Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Artikli analüüsimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
provints, elad, provintsis, rauno, elan, 2018, rein, sikk, vikerraadio, poodides, sofia, kaotavad, esiteks, õhkkond, meelelahutus, koolides, direktor, kolida, mänguväljakul, eeliseks, nõustunSamamoodi ka tarbitakse erinevalt paljusid tooteid ja samuti ka asutusi . Oma essees toon välja kõige suuremad põhjused miks elada maal või linnas. Tarbimine on väga lai mõiste, ostame seda mida tahame ja meie vajadused on rahuldatud. Aga tarbimise all võib ka mõista erinevaid asutusi, kuna neid me tarbime samuti. Nagu paljud ütlevad: ,,Kõige parem on elada linnas, kuna kõik on kättesaadav, aga kas ta ikka on nii?" Kui ma ise elan linnas, tunnen ma puudust värsketest puuviljadest, köögiviljadest ning õhust, sest kõik need pean ma poest ostma ja need ei ole päris samad nagu ise kasvatades. Vahe on maitsel, välimusel, kvaliteedil ning ise kasvatades tead, millega need on üles kasvatatud. Näiteks kas on kasutatud väetisi või mürke. Kui linnainimesel on midagi vaja või millegi järele soov või isu, läheb ta poodi ning ostab selle omale.Maainimene saab minna oma aiamaale või põllule ning
lasknud. Kuidas ta üldse suhtub naisterahvasse, kuidas ta lahendab selle elulise küsimuse? Varem ei huvitanud see meid üldse; võib olla me isegi ei söandanud mõelda, et inimene, kes kannab igasuguse ilmaga kalosse ja magab eesriide taga, võiks armastada. ,,Belikov on juba ammu üle neljakümne, aga tema on kolmekümnene..." seletas direktori abikaasa oma mõtet. ,,Mulle näib, et ta läheks Belikovile." Mida küll ei tehta meil provintsis igavuse pärast, kui palju tarbetut ja lolli! Ning seda kõike sellepärast, et ei tehta seda, mis vaja. Noh, milleks oli meil äkki tarvis paari panna seda Belikovi, keda ei võinud isegi kujutleda naisemehena? Direktori abikaasa, inspektori abikaasa ja kõik meie gümnaasiumi daamid elustusid, muutusid isegi ilusamaks, otsekui oleksid äkki näinud oma elu eesmärki. Direktori abikaasa võtab teatris loozi ja me näeme: tema loozis istub Varenka
arengut aja jooksul muutnud. Analüüsis ei uuri ma mitte ainult teabevälja, vaid ka inimesi ümbritsevat keskkonda, kultuuri ning üleüldist elukorraldust. Analüüsin, mis on ning mis oli kõigi kolme isiku jaoks kõige tähtsamad infoallikad ning kuivõrd need omavahel erinevad. Minu teabeväli (sündinud 1995. aastal, uurin aastat 2014) Mina olen 19-aastane ehk sündinud 1995. aastal Kohtla-Järvel. Ma elan ajal, mil info kättesaadavus on äärmiselt lihtne ning tavaliselt vaid ühe kliki kaugusel. Hetkel käin Tartu Ülikoolis ning mind ümbritseb hoopis teine keskkond kui ma harjunud olen. Eelnevalt käisin Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis ning inimesed on nende kahe õppeasutusega võrreldes täiesti erinevad, seega on erinev ka see info, mis mulle edastatakse. Olin Kohtla-Järvel harjunud info-teadmatusega, infosuluga. Oli täiesti tavaline nähtus, kui sain viimasel hetkel
,,PIIRIRIIK" -- INIMENE KAHE MAAILMA VAHEL Romaan ,,Piiririik" räägib ida-eurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia: [....]"Sõitsin ära, et jätta sinnapaika see koolnud sajand"[....] (17). Peategelane on pärit Eestist, kuigi autor seda otse välja ei ütle, vaid annab vihjeid: "Kahest küljest piirab maad madal kivine meri"[....] (11) Raamat keskendub minajutustaja ja Franzi suhtele kui Ida-Lääne armastuse-vihkamise, libu-kliendi suhtele: ,,Kagu-Euroopa on muutunud libuks."(41) Minategelases tekitab vastikus- tunnet Lääne-Euroopa materiaalne küllus. Näiteks Franzi külmkapis, mis on tulvil hõrgutavaid roogi, näeks ta heameelega haisvat surnupead, nagu ta fantaseerib ka õhtuseid külaskäike Pariisi ooperisse, kuhu ta jätaks poole vaatuse pealt lahkudes pommi. Lõpuks mürgitab Ida Lääne ravimi abil, mis on mõeldud vaid tilkhaaval võtmiseks -- peategelane valab ravimi Franzi klaasi tühjaks. See on lugejatel põhjustanud erinev
elatist teenivad. Linnadest nimetati Kopenhaageni, Kolding´it, Albertslund´i. Töökohtades võib välja tuua ettekandja, farmitöötaja, koristaja, juhutööd. Näiteks toodi välja, et elatakse ka ühikas, milles on õpilasel oma tuba, kööki ja tualetti jagatakse 3 inimesega. Samuti elas üks intervjueeritav kohaliku vanapaari juures, üürides nende majas ühte tuba. Näitena on P1 vastanud:“ Elan ühikas. Mitte enda kooli omas, vaid mingi siinse põllumajanduskooli ühikas – enda kooli poolt pakutav oli veidi kallis, kuna tegu moodsate 14 õpilaskorteritega. Aga ega minu omalgi viga pole: oma tuba, kööki ja tualetti jagan 3 inimesega. Seega võrreldes Eesti omadega samuti päris hea. Elukoht koolist ca 3km, aga rattaga läheb ludinal. Koolipäevad on võrdlemisi lühikesed ja koolivälist tegevust (peamiselt
Paulo Coelho Posi nimi oli Santiago. Tema elu mõte oli ringi rännata. Vanemad tahtsid, et poisist saaks preester, et vanemad saaks tema üle uhkust tunda. Aga lapsest saadik oli tema unistuseks olnud tundma õppida maailma ja see näis palju olulisem, kui tunda Jumalat ja inimeste patte. Ühel õhtul ütles ta isale, et tahab ringi rännata. Isa ütles pojale ,, Nad tulevad, et leida midagi uut, ja lahkudes on ikka samasugused. Nad ronivad üles mägedele, et vaadata losse, ja leiavad, et minevik oli parem kui see, mis praegu. Olgu neil heledad juuksed või tume nahk, ikka on nad samasugused inimesed kui meie omad." Poisist sai karjus, isa andis talle raha, et ta saaks omale lambad osta. Isa ütles pojale, ,, rända niikaua mööda maad, kuni saad aru, et meie maa on kõige parem ja meie naised kõige ilusamad." Kui päevast päeva ühtesid ja samu inimesi näha, muutuvad nad varsti osakeseks meie elust. Ja kui nad meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad s
Ta nägi kõvasti vaeva ning põhjendas seda sellega, et kui poeg Argo põllumajanduskoolist tagasi tuleb hakkavad nad koos seda kõike edasi pidama ning lõpuks kõik pojale jääbki. Argole aga nn "mullastuhnimine" ei meeldinud ning otsustas jätta põllumeheameti õppimise ja lennukolledzisse astuda. Tiiu oli alati poega toetanud ja ka nüüd ei osanud midagi muud öelda, kui nõustuda. Kui aga Argo läks oma plaani Reinule rääkima tekkis tüli. Rein nägi kogu oma elutöö kokkuvarisemist ning kui ka Tiiu poja poolele oli astunud, tähendas see tüli ka nende vahel. VII. Lõpphinnang Minu arvates osutus raamat päris huvitavaks. Esmapilgul vähelubavatest olukordadest keerutati üha rohkem sõlmi ning kruviti pingeid üles. Muidugi nõustun siinkohal ka Tarmo Tederi arvamusega, et detailid jäävad liiga verevaeseks ja idalistlik dimensioon nõrgaks. 9.Kasutatud kirjandus Ajakirjandus 1. Grünfeldt, I
Fred Jüssi- Õnnelik, kes on vahel õnnetu ,, Loodus on , inimene mõtestab . On raske kirjutada , kui pilgul ei ole ruumi . Asjad , millega koos elad , muutuvad omaks ja teevad sullegi ruumi . Minu ideaaliks on viljakas mittemidagitegemine . ,, Töö koostas 2009 Sisukord 1 . Elulugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-4 2 . Intervjuu Fred Jüssiga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5-8 3 . Fred Jüssi mõttekilde . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Paratamatu elu California Tüdruk Sofia, kes armastab üle kõige merd ja loodust, haigestus ootamatult. Ta pole mitmeid aastaid juba väljas käinud, sest talle on diagnoositud immuunsuse puudumine. Esimene kord, kui tal tekkisid sümptomid, oli ta oma isa sünnipäeval, kes samal ööl hukkus. Ta hukkus, sest oli endast väljas ning üritas igati tüdrukule abi kutsuda. Nad pidasid isa sünnipäeva metsamajakeses, kus polnud levi, seega ta pidi otsima abi eemalt ning sõitma selleks mitmeid kilomeetreid. Selle ajaga, kui isa abi otsis suutis Sofia tervis kriitilise seisundi võtta ning tal tekkis haigus, millest keegi, mittekunagi lahti ei saa. Nüüd pole ta juba 5 aastat väljas käinud,mistõttu tal pole sõpru, ega ka normaalset elu. Ainukesed inimesed, kes tema olemasolust teavad on tema ema Eva, tema medõde, Carla ning Carla tütar Eliise. Tema isa suri tol ööl koos vennaga suures autoõnnetuses, mistõttu ta on üksiklaps ja elab emaga kahekesi. Arstid väidavad, et kui ta
Kadrina Keskkool Vene Kirjanduse mapp Tõnn Sikk 11b 2003 Sisukord SISUKORD DOSTOJEVSKI Dostojevski elu kahekordne lugemispäevik Tähtsad Teosed Vastuolud, kontrastid Dostojevski looming Tunnused Sõnum ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose tegevuspaigad Teisikud Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria
preili Victorine Taillefer ja üliõpilane Bianchon. Journal de Paris toimetaja käis ja küsitles kõiki elanike, miks on nad just selle pansioni valinud. Preili Taillefer vastas:„ Mu isa viskas mind kodust välja ega pidanud mind oma tütreks, Vauquer ja Couture hakkasid minu eest hoolitsema, ja nii ma jäingi pansionisse elama.“ Üliõpilane Bianchon õppib Pariisis meditsiini ning küsimusele vatsas ta nii: „Ma elan siin, sest mul ei ole eriti raha ja siin on odav ning ka teine üliõpilane pesitseb siin.“ Lõpus esitasin neile siiski veel ühe küsimuse, kuna mind hakkas ikkagi huvitama, kes neist pansionis olevatest inimestest elavad rantjeena. Kõik vastasid nagu ühest suust, kõik me elame siin rantjeedena. Me keegi ei käi tööl ega teeni otseselt raha. Rikkamatel on raha varem kogutud, nooremad ja vaesemad üldjuhul saavad seda oma pere käest. Rantjee elu on küll mugav, aga igav. Tööl
Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumi
Unenäolise kergusega tekitatakse asju ja inimesi ning pühitakse nad niisama kergesti minema. Aeg, ruum ja subjekt mitmestuvad ja muudavad kuju, situatsioone defineeritakse vajadust mööda ümber. ,,Tegelikkus" on kõigest üks ja kaugeltki mitte esmane fiktsionaalse maailma regioon, kust pääseb takistamatult hauatagusesse ilma, unenägudesse, fantaasiaseiklustesse. Taolise subjektiivse reaalsuse pinnal varieerib Valton identiteedi, armastuse, surma teemasid. Elad unenägudes kui mälestustes, mälestustes kui unenägudes, see on kõik, millest sa koos seisad, öeldakse novellis ,,Hetk" (,,Läbi unemaastike", lk 110). Valtoni unenäod pole aga intiimselt isiklikud, vaid pigem arhetüüpsed ning kõlbavad sellistena hästi üldiste eksistentsiaalpsühholoogiliste mudelite karkassiks. Novellis ,,Näitemäng" mängib ,,mina" tundmatut rolli tundmatus näidendis, ,,Kontrolltöös" on
" hüüdis härra Ollino luugiaugust poistele järele. ,,Nagu oleksid teil rautatud kabjad jalge otsas!" Aga kolistavate sammude oja voolas ikka madalamale ja täitis kogu maja häiriva eluga. ,,Võiks ju üleval pesta, siis poleks vaja nõnda kolistada," lausus Indrek oma eelminejale. ,,Vesi raske kanda, pealegi külmetab ta talvel Siberis ära," vastas see. ,,Ah nii külm!" imestas Indrek. ,,Külm!" vastas teine. ,,Vana pakane ise." ,,Kuidas seal siis magada?" küsis Indrek ebalevalt. ,,Kui elad, küllap siis näed," vastati rahulikult. ,,Tuleb vaim peale nagu teistelgi." Viimaseid sõnu Indrek täna ei mõistnud, aga juba mõne nädala pärast oli nende tähendus talle sula: siis kraaples ta ühes teistega, et keha palavaks ajada ja palava kehaga külmale asemele pugeda. See oli omataoline igaõhtune võimlemisharjutus, milles rebenes nii mõnigi särk või püks. Leidus ka niisuguseid, kes sattusid sedavõrt ,,vaimustusse", et heitsid särgid seljast
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere
Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledz Tervisejuhi eriala Anna-Liisa Vainu Filosoofia Kodutöö Haapsalu 2009 Albert Camus " Sisyphose müüt " Absurd ja enesetapp. Filosoofias peetakse kõige tähtsamaks küsimuseks enesetappu. Enesetapp pesitseb meis endis nii kaua, kuni ühel päeval me end ära tapame. Põhjusi võib olla mitmeid. Kui hakata mõtlema, mis võinuks olla põhjus, miks enesetapp meieni jõudis, võime mõelda seda terve oma elu, kuid põhjust me ei suuda leida. See, mis on elu eesmärk, sobib suurepäraselt ka surma eesmärgiks. Enamus meist tõukab enesetapuni mõni kriis või sündmus era või pereelus. Samuti võib süüdlaseks olla ka mõne tuttava südametu käitumine või ütlemine, mis mõjutab meie otsust elule. See, kes enesetapuni jõudis, on tema ülestunnistus elule, et ta ei saanud hakkama. Talle oli antud kõige suurem kingitus universumis elada, kuid ta ei saanud sellega hakkama ja tappis e
Tartu Jaan Poska Gümnaasium Kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutamine valimiseelsel perioodil ajalehe Postimees näitel Uurimistöö Autor: Kristjan Kivastik 11.b Juhendaja: õp. Mai Perillus Tartu 2014 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Abstract summary ....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Argumenteerimise ja demagoogia erinevus ........................................................................ 6 2. Demagoogiavõtteid ......................
Me ei tea millal elu lõpeb, ja sellepärast me kiirustamegi. Elu on võistlus, aga reegleid ei näe. Eluraamatul ei ole kordustükki. Kui puuduvad armastus ja sõprus, on elult võetud kogu tema mõnu Tarkus on teadmine, mis on muutnud inimese osaks. Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik. Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Elu on nagu matemaatika , ainult valemid tuleb ise välja mõelda. Rõõmusta elu üle, kuni elad, sest surnud olla saad sa kaua. Elu on nagu wc-paber, mõnikord pühib hästi, teinekord halvasti. Eesmärgita päevad lõppevad inimese kokkuvarisemisega , seega lõpetage muretsemine ja hakake elama . Ära ole lukuks, mida iga võti keerab. Ole võti, mis igat lukku keerab. Elu on kui kastetilk, mis särab tuhandeis vikerkaarevärvides. Ükski hetk ei kesta igavesti. Elu on päike, mis tõuseb ja loojub. Elu on küünal, mis särab ja kustub.
erimeelsustele selle üle kuidas määratleda tõde, kuidas tõde teada saada ja kuidas kõige paremini seda saavutada. Kierkegaardi ei huvita eriti filosoofilised arutelud selle kohta kas me tõesti teame et asjad mida me tajume on olemas või kas me tegelikult teame et täna on esmaspäev. Kierkegaardi arvates on oluline see kuidas inimene seostab ennast asjadega millesse ta sub. Mis on tähtis on see kuidas sa elad välja seda, mida sa usud, päevast päeva ja hetkest hetkesse. Kierkegaard keskendub küsimusele mida tähendab olla tõsi või olla olemas tõepäraselt. 2.4. Aabrahami ja Iisaki lugu Oma raamatus ,,Kartus ja värin" räägib Kierkegaard Aabrahami ja Iisaki loost. Selles raamatus vaadeldakse Aabrahami kui ,,Usu Rüütlit". Kierkegaardi Aabraham ei tõesta mitte ainult religioosse usu paradigmat vaid ta on imetlusväärne tegelane hoolimata tema mõrvarlikest kavatsustest, sest ta
Sinuhe elus oli palju salapärast, näiteks see, et ta oli vaaraoga niivõrd tugevas suguluses ja et Thot oli olnud tema poeg, millest Sinuhe alles hiljem teada sai. Sinuhe teekond oli raske ja lõpes õnnetult, aga ta oli inimene ja elas eelkõige enda eest. Väga hästi jäi mulle meelde lõik raamatu lõpus, mille siinkohal ka välja tooksin. ,,Sest mina, Sinuhe, olen inimene ja inimesena olen elanud igas inimeses, kes enne mind on elanud ja inimesena elan igas inimeses, kes pärast mind tuleb. Ma elan inimese nutus ja rõõmus, ta kurbuses ja hirmus ma elan, ta headuses ja kurjuses, ta õigluses ja ülekohtus, ta nõrkuses ja vägevuses. Inimesena saan inimeses elama igavesti ega sellepärast vaja ohvreid oma hauda ja suremattust oma nimele. Seda kirjutas Sinuhe, egiptlane, tema, kes elas üksildasena kõik oma elu päevad." Peale selle lugemist jäin ma lausa pikalt mõttesse
Kuis ei maksta. Mulle selle intervjuu eest antakse 5000 krooni tunnis puhtalt kätte. Juhul, kui otsustatakse pronksõdur Urvastesse teisaldada, kas olete nõus? Kas pronksõduri kohta luuletus ka tulemas on? Ei ole tulemas küll luuletust praegu. On tulemas hoopis vastus sellele küsimusele. Päris maja ette küll pronkssõdurit ei tahaks, aga kuhugi ikka nurgakese leiaks. Kas oled Paganamaa kandi elust midagi kuulnud ja mis sa arvad, et kui ma elan nüüd välismaal, kas vöiksin selga ajada setukeste rahvariided ja ehted (tunnen kuidagi lähedaseks), ilma et ma kedagi solvaksin ja pealegi Röuge kandi rahvariided mulle ei meeldi? Ei saa keisist täpselt aru, aga setukesi sa küll sellega ei solva, et nende rahvarõivad selga ajad ja pealegi on neil respekt igaühe vastu, kes enanst setuks kuulutab 12
Mis nüüd puutub ministrite voolavusse, siis ma ei oskagi öelda, kui hea see oleks Eestile, kui voolavus siin suureneks. Me oleme nii väike riik ja ma arvan, et pädevaid ministreid ühele kohale meil ei olegi rohkem kui üks või kaks. Ning kindlasti peaks olema õige inimene õigel ametikohal. Presidendivalimise süsteemid Euroopas Autor: Allan Sikk Antud artikkel räägib presidendivalimise süsteemides Euroopas. Euroopa süsteeme tuuakse võrdluseks Eesti süsteemile, sest meie süsteem on keeruline ja arvatakse, et see ei ole kõige õnnestunum variant. On mõeldud, et seda tuleks muuta, kuid enne kui seda teha, peaks vaatama, mis on võimalikud alternatiivid. Eestile on valitud kehtiva korra alusel president kolm korda ja nii nagu ennegi, ei suudetud seda teha Riigikogus vaid pidi kokku kutsuma valimiskogu
RAHVAJUTUD Folkloori põhitunnused: Traditsioonilised Rahvaluule muutlik 2 ühesugust lugu pole olemas Vastavad kindlatele reeglitele Autor on teadmata Oluline, sest näitab, kuidas rahvas sai aru üksteisest ja ka nende mõtetest Rahvaluule zanrid: Muinasjutu puhul ei eelda keegi, et sa seda usuks. Ta on ajatu. Erineb väga suuresti teistest, süzeed rahvusvahelised Müüdi puhul tegemist teise maailmaga, meie loogika vastaselt Muistend ütleb alati kindla fakti, tegemist tänapäeva maailmaga F.R.FAEHLMANN Sündis vaba talupoja peres Isa mõisavalitseja Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti Hakkas looma kunstmuistendeid
Aktiivne kuulamine. Mida meil selleks vaja on, et me saaks aktiivselt kuulata? Huvi, sobiv aeg, ruum, tahtmine kuulata. Kas te peaksite olema avatud? Avatud hoiak ja kontakt. Miks need olulised on? Mille järgi ma saan aru, et te mind kuulate? Te vaatate mulle otsa. Suunatud tähelepanu? Tähelepanu ja keskendumine peab olema. Tuletage meelde need välised kontaktioskused. Muude tegevuste katkestamised peavad siin ka olema. Kui ma neid ei kaota ära, siis ma järelikult aktiivselt kuulata ei suuda. Tegelikult peab siin olema psühholoogiline kohalolek. Kuidas me peaksime suhtuma sellesse inimesse? Kas ma võiks teda usaldada? Usaldus peaks tekkima inimeste vahel. Ega me ei saa inimeste suhtes avatud hoiakut, keda me ei usalda. Oma miimikaga paneme juba lukku, et nagunii tuleb valet. Tavaliselt on usaldus esimene asi, mida kuulamise kohapealt välja pakutakse. Ma pean saama usaldama inimest, kellega ma räägin või keda ma kuulan. Kas ma saan suhtuda eelarvamusega inimestesse, keda m
Tänu kellele pole meil kodusõda? 2007. aasta 26. aprilli õhtupoolikul seisin ma Tallinna Lennujaamas ja kuulasin ETVst kaitseminister Jaak Aaviksoo väiteid, et kaitseminister peab näitama, kuidas ta oskab sõda pidada, ning vaatasin sinna kõrvale eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
Selle peale tüdruk lausus:" Lühme siis minu juurde seal on kõik niigi omad ja keegi võõras ei kuula meid pealt. Ainult isa võib vihaseks saada, et sa sellest tead." Helena maja asus linna teises otsas. See oli õudselt suur ja ka ilus, see nägi välja nagu villa. Seda ümbritses puuvilja aed ja ilusad lillepeenrad, kus kasvas tohutult palju ilusaid lilleid. Ethani peas vormis üks küsimus, mida ta ka välja ütleski:" Kellega sa siin elad?" "Mina elan siisn koos oma isa ja paljude muude sugulastega." "Mis su isa nimi on?" "Michell- Michell Wolfwood." "Michel? Mu tädi ütles, et tal pole tütre, see on imelik ja ,kus su ema on?" "Selles pole midagi imelikku, sest Michel varjas minu olemasolu, et Damen ei saaks minust teada ja ei avastaks, et ma inimene olen ja mu ema- ta hukkus selle linna vallutamise ajal." vastas Helena Ethani küsimusele. "Mul on kahju, aga ma tahaksin ka teada, kuidas on või..
" Ma vastan :" Sa pole paremat suhtumist väärt !" · Ma armastan sind nagu pasta hambaharja, nagu soojust tekk ja nagu rong rööpaid. · Ma tahaks sulle karjuda :" Kao siit, ma vihkan sind !" aga ometi ma naeratan ja kingin sulle musi. Ma tean et sa oled mind petnud ja olen valmis minema kaugele, et teada saada kui kaugele lähed sina . · Mitte see ei vapustanud mind, et sa mind petsid, vaid see, et ma ei saa sind rohkem usaldada. · Ma solvun,Ma armastan,Ma elan.Ma olen inimene,Mitte NUKK kelleotsas trampida.* · Õnn on kui liblikas, mida taga ajades kunagi kätte ei saa, kuid kui istud vaikselt, tuleb ta ise sinu juurde. · See on armastus, kui muudad salaja oma päevaplaani, et saaksite kohtuda. · Sa küsisid mult , kas ma armastan sind ? panin pea maha ja vastasin EI ! Seejärel , käskisid sa mul pea üles tõsta , ja öelda sulle seda silmadesse , sa teadsid , et ma ei suuda seda .. sest mu
Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete tulemusena, tema aga on lihtsalt 20 min direktoriga rääkinu- isegi tunnistust ei esitanud- ütles, et neljad viied, aga tegelikult oli matem kolm. Kartust tekitab veel praktiliselt olematu vene keele oskus ja siinses rootsi keele tunnis ainult rootsi keeles rääkimine. Uus klass on suur-36 õpilast ja varesematel parematel kooliaastate
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine. 3. Milline roll on teoses r
POISIKE (vanale naisele). Tädi, missugune see libahunt õige on? VANA NAINE. Või mina teda olen näinud. Hunt ikka nagu hunt, kui verejanu ja murdmisehimu peale tuleb! Muudkui - esimesed jalad olevat tal lühemad kui tagumised. Inimese käed ju ka lühemad kui jalad. Enam inimesi koguneb kuulatama. KESKEALINE MEES. Puha ebausk! I POISS. Ebausk jah! Kuidas nüüd inimene ennast vahel hundiks ja jälle inimeseks muuta saab! VANA NAINE. Kus ta's ebausk on? Va Räägu Rein Pära-külas, kätt ega jalga ei viitsi liigutada, põllulapikesed sööti jäänud, nälg igal pool silmaga näha, loomad ära lõppenud, kevadel ei jõua jalgu alla võtta, kantakse teisi inimeste vahel laudast välja, aga - peremees? Peremees paks ja punane nagu puik, veri näost välja tulemas. Kõik ilma inimesed teavad, et ta libahundiks käib ja et kõik see ramm murtud lammaste soojast verest tuleb! KESKEALINE MEES. Hull jutt puha! VANA NAINE (nagu enne)
Maret Nukke Minu Jaapan Tallinna 21. Kool 12C Klass 50. Lauset teosest "Minu Jaapan" ja nende kohta kommentaarid 1) „See räägib loojajumalatest, õest-vennast Izanamist ja Izanagist, kes sonkisid Taevastel Väljadel elades pika piigiga mudast ollust, mille käigus tilkusid selle otsast mõned piisad, moodustades müütilise Onōgoro saare, kuhu õde ja vend asusid elama ning kus nad lõid üheskoos veel saari ja jumalaid“– See lause on väga huvitava konseptsiooniga, eriti tore oli lugeda seda lauset. Selles peitub väga sügav sisu kuid samas ka väga palju erinevaid mõtteteri. 2) „Treeningprotsessi juurde kuulus paratamatult ka karate terminoloogia omandamine ning ajapikku tekkis huvi’’ – Ka minule pakuks huvi karate vastu huvi kasvatamine selliste põhimõtetega. Eriti veel siis kui käin veel treeningutel. See aitaks huvi kasvatamisele kaasa. 3) „Kui 1989. aasta sügisel avanes Eesti
nimel? Selle asemel et päevast-päeva leiba ja putru süüa, oleksid nad võinud jääda koju, metsa, kus nad saaksid olla vabad ning elu nautida. Aga eestlased juba on kord sellised. Me tahame ikka rohkem ega ole rahul sellega, mis meile juba antud on. Me vaatame üha enam kaugete maade poole, jätame maha enda kodumaa, et otsida õnne kuskilt mujalt, kuid ma olen üpriski kindel, et lõpuks saavad kõik aru, et vahet ei ole kus sa elad, või kui palju varandust sa kokku oled ajanud, õnnelikumaks see sind ikka ei tee. Jääb vaid loota, et sellest Kivirähki moraalist üha rohkemad inimesed aru saavad.
annaabi.ee 
