Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arutlus meetodist IV osa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mõtleme, põhiväide, asjast, olevus, täiuslikkustKokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Probleem: Jumala ja inimese hinge olemasolu ja kaheldavus Väited 1. Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2. Kui mõelda siis peab ka olema. 3. Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda. (tulenes sellest, et mõtted ei vasta loomusele) 4. Jumal eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. (tulenes sellest, et loomus pole küllalt täiuslik siis peab olema selle jaoks keegi kõrgem) Argumendid 1a) Vaimu sattunud asjad ei ole unenägude illusioonides tõelisemad. 2a) Kogu olemus sisaldub mõtlemises, mis ei vaja kohta ja ei sõltu ühestki materiaalsest asjast. 2b) Kui ei oleks keha siis on hing ikkagi see, mis ta on. 3a) Need olid seal ebatäiuslikkuse tõttu. 3b) See oli sisendatud täiuslikuma loomuse poolt (Jumal) 4a) Jumalas ei ole midagi, mis oleks ebatäiuslik 4b) Geomeetr
Vahearvestus 1-7.10.12 1) Minu tõlgendustehnikad: 1a) Tavaliselt ei kasuta ma mingeid tõlgendustehnikaid, sest tänapäeva tekst on ikkagi arusaadav ja nn arusaadavasse keelde tõlkimist ei vaja. Kui on tõesti vaja tekstist mingit kindlat informatsiooni leida, siis otsin selle tekstist välja ja kirjutan lühikeste konkreetsete punktidena üles. 1b) Õpiobjektist teadsin kõiki tõlgendustehnikaid, aga ei teadnud, et viimast tehnikat Hermeneutiliseks ringiks nimetatakse! 2) Struktureeritud kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. osa põhjal: Põhiväide: Inimese ja Jumala hinge olemasolu, selles kahtlemine ja selle üle mõtlemine ning samas ka mõtlemise üle kahtlemine. Toetavad väited: 1) Ma mõtlen, järelikult ma olen / Kui mõelda siis peab ka olema. 2) Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 3) Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda. 4) Paratamatult pidi
Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid, mis on metafüüsika põhialused (Arutlus meetodist) 1. Minu hinnang artikli põhiväited · Antud teksti põhiväiteks oleks asjaolu, et midagi ei saa tunnetada enne intellekti ennast, sest intellektist sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt.. 2. Põhilised argumendid · Me näeme tihti und ja kuna kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes ütleb meile, et me ka praegusel hetkel ei unele ja võib-olla on kogu meie elu üks suur unelm. · Sellest üldistatult ka järeldus me mõtleme, järelikult oleme. Me võime oma teadvuse eksistentsis nii veendunud olla sellepärast, et me seda eksistentsi selgelt ja distinktselt tunnetame. · Meie ideed või mõisted, kuna nad on
Rene Descartes Arutlus meetodist 1.Antud teksti põhiväiteks oleks asjaolu, et midagi ei saa tunnetada enne intellekti ennast, sest intellektist sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt. 2.Me leiame end ümbritsetuna kehaliste asjade maailmast, millel on teatud omadused, ja see näib olevat küllaltki kindel tunnetus, milles üldiselt ei kahelda. Me teame seda enda meelte kaudu seetõttu, et me neid asju näeme, kuuleme, kombime. Kuid võib-olla pole ühtegi asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme, kuna meeled meid sagedasti petavad. Kuigi me praktilises elus nende asjade olemasolus kindlad oleme, jääb siiski teoreetiliselt nende olemasolu kaheldavaks. Me näeme tihti und ja kuna kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes ütleb meile, et me ka praegusel hetkel
distinktselt. 3. tal pole keha, ja üldse pole mingit maailma ega kohta, kus ta oleks olelnud a) Kuna ta mõtles kahelda teiste asjade tões, tähendas see, et ta on olemas 4. Hing on erinev kehast ja teda on isegi lihtsam tunnetada kui keha a) ta on substants, mille kogu olemus ehk loomus sisaldub ainult mõtlemises ja mis oma oleluseks ei vaja mingit kohta ega sõltu ühestki materiaalsest asjast b) kuigi ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mis ta on. 5. Kuna inimene on ebatäiuslik, siis ta ei suuda kujutleda täiuslikkust ehk jumalat a) Miski täiuslik peab selle idee inimesse sisestama b) Inimene (ebatäiuslik) ei saa eksisteerida ilma jumalata (täiuslikkuseta) Autori enda vastuväited: Descartes esitab vastuväite oma geomeetria tõestuseile öeldes, et nendes pole midagi, mis veenaks teda nende objektide eksistensis.
ja selle üle mõtlemine. Descartes leiab, kui mõelda, siis järelikult peab ka olemas olema. Sellest lähtuvalt, et ta on olemas, tekkis kohe järgmine probleem kes või mis ta on? Ta võis oletada, et tal pole keha ega üldse mingit maailma ega kohta, kus ta oleks olnud, kuid sellest hoolimata võis ta kindel olla, et ta ise on olemas. Ta mõtles ja kahtles, ta oli substants, kelle olemus sisaldus ainult mõtlemises. Ta ei vajanud selleks ühtegi kohta ega sõltunud ühestki materiaalsest asjast. Descartes leidis, et hing, kes ta oli, oli täiesti erinev kehast ja hinge oli isegi kergem tunnetada kui keha. Kuna Descartes kahtles, siis leidis, et ta pole küllalt täiuslik. Ja kuna tal puudusid mõningad täiuslikkused, siis ei olnud ta ainus eksisteeriv olevus. Seega pidi eksisteerima keegi veel peale tema, keegi täiuslik. Ta leidis, et selleks täiuslikuks olevuseks oli Jumal. Ta oli kindle, et Jumalas
Arutlus meetodist Rene Descartes 1) Antud teksti põhiväide: Inimese ja jumala hinge olemasolu. 2) Descartes arvas, et leida tõestus inimese ja jumala hinge olemasolust, tuleb seada kõik kahtluse alla. Tema eesmärk oli leida kõige õigemad tõed, vastused milles ei ole võimalik kahelda, laused kus kahtlused on võimalikult tugevalt välja juuritud.Ta uuris ja mõtiskles inimese olemasolu üle, et kuidas teada ``Mis ma olen ``. Ta selgitas välja täpselt, et keha on vaimust erinev. Tõestamaks enda
Kõik õpiobjektis käsitletud tehnikad olid mulle tuttavad v.a. teksti liigendamine alateemadeks, see oli mulle uus, kuid hetkel tundus, et ka kõige ebamugavam ja kõige vähem kasulikum. Pärja Bärg Maakorralduse magister I Filosoofia vahearvestus II osa- Struktureeritud kriitiline kokkuvõte 1. Põhiväide: ,,Ma mõtlen järelikult olen" · Ja ma märkasin, et selles lauses: ma mõtlen, järelikult ma olen - on veenvat tõde ainult niipalju, et ma väga selgesti näen, et kui mõtelda, siis peab ka olema · Kuid kohe seepeale panin tähele, et sel ajal, kui ma nii tahtsin mõtelda, et kõik on väär, oli paratamatult tarvilik, et mina, kes seda mõtlesin, ka midagi oleksin.
2. Sellest, et ma mõtlesin kahelda teiste asjade tões, järgnes väga evidentselt ja kindlalt, et ma olen. 3. Niisiis: see mina, s.o. hing, mille tõttu ma olen see, mis ma olen, on täiesti erinev kehast ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha; sest kuigi ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mis ta on. 4. Kuna ma teadsin, et mul puudusid mõningad täiuslikkused, siis ei olnud ma ainus eksisteeriv olevus (lubatagu mul siin vabalt kasutada koolitermineid), vaid et paratamatult pidi olema mingi teine täiuslikum olevus, kellest ma oleksin sõltunud ja kellelt ma oleksin omandanud kõik, mis mul oli. 5. Kõik see, mis pole kujuteldav, näib mittemõistetavana. 6. Kõik asjad, mida me tunnetame väga selgelt ja distinktselt, on tõelised. 7. Jumal on ehk eksisteerib, sest ta on täiuslik olevus, kellest tuleb kõik see, mis meis on. 8
Võib väita, et me oleme ärkvel, kuid seda ei saa tõestada, jah hommikul tegime silmad lahti, käisime pesemas, sõime hommikusööki, aga ei saa välistada, et see on unes toimuv, mitte reaalsus. Kui saab kahelda asjade tõelisust, siis ei tohiks ju uni muuta arvamust , et 2+3 on ikka viis. See kas me magame või mitte ei muuda selle tehte õigsust. Autor toob kohe ka arvamuse, et on olemas jumal, kes on kõikvõimas ja on pannud meid nii mõtlema ja me mõtleme koguaeg valesti. Need, kes jumalat ei usu arvavad, et kõik mis siin ilmas toimub tänu juhusele, kokkusattumusele, saatusele või mingil muul viisil. Sellele ei saa vastu väita, aga saab sisestada arusaamu, mis algselt tunduvad valed. Võib mõelda, et Jumala asemel valitseb meid mingi paha vaim, kes meid nii mõtlema paneb. Võideldes taolise mõttemaailma vastu, on võimalik inimesel ära öelda vääratest arusaamadest, kuid sellist mõttemaailma on raske säilitada,
4) Kuna aga asudes uuesti vaatlema ideed, mis mul oli täiuslikust olevusest, ma leidsin, et selles idees sisaldus eksistents samal viisil vöi isegi veel evidentsemalt - nagu sisaldub kolmnurga idees, et selle kolm nurka on võrdsed kahele täisnurgale, või nagu kera idees, et kõik ta välispinna osad on ta keskpunktist ühekaugusel. Järelikult on vähemasti niisama kindel nagu seda võib olla mingi geomeetria tõestus, et Jumal, kes ongi too täiuslik olevus, on ehk eksisteerib. 5) ,,Kõike ollakse harjunud vaatama ainult kujuteldavalt, sellepärast ei tunnetatagi jumalat" 6) Kahtlemine tähendab, et ei olda täiuslik. Kui ollakse täiuslik, siis teatakse kindlalt. Kaheldakse nendes asjades, mida ei tunnetata. Oluliste mõistete definitsioonid: Jumal etaloni kehastus. Olemine mõtlemine Mina substants, mille kogu loomus, sisaldab ainult mõtlemises ja mis oma oleluseks ei vaja mingit kohta ega sõltu ühestki materiaalsest asjast.
me ei saa iseennast nii-öelda väljastpoolt vaadelda, et nende õigsuses kindlad olla. 4) Descartes põhjendab oma eksisteerimist esiteks sellega, et kui me julgeme milleski kahelda, siis see tõestab meie endi olemasolu. Teiseks tõestab ta seda faktiga, et kui „ma mõtlen, järelikult ma olen“. 5) Descartes tunnetas, et tema kui inimene on substants, mille kogu olemus ehk loomus sisaldub ainult mõtlemises ja mis oma oleluseks ei vaja mingit kohta ega sõltu ühestki materiaalsest asjast. Niisiis see “mina”, mille tõttu ma olen, on täiesti erinev kehast ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha. Inimese olemuseks on hing, mitte keha, kuna kogu meie substantsi olemus seisneb mõtlemises. Hinge olemasolu on kehast sõltumatu, kuna isegi kui ei oleks keha, siis hing oleks see, mis seostub sellega, mis ma olen. 6) Descartes põhjendab, et täiuslikkuse idee saab olla sisestatud inimesse üksnes täiusliku
Descartes'i 6. meditatsiooni kokkuvõte. Meditatsioonis arutatakse ja uuritakse seda kas materiaalsed asjad eksisteerivad või mitte. Julgelt võib mainida, et autori põhiväide oli minu arvates see, et väliste meelte otsused on ekslikud. Põhiväite argumendid on erinevad. Üheks argumendiks on see, et tornid, mis kaugelt paistsid ümmargused, tunduvad lähedalt hoopis kandilised. Maa pealt vaadates tunduvad kõrgel olevad suured esemed väiksemad, kui algul arvates. Kujutlemiseks on vaja eripärast vaimupingutust, et vaadata kujundite üldist pilti. Kui vaadata kolmnurka oma vaimusilmaga, siis näeme me kolmnurga asemel hoopis kolme joont, mida nimetatakse kujutlemiseks. Ma tajun asju, mis on mõtlemisest täiesti erinevad. See tähendab seda, et erinevad asjad tunduvad erinevates olukordades erinevad. Kuna kehalised asjad eksisteerivad, siis näiteks unes olles võib tunduda kõik tõene, kuid kui ma seda ei tea, siis see pole tõene. Kui aga kõik on ära seletatud
Olen Descartesega nõus. On inimesi, kes ei tunneta oma keha, Näiteks olen kuulnud inimesi olevat aastaid koomas, nad mõtlevad, aga neil sel hetkel puudub keha, näiteks istuvad kamina ees, ehkki reaalselt lamavad nad haiglavoodis, aga koomas olles tunnetavad end kamina ees kujutletava kehaga. Samas on inimesi raske haigusega, kellel puudub aju, mõistus mõtlemine. On vaid keha, mis vaja hapnikku ja toitu ja vett. 5. Descartes pidas reegliks seda, et kui me mõtleme selgelt ja täiesti distinktselt, ehk mõtleme, mõtlemata sellele, et me üritame millelegi mõelda see kõik on tõeline ehk tõde. Ainuke raskus seisenb selles, et selgeks teha millal me mõtleme distinktselt ja millal ei. autor rõhutab just loogilise mõtlemise tähtsust. Et õigeid järeldusi teha, tuleks probleeme jagada ning oma tähelepanekuid üles kirjutada. See võimaldab teha nende loetelude ja ülevaadete põhjal tulevikus õigeid järeldusi
Järelikult polnud tema loomus küllalt täiuslik, et mitte kahelda tunnetavas. Tekib aga küsimus, kuidas saab tal olla idee millestki täiuslikumast kui ta ise(sest muidu ta ju ei kahtleks)? Sest idee ei saa ju tekkida eimillestki. Autor jõuab järeldusele, et selle idee andis talle keegi täiuslikum loomus, jumal. Teiseks, on autor teadlik faktist, et tal puuduvad mõningad täiuslikkused. Kuna ta pole ainus eksisteeriv olevus, siis peab paratamatult olema mõni täiuslikum olevus, kes on inimesele andnud kõik teadmised. Kui sellist täiuslikku olevust poleks olemas, oleks inimene ise lõpmatu, igavene ja kõiketeadja, mida ta paraku pole, sest ta tunnetab ise oma ebatäiuslikkust(näiteks kahtleb või kurvastab). Pealegi leiab Descartes, et tema mõistuslik loomus erineb kehalisest, st ta koosneb kahest loomusest, mis on samuti ebatäiuslikkuseks.
kaheldamatut. Samas usub Descartes ikka veel jumalasse öeldes, et ta ei saa kindel olla et ta ei saa olla kindel, et jumal on loonud ümbritseva, äkki see kõik lihtsalt tundub olemas olevat. Kuna ta ise arvab, et vahel teised inimesed eksivad, ehk eksib ka tema, pidades aritmeetikat ja geomeetriat kaheldamatuks 2. Hing on substants, mille kogu olemus ehk loomus sisaldub ainult mõtlemises ja mis oma oleluseks ei vaja mingit kohta ega sõltu ühestki materiaalsest asjast. Keha on matemaatika objekt, ulatavusega asi, mitte mõtlev. Descartes ütleb, et see mina, s.o. hing, mille tõttu ma olen see, mis ma olen, on täiesti erinev kehast ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha; sest kuigi ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mis ta on. Keha on oma loomult alati jaotatav. vaim aga täiesti jagamatu. Kui ma vaadelda vaimu, ehk iseennast, niivõrd kui ma olen mõtlev asi, ei ole ma
4. Kui inimene teab, et ta pole täiuslik, siis ta võrdleb end kellegagi täiuslikuga ning kui ta võrdleb end kellegagi, siis peab keegi teine ka olemas olema 5. Mõtted, mis on inimestesse sisestatud, on tehtud täiuslikuma indiviidi poolt(antud kontekstis jumala poolt)' 3) 1. Mina substants, mille kogu loomus, sisaldab ainult mõtlemises ja mis oma oleluseks ei vaja mingit kohta ega sõltu ühestki materiaalsest asjast. 2. Jumal etaloni kehastus. 3. Olemine mõtlemine 4) Autor peab kõigi täiuste ja ideede allikaks Jumalat. Kuid miks peab ideedel ja täiustel olema üldse mingisugune allikas? Ideed on võrrandid, mis on komplekteeritud teadmistest. Ja need teadmised oleme omandanud erinevate meelte abil. Kui kõik ideed pärineksid Jumalalt, siis oleks see Jumal ebatäiuslik, sest on olemas väga rumalaid ideid. Ja kui Jumal oleks
võimalikest maailmadest. (Ilma viirusteta poleks võibolla ka meid. Jumal, kes lõi Suure Paugu ajal maailma, lõi füüsikalised seadused, tegi nii, et elu saaks areneda inimeseni) Postmodernne religioonifilosoofia Pooltargument: argument imaginaarse valla retroaktiivsest teostumisest. Isegi kui Jumal on välja mõeldud,siis sellest ajast peale, kui ta välja mõeldi, on ta olemas: ta struktureerib meie käiku ja olemist. Isegi kui me mõtleme midagi välja,siis see asi saab teatud aja jooksul retroaktiivselt olevaks. Vastuargument: argument loogika transtsendentsest kehtivusest. Loogika roll ja staatus. Kui jumal on kõikvõimas, siis kas ta võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles tõsta ei jõua? Jumala ja loogika vahekord. Kas loogikareeglid on jumalast ülevalpool? Kas jumal hoopis kehtestab loogikareeglid? Jah, ta peaks suutma luua nii raske kivi, sest ta suudab üle astuda loogikareeglitest.
geomeetrias, sest need koosnevad väga üldistest aspektidest ja kolm pluss kaks on alati viis, olenemata sellest kas me oleme ärkvel või näeme und. Descartes peab Jumalat kõige tõesemaks. Jumala läbi tajume materiaalseid asju ning saame tõestust et materiaalsed asjad eksisteerivad. Peale selle aitab seda tajuda veel kujutlusvõime. Sest kui me näiteks kujutame ette kolmnurka, siis me mõtleme seda kohe ette kindlalt kolme külje ja nurgaga, aga kui me mõtleme tuhande nurga peale, siis kas see oleks eristatav meie kujutluspildis näiteks 1001- nurgaga. Tähendab, me saame reaalselt ette kujutada tajutavaid objekte, mida me nimetame mõistmiseks, kujutlusvõimeks vajame suuremaid vaimupingutusi . Descartes väidab aga, et me ei sõltu kujutlus ja aistmisvõimest , see tähendab et me toimiks väga edukalti ka selle puudumisel, aga vastupidises vahekorras mitte. Samamoodi võib vaadelda ka keha ja vaimu omavahelisi seost, kas keha sõltub
Vastuolu tajutava maailma ning selle vahel kas meil oli soov seda tajuda, tajuma tulla. Maailm, milles elatakse, tundub võõras. Eksistentsiaalse situatsiooni kuulsaim sõnastaja on Camus. Martin Heidegger- määratleb inimese kohalolu. Inimese tunnusmärk- inimene on maailmas, kõik edasine järgneb sellest. inimene on Dasein (maailmas olemine). 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas filosoofial on ajatu loomus, olevus? Kas on olemas normatiivne etalonkuju, millega võrrelda, kas mingi asi või nähtus on filosoofiline või filosoofia? Filosoofia kujutab endas suurt hulka teksti ning pole kohustust ühte neist välja valida ja teistele eelistada. 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Filosoofid vaevavad ennast selliste probleemidega, mis tegelikult ei eksisteeri. On olemas
Descartes: ,,Arutlus meetodist" 1) Kaine inimaru on võime eristada tõde valest ning vastu võtta meie jaoks häid otsuseid. Meie arvamuse erinevus tuleb aga sellest, kuidas me oma mõistust rakendama, milliseid valikuid teeme ja kuidas oma mõtteid juhime, kas produktiivselt või destruktiivselt. Taoline seisukoht on ratsionalistlik kuna eeldab, et inimene eristab õiget ja valet tuginedes enda mõistusele ehk arule mitte aga kogemustele, niisiis teadmised tulenevad meist endist. 2) Descartes teab, et ta on olemas kuna ta on võimeline mõtlema ning keegi ei saa vastupidist väita kuni ta mõtlemast ei lakka. Niikaua kuni inimene on oma mõtete autor on ta keegi, teisisõnu: olematu asi ei saa mõelda. Teiseks väidab Descartes, et kuna inimene kahtleb oma olemuses, siis järelikult kahtlemine teeb temast ebatäiusliku olendi, kelle loomus pärineb mõnest täiuslikust olendist. Argumentide erinevus seisneb selles, et esimese puhul
ilmunud just täna? Sest eile lõpuks ometi sadas.) 6 4) Lõpp-põhjus Eesmärk, millele muutus on suunatud, mille pärast midagi tehakse või millise eesmärgi jaoks miski on see, mis ta on. Näide: Maja ehitamise puhul on ehitusmaterjalid materiaalne põhjus, ehitajate tegevus on toimiv põhjus, maja joonised on vormiv põhjus ning maja otstarve on lõpp-põhjus. Aristoteles kategooriad. Kui me millestki mõtleme, kas me mitte kõigepealt ei erista mingit asja või objekti- seda, mida meie mõte puudutab, millest on jutt. Kõigepealt mõtte objekt, seejärel omadused. Väide = subjekt (kellest/millest räägitakse) + predikaat (väljendab seda, mida subjektist räägitakse). Asjadest mõeldakse subjekti ja predikaadi kaudu. Keel juhib meie mõtlemist ja kujutlust tegelikkusest ja vastupidi. Metafüüsika ja keel on omavahel seotud.
Rene Descartes Kethmar Salumets 120731 IABB 31.10.12. 1. Kahtlus - esitada argumentasioon tajutava maailma (unenägu-ärkvelolek), kehade ja matemaatiliste objektide tõesuse poolt ja vastu ( I meditatsioon) Rene Descartes'i ,,Esimene meditatsioon" räägib kahtlustest ning sellest, kas maailm, mida tajume, on ikka kõik see, mida me arvame seda olevat. Käesolev kirjutis eeldab, et lugeja on tutvunud eelpool mainitud esseega ning aru saanud selle mõttest. Järgnevaid lõike võib vaadelda nii pealiskaudse kokkuvõttetena ,,Esimesest meditatsioonist" kui ka argumentatsioonina mõtetest, mida kõneall olev filosoof on analüüsitavas kirjatöös kirja pannud.
FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille põhisisu oli, et kogu universum on hea ja kurja, valguse ja pimeduse võitlusväli. Mateeria on kuri, vaim on hea, ja iga inimolend on segu mõlemast. Sellele lisandub veel hing, mis igatseb pääseda oma materiaalsest kehast. Peagi aga muutus ta manihheistide argumentide suhtes skeptilisemaks ning arenes välja skeptikuks sellises tähenduses, nagu see oli filosoofilise vooluna kujunenud Platoni
Kuues meditatsioon Kas materiaalsed asjad eksisteerivad? Descartes teab, et nad võivad eksisteerida, kui on puhta matemaatika objektiks, sest tajub neid selgelt ja täpselt. Aga, et seda kindlaks teha, uuris ta kujutlemise ja puhta mõistmise vahet. Näiteks kujutleme kolmnurka, me ei mõista seda üksnes kolme joonega haaratud figuurina, vaid näeme vaimusilmaga neid jooni justkui kohalolevaina ning seda nimetataksegi kujutlemiseks. Kui aga mõtleme tuhatnurgast, siis mõistame seda kui figuuri, mis koosneb tuhandest küljest, aga me ei suuda seda ette kujutada. Siit järeldubki, et kujutlemiseks on vaja mingit erilist vaimupingutust ja see näitab selget erinevust kujutlemise ja puhta mõistmise vahel. Descartes märkas, et aistitud ideed olid palju elavamad ja väljendusrikkamad, kui need, mida ta teadlikult ja kaalutletult mõtles. Ta hakkas arvama, et need tulevad mingitest teistest
põhjustajani, kes pidi olema ise liikumatu, algpõhjustada, liikuma panija jumal ehk causa movens b) ilmingud on põhjustatud, põhjuste põhjustaja jumal, cuasa prima 2.ontoloogiline jumalatõestus (Augustinus, Anselm) Kui jumal on olemas, siis on see kõrgeim, mis olemas olla saab. Ta on mõeldav üksnes kõrgeimana kõigist olenditest. Kui tal poleks tõelisuset, eksistentsi, reaaalsust, siis see oleks puudus. Seetõttu mõtleme olendile, kes eksisteerib, Jumal peab olemas olema, eksisteervia olendina 3.Eskataloogiline ajalooline jumalatõestus (Descartes, Barth) a) kõigi rahvaste kultuuride ja religioonide juured eeldatakse Jumala olemasolu. See veendumud ei saa olla suvaline, sellel peab olema põhjus, ainus mõeldav põhjus Ju olemasolu. Leiame ju idee oma teadvusest b) on olemas ajalootahte, mis on seletatavad üksnes ju tahte tagajärgedele,. Nt teatud rahvaste välja valimine
raamid terve mõistus, tsiviilreligioon ja ideoloogiad (nad sisaldavad endas implitsiitseid teadmisi selle kohta, kuidas asjad käivad) professionaalses käitumises aga enamasti institutsionaalsed reeglid metafüüsika / ontoloogia / esimene filosoofia meta ta metaphysika ... on filosoofia valdkond, kus küsitakse · oleva olemuse kohta · oleva olemise kohta · olemuse loomuse kohta mis on olemus? asja loomus; see, mis teeb asjast ,,selle" Platon: eidos Thomas: essentia essentsialism oleva olemus mis on olev (kui olev)? olev on see, millest kõik tekib ja milleks kõik muutub olev on see, mis on iseenesest lähtudes / tänu iseendale substants = see, mis on / olev asi mis on substants? · lihtsubstants: eidos · lihtsubstants: mateeria · liitsubstants: vormi ja mateeria ühendus
mida ma mõistmiseks ei kasuta: see uus vaimupingutus näitab selgesti erinevust kujutlemise ja puhta mõistmise vahel. Lisaks panen tähele, et see kujutlusvõime, mis minus on, niivõrd kui ta mõistmisvõimest erineb, minu enese, s.o minu vaimu olemuse jaoks nõutav ei ole; sest kui ta mul ka puuduks, oleksin kahtlemata samavõrd seesama, kes ma praegu olen, sellest näib järelduvat, et kujutlusvõime sõltub mingist muust asjast kui mina. Ja taipangi kergesti: kui eksisteeriks mingi keha, millega vaim oleks ühendatud nii, et ta võiks end omal suval tema poole suunata justkui jälgimiseks, siis on võimalik, et ma just sellesama kaudu kujutlen kehalisi asju; see mõtlemise viis [modus cogitandi] erineb puhtast mõistmisest üksnes niipalju, et mõistes pöördub vaim mingil viisil iseenda poole ja vaatab mõnda ideed, mis on tema enese sees; kui ta aga kujutleb, pöörab ta end keha poole ja kaeb selles
Augustinuse (354- 430) elu ja isik Katoliku kiriku pühak Tema õpetused moodustavad suure osa nii kiriku kui ka üldisest ajaloost Keskaja teoloog ja filosoof Tema filosoofiaalane töö on seotud ristiusuga Otsis teoloogiale tuge filosoofiast Tema teost Pihtimused peetakse maailmaajaloo esimeseks tõeliseks autobiograafiaks Pihtimustes leiab, et seksuaaliha tekitab süümepiinu ning viib inimese allakäiguteele Enne usku pöördumist oli tal sõbratar, kellega oli neil üks ühine laps. (Augustinus oli elukaaslasele truu) Peale usku pöördumist loobus suhetest vastassugupoolega (Mõelge, miks ja kas peaks üks mees seda tegema) Augustinuse suur soov oli leida sisemine rahu Tema teine tippteos oli De civitate Dei Augustinuse õpetuse sarnasus Platoni omaga Mõlema filosoofi õpetustes eksisteerib kaks maailma – Platonil ideedemaailm ja Augustinusel muutumatu ja täiuslik jumal, kelle maailmas
eimillestki ei saa midagi tekkida. “Reaalsus” ei tähenda antud juhul mitte lihtsalt eksistentsi, vaid nö. “olemiseastet”: põhjusel peab olema vähemalt samal astmel olemist, kui seda on tagajärjel. Lõpmatult täiusliku olendi idee põhjuseks ei saa järelikult olla meie ise, sest meie oleme lõplikud ja – nagu kinnitab kahtlemine, mis eeldab mitteteadmist – ebatäiuslikud olendid. Lõpmatult täiusliku olendi idee põhjus peab kätkema endas toda lõpmatut täiuslikkust tegelikkuses, mis sisaldub jumala- idees mõttelise määratlusena. See tähendab, et üksnes jumal saab olla jumala-idee põhjuseks. Järelikult peab jumal tegelikkuses olemas olema. Teine ilmselge tõde seostub ülimalt targa, võimsa ja täiusliku Jumala ideega, mille inimene oma mõistuses avastab. Jumala idee allikaks saab olla ainult Jumal ise, sest inimene, olles ebatäiuslik, ei suudaks luua ideed nii täiuslikust olevusest. Nii et teine ilmselge tõde kõlab: on olemas Jumal.
teostanud on, nii et me saaksime nende vastu võidelda." Rawlsi eeldused: inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed. Poliitikas osaledes vajavad sel juhul esmalt kokkulepet, milliste põhimõtete alusel praktikaid muuta. Kuna kõik on kasuahned ja enam-vähem võrdsed, on praktika eesmärgiks võrdsus (erinevused lubatavad vaid siis, kui noid ka need tunnistavad, kes selle kaudu hüvet ei saa). Õiglane on selline printsiip, millega nõustume vaatamata oma positsioonile (ehk mõtleme alati, et teises olukorras võib see olla meile kahjuks). Õiglus: 1) võrdsed vabadused ja kohustused ühiskonnas 2) sotsiaalsed ja majanduslikud ebavõrdsused tuleb korrastada nii, et nad a) oleksid kõige vähem kindlustatute huvides b) nendega seotud ametid oleksid avatud kõigile (ausus). Toimides kõige vähem kindlustatute huvides viime pikapeale ellu võrdsust. Prohvet Muhamedi üle irvitavate piltide avaldamine üleeelmisel aastal tõi endaga kaasa suure pahameelelaine islamimaailmas
Rene Descartes (1596 1650) Elulugu. Sündis 31.03 pere kolmanda lapsena. Isa oli jurist, ema suri aasta pärast Rene sündi. 10.aastaselt jesuiitide kolleegiumisse (range kasvatus, kuid mõningased mööndused tehti ikkagi D.-le), huvitus füüsikast, matemaatikast ja loomulikult filosoofiast. Õppis seal 8 aastat. 1614 astub Poitiersi ülikooli, mille lõpetas juristina. Peale lõpetamist tegi ohtralt reise üle terve Euroopa. Hollandis viibides astus sealsesse armeesse, hiljem Baieri armees elukutseline sõdur. Kohtumine arsti ja loodusteadlase Beckmanniga ajendas hakkama tegelema teadusega. 1619 näeb Ulmi lähistel kolm unenägu, mis olevat andnud mõista, et hakka ometi teadlaseks- nii on maailmal sinust rohkem kasu!!! D. Loobubki sõdurielust, kuid mitte reisimisest. 1625-28 tegeleb Prantsusmaal optika, algebra ja tajuteooriatega 1628 emigreerub Hollandisse (tollane vabamõtlemise kants), kus järgneva 20. aasta jooksul elab tagasitõmbunult kord suurlinnades, kord maal (seal
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
annaabi.ee 
