliseks muudab meie teeninduse see, kui suudame klienti üllatada tema ootusi ja soove ületades. Paljudes valdkondades, kus teenuste arendamine on muutunud vägagi aktuaalseks, peetakse kliendi mõiste kasutamist veel küsitavaks ning isegi mittesoovitatavaks. Selliste valdkondade hulka näib kuuluvat ka haridus. Inimesed on alat
saatuslikult mõjutas rahvuse saatust? Kes võis tolleaegsetes tingimustes säilitada ustavuse dünastiale, mis nii häbistavalt minevikus ja olevikus omakasu-püüdlikel eesmärkidel reetis saksa rahva põhihuvid. Kas siis meile, siis veel väga noortele, ei olnud küllaltki selge, et see Austria riik mitte mingisugust armastust meile, sakslastele, ei sisenda ja üldsegi sisendada ei saa. Tutvumine Habsburgide suguvõsa valitsemise ajalooga täienes veel meie igapäevaelust saadud kogemusega. Põhjas ja lõunas õgis võõrarahvuseline mürk meie rahvust ja Viin ise muutus meie silmis üha enam mittesaksa linnaks. Dünastia mängis tsehhidega igal sobival ja mittesobival juhul kokku. Jumala käsi, ajalooline Nemesia, soovis, et ertshertsog Franz-Ferdinand, Austria sakslaste surmavaenlane, oleks maha lastud nendesamade kuulidega, mida ta ise aitas valada. Oli ta ju ise olnud just
Eluaastad 1821-1881 Selle perioodi üks keerukama ja traagilisema saatusega autor. Maailmas enim tunnustust saanud Vene kirjanik. Eeskujuks Tammsaarele, kes tema teoseid ka tõlkinud. Sündis vaese arsti perekonnas, isa kuulus aadlisuguvõssa, mis oli vaesunud, ema pärineb mitmendat põlve kaupmehe suguvõssa. Isa oli karm ja sünge, ema leebe ja hella südamega ( seetõttu lapsepõlve mälestused vastuolulised). Sünged pärimused suguvõsa ajaloost. Isa ja ema austasid piiblit. Ka Dostojevskile jätab sügava mulje. Ta on kinnine, üksik, lugemiskirg. 1837 suri ema tüsistusse, 1839 sureb ka isa (väga sünge). Isa omaenda pärisorjad tapsid ta. Sellest tekib haigus: krambihood, areneb langetõbi (elu lõpuni). See tuleb sisse ka loomingusse. 1843 läheb inseneride kooli (ametnik). Kirjanikutööst ei loobu. Kaardimängukirg toob probleeme, võlad, depressioonihood
ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu j
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt
me teadvustame endale firma eesmärke, oskame märgata ja hinnata asutuse külastajate rahulolu ja tänu. Käitumuslik komponent on märksa keerulisem kui eelnevad. Inimesel võivad olla head teadmised ja argumendid ning positiivsed tunded, kuid tegelik käitumine võib neist erineda. Siis on tegemist hoiaku komponentide omavaheline lahknevusega, sest inimese tegelik käitumine sõltub peale hoiakute, ka normidest, harjumustest ning ootustest. Hoiakute abil on võimalik ennustada tegelikku käitumist. See kuidas me mõtleme kliendist peegeldub meie käitumises (vt Nõiutud ring) ja igal käitumisel on tulemus. Klient on kuningas nii kaua kui ta kuninglikult käitub 12 Kuidas mõtleb teenindaja kliendist? Kas klient on ....abitu laps? ... segaja? ... rahakott? ... ähvardus? ... sõber? ... metsloom (näiteks põder)? .... kuningas
Tahetakse olla täiuslik, mitte lihtsalt hea vanem. Nii kaldutakse liigselt muretsema, kontrollima, laste eest asju ära tegema, et neid kõikvõimalikest ohtudest eemale hoida ja parim kasvukeskkond tagada. Nii võib hoolitsemise ja kontrollimisega liiale minna ning lapse iseseisvuse ja enesekindluse arengut takistada. 1.6.8 Kuidas lõkse vältida ja neist pääseda? Iga pere on erinev. Seega pole ka kindlaid vanemliku käitumise nippe, mis oleksid igalpool ühtmoodi edukad. Laps ei sünni siia ilma koos kasvatamise instruktsioonidega. Vanemlikud oskused, nagu kõik muudki oskused, on aga õpitavad. Kõik lapsed testivad piire ja käituvad aeg- 18 ajalt halvasti. Kõik vanemad võivad vahel eksida. Tähtis on vigu tunnistada ning neist juurde õppida. 1.6.9 Nüüd aga väike valik nõuandeid Esita realistlikud ootused nii endale, partnerile kui ka lapsele.
Kõik okultistid, keda ma olin kohanud, olid ,,valged valgustajad", väidetavalt prohvetid ning nõiad, kes kasutasid oma jumalalt saadud oletatavaid üleloomulikke võimeid vaimudega suhtlemiseks. LaVey aga naeris nende üle, ta ehk isegi sülitas põlguses nende poole, nagu võis välja lugeda ajaleheartiklitest, kus väideti, et ta rajas musta maagia oma töö olemuse tumedamale poolele ning inimeste ihadele. Tema ,,kirikus" ei tundunud olevat midagi vaimulikku. Kui kuulsin LaVey juttu esimest korda, sain kohe aru, et miski ei seo teda okultismiga. Teda polnud võimalik ka vaimulikuna ette kujutada. Tema brutaalne, kuid samas siiras kõne oli asjalik ja seostatud ning selles polnud midagi mõistatuslikku. Kui täpne olla, oli LaVey kõne usuvastane: ta tegi maha jumalate kummardamise, inimlike ihade maha surumise ja võltsvagaduse kuna kogu meie eksistents on rajatud põhimõttele sõber koorib sõbra naha, kui asjasse materiaalsed väärtused segatakse
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
