Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arutlus: Kreeka klassikaline periood ja Hellenism - sarnasused ja erinevused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hellenism, hellenismiperiood, klassikalisel, palgasõdurid, tekkima, nees, kolooniad, lisandusid, süüria, egiptus, palestiina, maailmakuulus, sõjaväes, sõjalised, linnriigid, ühtsem, filosoofid, voorused, oodati, usuti, paljudele, sarnasusiMilline oli Kreeka hiilgavaim ajastu: klassikaline või hellenistlik? Nii palju, kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid arvamusi. Nagu me koolis kõik õppinud oleme on Kreekal kaks tähtsat ajastut. Klassikaline ja hellenistlik. Klassikaline periood u 500-338 aastat eKr oli väidetavalt Kreeka tsivilisatsiooni õitsengu tipp. Ligi 150 aastat erakordset loovat mõtlemist, kirjandust, teatrit ja kunsti. Näiteks tuntud tragöödia loojad nagu Aeschylus, Sophocles ja Euripides ning ülikuulsad filosoofid nagu Sokrates, Platon ja Aristoteles. See oli siiski ka verevalamise ja sõjapidamise ajastu. Hellenismiperiood 338-30 aastat eKr. Aleksander Suur täitis Pärsia vallutamisega oma isa Philip II plaanid ja lõi suure impeeriumi, mis ulatus Indiani ja hõlvas ka Egiptust. Hellenismi perioodil levis üle vallutatud maade kreeka keel, religioon ja kultuur. Nii kestis see peale Aleksandri surma kuni 323. a e kr, kui roomlased hakkasid tema loodud impeeriumit lammutama. Kumb oli siis h
Palju viljeldi armastusluulet, mille oli sageli selge homoseksuaalne tagapõhi. Kurdeti saatuse heitlikkust ja kutsuti üles vaoshoitusele ning mõõdukusele. Solon pühendas peaaegu kogu oma luule kaaskodanike pahede kritiseerimisele ja omaenese poliitiliste sammude põhjendamisele ning õigustamisele. Üks kuulsamaid luuletajaid oli 5.sajandi esimese poole koorilüürik Pindaros. Teater Teatrietendus, draama, oli välja kasvanud Dionysosele pühendatud koorilauludest. Koor säilitas kogu klassikalisel perioodil etenduses keskse osa. Etendused toimusid päevaajal vabas õhus spetsiaalselt selleks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris (vaatamise koht). Teatri keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats orkestra ja selle taga enamasti puust lavakonstruktsioon skeene. Koor ja näitleja esinesid orkestral, skeene täitis dekoratsiooni ja kulissi ülesannet. Esinesid ainult mehed, täites ka naiste osi. Maskide vahetamine võimaldas ühel inimesel mängida mitut tegelest.
KONTROLLTÖÖ: Ajalooperioodid ja ajatelg konspekt Varased tsivilisatsioonid maailmas - lk 24-27, konspekt Tsivilisatsioonid varajased kõrgkultuurid Viljakas poolkuu-linnriigid hakkasid tekkima Mesopotaamia ja Niiluse vahele (oli väga hea põlluharimine Ühed kõige olulisemad varasemad põlluharijate asulad on Jeeriko Palestiinas ja Catal Hüyük Väike-Aasias. Tsivilisatsiooni tekkimise tingimused: 1.üleminek viljevale majandusele ja metalli kasutamine 2.ühiskondlik tööjaotus (ehk mitte kõik ei tegelenud põlluharimise ja karjakasvatusega) ja varanduslik kihistumine 3.riikluse ja valitsejate teke. Et rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad 4
1 Vana-Kreeka. Hellenism Kreeta-Mükeene kultuur 1. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses
Hellenismiperiood (kokkuvõte) Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Kui Kreeka oli aastal 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule ja Makedoonia suurriigi rajaja Philippos II paar aastat hiljem. vandenõulaste käe läbi langenud, korraldas Philippose poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur valitses 336-323 eKr) makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid katse Indiat vallutada ebaõnnestus. Ligi pool sajandit kestnud lakkamatute sõdade tagajärjel lagunes Aleksandri hiigelriik 3 väiksemaks, kuid siis igati arvestatava suurusega riigiks. Need olid Egiptus, nn Seleukiidide riik, mis hõlmas esialgu suuremat osa Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes aja jooksul enam-vähem
Edasi suundutakse Kesk-Aasiasse. Hävitades seal kõik vaenlased, tahab edasi minna veel Indiasse, kuid tema sõjavägi on väsinud ja nii pöördutakse tagasi. Uue maailmariigi pealinnaks saab Babülon. Maailmariigis soovis kreeka ja idamaade kombeid liita, ise hakkas järgima idamaade kombeid. Aastal 323 eKr jäi haigestus, jäi palevikku ja suri. Pärast Aleksandri surma laguneb riik tema väepealikutevahelises tülis kolmeks: Ptolemaiose riik (Egiptus), Seleukiidide riik (Seleukose järgi; Süüria ja Mesopotaamia) ja Makedoonia riik (koos Kreekaga). Need olid kõik monarhide valitsetavad riigid (polis ja rahvakoosolek kaotasid tähtsuse), sõjavägi koosnes palgasõduritest. Kultuurielu edenes, kuid see sõltus valitsejate soosingust ja jäi kätte saadavaks ainult kitsale ringile. Hellenismiperiood (323-30 eKr) kreeka tsivilisatsiooni levimine Lähis-Ida maades, mille kultuur omakorda mõjutab kreeka kultuuri. Egiptuses, Väike-Aasias ja Mesopotaamias tekkisid kreekapärased linnad
Kool ja haridus Kooli mindi umbes 7-aastaselt. Kooliharidus tasuline, koolis käisid vaid rikaste vanemate pojad. Koolis õpetati poistele aritmeetikat, lugemist ja kirjutamist. Õpilased kirjutasid puust pulgakestega tahvlitele. Tähtsal kohal olid ka kehakultuuri ja tantsu tunnid. Vaesemast perest lapsed õppisid kodus. Kui noormehed said 18 aastat vanaks, hakati neile õpetama võistluskunsti, et nad oleksid valmis sõtta minema. Ka tüdrukud õppisid lugema ja kirjutama, kuid peeti olulisemaks, et nad oskaksid teha majapidamistöid. Spartas oli kord karmim, poisid saadeti 7-aastaselt sõjaväebarakkidesse. Seal anti neile nii vähe süüa, et poisid pidid varastades lisa teenima. Sparta tüdrukud käisid võimlemis-, tantsu- ja laulutundides. Rõivastus Kreeka naised ketrasid lambavilla peenteks lõngadeks ja valmistasid linast kangast. Nad värvisid riiet erinevate värvidega ja kaunistasid tikanditega, Sissetoodud siidriie oli väga hinnaline. Kreeklased kandsid korraga vaid 1-2
välja. Nii tekkis esialgu mitu teineteisest pisut erinevat kohalikku tähestikuvarianti ja nende ühtlustumisel 24 märgist koosnev klassikaline kreeka alfabeet. See leidis peagi küllalt laialdast kasutamist. Hakati üles kirjutama kangelaseepikat ja võimalikuks sai ka linnriikide seaduste üleskirjutamine. Kirjaoskusest ei saanud Kreekas kunagi ühiskonna mõne grupi näiteks preestrite eelisoskust. Tema levik ei piirdunud ka ainult ülemkihiga, vaid ulatus lihtrahva hulka. Klassikalisel perioodi Ateenas peeti kirja vähemalt elementaarset tundmist kodanike puhul üsna enesestmõistetavaks. VIII sajandil eKr sai alguse ka kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel. Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid esmalt Itaalias ja Sitsiilias, ning seejärel peaaegu kogu Musta mere ranniku ulatuses. Kreeklaste huvi võõraste maade vastu tingis osalt kahtlemata vajadus
välja. Nii tekkis esialgu mitu teineteisest pisut erinevat kohalikku tähestikuvarianti ja nende ühtlustumisel 24 märgist koosnev klassikaline kreeka alfabeet. See leidis peagi küllalt laialdast kasutamist. Hakati üles kirjutama kangelaseepikat ja võimalikuks sai ka linnriikide seaduste üleskirjutamine. Kirjaoskusest ei saanud Kreekas kunagi ühiskonna mõne grupi näiteks preestrite eelisoskust. Tema levik ei piirdunud ka ainult ülemkihiga, vaid ulatus lihtrahva hulka. Klassikalisel perioodi Ateenas peeti kirja vähemalt elementaarset tundmist kodanike puhul üsna enesestmõistetavaks. VIII sajandil eKr sai alguse ka kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel. Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid esmalt Itaalias ja Sitsiilias, ning seejärel peaaegu kogu Musta mere ranniku ulatuses. Kreeklaste huvi võõraste maade vastu tingis osalt kahtlemata vajadus
idee avaldub konkreetsete asjade kaudu ja teda saab määratleda üldistamise teel; inimene ei saa olla õnnelik väljaspool riiki; ideaalne riik on see, kus kodanikuõigused kuuluvad keskmise jõukusega elanikkonnale HELLENISMIPERIOOD Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Aleksander Suur oli Makedoonia kuninga Philippos II poeg. Ta korraldas vallutusretke Aasiasse pärslaste vastu ja vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ja likvideeris sellega Pärsia impeeriumi. Aleksander Suur pidas end kogu maailma valitsejaks. Ta suri varakult, kuid jätkusid tülid tema väepealike vahel, mis kestsid ligi pool sajandit. Selle tagajärjel lagunes hiigelriik kolmeks väiksemaks (Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia kuhu kuulus ka Kreeka). Kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse
Hellenismiperiood 334-326 eKr vallutas Makedoonia kuningas 338-30 a eKr Aleksander Suur (Philippose poeg) Pärsia riigi. Tema vallutusretked panid aluse uuele ajajärgule hellenismiperiood. Pärast tema surma kujunes mitu nn hellenistlikku kuningriiki: Süüria- Mesopotaamia(Seleukiidide riik), Egiptus ja Makedoonia. Kreeka linnriigid viimase võimu all. Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse. Kreeka linnad Vahemere idaranikul, suurim neist Egiptuse pealinn Aleksandria. 146 eKr Kreeka ja Makedoonia Rooma võimu alla 30 eKr langes Rooma võimu alla viimane
Hellenismi ajajärk(338- 30 ekr) · Aleksander Suure juhtimisel vallutati alad Vahemerest Indiani. · Ta vallutus retkedele järgnes massiline ümberasustamine Euroopast Lähis-Idasse. Kreeka keel muutus Lähis-Idas kõnekeeleks ja Kreeka traditsioonid asendasid kohalikud. Tekkisid kreekapärased linnad ja varsti sulandusid erinevad rahvad ühtseks kreeka keelseks elanikkonnaks. · Pärast Aleksander Suure surma tekkisid kolm suuremat hellenistliku riiki: Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. · Linnriigid kaotasid oma iseseisvuse, allusid suurriikidele, mida juhtis monarh koos oma nõuandjatega, kelle valis ise. · Sõjavägi koosnes nüüd palgasõduritest, sellega tõusis armee professionaalsus, Hakati kasutama sõjaelevante, kiviheitemasinaid ja piiramistorne. · Idamaadesse rännanud kreeklased rajasid uusi asulaid, paljudest neist said rikkad ja rahvarohked linnad. Tähtsaimaks linnaks osutus Aleksandria
nõukogu) ja kohtunikud. Riigiametnikud said samuti väikest palka, mis võimaldas riigiametisse kandideerida ka neil, kellel selleks muidu aega ja rahalisi vahendeid polnud. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 2. VANA-KREEKA ELUOLU JA KULTUUR ARHAILISEL NING KLASSIKALISEL AJAJÄRGUL: 2.1. Hellenid ja barbarid: Tumeda ajajärgu (1100-800 eKr) lõpul algas kreeklaste väljaränne- kolonisatsioon. Selle põhjused olid valdavalt majanduslikku laadi- kasvavat rahvastikku ei suudetud enam Kreeka väheviljakal maal ära toita. Väljarändajad säilitasid oma emalinnadega tihedad majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised sidemed. Kolonistid puutusid
nõukogu) ja kohtunikud. Riigiametnikud said samuti väikest palka, mis võimaldas riigiametisse kandideerida ka neil, kellel selleks muidu aega ja rahalisi vahendeid polnud. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 2. VANA-KREEKA ELUOLU JA KULTUUR ARHAILISEL NING KLASSIKALISEL AJAJÄRGUL: 2.1. Hellenid ja barbarid: Tumeda ajajärgu (1100-800 eKr) lõpul algas kreeklaste väljaränne- kolonisatsioon. Selle põhjused olid valdavalt majanduslikku laadi- kasvavat rahvastikku ei suudetud enam Kreeka väheviljakal maal ära toita. Väljarändajad säilitasid oma emalinnadega tihedad majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised sidemed. Kolonistid puutusid
kasutuselevõtt. Usu osa tsiv. tekkimisel-tegemist oli usuliste tõekspidamistega;ülemkihti peeti jumalate kaitse all seisvaks; kasvas välja valitseja enda jumalustamise komme. Vanaaeg-algas Egiptuse ja Mesopotaamia tsiv. tekkimisega.Muistne Kreeka, Rooma-antiiktsivilisatsioon (8saj eKr kuni 5 saj pKr) tuntud antiikaja nime all.Antiikaja lõpp- 476 p .Kr-Lääne-Rooma keisri kukutamine ning sellele järgnes keskaeg. Muistne Egiptus: Paikneb Niiluse kesk-ja alamjooksul ning jaguneb Alam-ja Ülem- Egiptuseks. Alam-Egiptus(Memphis) hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab delta. Ülem-Egiptus(Teeba) asub Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus. Egiptuse tsiv. sõltus täielikult Niilusest-põlluharimine ja Niilus kui ühendustee. Kõrbetest ümbritsetuna oli Egiptus kogu vanaaja vältel muust maailmast suhteliselt eraldatud. Talvel, kevadel vili küpses, märts-juuni olid põud, suve alguses koristati saak
Assüüria kuningad asendasid traditsioonilise väekorralduse alalise elukutselise armeega. Assüüria armeesse kuulusid ka n-ö insener-tehnilised väeosad. 9.-7.sajandini eKr hoidsid nad kogu kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all. Nad korraldasid igal aastal sõjakäike uute maade alistamiseks ja ülestõusnud alamate mahasurumiseks, hävitasid vallutatud linnu, röövisid need paljaks, orjastasid ja asustasid vägivaldselt ringi alistatud rahvaid (Iisrael, Egiptus jt). Ka Babüloonias valitses mõnda aega Assüüria ülemvõim. 3.Leida ühiseid ja erinevaid jooni egiptuse ja Pärsia õpetusest surmajärgsuse kohta. Erinev on see, et Pärsia õpetuse järgi saavad ainult head paradiisi, halvad satuvad põrgupiinade katte. Maailmas on pidev hea ja kurja vaheline võitlus, ning inimesed on jagatud kas headeks või halbadeks. Egiptuse õpetuse järgi saavad kõik taevasse.Ühine on see, et peale surma läheb elu edasi. 13.Peatükk
Assüüria kuningad asendasid traditsioonilise väekorralduse alalise elukutselise armeega. Assüüria armeesse kuulusid ka n-ö insener-tehnilised väeosad. 9.-7.sajandini eKr hoidsid nad kogu kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all. Nad korraldasid igal aastal sõjakäike uute maade alistamiseks ja ülestõusnud alamate mahasurumiseks, hävitasid vallutatud linnu, röövisid need paljaks, orjastasid ja asustasid vägivaldselt ringi alistatud rahvaid (Iisrael, Egiptus jt). Ka Babüloonias valitses mõnda aega Assüüria ülemvõim. 3.Leida ühiseid ja erinevaid jooni egiptuse ja Pärsia õpetusest surmajärgsuse kohta. Erinev on see, et Pärsia õpetuse järgi saavad ainult head paradiisi, halvad satuvad põrgupiinade katte. Maailmas on pidev hea ja kurja vaheline võitlus, ning inimesed on jagatud kas headeks või halbadeks. Egiptuse õpetuse järgi saavad kõik taevasse.Ühine on see, et peale surma läheb elu edasi. 13.Peatükk
(nt Ateenas, Peisistratose ja tema poegade türannia) rahvakoosolek akropol Akropol oli Vana-Kreekas linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus agoraa oli Homerose ajal vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem ka kogunemiskoht ise. sümpoosion oli Vana-Kreekas ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega. hetäärid olid haritud ja sotsiaalselt tunnustatud prostituudid Vana-Kreekas. oraakel pühamu. hellenismiperiood periood Aleksander Suure vallutustest 334.aastast kuni Rooma võimu kehtestamiseni 30.aastal eKr. hellenistlik kultuur kultuur, mis koosnes idamaisest kultuurist ja kreeka kultuurist. 21. Vana- Kreeka kultuuri tähtsus; seitsme maailmaime hulka kuuluvad teosed. (selle materjal mul puudus)
riigiametnikud. · Aristoteles Platoni õpilane ja rajas Lykeioni gümnaasiumi (sellest tuleb sõna lütseum); koostas õige mõtlemise ehk loogikareeglid; eeldustest jõuda korrektselt järeldusteni; loogika rajaja; esimene, kes leidis, et maa on kera kujuline ja tiirleb ümber päikese. Hellenismi periood 338 eKr alistasid Makedoonlased Kreeka. Aleksander Suur alustas laiaulatuslikke vallutusi. Ta vallutas Väike-Aasia poolsaare seejärel Süüria ja Palestiina, samuti ka Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani. Need vallutused toimusid 7 aasta jooksul 333-327 eKr. Ta soovis, et vallutatud aladel valitseks ühtne keel ja kultuur (Kreeka), mis oli enamjaolt võimatu. Kreeklaste ja Makedoonlaste väljaränne lähisidasse seoses vallutustega -> kultuuri levitati idamaadesse => segunes kohaliku kultuuriga. Vallutuste käigus rajati hulganisti uusi keskusi, millest tähtsaim oli Aleksandria. Selles linnas oli kuulus ja tähtis raamatukogu
peetud sidet ka välismaaiilmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Antiik-Kreeka ajalugu võib jaotada 5 perioodi: 1) Kreeta-Mükeene periood (u 2000-1100 eKr), 2) nn tume aeg (u 1100-800 eKr), 3) arhailine periood (u 800-500 eKr), 4) klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr), 5) hellenismiperiood (338-146 eKr). Kreeta-Mükeene periood sai alguse Egeuse mere lõunaosas asuval Kreeta saarel, kus 2. aastatuhandel eKr kujunes omapärane kõrgkultuur. Selle rajajad ei olnud kreeklased, vaid teadmata päritoluga rahvas. Kreek- laste esivanemad tungisid Kreetale u 15. saj. eKr. Umbes samal ajal kandsid kreeklased kreetalaste kõrg- kultuuri ka Kreeka maismaale, kus see omandas uusi jooni. Nii jaguneb Kreeta-Mükeene ehk Egeuse kul-
Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Arhitektuur 4 3. Maalikunst 7 4. Skulptuur 9 5. Keraamika 15 6. Kokkuvõte 18 7. Kasutatud kirjandus 19 2 Sissejuhatus "Oleme vabad avalikus elus ja omavahelistes suhetes, lahendades igapäevaseid hõõrumisi ja ebameeldivusi...Me oleme parajal määral ilu sõbrad ja õigel määral tarkuse sõbrad, kaldumata nõrkusesse. Me kasutame rikkust rohkem heal eesmärgil kui et selle üle sõnadega kelkida...Meie tegevus põhineb meie enda otsusel ja meie enda veendumusel." Perikles 3 Arhitektuur Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand eK
II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid
muinasteadus (tegeleb vanade esemete väljakaevamisega ja nende uurimisega) etnoloogia - teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid (rahvateadus) materiaalsed ajalooallikad leiud, ehitised kirjalikud ajalooallikad raamatud, savitahvlid Viljaka poolkuu ala kaarekujuline maa-ala, mis ulatub Palestiinast kuni Tigrise ja Eufrati jõgikonnani. Iraak, Süüria, Iisrael, Liibanon, Jordaania Vanaaeg algas 3000.a eKr kirja leiutamisega, lõppes 476.a Lääne- Rooma keisririigi lagunemisega (Mesopotaamias ja Egiptuses algas tsivilisatsiooni tekkega) Surmajärgsus: Egiptus religioonis oli uskumus, et inimene jätkab oma elu enam-vähem tavapärasel viisil ka pärast surma. Egiptlastel toimus surnukeha mumifitseerimine. Usuti, et midagi ootab neid peale surma ees.
võimu alla. · Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) · Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) · 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. · 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon 1. Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. a. Kujunemine: · Aeg: 2000-1400 eKr · Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. · Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. b. Kindlustamata linnad ja lossid: · Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu).
Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist on väga vähe teada, mistöttu seda nimetatakse tumedaks ajajärguks. Kuid selle perioodil algas rauaaeg törjuti pronks ja vask. Arhailine ajajärk (800-600 eKr). 8. saj eKr hakkasid Kreekas taas kujunema köik pöhilised tsivilisatsiooni tunnused: · Varasnduslik kihistumine: esile kerkis aristokraatia (rikas ja möjukas ülemkiht); · Riikluse arenemine: linnade teke, kolooniad (vähe metalli, pölluharimiseks maad edenes kaubavahetus), seaduste üleskirjutamine, tihedad välissidemed (idamaad), rahaks höbemündid, üksteisest söltumatud linnriigid (Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa) · Kirja olemasolu: kreeka alfabeedi loomine · Vaimne tegevus: Homerose eeposed (Ilias, Odysseia), religioonikeskused (Delfi, Olümpia), olümpiamöngud (776, usu- ja spordiüritus).
Edasi suundutakse Kesk- Aasiasse. Hävitades seal kõik vaenlased, tahab edasi minna veel Indiasse, kuid tema sõjavägi on väsinud ja nii pöördutakse tagasi. Uue maailmariigi pealinnaks saab Babülon. Maailmariigis soovis kreeka ja idamaade kombeid liita, ise hakkas järgima idamaade kombeid. Aastal 323 eKr jäi haigestus, jäi palevikku ja suri. Pärast Aleksandri surma laguneb riik tema väepealikutevahelises tülis kolmeks: Ptolemaiose riik (Egiptus), Seleukiidide riik (Seleukose järgi; Süüria ja Mesopotaamia) ja Makedoonia riik (koos Kreekaga). Need olid kõik monarhide valitsetavad riigid (polis ja rahvakoosolek kaotasid tähtsuse), sõjavägi koosnes palgasõduritest. Kultuurielu edenes, kuid see sõltus valitsejate soosingust ja jäi kätte saadavaks ainult kitsale ringile. 8 Hellenismiperiood (323-30 eKr) kreeka tsivilisatsiooni levimine Lähis-Ida maades,
2000-1100a. eKr). Kutsutakse minoiliseks kultuuriks. Sellel perioodil võeti kasutusele ka vanimad Kreeka kirjad, mida kutsutakse lineaarkirja A ja B. Tume ajajärk (u. 1100-800a. eKr). Kultuuriliselt toimus langus, aga vallutajad Doorlased tõid rauakasutamise oskuse. Arhhailine ajajärk (u. 800-500a. eKr). Kõigepealt Kreeka tähestiku kasutuselevõtt, Kreeka eeposed ja mütoloogia, kolonisatsiooni ajajärk, mil kreeklased rajasid oma kolooniad Vahemere äärde, pooliste kujunemise ajajärk. Siit on alguse saanud ka demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta valitsemisviis. Klassikaline ajajärk (u. 500-338a. eKr)-Kreeka-Pärsia sõjad, poolistevahelised sõjad (Ateena vs Sparta), Plaatoni, Sokratese, Aristotelese, Sofrates Hellenismi ajajärk (u. 338-30a. eKr) Makedoonia vallutab Kreeka, Makedoonia Aleksandri vallutused (Aleksander
Aleksander Suure surmani ja seda nimetame kreeka kirjanduse klassikalise ajastuks; teine periood kestab Aleksander Suure surmast antiikmaailma hävimiseni ja seda võib üldiselt nimetada hellenistlikuks ajastuks (Hellenism tähendab kitsamas mõttes kreeka kultuuri suurima leviku perioodi Aleksander Suure ajast kuni kreeklaste lõpliku alistumiseni Rooma ülemvõimule (330-30 aastat eKr); Laiemas mõttes tähendab hellenism kreeka kultuuri üldse). 1. Defineeri mõisted: antiikkirjandus, vanakreeka kirjandus, hellenism. 2. Milisteks perioodideks jaguneb vanakreeka kirjandus? 3. Millistel perioodidel on vanakreeka kirjanduse juurde tagasi pöördutud? KREEKA TSIVILISATSIOON
ja Aasia neidude vahel. Dareios III - Kiliikias astus Aleksander Suure vastu Pärsia suurkuningas Dareios III koos Aleksandri omadest tunduvalt suuremate vägedega, kuid sellele vaatamata saavutas Aleksander 333 eKr Issose lahingus täieliku võidu ning vangistas ka Dareiose perekonna. HELLENISMI PERIOOD Defineeri e. selgita mõiste, nimetus vm. ja iseloomusta: Hellenism - ajajärk A.Suurest kuni 1.saj eX, mil kreeklaste, makedoonlaste ja idamaade kultuur segunes, tekkis hellenistlik kultuur. Museion - ehk muusade (kirjanduse ja kunsti kaitsehaldjad) tempel, mis kujunes teadus- ja kultuurikeskuseks, kus töötasid õpetlased. Aleksandria luule - on hellenistlikul perioodil õukonnas loodud luule, mida isel. peen maitsekas stiil kangelaste seiklustest, karjuste armastusest, ülistati jumalaid ja maiseid valitsejaid
Ehitati suuri templeid. Kasutati kivisid, ei tehtud telliskive. Skulptuurid olid täpsetes mõõtmetes. Papüürus, palmilehed, lootuseõis. Vana ajastu 3000-2263 a. Ekr. Keskmise riigi ajastu kunst 2040-1730 eKr. Uue riigi ajastu kunst 1562-1085 eKr. Hilise riigi kunst 1085-332 eKr. Vana- Egiptuse kultuur 10.09 U 3000-2263 eKr. Keskmise riigi ajastuse kunst 2040-1730 eKr. Uue riigiajastu kunst 1562-1085 eKr Hilis Egiptusekunst 1085-331 eKr Muistne Egiptus asus Aafrika kirde osas Niiluse alamjooksul. Niiluse viljakas muld oli sobiv põlluharimiseks. Rikkalikult leidus ehitusmaterjali (liivakivi, lubjakivi, graniiti, basalti, tulekivi, akaatsiad, viigipuud, pilliroog) Puid kasutati väikeste laevade ehitamiseks. Leidus metalli. Kulda(nuubias) Umbes 3000 eKr vallutas lõuna riigi valitseja Egiptuse põhjaosa. Nii tekkis ühtne Egiptuse riik. Egiptuse usundis austati paljusid jumalaid. Populaarne oli Osirise kultus. Egiptlased uskusid
Arhitektuur. Veevõtukohad sammastega portikused, ehitati eesrindlikumates linnades koos veejuhtmetega. Templid olid pühendatud polise kaitsejumalustele. Kreeklased arvasid, et jumal elab templis, seal ei peetud jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere. Selline templitüüp oli välja kasvanud megaronist, egeuse ajajärgu elumajast, alles IX-VIII saj. hakkasid Spartas tekkima elumajast erinevad templid, mis levisid teistesse polistesse VII saj. Sarnasus megaroniga säilib templi siseruumide üldises plaanis, templihoone kaetakse 2 poolega murdkatusega ja ümbritsetakse igast küljest sammaskäiguga peripteer (`ümberringi sulgedega kaunistatud'). Hoone saab majesteetliku ilme ja eristub teravalt elumajadest. Alguses pms. paekivist, hiljem marmorist. Dooria sammas kannelüüridega e. ehisvaokestega tüves ja väga lihtne kapiteel (ülaosa)
seljataha. Kõik kivid, mida Deuklaion viskas, muutusid meesteks ja kõik, mida Pyrrha viskas, muutusid naisteks. Nõnda tekkis uus inimsugu, visa töös ja vastupidav piinades ning kannatustes. Kivist sündinud ja kivina kõva ning järeleandmatu. 4. Vana-Kreeka Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt.
-Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr: -Ateena ja Sparta sõda -Sparta võit Sparta ülemvõim 404-371 eKr: -liit Pärsiaga -371 eKr >> Teeba linnriigid purustasid Sparta Makedoonia tõus 359-338 eKr: -võeti üle kreeka kel ja komber -Philippos II (359-336 eKr) >> sekkus Kreeka asjadesse -338 eKr Kreeka langemine 5.) HELLENISMIPERIOOD (338-30 eKr) -334-326 eKr vallutas Aleksander Suur Pärsia -peale A.Suure surma kujunesid mitu hel kuningriiki: *Süüria-Mesopotaamia *Egiptus *Makedoonia(Kreeka) -ränne Idamaadesse -146 eKr >> Kreeka ja Makedoonia Roomale -30 eKr >> Egiptus Roomale §13. >> KREETA-MÜKEENE TSIVILISATSIOON JA KANGELASEEPIKA Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel: -seostatakse kuningas Minose valitsemisega
annaabi.ee 
