Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene maailmasõda algas 28. juuli 1914 ja lõppes 11. november 1919. See oli esimene sõda, mis kaasas endaga suurt osa maailma riikidest. Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks oli 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud suurvõimude vahel, kus ühel poolel ...
Keda võib pidada Esimese maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimese maailmasõda (1914-1918) oli puhkenud lootuses, et sõjajärgne maailm tuleb parem. Vastupidiselt ootustele halvenes enamus riikide ja inimeste olukord peale sõja lõppu veelgi. Esimese maailmasõja tulemused rahuldasid väheseid. Verise sõja tag...
Esimese maailmasõja võitjaid ja kaotajad Esimene maailmasõda aastail 1914-1918, mille peamiseks põhjuseks oli Suurbritannia ja Saksamaa konkurents, oli esimene modernne sõda, mis puudutas ka tsiviilisikuid. Tulemused olid murrangulised: sõda nõudis ligikaudu 15 miljonit inimelu, põhjustas mitm...
Esimese maailmasõja võitjaid ja kaotajad Esimene maailmasõda toimus 28.juuli 1914-11.novemner 1918. Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks oli 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool olid Prantsusmaa ja Inglisjaa ja teisel pool Saksamaa. Sõja tulemused ol...
Esimese Maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene Maailmasõda oli esimene sõda, mis kaasas suurt osa maailma maadest. See algas 28. juulil 1914. aastal ning lõppes 11. novembril 1918. aastal. Enne sõda jagunesid aga sõdivad riigid Antandiks ja Kolmikliiduks. Antanti kuulusid Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa. Nende eesmä...
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Essee I maailmasõda toimus aastatel 1914-1918 ehk XX sajandi esimesel veerandil, mida ühelt poolt iseloomustas kiir tehika- ja teaduseareng, aga teiselt poolt ühiskonna, kui terviku terviku mahajäämine. Sõja eel Euroopa jaganes suu...
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külm sõda oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Ida ja Lääne vahel Teise maailmasõjajärgsel rahuperioodil. Piiritledes aastatega 1946-1991. „Sõdivatel“ pooltel oli kummalgi eesmärgiks toetajaskonna suurendamine: NL tahtis mõjusfääre laiendada ning levitada kommunistlikku ideoloogiat, lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. Ol...
... kulmineerusid järgmise maailmasõja alguseks. Euroopa oli dramaatiliselt ümber kujundatud, kuid rahvuslik vihavaen polnud kuhugi kadunud. Lääne suurriigid kuulutasid oma ülimat moraali ning kaotajamaades jäi püsivaks emotsiooniks pettumus. Esimese maailmasõja näilised võitjad ja kaotajad ei olnud aga sugugi täielikult kooskõlas tegeliku olukorraga ning ka võitjariikides näiteks Venemaal püsisid ning kasvasid pinged, mis olid võrreldavad kaotajariikidega. Tegelikult arvan ma, et selles sõjas polnud täielikke võitjaid, kuna just see sõda n...
I maailmasõja võitjad ja kaotajad Aastatel 1914 kuni 1918 leidis aset katastroofiline sündmus, millel on mitmeid erinevaid ajalookäsitlusi. See oli I maailmasõda ning selle suurimate võitjate ja kaotajate kindlaks määramine ei ole kindlasti mitte ühene. Kuid siiski üldises plaanis ei saa sõjal olla üldse võitj...
I maailmasõja võitjad ja kaotajad I maailmasõda oli kõige esimene suurem sõda, mis puudutas üsna otseselt peaaegu kogu maailma. Varasemalt aset leidnud sõdades puudus kokkupuude selliste asjadega, nagu üldmobilisatsioon ja tööstusliku ühiskonna kaasamine ettevõtmistesse. Võib öelda, et laiemas laastus jagunesid sõja o...
...id 100 000 meest, keelati üldise sõjaväekohustuse kehtestamine, allveelaevastik, lennuvägi, ning seati ka piirangud laevastikule. Majanduslikult kõige kahjulikum karistus oli reparatsioonide maksmine, mille kogusummat algselt ei määratud. Esimese maailmasõja tulemusena varises kokku ka Venemaa, kuigi teda poliitiliselt otseseks sõjasüüdlaseks ei peetud. Raske majandusliku seisu tõttu ei suudetud siseriiklike probleemidega enam toime tulla, toimus riigipööre, mille tulemusena haarasid võimu enamlased. Lenin tegi koostööd Saksamaaga ning lõpe...
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külm sõda on igaüks midagi kuulnud, kuid enamikul pole aimugi, milles sõda tegelikutl seisnes, miks see algas ja kes selle üldse võitis. Külm sõda kaasas endaga peaaegu kogu maailma, kuid peamiselt USA ja Nõukogude Liidu. Nõukogude Liidu eesmärgid Külmas sõjas olid: tagada...
...el koloniaalvalduste ümberjaotamine. 20. sajandi algul peeti sõda romantiliseks ja hiilgavaks ning oli inimesi kes ootasid seda. Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. Esimese maailmasõja puhkemise ajendiks oli 28. juunil 1914. aastal Serbia poolt tapetud AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi. Saksamaa õhutusel kuulutas AustriaUngari Serbiale sõja ning vastutasuks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Mobilisatsioon on vägede ja varustuse sõjaks kogumine ja valmis s...
Mari-Liisa Reigo Kas esimeses maailmasõjas oli võitjaid? Esimeses maailmasõjas kaotati palju, aga võideti veel rohkem. Võitsid need riigid, kes taastasid oma iseseisvuse, võitjateks on kogu inimkond, sest toimus tehnika, tööstuse ja majanduse areng ning alguse sai ka naiste võrdõiguslus. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. ...
... tahtis saada Euroopa mõjukaimaks riigiks 1930. hakkas tegema koostööd ENSV-ga Välispoliitika ____________________________________________________________________________________ _ ARUTLUS - poolteist kuni kaks A4 Sissejuhatus - mis aeg on? Aastatega Probleem- miks miski tekkis? Hakkan lahendama 6 teemapunkti kirjutan lahti Kokkuvõte - toon järelduse ja vastan ära probleemile. ARUTLUS Esimene maailmasõda algas 28. juulil 19...
...imõtetest ja ta üritas operatiivselt uue stiiliga kaasa minna. Selle oletuse vastu räägib siiski fakt, et Stan Kentoni orkester tuli selle uue stiiliga avalikkuse ette alles 1941. aastal, samas on selge, et sellele pidi eelnema teoreetiline arutlus (ajakirjanduses, raadios?), millega Veebel võis kursis olla. Selle oletuse poolt räägib nüanss, et kuigi ka tema varasematel kontsertidel olid koosseisus keelpillid, kasutab ta sellist määratlust alles nüüd. Omapärane stiilinimetus on 1. osa 2. numbril – jazz-sümfooniline impressioon....
...rahu, millega läks sakslastele maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asus neljandik tööstustest ning ligi kolmandik põllumajanduslikust maast. Lenin kinnitas enamlaste juhtidele, et tegemist on ajutise lepinguga, mille Venemaa esimesel võimalusel tühistab. Venemaa väljumine sõjast oli aga raskeks hoobiks Inglismaale ja Prantsusmaale. Tagajärjed hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavatuid 20 miljonit. Sõda neelas terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunud. Algas USA esiletõus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ...
...miti kokkuleppeid ja loodi organisatsioone, mis pidid aitama rahumeelselt lahendada riikidevahelisi tülisid. Kuid juba varsti hakkasid kõik suurriigid taas hoogsalt suurendama oma sõjalist jõudu. Sõjaks hakkasid valmistuma nii need riigid, kes Esimeses maailmasõjas olid kuulunud võitjate leeri, kui ka kaotajad riigid. 1930. aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord äärmiselt pingeliseks. Maailm seisis uue suure sõja lävel. Pariisi rahukonverents (18. jaanuar 1919 21. jaanuar 1920) Pariisi rahukonverentsil, mille kutsusid kokku sõja v...
Arutlus: Keda võib pidada I MS võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda toimus 28. juunist 1914. kuni 11. novemberini 1918. aastani. Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks oli 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool olid Prants...
...Neile avaldas omakorda mõju saksa kirjandus. Postimees oli mõõdukas tiivas, tahtsid parlamentaalselt konstitutsioonilist monarhiat. Liberaalne teema seltsiliikumise tõus (karskusseltsid, põllumeesteseltsid jt) ja ühistegevuse algus. Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid aga majanduslikud ühisused, millest ilmselt tuntuim oli laevaselts Linda. Inimeste omaalgatuslikud seltsid levisid juba 17-18 saj, kuid oli valdavalt elitaarse tähendusega, aadlikele. Balti-Saksa seltsid- lugemisklubid, vestlu...
...enemaaga 3. I maailmasõda – põhjused, ajend, ettekääne, algus. Eri riikide taotlused sõjas, sõjaplaanid. Tuletage meelde kõne valitsuse liikmena. F.Ferdinandi tapmine – millal, miks, kelle poolt. Selle tagajärjed. Sündmused esimesel sõja-aastal. Eri riikide taotlused sõjas, Prantsusmaa soov saada endale Elsass-Lotringi piirkond, samuti Aafrikas, revanšš Preisi- Prantsusmaa sõjale, kus saadi hävitavalt lüüa Venemaa soov saada võim Balkanil, selleks vaja purustada Austria-U...
...ja Keskriigid. Sõja tagajärjed olid kõigile sõjas osalenud riikidele rasked, sest olid suured inimkaotused ja majanduse allakäik. Kuid siiski oli kaotusi täis sõjas ka riike, kes sellest midagi võitsid. Võib arvata, et suurimaks võitjaks Esimeses maailmasõjas oli USA, kel tuli leppida küll inimkaotustega, kuid kelle territoorium puutumatuks jäi. Kui enne sõda oli USA Euroopale võlgu, siis peale sõda oli vastupidi ning Euroopa hakkas USA-st sõltuma, kes varustas raha, varustuse ja toiduga. USA olukorda muutis kergemaks ka see, et ta astus sõt...
... · Üleminek tahkelt kütuselt (vedur aurulaev jne.) vedelkütusele (autod). Türgi naftaväljade hävitamine. 3) Kolooniate ümberjagamine, Saksamaa oli kolooniatest ilma jäänud. 4) Natsionalism = rahvuslus 5) Relvastuse areng Arutlus: ,,Linnastumise mõju (Eesti) sotsiaalmajandusliku ja kultuurilises arengus 20. sajandi algul" KULTUUR 19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES. 1. Haridus: 1870. aastatel kujunes Eesti välja kohustuslik üldharidus (3 aastat talvekuudel), laienes koolivõrk ning 20. sajandi alguseks tekkis...
...uremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See omakorda andis teretulnud õigustuse imperialismile - suurriikide püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jagatud suurenisti Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks, aga pärast Saksamaa tormilist arengut hakkas S...
...a 11. novembril. See sõda oli esimene, mis kaasas sõjakeerisesse 38 riiki. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Keskriike oli 4. Need olid Saksamaa, Itaalia, Austria- Ungari ning Bulgaaria. Antanti kuulusid ülejäänud 34 riiki. Esimese maailmasõja põhjused olid peamiselt imperalistlike suurriikide vastuolud, nagu näiteks võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordivõimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Samuti sõda oodati ning romantiseeriti, kuna alahinnati selle tegelikku tähendust ning sellega kaasnevat ohtu. Inimesed usk...
... Antant ja Keskriigid. Sõja tagajärjed olid kõigile sõjas osalenud riikidele rasked kuna olid suured inimkaotused ja majanduslik allakäik. Kuid kaotusi täis sõjas oli ka riike, kes sellest võitsid. Võib arvata, et suurimaks võitjaks Esimeses maailmasõjas oli USA, kellel tuli leppida inimkaotustega, kuid kelle territoorium jäi puutumatuks. Kui enne sõda oli USA Euroopale võlgu, siis peale sõda oli vastupidi. Euroopa hakkas USA-st sõltuma kuna sai temalt raha, varustuse ja toidu. USA olukorda muutis kergemaks ka see, et kuna ta ast...
...aduslikuks alguseks?(mida sisaldas) Venemaa ja Saksamaa plaan euroopa omavahel ära jagada 4. Missugused olid Eesti ja eestlaste valikuvõimalused 1939.a. Kas iseseisvust võinuks kaitsta? (arutle) Arutlus on tehtud 5. Nimetage 1940-1941.a. tähtsamad ümberkorraldused poliitilises, majanduslikus ja kultuurielus, samuti muutused olmes? Võim EKP kätte, Eesti muutumine ENSV’ks, Kaitseväe likvideerimine, Maja...
Kas I maailmasõjas oli võitjaid? Esimene maailmasõda kujunes välja esimeseks sõjaks, mis sidus endaga suure osa maailmast. Sõda sai alguse 28. juunil 1914. aastal, kui tapeti Austria-Ungari troonipärija ning lõppes 11. novembril 1918. aastal Compiegne´i vaherahuga. Sõjas hukkus miljoneid sõdureid ja tsiviilisikuid, kuid sõda andis suure panuse tehnika arengule ja maa...
Miks puhkes külm sõda? Teine Maailmasõda lõppes 2.sept.1945. Selles sõjas hukkus hulga rohkem inimesi kui I Maailmasõjas, seejuures olid enamik hukkunutest II maailmasõjas tsiviilisikud.Võib väita,et Teine Maailmasõda oli üks jõhkramatest ja verisematest sõdadest mis tol ajal aset leidnud . Teise maailmasõja kaotajad olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Nende vastasteks aga oli...
Maailm kahe maailmasõja vahel. 1. Millised riigid ei olnud rahul I maailmasõja tulemustega ja miks? Saksamaa-oli kaotaja, häbistati Versailles' lepingus Ungari-pidi loovutama suure osa oma territooriumist Venemaa-ei saanud midagi, sest lahkus varem sõjast Jaapan-ei saanud kolooniaid Itaalia-ei saanud kolooniaid ...
Miks kujunes osades Euroopa riikides I maailmasõja järel diktatuur? Esimene maailmasõda algas 28. juulil 1914. aastal ning lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Kaotajad olid Keskriigid ja võitjad Antanti riigid. Peale seda kujunes paljudes Euroopa riikides välja diktatuur. Miks see nii oli? Peale Esim...
...lid ja teised inimgrupid) kui eriline sõja sihtmärk. Sõja lõpul tutvustati maailmale kahte täiesti uut radikaalset relva: aatompommi ja suure tegevusraadiusega raketti. Põhiliselt võideldi ikka samade või täiustatud relvadega millega võideldi esimeses maailmasõjas. Suurim areng oli lennukite ja tankide vallas. 9. mail 1950 tegi Prantsuse välisminister Robert Schuman Euroopa rahvastele rahumeelse koostöö, ühinenud Euroopa ettepaneku. Seda päeva, viis aastat peale ametlikku relvarahu Euroopas, nimetame täna Euroopa päevaks. Tema ja paljude teist...
Miks puhkes külm sõda Arutlus 1. Millised riigid olid Teise Maailmasõja võitjad ja kaotajad 2. Miks laguneb Teise Maailmasõja võitjate ühisleer? 3. Kuidas toimus Saksamaa lõhenemine? 4. Milliste abinõudega asus USA piirama kommunismi levikut? 5. Anna hinnang Teises maailmasõjale järgnenud rahvusvahelistele suhetel...
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
annaabi.ee 
