Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arutlus: talurahva olukord Rootsi ajal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mõisnikalurahvas, pärisorjus, reduktsioon, järg, aadliku, nälg, arvavad, asunud, soomlasedeoorjusalumaa, maksud, pärisorjad, revisjon, aitama, aadlikudinglikult, pikki, kindlused, soovisid, pakkusid, maksuvaba, aladelt, aladele, liikuda, saabuma, kaugemalt, venelased, harjumaal, soomlasi, riigivõim, lätlasedeorent, feodaalne, maarent....................................................................................................................................... 14 Suur nälg ...............................................................................................................................
tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talurahvast. Otsiti hävinud kodu asemele uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud, valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke. Tingimused olid liikumiseks vabad ka seetõttu, et mõnes paigas polnud isegi mõisnikku, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid LõunaEestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem moskoovia talupoegi. Moskva Tsaaririigist saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid soomlased, kes
esindajad. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis Balti erikorra osana osaliselt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Rahvastik Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma.
sõnaks. Reduktsioon aadli maade riigistamine. Johan Skytte Liivimaa kindralkuberner 1629.a. Määrati ametisse Gustav II Adolfi poolt. Gustavi surmaga, aga lõppes Rootsistamine Liivimaal. Liivimaal riigistati 80% aadlike maadest, Eestimaal 54% Saaremaal 30% Johan Reinhold Patkul Liivimaa maa nõunik, seisis aadlike õiguste eest. Mõisteti 1694.a. surma kuninga käskluse eiramise eest. Põgenes Venemaale ja nn. ,,punus Põhjasõda". Talurahvaolukord. 1645.a. fikseeriti talupoegade pärisorjus P-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Rootsi võimu all olemine oli pigem halvendanud talupoegade olukorda kui seda parandanud. Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti
Nende ülesandeks oli pagenud talupoegade kinnivõtmine ja tagasisaatmine, talupoegade poolt toime pandud kuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine. Kohtunikud valiti ametisse kohalike mõisnike hulgast. Maakondade tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal Eestimaa Ülemkohus Tallinnas ja Liivimaal kuni 1703. aastani Tartus asunud Tartu õuekohus ning pärast 1703. aastal Riiga üleviimist Liivimaa Õuekohus, kus arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Iga kohtuotsuse võis kaevata edasi Rootsi kuningale, kes suveräänina oli ka viimane kohtuinstants. Rahvastik Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 elas Eesti alal vähem kui 100 000 inimest. 1630
aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talupoegadest. Otsiti hävinud kodu asemel uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud. Valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke. Tingimused olid liikumiseks vabad ka seetõttu, et mõnes paigas polnud mõisnikkugi, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid. XVII saj. teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid LõunaEestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, kust saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid soomlased, kes asusid eriti arvukalt Viru ja Harjumaale, kus nad moodustasid
tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talupoegadest. Otsiti hävinud kodu asemel uut või jäädi sinna, kuhu sõda oli kellegi paisanud. Valiti soodsamaid põllumaid ja ka inimlikumaid mõisnikke. Tingimused olid liikumiseks vabad ka seetõttu, et mõnes paigas polnud mõisnikkugi, osa neist oli asunud uude mõisa ega tundnud sealseid olusid. XVII saj. teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid LõunaEestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, kust saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Suur osa Eesti "uusasustamisel" etendasid soomlased, kes asusid eriti arvukalt Viru
Oliva rahu (Rootsi Poola) Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710 ~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ~ 330 000 ~ 170 000 Languse tingisid sõjad: U. 10% rootslasi, posi- Suur nälg (1696-97). Põhjasõda (1700-1721) Liivi ja Rootsi-Poola sõda. tiivne iive, sisseränne: Ilmastikust tingitud Eesti aladel lõppes see Tingis ka nälg 17.saj. soomlased (Soome ala- probleemid (sadas sõda 1710-ks aastaks. alguses (1601-1603). delt võeti mehi sõjaväkke, palju teravili ei kas- Katk (1709-1710) Tulemused: 75% taludest Eesti aladelt mitte nö. vanud; samal ajal veeti
1659.aastaks arvatakse Eest rahva arvuks olevat veidi üle 350 000 inimese. Reduktsioon: 1660. aastal sai troonile Karl XI. Iseseisvat valitsemist alustas ta 1672. aastast, kui ta tõi kaasa muudatuse balti aadli ja kuninga suhetesse. Ta oli pärinud tühja riigikassa ning seetõttu tuli tal alustada erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist-reduktsioon. Seda oli tehtud ka varem, aga siis polnud see puudutanud Balti provintse. 1680. aastal riigipäeva otsusega laiendati reduktsioon ka Eesti- ja Liivimaale. Selline otsus ei meeldinud Balti aadlikele, kes nägid selle otsuse jõustumise korral oma majanduslike huvide kahjustamist ning õiguste rikkumist. Paljud aadlikud leidsid, et Balti provintside aadleisse puutuvad seadusi võib välja anda vaid kohalikud maapäevad. 1682. aastal andis riigipäev volitused reduktsiooni teostamiseks Reduktsiooni alla kuuluvaks loeti vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad. Enim oli selliseid mõisaid Liivimaal
esindajaid, kes moodustasid LõunaEestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, kust saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt 10 võõrrahva liikmeid Lisaks soomlastele ja lätlastele oli veel poolakaid, sakslasi, leedukaid, rootslasi, ungarlasi ning isegi hollandlasi ja sotlasi. 1645.a. fikseeriti talupoegade pärisorjus P-Eestis. Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teotöö ( 3-6 päeva nädalas). 1) rakmetegu (oma vahenditega) 2) abitegu ( suuremate hooajatööde puhul) 3) jalategu ( ilma vahenditeta) 4) osaleti mõisavooris. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi Talupojad vabastati pärisorjusest
Mõisted Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Maapäev- Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel
5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül oli: uurida/analüüsida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid (neid karistada) a) Eestima Ülemkohu Tallinnas b) Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas 1681, sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv (sõjaretked kulukad ja sissetuleku allikad puudusid), seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagastamist – riigistamine. 3) Koormiste liigid Teorent – talupoeg pidi teatud arv päevi nädalas tegema mõisniku põllul tööd, mispärast ei jäänud aega enda põllu korrashoiuks.
sajandi keskpaigaks saavutas Eesti rahvaarv taas 350 000 ning 1780. aastaks oli see juba 490 000, sellest 3–4% sakslasi, seega Vene ajal kasvas Eesti rahvaarv 110 000 võrra vähem kui Rootsi ajal. Rootsi võimu tulekuga 17. sajandi esimesel poolel suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus, kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. 1645.aastal fikseeriti uuendatud maakorraldus sunnismaisuse Põhja–Eestis. Pärisorjus oli Eestis juurdunud juba ordu ajal, pärisorjuslikud sidemed olid vahepeal sõjaoludes lõtvunud, kuid nüüd neid tugevdati taas.Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud kui parandanud talurahva olukorda. Talupojad ei jäänud siiski täiesti ilma õigusteta. Mõisnik võis küll omal tahtel talupoega peksta, kuid makse ja koormisi tõsta ei saanud, siis võis talupoeg mõisniku kohtusse kaevata. Põhimõtteliselt oli võimalik oma häda kurta isegi kuninga enda ees
vähenes. Suur osa idakaubandust siirdus Narva. Rootsi kuningas tahtis isegi Narva Rootsi riigi teiseks pealinnaks nimetada ja seal aeg-ajalt elada. Narva õitses. Käsitöö arengut reguleeris tsunftikord. Tekkisid esimesed manufaktuurid (tehaste ja vabrikute eelkäijad). Manufaktuuritööstuse keskpunktiks kujunes Narva. 7.Iseloomusta talupoegade olukorda rootsi ajal? Talupojad olid sunnismaised ja neid võis isegi müüa, osta ja vahetada. Sõja ja hädaaegadel pärisorjus mõnevõrra leevenes. Mõisnike sissetulek sõltus eelkõige tema talupoegade arvust, seetõttu oli pagemine võimalik ja mõisnikud ei saanud talupoegadele eriti suuri koormisi peale panna. Talupojad kandsid ja kasutasid isegi tulirelvi. Mõisate arv tõusis ca 1000-le. Talupojad ei jäänud siiski täiesti ilma õigusteta. Mõisnik võis küll omal tahtel talupoega peksta, kuid makse ja koormisi tõsta ei saanud, siis võis talupoeg mõisniku kohtusse kaevata
kindlustunde. Samuti oli see esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele. Pearaharahutused 1784.a pearahamaksu kehtestamisega, tekkis talurahva seas suuri arusaamatusi. Arvati, et enam ei pea teotööd tegema. Puhkesid rahutused üle 60 Liivimaa mõisas. Tuntuim neist nn Räpina puuaiasõda, kus 5 talupoega said surma. Valgustusideed jõudsid Eestisse 18. saj lõpul. Tänu Merkeli raamatule, sai Aleksander I selgeks, et pärisorjus tuleb kaotada. Garlieb Merkel Liivimaa koduõpetaja, kes kirjutas 1796.a raamatu, milles esitatud otsekohene ja avameelne käsitlus Liivimaa talurahva olukorrast. Uskus, et kui võimud ei kaota pärisorjust, teevad seda talupojad ise, mässu teel. Vaimuelu 17.-18. sajandil
Kordamisküsimused: Eesti varauusaeg 1.Võrdle talupoegade ja aadlike olukorda 17. ja 18. sajandil. Mis muutus ja miks? (Millised sündmused ja kuidas neid muutusi mõjutasid. (Nt. Talupojad Rootsi ajal: pärisorjastamine, Liivimaa majandusreglement, vakuraamatute sisseseadmine, suur nälg; Vene ajal: Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, pearaha maksu ja nekrutite andmise kohustuse sisseseadmine, Mõisnikud Rootsi ajal: reduktsioon, Vene ajal: restitutsioon jms) 17saj-Rootsi aeg Reduktsioon- 1680 mõisnike võimu vähendamine võetakse tagasi erakätesse sattunud riigimaad. Rohkem oli neid Liivimaal. Liivimaal langes reduktsiooni alla maadest(see vallutati sõjaga), eestimaal 54% ja saaremal 30%(need saadi vabatahtliku truuduse andmisega). Tagasivõetud maad anti rendile nende endistele valdajatele kes pidid nüüd rendimaksu maksma. Nii kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt
talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Seal oli kirjas, et siinne talupoeg on pärisori ja senised õigused kaotati. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt kitsenes. Talupoeg ei tohtinud ilma mõisniku loata maad müüa ega osta, pealegi võis mõisnik temalt maa igal ajal ära võtta. Metsa üle oli aadlikel seaduse järgi rohkem õigust kui talurahval. Pärast Põhjasõda taastati Eestis pärisorjus kõikjal. Talupoeg oli jälle mõisniku omavoli alluvuses. Mõisnikud võisid talupoegi osta, müüa, vahetada ja pärandada. Mõisnik võis karistada talupoega ilma kohtu otsuseta. Talupoja maa ja vara kuulus mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, nii palju kui mõisnik nõudis. Majanduselu mõjutas Rootsi tsentralistlik ja merkantilistlik majanduspoliitika. Euroopa kaubateede
arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kubermangutasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad. 1. Eestimaa Ülemkohu Tallinnas 2. Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. Ajaloo arvestuse 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas aastal 1681. Reduktsioon sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv(sõjaretked olid kulukad ja sissetuleku allikad puudusid) ja seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. See tekitas otseloomulikult balti aadlis tugevat vastuseisu. Tagasivõetud mõisad anti enamasti rendile nende endistele valdajatele, nad pidid nüüd osa oma tuludest rendirahaks andma.
Eestis oluliseks osaks rüütelkonnad, mida oli kokku kolm- Liivimaa, Saaremaa ja Eestimaa rüütelkonnad. Karl XI alustas reduktsiooni ehk riigimaade tagasivõtmist. Reduktsiooni alla langes 4/5 Liivimaast, üle poole Eestimaa ja umbes 30% Saaremaast. Mõisad jäeti küll kõikidele endistele omanikkudele, kuid nad pidid hakkama seal elamise eest renti maksma. 2 Üks tähtsamaid reforme mis talurahva seisukohalt läbi viidi oli see, et pärisorjus kehtestati nüüdseks juriidiliselt. See tähendas talupoja jaoks nüüd aga seda, et nii tema kui ka tema lapsed kuulusid täielikult mõisnikule. Samal ajal võeti ka kasutusele vakuraamatud, kus oli kirjas täpselt kõik talupoja kohustused ja mittekohustused mõisniku vastu. Kuigi tihti peale ei pidanud mõisnikud nendest kinni ja lugesid seadusest välja täpselt seda nagu neile endile parasjagu sobilik ja kasulik oli. Rootsi aeg
maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju; Kubermangude tasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike süüteod Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ja Liivimaa õuekohtus Tartus TALURAHVA ÕIGUSLIK JA MAJANDUSLIK OLUKORD - Olukord enne reduktsiooni talupojad olid sunnismaised ja teoorjad; loonusrent ehk talupojad pidid osa saagist mõisale andma; riigimaksud ihunuhtlus - Reduktsioon ehk riigimaade ja mõisate tagasivõtmine tugev aadlikepoolne vastuseis; alguses Rootsi-aegsed maad ja mõisad, hiljem ka varasemad; Tagasivõetud mõisad anti endisele valdajale rendiks; Riigitulud kasvasid - Koormiste liigid Loonusrent - osa saagist tuli mõisale anda; Teotöö Riigimaks - Olukord pärast reduktsiooni 1681. aastal päästis Karl XI eesti talupojad pärisorjusest vabaks;
ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas kuskil 50. Liivimaa rüütelkond nõustus rajada igasse kihelkonda kool. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes. 1632.a rajati Tartu Ülikool ja Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium. Ülikoolis pidi oskama ladina keelt, sest õppetöö toimus ladina keeles. Teaduskondi oli neli: · Filosoofia- algteadmised · Usuteaduskond · Arstiteaduskond · Õigusteaduskond 12. reduktsioon, miks ja millal viis läbi? Kuidas mõjutas talupoegi? Mõisnike? Karl XI asus kärpima balti parunite rikkust ja võimu, algatas riigimaade tagasivõtmise kogu Rootsi riigis. Kuna aadli võim oli kasvanud nii suureks, et raskendas valitsemist ja sest riigimaad olid kokku kuivanud alustati reduktsiooni. Eesti ja Liivimaa rüütelkonnad avaldasid mõisate äravõtmisele suurt vastupanu maharahustamiseks
Kohaliku aadli murdmiseks määras kuningas Liivimaa kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. Kuningas saatis laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäevad kindralkuberneri kontrollile. Aadli omavalitsus Liivimaal praktiliselt kaotati. 1694 hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti rahvuspiiriga. Talurahva olukord Säilitati talupoegade sunnismaisus. 1645 fikseeriti sunnismaisus ja pärisorjus Põhja- Eestis. Mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Seega talurahva olukord pigem halvenes. Suur osa mõisatest läks riigi kätte, seega mõisnike võim talupoegade üle kitsenes märgatavalt. Talupoegadele teatati, et nüüd on nad üksnes kuninga alamad. Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Politseilisi ülesandeid asusid täitma kreisifoogtid
Kohaliku aadli murdmiseks määras kuningas Liivimaa kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. Kuningas saatis laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäevad kindralkuberneri kontrollile. Aadli omavalitsus Liivimaal praktiliselt kaotati. 1694 hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti rahvuspiiriga. Talurahva olukord Säilitati talupoegade sunnismaisus. 1645 fikseeriti sunnismaisus ja pärisorjus Põhja- Eestis. Mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Seega talurahva olukord pigem halvenes. Suur osa mõisatest läks riigi kätte, seega mõisnike võim talupoegade üle kitsenes märgatavalt. Talupoegadele teatati, et nüüd on nad üksnes kuninga alamad. Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Politseilisi ülesandeid asusid täitma kreisifoogtid
koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma. Liivimaa rüütelkond nõustus rajada igasse kihelkonda kool. 1632. aastal avati Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. 1637. aastal koostas Stahl esimese eesti keele grammaatika ja 1686. aastal koostas Forselius esimese aabitsa. Talupojad olid Rootsi ajal sunnismaised ja neid võis isegi müüa, osta ja vahetada. Sõja ja hädaaegadel pärisorjus mõnevõrra leevenes. Alles pärast 1680. aastal toimunud reduktsiooni paranes talurahva olukord. Talupoegade koormisi hakati üles kirjutama vakuraamatutesse. Talupojad ei jäänud siiski täiesti ilma õigusteta. Mõisnik võis küll omal tahtel talupoega peksta, kuid makse ja koormisi tõsta ei saanud, siis võis talupoeg mõisniku kohtusse kaevata. Kuid mõisnikud kasutasid vakuraamatuid enda kasuks ära ning kohtus usuti pigem neid kui talurahvast. Seetõttu märgatavat olukorra paranemist
1. Aastaarvud Liivi sõda 1558-1583 Jam Zapolski rahu 1582 Pljussa vaherahu 1583 Altmargi rahu 1629 Brömsebro rahu 1645 Oliwa rahu 1660 suur näljahäda 1696-1697 Forseliuse seminari tegutsemisaastad 1684 esimene eesti keelne grammatika 1637 Tartu ülikooli asutamine 1632 2. Isikud Balthasar Russow Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik Erik XIV Rootsi kuningas (1560-1568); sekkus Liivi sõtta, hakkates Eestimaad valitsema Gustav II Adolf Rootsi kuningas (1611-1632); kirjutas alla Tartu Ülikooli asutusürikule; langes sõjas Karl XI Rootsi kuningas (1660-1697); tema valitsemisajal saavutas Rootsi suurriik oma suurima õitsengu; alustas riigimaade tagasivõtmise st reduktiooni; kaotas Liivimaa rüütelkonna B.G.Forselius
Liivimaal maakohtud- mõlemad arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju Kubermangutasemel lahendati raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad Eestimaa Ülemkohus Tallinnas Liivimaal Õuekohus Tartus Rootsi kuninga sõna jäi kohtuasjades viimaseks ja lõplikuks adrakohtunik/sillakohtunik-ajalooline maapolitseikohtunik, madalam aste politseikohtus Liivimaa kubermangus 2.teema Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord olukord enne reduktsioon *Riigi maalvaldused jaotati riigimõisateks ja heldelt annetati eravaldusesse. *Kokkulepped rüütelkondadega, et kohaliku elukorraldust reguleerida *Kiratsev majandus *Rootsi riik kohtles Liivimaad karmimalt (sest oli hiljem vallutatud) reduktsioon ehk erakätesse antud riigimaade ära võtmine, mille algatas Karl XI, kuna ta sai päranduseks tühja riigikassa.Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid, kuid hakati ka enne Rootsi aeg
See tulenes sellest, et talupojad pidasid loomi lisaks teravilja kasvatamisele. Loomad andsid aga väetist ning saak oli kõvasti suurem. Mõisnikud aga ei tahtnud talupoegadele alla jääda. Selleks, et saagikust suurendada suurendasid nad maad, kus teravili kasvas. See tähendas, aga ka talupoegadele rohkem teotööd. Lisaks sellele pidid talupojad loonuseandamina mõisnikule viima osa talu põllumajanduslikust ja käsitöötoodangust. 1645.a. fikseeriti talupoegade pärisorjus P-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Rootsi võimu all olemine oli pigem halvendanud talupoegade olukorda kui seda parandanud. Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse
ning temale alluv kindralkuberner. Kindralkuberneride ülesandeks oli juhtida enda haldusalal tegutsevat sõjaväge, ametisse nimetada riigiametnikke ning neid samal ajal kontrollides, samuti hoidsid nad silma peal maksudel, eelarve täitmisel ja kandisid hoolt avaliku korra eest. Eestimaa kubermang oli Rootsile eelkõige tähtis viljaait, mis tõi teravilja kasvatavale talurahvale kaasa teotöö suurenemise. Selle põhjukseks sai 1645. aastal ametlikult kehtestatud pärisorjus. Mõisnikel algas küllaltki hea elu, nende elatis sõltus nüüdsest talupoegade arvust. Lisaks said mõisnikud kodukariõiguse, mis lubas neil määrata talupoegadele ihunuhtlust. Siiski peale 1680. aastat, mil Karl XI riigipäeva otsusel korraldati Suur reduktsioon, paranes talupoegade elu. Talupoegade kohustused pandi kirja vakuraamatutesse, mis piiras mõisavalitsejate kuritarvitamist talupoja vastu, mõisnikel
17. saj: - Sajandi alguses: - Poola aladel: Võeti talupojalt kõik, mis võtta andis. - Rootsi aladel: Kunn andis 1600 a korralduse maksude ühtlustamiseks kogu P. -E. Kümnis asendati kindla viljamaksuga ja koormiste liike vähendati. Kasvas teopäevade arv, sest talupoegi oli vähem, kuid mõisatööd oli vaja siiski teha. -Rootsi võim kogu Eesti alal: - Et kiiremini tööjõudu saada, siis mõisnikud võtsid uutelt talupoegadelt, kes nende maale olid elama asunud, kohustuse maksta kolme aasta jooksul makse. Säilitati talupoegade sunnismaisus. 1645. fikseeriti P. E. talupoegade sunnismaisus ja pärisorjus. - Mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised, mida mõisnik võis oma suva järgi nõuda. 1672. alustas uus kunn reduktsiooni. - Suur osa eramõisatest läks tagasi riigi kätte. Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes. - Talupoja mõisakoormised viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega
Kas Rootsi aeg oli kuldne aeg? Arutlus Rootsi ajaks nimetatakse Eesti ajaloo perioodi 17. sajandil. Sellel perioodil olid Rootsi kuninga juhtimise all nii Eestimaa kubermang, Liivimaa kubermang kui Saaremaa. Ühiskond Eesti aladel oli sel perioodil üsna kirju. Siin elasid balti-saksa mõisnikud, eesti talupojad, eri rahvusest linlased, vaimulikud jne. Rootsi aega hakati nimetama kuldseks 18.-19. sajandil. Kas Rootsi aeg Eestimaal oli kuldne? Rootsi ajal jagunesid talupojad Eestimaal kaheks. Erakätesse jäänud mõisate talupojad ja kroonumõisate talupojad. Nende vahe oli see, et erakätesse jäänud mõisad kuulusid balti- saksa mõisnikutele, kuid kroonumõisad olid reduktsiooni käigus Rootsi kuninga poolt riigistatud mõisad ning kuulusid Rootsi riigile. Erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund eriti ei muutunud. Rootsi ajal taaskehtestati sunnismaisus ning sellega seati talupoeg mõisnikust
Esialgu vallutatud aladesse suhtutakse leebelt. Rootsi aja lõpul mõisas: Küsimused on vakuraamatus kirjas. Talupoegadelt tahetakse rohkem tööd, teoorjus. Neile surutakse luteriusku peale. Talud on hinnatud. Arvestatakse maksustamse talu. Poole kuninga valduses: 11) VÕRDLE EESTLASTE ELUOLU TAANI KUNINGA VALDUSES SAAREMAAL JA ROOTSI AJA LÕPUL RIIGIMÕISAS Õigusetu olukord. Rüütelkond otsustab talupoegade elu. Esialgu vallutatud aladesse suhtutakse leebelt. Hiljem koormised suurenevad. Maksud suurenevad. Saaremaalt veeti välja kive, puitu, vilja. Eluolu on vaesem kui mandrul, sest maa on kehv, maksud suured. 12) VÕRDLE RIIGIMÕISA RENTNIKU JA PÄRUSAADLIKU PEAMISI ÕIGUSI JA KOHUSTUSI RIIGIVÕIMU SUHTES Rentnik – Ei tohtinud anda ihunuhtlust taluperemeestele. Võis olla aadlik, lihtsalt kodanik või sõjaväelane. Rentis mõisa riigi käest, pidi maksma renti. Makse maksid rahas ja viljas. Kohustused: kirjas Vakuraamatus. Ei tohtinud talupoegadelt suuremat maksu nõuda
Rüütelkond-aadlid koondusid rüütelkonda; kõikides provintsi siseküsimustes jäi otsustusõigus Eestimaa rüütelkonnale. Suur näljahäda-1601.-1602. aastal lisandus sõjaraskustele ränk ikaldus ja näljahäda, mis kõige enam tabasid muidugi talurahvast; meeleheitele viidud inimesed püüdsid end päästa isegi inimliha söömisega, kuid siiski ei pääsenud paljud näljasurmast. Teadaolevalt kõigi aegade laastavam näljahäda Eestis oli kauaks rahva mällu jäänud nn. Suur nälg aastail 1695-1697. Kohtu astmed Rootsi ajal-avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud(ülesandeks oli hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagasisaatmise eest, uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusid ja karistada süüdlasi); maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju
küsimuste lahendamisega. Kohtukorraldus: Rootsi kuningakohus Kubermangu tasandil (Eestimaa Ülemkohus, Liivimaa Õuekohus) Maakonna tasandil(Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud) adrakohtunikud(Eestimaa), sillakohtunikud(Liivimaa) politsei Karl XI ajal tugevnes kuningavõim, kui Rootsil oli halb välispoliitika majanduslikud probleemid. Ta hakkas riigimaid tagasi võtma reduktsioon. Suur osa Eesti aladest riigistati(Liivimaal 80%, Eestimaal 50%, Saaremaal 30%). Tagasi saadi need renti makstes. Mõisnike hulgas tekitas see pahameelt. Patkul sai aadlipositsiooni juhiks, kuid ta mõisteti koos kaaslastega mässu õhtuamise tõttu surma. Ta aga põgenes välismaale. Vene aeg(1710/1721-1917) Halduskorraldus jäi samaks(Eesimaa (eelnevad + Paldiski mk) ja Liivimaa (eelnevad + Viljandi ja Võrumaa), kubermang).
annaabi.ee 
