Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arutelu 1.2 ja 2.1 Makroökonoomika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
relv, inflatsioon, paberrelv, koguprodukt, paberrelva, rahabaas, hüperinflatsioon, visata, rahapakkumine, hüperinflatsiooni, kiireses, visatakse, sularaha, väidet, turuväärtus, arvestab, kusjuures, tihedamalt, tööhõive, kahtlemata, tahta, majanduskasv, tehnoloogia, tööviljakuse, meditsiin, sedagi, lubada, maksud, kaudselt, paranenud1. Makroökonoomika mõiste Rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust 2. Regionaalökonoomika mõiste Majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna maj. olukorda ja otsib sealse majanduse edendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalusi. 3. Sisemajanduse koguprodukt, rahvamajanduse koguprodukt ja nende erinevused Sisemajanduse koguprodukt(SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP) mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab. SKP kirjeldab majanduse väljundit riigi territoriaalsetes piirides, RKP aga majanduse
Raha pakkumine suureneb, kui pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra. – Tõene Avalikul sektori põhilised rollid on: koostada riigieelarvet, ehitada teid, maksta sotsiaaltoetusi ning taastada kinnisvaraarendus. – Vale Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas suurendab valitsuse maksutulusid. – Vale Riigi territooriumil aastas loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma on teisisõnu sisemajanduse koguprodukt. – Tõene RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et RKT lähtub nö territoriaalsest printsiibist. – Vale Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer'i kõver. – Tõene Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt. – Tõene Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat. – Vale
Et pettused kinni maksta, pannakse see püsihinnale juurde. MAKROÖKRONOOMIKA SKP arvestamine ja majanduskasv, rahvamajanduslik ringkäik 28.10.2013 · Makroökronoomika uurib majanduse kui terviku käitmist, tegeleb nende tegurite olemuse analüüsimisega, mida mikroökonoomikas vaadeldakse etteantuina ja muutumatuina (ceteris paribus). · Üldine hinnatase - inflatsioon · Kohutulude kujunemine SKP · Tööpuudus Makrotasandi analüüs · Üksiku, nn esindusliku majandussubjekti käitumist uuritakse mikroökonoomika vahenditega · Leitakse agregeeritud näitajad ja nende alusel tuletatakse makroökonoomika põhinäitajate vahelised seosed · Teooria täiendamine ja kontrollimine empiiriliste andmetega; prognoosimine · Tekivad stabiilses keskkonnas stabiilsetel aegadel Majandussubjektid (sektorid) · Majapidamised · Ettevõtted · Valitsus
majanduse koondnäitajate analüüsiga. Tänapäeval on võimalik saada objektiivset majandusinformatsiooni süstemaatiliselt Valitsusasutused jälgivad kuidas kodumajapidamised ja firmad käituvad majanduses (sp, kuna kogu nõudlus ja pakkumine mõjutavad majandust väga palju) Nende andmete põhjal summeeritakse informatsioon riigi kui terviku kohta. Kõige enam kasutatakse kolme statistilist näitajat: Sisemajanduse koguprodukt Tarbijahinnaindeks Töötuse määr Sisemajanduse koguprodukt Sisemajanduse koguprodukti (SKP, ka SKT) peetakse kõige paremaks näitajaks majanduse toimimise kohta. (Mõõdab: saadud tulu/meie jõukust) SKP on kogu tulu mis on teenitud antud riigi territooriumil SKP liidab kokku majandustegevuses liikunud iga euro teatud ajavahemikus SKP on riigi territooriumil aasta jooksul toodetud lõpptarbimisega kaupade ja
Seega annab reaalsema pildi SKP tegurikuluna: SKP tegurikuluna Y = C + I + G Ti, kus Ti -- kaudsed maksud ja G -- valitsuse kulutused. Viimase võrduse parem pool on lõppkulutuste ja lõpptoodangu mõõt SKP-s, mõlemad väljendatuna tegurikuluna. Vasak pool on SKP tulude mõõt tegurikuludes. Tegurite eest tasumise ja tulude kaudu saavad majapidamised tulu täpselt võrdselt ettevõtete tegelikult loodud puhastoodangu väärtusega. Seega on koguprodukt, kogukulutused ja kogutulu tegurikuludes mõõdetuna võrdsed suurused. Ettevõtted teevad tegurikulutusi (Y) selleks, et tasuda majapidamistele tootmistegurite eest. Lisaks saavad majapidamised tulusiirdeid mitmesuguste abirahade ja toetuste näol. Kasutatava tulu (Yd) leidmiseks tuleb kogutulust maha arvata otsesed maksud (Td). Seega on majapidamiste kasutatav tulu: Yd = Y + TR Td Kasutatavat tulu on võimalik säästa (S), s.t paigutada raha väärtpaberitesse või panka
Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5
teadusuuringud Tasuta kaasasõitja Indiviid, keda on väga raske takistada avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Kui paljud seda kaupa kuritarvitavad siis võib juhtuda nii et seda kaupa enam ei valmistata Näide: Inimene, kes hiilib kontserdile, ilma et ta maksaks pileti eest Ühiskondlikud kaubad Avalikud hüvised Näide: Riigikaitse Gini koefitsient Ühiskonna tuludejaotuse ebavõrdsuse näitaja Sisemajanduse koguprodukt (SKP) Territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtus. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) Riigi kodanike ja firmade majanduslik aktiivsus arvestamata territoriaalseid piiranguid. Reaalne SKP Aasta jooskul toodetud kaupade ja teenuste kogusumma, mida korrigeeritakse baasaasta indeksiga; Hinnataseme muutustega kohandatud skp väärrtus. See leitakse kui nominaalne skp jagatakse skp defolaatoriga SKP deflaator Kirjeldab riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist
................2 1. RIIGI MAJANDUSRESSURSID..............................................................................3 1.1 Tootmistegurid..................................................................................................... 3 1.2 Alternatiivkulu......................................................................................................4 1.3 Ressursside efektiivne kasutamine.......................................................................4 2. MAJANDUSE KOGUPRODUKT JA MAJANDUSARENG.................................. 6 2.1 SKP.......................................................................................................................6 2.2 Puhaseksport.........................................................................................................7 3. INFLATSIOON......................................................................................................... 8 3.1 Inflatsiooni mõõtmine......................................
Vali üks: Tõene Väär Keinsistliku teooria eelduseks on, et turg ei suuda hindade ja palkade jäikuse tõttu lühiajaliselt tasakaalustuda, seepärast peab valitsus stimuleerima kogunõudlust, sest kogunõudluse kasv suurendab ka pakkumist. Vali üks: Tõene Väär Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. Vali üks: Tõene Väär Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigis valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades Vali üks: Tõene Väär Üks raha funktsioonidest on olla väärtuse mõõt ja arvestusühik, millega väljendatakse hüviste hindu. Vali üks: Tõene Väär Kuluinflatsiooni põhjuseks võib olla üleujutus, põud vm looduskatastroof. Vali üks: Tõene Väär Raha pakkumine väheneb, kui rahabaas M0 väheneb. Vali üks: Tõene Väär
Sisemajanduse koguprodukti definitsioon ja selle arvutusmeetodid. · Sisemajanduse koguprodukt (SKP) Majanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogum väljendatuna rahas SKP on voonäitaja, mitte jääginäitaja SKP arvutamiseks on kolm meetodit: · SKP arvutamine sissetuleku meetodil · SKP arvutamine tootmise meetodil · SKP arvutamine tarbimise meetodil Rahvamajanduse koguprodukti definitsioon. · Rahvamajanduse koguprodukt (RKP)
1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad
inimestelt suurema maksumääraga maksu. Kui sissetulek suureneb, suureneb vastavalt ka maksumäär. Progresseeruvat maksusüsteemi on nimetatud ka astmeliseks tulumaksuks. Proportsionaalse maksusüsteemi puhul ei sõltu maksumäär sissetuleku suurusest. Progresseeruva maksusüsteemi puhul maksavad suurema sissetulekuga inimesed suurema maksumääraga maksu. 7 Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles Gross Domestic Product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingisriigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. Väiksem osa Eesti majandusteadlasi on teinud ja/või teeb vahet SKT ja SKP vahel, nimetades sisemajanduse kogutoodanguks (SKT) kõiki majanduslikke tehinguid, mis toimunud (sh vahetoodangu müüki, mida arvestati Nõukogude ajal ühiskondliku koguprodukti sisse - see on ka
majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. 1.1 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhinäitajad KOGUTOODANG on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Kogutoodangut võib käsitleda kui sisemajanduse koguprodukti või rahvuslikku koguprodukti. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust. RAHVUSLIK KOGUPRODUKT (RKP) sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisest SKP võetakse arvesse ainult aasta jooksul toodetud lõpptoodangu turuväärtus.
turutõrgeteks Turutõrgete olemasolul võib valitsuse sekkumine parandada majanduse tulemuslikkus TURUTÕRKED Täielik turutõrge, turg ei suuda kaupa toota avalik kaup Osaline turutõrge, turg toodab kaupa, kuid kogus ei ole optimaalne konkurentsitõrked Välismõjud informatsioonitõrked sh mittetäielikud turud Makroökonoomilised häired töötus inflatsioon Valitsuse sekkumise 1. põhjus Turud ei suuda tagada Pareto efektiivset ressursside paigutust majanduses, seega esinevad turutõrked Valitsus turuvälise jõuna sekkub ja paigutab ümber tootmisressursse o Tööjõud, Kapital,Loodusressurss Heaoluökonoomika teine teoreem Pareto efektiivsus näitab seda, et ühiskonnas ei toimu ressursside raiskamist, kuid
*kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme tootmistegurid: *Maa-loodusressursid, kliima ja maa *Kapital- reaalkapital ja finantskapital *Tööjõud ja ettevõtlikus *majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu. Majanduse koduprodukt ja majandusareng *riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP) *Mida kiiremini kasvab toodetavate kaupade ja teenuste hulk, seda kiiremini suurenevad ka elanike tulud. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) mõõdab kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust lisandväärtus - igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine SKP koosneb: *eratarbimine
MÕSITED /TEOORIA MAKROÖKONOOMIKA KONTROLLTÖÖ SÜGIS 2010: 1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär. 2.Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki. 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon); 2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus); 3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta); 4) stabiilne maksebilanss. 2. J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes phjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema phitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida. Ainus
0% Tulusaajate % 100% 18. Joonista tulude ja kulude ringkäik (suletud süsteemi korral) T Tasu hüviste eest Majapidamised Ettevõtted Teguri tulud Y 19. Mis on sisemajanduse koguprodukt + valem SKP mõõdab mingil kindlal ajaperioodil (tavaliselt 1 aasta) konkreetsel territooriumil toodetud lõpptoodangut, arvestatuna turuhindades ehk jooksvates hindades. SKP arvutamine Kulutuste ehk tarbimise meetod selle meetodi puhul on aluseks asjaolu kuidas on kasutatud riigis toodetud valmistoodang ja teenused. Lähtutakse riigi majanduses osalejate kogunõudlusest:
6.1 ÜHISKONNAS LOODUD VÄÄRTUSTE MÕÕTMINE Ühiskonna rikkust võib mõõta kolmest aspektist lähtuvalt: 1. aluseks võetakse kõigis majandusharudes loodud kogutoodang; 2. lähtutakse kulutustest, mis tehakse kaupade ja teenuste ostmisel; 3. lähtutakse tulust, mis saadakse tootmistegurite (töö, maa, kapital) eest. Arvväärtus peab tulema kõigi puhul ühesugune. Põhilised kaks näitajat ühiskonna rikkuse mõõtmisel: · Rahvuslik koguprodukt (RKP) s.o. antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul (tavaliselt 1 aasta) loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. · Sisemine koguprodukt (SKP) s.o. antud riigis teatud perioodi jooksul loodud lõpptarbimisega teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. Mis on siis vahe nende kahe vahel? RKP arvestamisel mõõdetakse ANTUD RIIGI TOOTMISTEGURITE poolt loodud väärtusi,
Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. Põhilised käsitlusained: sisemine kogutoodang, rahva kogutoodang ja selle muutumine, majanduskasv ja selle tsüklilisus, tööhõive ja tööpuudus, inflatsioon, eelarve e fiskaalpoliitika, raha ja rahapoliitika- monetaarpoliitika, kaubandusbilanss e riigi ekspordi-impordi vahekord Viis olulist majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor, välissektor Kogutoodang-rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus Sisemajanduse koguprodukt- mõõdab mingi ajavahemiku(tavaliselt aasta) jooksul kindlates
Kehtestatakse toodangu ühtne hind ja tootmisharu toodang jaotatakse kartelli kuuluvate firmade vahel. N.: kohvi, suhkru kartellid, mis on enamus riikides keelatud HINNALIIDER oligopoolse haru firma, kelle kehtestatud hinna teised omaks võtavad. See on tavaliselt selline, mis maksimeerib tootmisharu kui terviku kasumi. 6.1 Selgitada RKP ja SKP vahe Põhilised kaks näitajat ühiskonna rikkuse mõõtmisel: Rahvuslik koguprodukt (RKP) s.o. antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul (tavaliselt 1 aasta) loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. Sisemine koguprodukt (SKP) s.o. antud riigis teatud perioodi jooksul loodud lõpptarbimisega teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. (VÕIB) Mis on siis vahe nende kahe vahel? RKP arvestamisel mõõdetakse ANTUD RIIGI TOOTMISTEGURITE poolt loodud väärtusi,
ja võtab vastu endale kahjulikke otsuseid, toob kaasa valitsuse sekkumise. Negatiivsete välismõjude korral valitsuse võimalused mõjutada turgu välismõjude esinemisel: 1) trahvid ja maksud 2) kulutuste doteerimine negatiivsete välismõjude vastu 3) regulatsioonide kehtestamine ühe grupi poolt teisele avaldatavate välismõjude piiramiseks 4) välismõjude leevendamine seaduslikult eelkõige tugeva omandiõiguse kaudu Sisemajanduse koguprodukt - riigi territooriumil aasta jooksul toodetud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma Sisemajanduse koguprodukt - kõige parem näitaja selle kohta, kui hästi majandus toimib. Nominaalne SKP jooksvates hindades (kindla aasta näitaja, näit. 2005) Reaalne SKP püsivates hindades SKP deflaator - annab informatsiooni, kuidas muutub majanduses üldine hinnatase SKP deflaator = nominaalne SKP /reaalne SKP x 100
Majandus Eesmärgiks rahuldada inimeste vajadusi, piiratud ressurside tingimustes. Majandusressursid e. tootmistegurid: 1. Maa (mets, maavarad, kliima) 2. Tõõjõud e. inimkapital (rahvaarv, haridustase, kogemused) 3. Kapital (rahalised vahendid, seadmed, masinad) 4. Ettevõtlikus Alternatiivkulu-valides 1 toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. Nt maantee lisa kilomeetri ehitamine. SKP-sisemajanduse koguprodukt: 1. näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumust teatud aja jooksul. Arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus(vahetarbimine on siis, kui neid kasutatakse teiste toodete või teenuste edasi tootmisel). Lisandväärtus-igas tootmisetapis toimub kauba turuhinna suurenemine. 2. SKP-d kasutatakse majanduskasvu hinnanguga, sest ta näitab kaupade ja teenuste hulgakasvu. SKP-d näidatakse ühe inimese kohta. 3
VALE(peab olema vahetarbimine) 11. Eesti Statistikaameti määratluse järgi ei kuulu tööga hõivatute hulka ettevõttes töötavad omanikud ja nende tasuta töötavad pereliikmed ning töövõtulepinguga töötavad isikud. VALE (kuuluvad) 12. Ersitada tuleb nominaalset SKP ehk „jooksevhindades st vaadeldud ajavahemikul kehtinud hindades“ ning reaalset SKP ehk „konstantsetes, püsivhindades“, koguprodukti näitajat; Reaalne SKP on inflatsiooniga korrigeeritud koguprodukt, Nominaalne SKP on inflatsiooniga korrigeerimata SKP. 13. Majanduslikult aktiivset rahvastikku nimetatakse tööjõuks ning see jaguneb töötajateks ning töötuteks, Töötuse määr on töötute inimeste protsentuaalse osakaaluna tööjõust 14. Suure Depressiooni 1929 kuni 1933 kohta USA-s ei kehti järgmine väide: üldine hannatase kasvas aastas keskmiselt 6 kuni 8% (KEHTIVAD: töötuse määr
2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed. Kapital reaalkapital- hooned, seadmed, inimkapital koos teadmiste ja oskustega, finantskapital, ettevõtlikkus, info
seda rohkem vajadusi jääb rahuldamata. Ressursside optimaalne paigutamine- olukord, kus ressursse ei ole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. SKP e sisemajanduse koguprodukt peegeldab riigis teatud ajaperioodi (tavaliselt aasta) jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust Lõpptarbimine- need kaubad ja teenused, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam üheti teise toote või teenuse tootmiseks Vahetarbimine- kõik need kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel. Nt kui lisada SKP arvutustele ühe auto hind, peab arvestama, et see auto hind
majandusliku mahajäämuse põhjuseid või tagajärgi. 2)Arengu hindamiseks sobivad rohkem tulemusi mõõtvad indikaatorid. 3)Enamkasutatav indeks on inimarengu indeks (HDI) Poliitilised indikaatorid: Poliitilise vabaduse indeks (isiklik julgeolek, õigus seaduse kaitsele, sõnavabadus, poliitiline osalemine, võrdsed võimalused) 4. Mida iseloomustavad SKP ja RKP? Milles seisnevad sisemajanduse koguprodukti kui majandusarengu indikaatori puudused? SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (SKP) - riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKT (RKP) -on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKT (RKP) JA SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (SKP), PUUDUSED: Riigi rahvaarv RKP absoluutsed väärtused ei anna objektiivset pilti majanduslikust
tuginedes tarbija nõudlusteooriale. Hinnasüsteemi kujunemine on oluline nii tarbijatele kui tootjatele, seetõttu on hinnakujunemine mikroökonoomika tähtsaks uurimisobjektiks. Sellest tulenevalt nimetatakse mikroökonoomikat ka hinnateooriaks. Makroökonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema uurimisobjektiks on majanduse konjunktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu majandustsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Makroökonoomika läheneb probleemide lahendamisele majanduspoliitika seisukohast lähtudes. Makroökonoomika eraldus üldisest majandusteooriast eraldi suunana 1930- ndatel aastatel nn. Suure Depressiooni ajal. Suuna põhiliseks loojaks peetakse John Maynard Keynes`it, kes pidas majandusnähtuste uurimisel oluliseks lähtuda rahvamajandusest kui tervikust. 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Majanduses loetakse vajalikuks lahendada 3 põhiprobleemi:
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim
1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M
5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal) 6.1. Monopol 6.2. Monopolistlik konkurents 6.3. Oligopol 7. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG (VIII nädal) 7.1. Ressursside nõudlus 7.2. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga kindlaksmääramine 8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine 9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2
majandusotsustusi (nende individuaalseid valikuid), selliste otsuste mõjureid ja valikute tulemusena kujunenud sündmuste ning protsesside kogumit. 8.Mis on makromajandus? uurib majanduse kui terviku käitumist. Riigi majanduseelu mõjutavad üksikute majandussubjektide (ettevõtete, tarbijate ja valitsuse) miljonid individuaalsed tegevused ning makroökonoomika keskendub kogu nende individuaalsete tegevuste uurimisele. 9.Mis on rahvamajanduse koguprodukt (RKP)? on vaatluseriigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt) aasta jooksul loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljanduses. 10.Mis on sisemajanduse koguprodukt (SKP)? on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. 11.Mis on SKP ja RKP peamine erinevus? territooriumipõhine SKT eristub omaniku rahvusliku kuuluvuse põhisest rahvamajanduse kogutoodangust. SKT ei võta arvesse tuluülekandeid
võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota. Ideaaljuhul, vabaturumajanduse tingimustes, otsustab just turg valiku erinevate toodangukombinatsioonide vahel. Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. Majanduse koguprodukt ja majandusareng Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP). SKP peegeldab tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Lõpptarbimine kaubad, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote tootmiseks. Vahetarbimine kaubad ja teenused, mida kasutatakse teise kauba või toote tootmisel.
Enamkasutatav indeks on inimarengu indeks (HDI) Poliitilised indikaatorid: Poliitilise vabaduse indeks Isiklik julgeolek Õigus seaduse kaitsele Sõnavabadus Poliitiline osalemine Võrdsed võimalused 4. Mida iseloomustavad SKP ja RKP? Milles seisnevad sisemajanduse koguprodukti kui majandusarengu indikaatori puudused? sisemajanduse koguprodukt (SKP) - riigis aasta jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. Rahvamajanduse koguprodukt - (RKP) (inglise keeles Gross National Product - GNP) on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) ja sisemajanduse koguprodukt (SKP), puudused:
annaabi.ee 
