Nimi:ANNERIIN TRUU Õpperühm: IK 12 Praktiline töö nr. 3: artiklite ja õigusaktide leidmisvõimalusi Eestis Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE - ise.elnet.ee 1. Mitu Mart Laidmetsa poolt kirjutatud kõrgharidust käsitlevad artiklid, mis on ilmunud ajalehes “Postimees”, leiate? Millest need täpsemalt on? Millist teemabaasi kasutasite? Leian 5 artiklit. Artiklid räägivad kõrgkoolis õppimisest ja haridusreformist. Kasutan „Liitotsingut“. Autor: „Mart Laidmets“. Märksõna/personaalia: „Kõrgharidus“. Pealkiri / väljaanne: „Postimees“. Väljaande tüüp: „Ajaleht“. Artikli tüüp: „Artikkel“. Kasutatud teemabaas: „Andmebaas ise“. 2. Mitu arvustust, mis puudutavad Mati Undi lavastust “Vaimude tund” ja mis on ilmunud ajakirjades, leiate? Millist teemabaasi kasutasite? Leian 2 artiklit. Näide!
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr. 2: artiklite ja õigusaktide leidmisvõimalusi Eestis NB! Vastuste esitamisel pange kirja ka päringu formuleering(ud). Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE - ise.elnet.ee 1. Mitu Mart Raudsaare poolt kirjutatud kõrgharidust käsitlevad artiklit, mis on ilmunud ajavahemikul 2010-2015 ajalehes “Postimees”, leiate? Millest need täpsemalt on? Millist teemabaasi kasutasite? Kaks artiklit leidsin. Üks räägib kvaliteedijuhtimisest kui protsessist ja teine kutsub üles praktikuid üliõpetama. Kasutasin ISE haridus teemabaasi. Autor: Mart Raudsaar Sõna: kõrgharidus Pealkiri/Väljaanne: Postimees Ilmumisaasta: 2010-2015 Artikli tüüp: artikkel Vali teemabaas: ISE haridus 2. Mitu arvustust, mis puudutavad Mati Undi lavastust “Vaimude tund” ja mis on ilmunud ajakirjades, leiate? Millist teemabaasi kasutasite?
Kaisa Ariva 23.09.2016 Praktiline töö nr. 2: artiklite ja õigusaktide leidmisvõimalusi Eestis Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE - ise.elnet.ee 1. Mitu Rain Mikseri poolt ajavahemikul 2010-2015 kirjutatud artiklit õpetajaharidusest leiate? Millest need täpsemalt on? Kas täistekstile pääseb ka ligi? Kui jah, kuidas? Millist teemabaasi kasutasite? Leidsin ühe. Valisin autoriks ,,Rain Mikser" ja märksõnaks valisin ,,Õpetajaharidus", ajavahemiku valisin 2010-2015, artikli tüübi valisin ,,artikkel". Teemabaasi ei kasutanud. Täistekstile pääseb ligi, vajutades pärast otsingut lingile : http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-
Lugusid minevikust. Tallinn: Eesti Raamat. Tekstis: Paljud kaotasid koha ülikoolis (Aleksejev 1993b: 79). Kirjanduse nimestikus: Aleksejev 1993b = Aleksejev, Vladimir 1993. Akadeemikud meenutavad. Tallinn: Koolibri. Näide 8. Venekeelne kirjutis Juhul, kui kasutatud raamat või artikkel on venekeelne, siis autor võib tekstisiseses viites esineda sellest hoolimata ladina tähtedega. Tekstis: Ainult Valeri Kotiku 1998. aastal ilmunud mitmeosalist artiklit Nõukogude Venemaa sõjaväeluure algusaastatest (Kotik 1998: 5-12) on Walter siiski kasutanud. Kirjanduse nimestikus valige kahe võimaluse vahel: 1) kirjutate kõik ladina keele tähtedega Kotik, Valeri 1998. Sovetskaja vojennaja razvedka. Svobodnjaja Mõslj. Moskva: [?], str. 5-12. 2) parem on võrdusmärki ja slaavi tähti kasutades Kotik 1998 = sama mudel, ainult slaavi tähtedega. Nurksulud näitavad, et kirjastust ei olnud tiitellehel ega selle pöördel näidatud
veebilehele sisselogimine. Versiooniga 3.5 lisandus LINQ Language INtegrated Query, mis pakub ühtset päringute kirjutamise liidest erinevat tüüpi andmeallikatele. Päringute loomise käsustik on integreeritud keele sisse, sellest tulenevalt kaasnevad .NET 3.5ga ka uued versioonid keeltest C# ja VB.NET. Esialgu on koos raamistikuga kaasas LINQ teenusepakkujad päringute tegemiseks objektidest, XMList ja SQL Serverist. Lisainfot .NET raamistiku erinevate versioonide kohta leiate aadressilt http://en.wikipedia.org/wiki/.net_framework#versions/ C# Mõnigi võib ohata, et jälle üks uus programmeerimiskeel siia ilma välja mõeldud. Teine jälle rõõmustab, et midagi uut ja huvitavat sünnib. Kolmas aga hakkas äsja veebilahendusi kirjutama ja sai mõnegi ilusa näite lihtsasti kokku. Oma soovide arvutile selgemaks tegemise juures läheb varsti vaja teada, "mis karul kõhus on", et oleks võimalik täpsemalt öelda, mida ja kuidas masin tegema peaks
jõukohased näiteks uurimused, mille sisuks on kahe autori/teose võrdlus või sõnavara/kujundite analüüs. Kaheaastaste vahedega korraldatakse vabariiklikke kirjandusolümpiaade, milles saavad osaleda õpilased alates 7. klassist ja mille esimene etapp on uurimistöö koostamine. Eelmise kirjandusolümpiaadi teemad on teaduskooli kodulehel nähtavad järgmisel aadressil: http://www.teaduskool.ut.ee/eki. Soovituslik kirjandus Hiisjärv, P. Uurimine kui õppimisviis- Haridus, 2004, nr 67. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Medicina, 2007. Salumaa, T., Talvik, M. Ajakohastatud õppemeetodid. Merlecons ja Ko OÜ, 2004. Vija, M., Sõrmus, K., Artma, I. Uurimistöö kirjutajale. Tartu, 2008. 55 LISA 4 Uurimistöö spetsiifika ajaloos
1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......................................9 5.
ärkamisaja aegsest perioodist, kui eestikeelne perioodika saavutas järjepidevuse. "Sakala" tulekuga sai ajakirjandus sisuliselt rahvajuhiks, ehkki poliitilistel teemadel tegi ajakirjandus alles arglikke samme. Siiski oli tegemist kvalitatiivse muutusega, sest ajakirjandus muutus rahvaarutelude väljendamise ja seltsielu organiseerimise kohaks. Ajakirjandus sai Eestis poliitiliseks 20. sajandi alguses, kui Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts oma väljaannetes Postimees ja Teataja teineteisega vaieldes sisuliselt eestlaste autonoomiast hakkasid kõnelema. Siis muidugi Eesti Vabariigi aegne ajakirjandus, nõukogude perioodi ajakirjandus (mida annab omakorda perioodideks jagada) ja taasiseseisvunud Eesti ajakirjandus. Need etapid on juba korduma hakanud. Ajakirjanduse sisemisest arenguloogikast Eestis saab tuletada veelgi perioode. Ajakirjanduse hälliperioodiks nimetatakse aega, kui tehti esimeste eestikeelsete
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
poliitilist värki tuleb. Tuevad tagasilöögid ja karitused. Jõuga pannakse laine kinni. 68. aasta on märgitud eraldi ka Eesti kirjanduses eksistentsalismipoleemikana. Enne Praha sündmusi, läheb lahti sellest, et parteikriitika hakkab ründama noort proosat. Valtoni novellikogu "Kaheksa jaapanlannat" kriitika alla ka Mati Unt. Ta pääseb sealt, Valton saab põhihoobi. See on päris poleemika. Üks arvab üht, teine teist jne. Kui vaatame 60ndat ja loeme kõrvale Peet Lepiku artiklit Akadeemiast, siis 60ndatel tümitati noori kui keegi arvas vastupidist. Lauristin nüüd räägib, et Unt on hea ja noor kirjandus on hea. Iseloomulik nõukogulikule väitluskultuurile, et kasutatakse demagoogiat. Eesti proosas on näha eksistentsialismimõjusid. Väitlused lõpuks administratiivselt lõpetati. Väitluse lõpptulemus tähendas uut esteetilist konfiguratsiooni: kui poliitikasse nina ei topi, tehke, mis tahakse. Ärge rääkige, mis see on, tehke lihtsalt
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
kvaliteetsem ja personaalsem, ei tasu lasta end heidutada sellest, kui need numbrid on oluliselt väiksemad kui näiteks kodulehe külastajate hulk. Internetikasutajad erinevates rahvarühmades Naiste seas on 55% ja meeste seas 46% neid, kes on internetti kasutanud viimati vähemalt poole aasta jooksul. 15–19- ja 20–29-aastaste seas on 96% internetikasutajaid. Vanimas, 60–74-aastaste rühmas on internetikasutajaid vaid 30%. Mida kõrgem haridus, seda suurem on selles rühmas internetikasutajate hulk, ulatudes põhiharidusega inimeste hulgas 63%-ni ja kõrgharidusega inimeste seas 86%-ni. Väikseimas sissetulekurühmas (st kuni 2500 krooni kuus pereliikme kohta) on 72% internetikasutajaid, 2501–4000-kroonise kuusissetulekuga rühmas 64% ja järgmises rühmas (4001–6000 krooni pereliikme kohta) 62%. Kõrgema sissetulekuga rühmades on kasutajate osakaal jällegi kõrgem
vaatenurgast, sest just need ristiusu harud on eesti ja vene rahvustele omaseimad usundid (Hansen 2002:126). Mõnede töö valdkondade analüüsis pöördutakse käesolevate rahvuste eelkristlike uskumuste ja tavade poole. Käesoleva töö esimeses peatükis lähtun surmast kui bioloogilisest ja filosoofilisest kategooriast, seejärel annan lühikese ajaloolise ülevaate eestlaste ja idaslaavlaste eelkirstlikust 1 Eesti statistikaameti andmebaas: Rahvaloendus 2000: Rahvus. Emakeel. Võõrkeelte oskus, RL 222 [WWW] http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvaloendus/databasetree.asp , viimati vaadatud 04.11.2008 3 matmiskombestikust. Kolmandas peatükis käsitlen võrdlevalt eestlaste ja venelaste külaühiskonna-aegset matmisrituaalide struktuuri, mil surmakultuur oli tugevalt seotud
igasugune inimeste väljendusviisi mõjutamisele suunatud tegevus pa- randustest argisuhtluses kuni institutsionaliseeritud keelekorralduseni kitsamas mõttes. Nagu eelnevates peatükkides, üritame ka siin kõigepealt leida tegevusele teoreetilisi põhjendusi ja seejärel loetleda leitud põhjendustest tulenevaid järeldusi praktika jaoks. Peatükid lõppevad kokkuvõtte, mõtlemisküsimuste ja lisalugemise soovitustega. Küsimustele enamasti üht õiget vastust ei ole; raamatu lõpust leiate küsimuse numbri järgi kommentaarid, mida tasuks ehk vaadata alles pärast küsimuse üle juurdlemist. Õpiku teemadest on tõlke uurimine Marju Taukari ja ülejäänu Arvi Tavasti kirjutatud. 1.2 Sihtrühm ja eesmärk Eeskätt on see raamat mõeldud keeleala magistrantidele ning katab peamised teemad, mida oleme alates 2002 käsitlenud terminoloogia, kirjaliku tõlke aluste, tõlketehnika, keelekorralduse ja empiiriliste uurimismeetodite kursustel
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
haridusega. M läx raudteejaama, et Peteburi minna, aga otsustab rongilt maha minna jalutama ja suri. M.t painas, et sama nime ja elukutsega mees elas temast 89a varem, hakkas tema elu jälgima, üsna kattusid (vanem lõpetas enesetapuga), nooremal polnud millegi üle uhkust tunda. "Vastutuulelaev": Schmidt, E päritolu Naissaarelt, tehniliste huvidega, jäi aga paremast käest ilma, treenis 2.kätt nii, et sai oma ajastul kuulsax optikux, puudub akadeemiline haridus, haridusaugud täidab intuitsiooniga, suri tundmatuna, hiljem hakkas NASA kasutama tema leiutisi. Jutukogud "Kajalood", "Ülesõidukohad": ühiskonna muutmine ja sellega kaasnevad otsused, K on enamasti minategelasex, mingi osa tõtt, lugu "Marrastus": lugu ühe tüdruku lollist surmast+lahkujatest, kes paremat elu otsisid '39. Tüdruk
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
sõltub sellest, kas tegemist on lihtseadusega (nõutav poolthäälte enamus) või konstitutsioonilise seadusega (nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus). 4) Seaduse väljakuulutamine ehk promulgatsioon Seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. 5) Seaduse avaldamine Seaduse kehtimise eeltingimuseks. Tätimiseks kohustuslikud saavad oll vaid avaldatud seadused. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see EV ametlikus väljaandes Riigi Teataja. 48. Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude koostamisel? Justiitsministeeriumi peamisi töövaldkondi on õigusloome ehk õigusaktide eelnõude koostamine. Peale eelnõude koostamise kontrollib justiitsministeerium alati teiste
Jakob Tammele kirjutama ning viiulimängu õppima. 1898 astub Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Sinna võeti vastu kõik, kellel oli raha. Õpetas ise ka väiksemaid ja tegi lisatöid. Seal saab korraliku humanitaarhariduse (keeled, eriti vene). Dostojevski on tal põhiline mõjutaja. Gümnaasiumiaastatel tegeleb kirjutamisega, lood ilmuvad Postimehes. Märkimisväärne jutt „Vanad ja uued“. 1903 lõpetab gümnaasiumi, läheb Narva eksameid tegema. Leiab tööd Tallinnas ajalehe Teataja toimetuses, mis on väga uuendusmeelne. Tammsaare ülesanne oli kohalikud uudised ja teatri/kontserdiarvustused. 1905 suletakse Teataja. Kirjutab sotsiaalkriitilisi artikleid. Täiendab oma keeleteadmisi (oskab inglise, saksa, vene keelt). Oskab vabalt lugeda ning ka tõlgib. Nt „Dorian Gray portree“. Loeb palju. Loomingust pole leida teiste autorite stiili jäljendusi. Keskendub noortele haritlastele. „Pikad
6 esimene iseseisev raamat ilmub 1910 (pikem jutustus "Kui päike läheb looja"). 1911 asub elama Riiga, seal elavad tollal ka tema vanemad vennad. Asub tööle ajakirjanikuna, saadab ka Postimehele kaastööd läti kultuurielust. I MS puhkedes saab temast sõjakirjasaatja. Kui rinne jõuab 1916 Riia lähistele, sõidab G Tallinna, läheb tööle Tallinna Teataja toimetusse ja tutvub Visnapuuga. Mõlemad löövad aktiivselt kaasa Siuru organiseerimisei (see jääb ka ainukeseks rühmituseks, kuhu G on kuulunud). 1917 lõpul on G juba Tartus Postimehes ja avaldab rohkesti teravaid kirjanduslikke artikleid. Vabadussõjast võtab osa sõjaväeametnikukirjasaatjana. 1920-1922 on G Riia Eesti saatkonnas ajakirjandusatasee, viibib seejärel 1922-24 välismaal (Saks, Pr ja It) ning seejärel töötab vabakutselise kirjanikuna Tartus
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
Huvi kirjanduse ja ajakirjanduse vastu. Ajakirjanduses ilmub esimene noveli "Öö", esimene iseseisev raamat ilmub 1910 (pikem jutustus "Kui päike läheb looja"). 1911 asub elama Riiga, seal elavad tollal ka tema vanemad vennad. Asub tööle ajakirjanikuna, saadab ka Postimehele kaastööd läti kultuurielust. I MS puhkedes saab temast sõjakirjasaatja. Kui rinne jõuab 1916 Riia lähistele, sõidab G Tallinna, läheb tööle Tallinna Teataja toimetusse ja tutvub Visnapuuga. Mõlemad löövad aktiivselt kaasa Siuru organiseerimisei (see jääb ka ainukeseks rühmituseks, kuhu G on kuulunud). 1917 lõpul on G juba Tartus Postimehes ja avaldab rohkesti teravaid kirjanduslikke artikleid. Vabadussõjast võtab osa sõjaväeametnikukirjasaatjana. 1920-1922 on G Riia Eesti saatkonnas ajakirjandusatasee, viibib seejärel 1922-24 välismaal (Saks, Pr ja It) ning seejärel töötab vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932-1934
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
-tsentees pistma torakotsentees (torge rinnakorvi) 17 Kokkuvõte Meditsiiniterminoloogia ei ole omaette meditsiiniharu. Ometi on see hädatarvilik kõigile tervsihoiu aladele. Ka kiirabis peavad erakorralise meditsiini tehnikud terminoloogiat tundma, kuna nad peavad suhtlelma nii arstide kui ka patsientidega. Me saame üksteisest aru ainult siis, kui me räägime ühte ja sama keelt. Iseseisva töö ülesanded 1. Lugege mis tahes artiklit meditsiiniajakirjast ja kontrollige oma oskust terminoloogiast aru saada. 2. Harjutage sagedasmini kasutatavaid ees- ja järelliiteid, mille abil moodustatakse meditsiinilisi oskussõnu. 3. Harjutage võimalikult sageli erialasõnaraamatute kasutamist. 18 2. Anatoomia ja füsioloogia alused Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab rakkude, kudede, organite ja organsüsteemide vahelisi erinevusi ning oskab kirjeldada nende toiminguid;
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
ja rõivaste tagamine jne. Inimühiskonnas toodavad kaupasid ja võimaldavad teenuseid enamasti ettevõtted ja erinevad asutused. Need ongi majandusega otseselt seotud. Majandusel on olemas ka erinevaid nö. majandusharusid. See tuleneb sellest, et paljude ettevõtete toodetavad kaubad on omavahel sarnased ja teenused, mida need ettevõtted võimaldavad, on samuti sarnased. Näiteks võib olla taimekasvatus, loomakasvatus, masinatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, haridus, turism jne. Majandusharud jaotatakse primaarseteks-, sekundaarseteks- ja tertsiaarseteks sektoriteks. Primaarne sektor hõlmab selliseid ettevõtteid ja asutusi, mis tegelevad tooraine kätte saamisega loodusest. Sekundaarne sektor töötleb loodusest saadud toorainet ja tertsiaarne sektor osutab inimestele erinevaid teenuseid. Antud teooria on ühtlasi ka aluseks kogu religiooni käsitlusele. Näiteks Piibli Uues
ja rõivaste tagamine jne. Inimühiskonnas toodavad kaupasid ja võimaldavad teenuseid enamasti ettevõtted ja erinevad asutused. Need ongi majandusega otseselt seotud. Majandusel on olemas ka erinevaid nö. majandusharusid. See tuleneb sellest, et paljude ettevõtete toodetavad kaubad on omavahel sarnased ja teenused, mida need ettevõtted võimaldavad, on samuti sarnased. Näiteks võib olla taimekasvatus, loomakasvatus, masinatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, haridus, turism jne. Majandusharud jaotatakse primaarseteks-, sekundaarseteks- ja tertsiaarseteks sektoriteks. Primaarne sektor hõlmab selliseid ettevõtteid ja asutusi, mis tegelevad tooraine kätte saamisega loodusest. Sekundaarne sektor töötleb loodusest saadud toorainet ja tertsiaarne sektor osutab inimestele erinevaid teenuseid. Antud teooria on ühtlasi ka aluseks kogu religiooni käsitlusele. Näiteks Piibli Uues
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
