· "Pühapäev Kadriorus" · "Saaremaa polka" · "Saaremaa valss" · "Sa eile ütlesid ,,jaa"" · "Sa ütled mulle ,,päikene"" · "Sinilind" · "Su silmist näen ma igal öösel und" · "Suveöö serenaad" · "Suudle mind" · "Tartu marss" · "Tsebarkul" · "Tiiu, Tiiu" · "Unelmate tänav" · "Vaid sina, Niina" · "Vaid sulle kuulub mu süda" · "Veel viivuks jää" · "Viimne valss" · "Viljandi serenaad" · "Õige valik" Arne Oit Arne Oit oli eesti helilooja ja akordionist. Arne Oidi laulud olid rahva hulgas väga populaarsed ning said premeeritud paljude züriide poolt. Esimesel võistluskontserdil 1959. aastal sai laul "Meie Mall" esimese preemia. Hiljem auhinnatud lauludeks on "Tsirkus", "Nii kaugel kõik", "Vana meloodia", "Suveöö", "Tuhaväljade tuul", "Lõke Preerias", "Unustuste jõel" jt. Arne Oit on kirjutanud ka instrumentaalmuusikat, operette ja muusikale
Arusaamaks milline oli Eesti olukord sel ajal, tuleb meenutada toonast poliitilist olukorda, Nõukogude Liidu rahvusvahelised suhted mõjutasid ka riigi kultuuripoliitikat. Peale II maailmasõda oli see aeg, kus Eesti kinodes jooksid ameerika filmid ja vabalt võis mängida toonast moemuusikat Jazz'i. Glenn Miller ( sõjas hukkunud) oli svingivaimustust levitanud üle kogu maailma ning see oli liikunud ka Eestisse. Tuntumad ansamblid- orkestrid Kuldne 7, Rütmikud ( Koosseis: Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Poldeski, Erich Kõlar & Vallo Järvi) ja Mikid. Rütmikud on kõige rohkem mõjutanud eesti popmuusika arengut. Tähtsama muutuse tõi kaasa 1949 aasta, mil algas niinimetatud külm sõda. Kõik mis sellega oli kaasa tulnud nimetati halvaks ja kahjulikuks. Pillimehed veel räägivad : Mäletame kuidas meie ametnikud püüdsid agaralt täita Moskvast tulnud käske. Näiteks loosungiga: ,,Täna mängid Jazzi, homme reedad kodumaa
Albumid ja lood Konkursi ,,Noortebänd 2004" võitmisele järgnes leping plaadifirmaga Nonsense Records, turneed üle Eesti, lugude salvestamine ja 17-looline album "Annamemenõu", mis ilmus 14. oktoobril 2005. Plaadi lindistas ja pani kokku Arne Holm stuudios Music Works ning andis välja plaadifirma Nonsense Records. Selle albumiga sai bändist tõsiseltvõetav tegija Eesti muusikaturul. 2006.a Eesti muusikaauhindade jagamisel pretendeeris Ursula ,,Aasta Uustulija" tiitlile. 2006.a alguses avaldatud raadiosingel ja video loost ,,Tiffer" tõstis Ursula ,,Annamemenõu" albumi plaadimüügitabelite tippu. 2006 suvel andis Ursula üle 80 kontserdi ja tuuritas mööda Eestit koos Dagöga
Pärast 8. klassi lõppu hakkas õppima flöödimängu Joala muusikukarjäär algas biitansamblis Kristallid 1966. aastal flöödimängija ja lauljana ning pärast Toivo Undi lahkumist ka basskitarrimängijana. Sügisel 1968 lõi ta bassimängija ja lauljana kaasa Toivo Kurmeti ansamblis Virmalised. 1970. aastatel võitis ta auhindu mitmetel lauluvõistlustel ja festivalidel Eestis ja välismaal. Eesti heliloojatest on talle kirjutanud laule Arne Oit, Uno Naissoo, Gennadi Taniel, Raivo Tammik, Kustas Kikerpuu, Rein Rannap, Viktor Ignatjev, Olav Ehala jt, tolleaegsetest Nõukogude heliloojatest David Tuhmanov, Aleksandr Zatsepin, Raimonds Pauls, Viktor Reznikov, Vladimir Matetski jt. Arvukate esinemiste eest Venemaal ja mujal NSV Liidus ja selle eest, et suur osa tema tolleaegsest repertuaarist oli venekeelne, sai Jaak Joala Eestis teenimatult hüüdnime "Kremli ööbik".
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
aastal jätkas Eller tööd õpetajana ja ka heliloojana. Kuid siis järgnes mõõn: 1949. a. vallandati Eller konservatooriumist ning peaaegu kogu tema sõjaeelne looming seati kommunistliku reziimi poolt põlu alla kui "formalistlik ja kodanlik- natsionalistlik". 1950. aastate keskpaigaks oli kõige pingelisem aeg möödas ja Eller võis jätkata tööd konservatooriumis, kus töötas kuni oma surmani. Tema õpilasteks olid veel näiteks Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Arne Oit, Jaan Koha, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Alo Põldmäe ja Lepo Sumera. Elleri 50-aastasele erakordselt heale pedagoogitööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. 1960. aastail ta enam palju uusi teoseid ei komponeerinud, vaid redigeeris varasemaid. Elleri suviseks meelispaigaks sai Laulasmaa, kus ta veetis koos teise abikaasa Elluga oma kolmteist viimast suve. Heino Eller suri 16.06.1970 Tallinnas, tema nime kannab 1973. aastast Tartu muusikakool, 1987. a
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium 20. sajandi heliloojad Referaat Helina Daniel 12a klass Tartu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus.....................................................................3 Veljo Tormis......................................................................................4 Arvo Pärt...........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski.....................................................................12 Claude Debussy......
* Käe paranedes hakkas Eller elatise teenimiseks taas viiulit mängima - ta * 1950. aastate keskpaigaks oli kõige pingelisem aeg möödas ja Eller võis tegi kinodes tummfilmidele saatemuusikat, mängis mitmes suveks jätkata tööd konservatooriumis, kus töötas kuni oma surmani. Tema komplekteeritud orkestris. 1913. a. astus ta taas Peterburi õpilasteks olid veel näiteks Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Arne Oit, Jaan konservatooriumi, nüüd kompositsiooni- ja muusikateooria erialale (prof. Koha, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Alo Põldmäe ja Lepo Sumera. Elleri 50- Kalafati). aastasele erakordselt heale pedagoogitööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. * I maailmasõja päevil mängis ta sõjaväeorkestris, õpinguid jätkas 1919
Aarne, Boris Kõrver, Anatoli Garsnek, Leo Normet) ja ka heliloojana. Kuid siis järgnes mõõn: 1949. a. vallandati Eller konservatooriumist ning peaaegu kogu tema sõjaeelne looming seati kommunistliku reziimi poolt põlu alla kui "formalistlik ja kodanlik- natsionalistlik". 1950. aastate keskpaigaks oli kõige pingelisem aeg möödas ja Eller võis jätkata tööd konservatooriumis, kus töötas kuni oma surmani. Tema õpilasteks olid veel näiteks Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Arne Oit, Jaan Koha, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Alo Põldmäe ja Lepo Sumera. Elleri 50-aastasele erakordselt heale pedagoogitööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. H. Eller on muidugi üks legendaarsemaid kompositsiooniõpetajaid Eestis, oma koolkonna rajaja vastukaaluks nn. Tallinna koolkonnale, mille eesotsas oli professor Artur Kapp. Elleri pedagoogitalenti on hinnatud õige mitme kandi pealt. Aga eelkõige
Tuleaed Helilooja on Tõnu Kõrvits. Seda kammerooperit esitati 2006 aastal 20. aprillil Tallinnas Von Krahli Teatris Libreto: Maarja Kangro Esiettekanne: Kädy Plaas (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste, lavastaja Peeter Jalakas. Pirnipuu Helilooja on Leo Normet. Seda koomilist ühe vaatuse ooperit esitati esmakordselt aastal 1973 13. oktoobril teatris Estonia. Libreto: Leo Normet Betti Alveri poeemi ainetel Esiettekanne: lavastaja Arne Mikk, dirigent Eri Klas. Iirise tango: Viivika Vasar (metsosopran), Teater Estonia Sümfooniaorkester, dirigent oli Peeter Lilje. Aitäh vaatamast!
Tubina ülesandeks oli koostada ülevaade vanade Rootsi ooperite ja balletide kohta ja korrastada muuseumi noodikogu, restaureerida vanade barokiajastu ja klassikaliste heliloojate ooperite ja ballettide partituure, koostada klaviire ja kirjutada välja orkestrihääli. Juba 1944.a. lõpul asutati Stockholmis NMKÜ meeskoor ja veebruaris, kuhu kutsuti Eduard Tubin meeskoori juhiks. Selle kooriga esines Tubin tihti mitmesugustel kontsertidel nii Stockholmis kui mitmetes teistes Rootsi linnades. 1959.a. Tubin loobus koori juhatamisest ja pühendus loomingule. Paguluses elades valmis suurem osa Tubina loomingust. Sel perioodil loodud teostes saavutas Tubin oma isikupärase väljenduslaadi, ühendades Eesti rahvaviiside intonatsioonid kaasaegsete euroopalike väljendusvahenditega. Tubina vahetult pärast sõda loodud helilooming on küllaltki mitmekülgne ning kaalukas. Nende hulgas kõrgub väljapaistva suurteosena V sümfoonia, milles
vastukaja negatiivne. 1914 ilmus ,,14 laulu kooridele" rahvuslikum ja võeti omaks. 20- 30.rahvuslikkus domineerib tema loomingus. Paremik koori- ja soololauludes valmib siis. ,,Seitse sammaldunud sängi", ,,Jaan läheb jaanitulele", ,,Vihmakõnõ, vellekõnõ", ,,Läksin kõrtsi aega viitma". Heino Eller 1940 kutsutakse tööle Tallinnasse konservatooriumisse kompositsiooniproffessoriks. Tema õpilased: Villem Kapp, Jaan Rääts, Lepo Sumera, Arvo Pärt, Valter Ojakäär, Arne Oit, Alo Põldmäe, Anatoli Garsnek. Looming: peamiselt instrumentaalmuusika, süveneb palju detailidesse, eeldab läbimõeldust, ei taha absoluutselt 'tühja ruumi täitmist'. Klaveriteoseid oli 200 umbes, eelistab lühipalasid, näiteks miniatuure, nt ,,Kellad", ,,Liblikas". Tema lemmikinstrument oli viiul, kuulsamad miniatuurid viiulile: ,,Männid" ja ,,Avarused". Roosa õpik: Eller rahvusliku helikeelega instrumentaalmuusika viljeleja. Lõpetas Peterburi konservatooriumi
Ü-LE HAL-JA AA-SA, SI-RIS- TA-DES SA-LA-KEE-LI HÕIS-KAB METS JA MAA. :;: Kordamis küsimused · Millest erineb Rootsi rahvalaul, Eesti ja Soome rahvalaulust? Rootsi rahvalal on ühehäälne lõppriimiga salmilaul, Eesti ja Rootsi regilaul ja runolaul põhinevad algriimile ning neid esitab eeslaulja ja koor. · Nimeta Rootsi rahvapillid? vilepill, lõõtspill, parmupill, torupill, nükkelharv · Nimeta Rootsi tuntumaid heliloojaid ja ansambleid? M. Bellmann, Arne Mellnäs, ABBA NÜKKELHARF ROOTSI RAHVAPILL · Kuidas peamiselt lauldi norra rahvamuusikat? lauldi peamiselt üksi. Seleta mis on ballaad? Ballad on pikk jutustava sisuga laul. · Kuidas nimetatakse norra meeste rahvatantsu? halling · Nimeta norra rahvapillid? viiul, parmupill, sarved, viled, oinasarv, hardangeri viiul. · Nimeta tuntumat Norra heliloojat, nimeta tema tuntumat teost. · Edvard Grieg, teos süit "Per Günt", klaverikontsert a-duur. NORRA RAHVAPILLID
Pedagoog ja helilooja Sündis 7. märtsil 1887 Tartus poepidaja peres Õppis viiulit; muusikateooriat Rudolf Tobiase juures Astus Peterburi konservatooriumisse algul viiuli-, pärast kompositsioonierialale Edasine elu seotud Tartuga tegeles pedagoogitööga Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1920.-1930. tekkis tema ümber nn Tartu Koolkond (Eduard Tubin) 1940 kolis Tallinasse, et õpetada Tallinna konservatooriumis (Uno Naissoo, Arne Oit, Valter Ojakäär, Arvo Pärt, Lepo Sumera jt) Looming Valdavalt instrumentaalne: Klaverimuusika (u 200 teost) - ,,Kellad'', ,,Liblikas'' Viiulimuusika - ,,Männid, ,,Avarused'', viiulikontsert Keelpillikvartetid Sümfooniline muusika tuntuim ,,Kodumaine viis'' tsüklist ,,Viis pala keelpilliorkestrile'' Teosed detailideni viimistletud nagu filigraanne gravüür
leidnud ta kohta muusikale ning suri 36-aastaselt 1940.-1950. aastad O Vabalt võis mängida O Muutused algasid 1949. a nn toonane moemuusika külmasõjaga O Jazz-muusikud pidid kolima jazz keldritesse O Populaarseks sai sving O Rock’n’roll oli mõeldamatu O Kuldne 7, Mikid ja O Olukord muutus 1956. a Rütmikud seoses nn Hruštšovi O Arne Oit, Uno Naisoo, sulaajaga O 1957.a toimus Moskvas Valter Ojakäär, ülemaailmne noorsoofestival Gennadi Podelski, (esinesid Uno Naisoo - Erich Kõlar, Vallo Järvi ansambel Metronoom ning - on enamik popmuusika Heli Lääts ja Kalmer arenguga seotud Tennosaar) 1960. aastad O Kitarriansamblite Võib jagada kolmeks-jazz,
esimesed lood tulid ka Valter Ojakäärult, Uno Naissoolt, ülo Raudmäelt jt. Katkes Raimond 6 Valgre elutee (1949. aastal, kui ta oli 36-aastane). (ibid: 9-10) 1.5. Viiekümnendad aastad Heliloojate loometegevust aktiviseerisid Eesti Raadio ja Üleliidulise Raadio tellimused. Muusikasse tõid uusi jooni konservatooriumi lõpetanud Uno Naissoo, Arne Oit, Valter Ojakäär ja Gennadi Podelski. Laulude kõrval kirjutati ka instrumentaalpalu. Naissoo dzässiloomingus sai peatähtsaks rahvuslik koloriit. Levimuusikale andsid tooni ka ringhäälingu kollektiivid, nag Eesti Raadio naisansambel, Eesti Raadio naistrio, Eesti Raadio vokaalduett, Eesti Raadio meesansambel ja Eesti Raadio instrumentaalansambel. Esinesid ka paljud solistid, eesotsas Heli Läätse, Artur Rinne ja Kalmer Tennosaarega. (ibid: 10) 1.6. Kuuekümnendad aastad
Valgre kirjutas oma laule aga Eestis ning esines 1930. aastatel põhiliselt lõbustuspaikades. Järgnenud sõja-aastad mõjutasid aga pöördeliselt Valgre elukäiku. Peale sõja lõppu süvenes muserdus veelgi ja helilooja ei leidnud kohta ei endale ega oma muusikale. Helilooja suri pärast kiiret allakäiku 36-aastaselt. 1940. - 1950. aastad Moemuusikaks oli jazz ning eriti populaarne sving. Selle muusika tuntumaid ansambleid oli Rütmikud, kus mängisid nt Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär (tuntud eelkõige heliloojatena!)jt. Muutused tõi kaasa 1949. aastal nn külm sõda Nõukogude Liidu ja läänemaailma vahel kõik läänest tulnu kuulutati halvaks ja kahjulikuks. Jazzmuusikutel tuli tegutsema hakata nö põranda all. Poliitiline olukord muutus 1956. a. Sel ajal tegutses virtuoosne pillimees, eksperimentaator ja ansamblijuht Emil Laansoo, kes katsetas juba siis stuudios mitmekordset pealemängu
Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate
(Verdi ,,La traviata"), Angelica (Puccini ,,Õde Angelica"), Naine (Tüüri ,,Wallenberg"). Ta on esinenud ka Vanemuises, Viini Kammerooperis, Moskva Uues Ooperis, Amsterdami kontserdihallis Concertgebouw ning paljudes Euroopa kontserdisaalides ja festivalidel. Praegu elab ja töötab Aile Itaalias. ,,Maskiball" oli ooper kolmes vaatuses. Ooperi tegevusliinides oli palju armastuse keerdkäike, mida saatis orkester, eesotsas dirigent Eri Klasiga. Lavastaja oli Arne Mikk. Verdi muusika kõlab niivõrd tõetruult ja ajatult, et tundub nagu polekski ooperi esietendusest möödunud 150 aastat. Peale külalissolisti Aile Asszonyi andis oma panuse ,,Maskiballi" loomisele ka Soomest pärit lavakujundaja Ralf Forsström, kes on kuulus üle terve Skandinaavia, ning keda kutsuvad lava kujundama ka parimad Rootsi teatrid. ,,Maskiballi" lavakujundus ei olnud traditsiooniline, vaid otse vastupidi, inimese suurust maski just
Ta otsustab oma naise tappa, kuid mõtleb ümber: surema peab kuningas. Abi saab ta vandeseltslastelt. Õhtul toimub kuninga juures maskiball, kus peaminister kuninga ära tapab. Kuningas annab aga sõbrale kirja, kus seisab, et peaminister ja tema naine saadetakse Inglismaale nende nime kaitseks. Peaminister saab aru, millise vea ta on teinud ning kuningas andestab talle. Ooperi muusikaliseks juhiks on Arvo Volmer, 20. mail oli dirigendiks Jüri Alperten. Etenduse lavastas Arne Mikk. Kuinga osa täitis Mart Madiste, tema parim sõber peaminister oli Rauno Elp, kelle naist mängis Aile Asszonyi. Väiksemates osades mängisid Riina Airenne, Kristel Jõesaar, René Soom, Priit Volmer, Leonid savitski, Andres Köster, Georg Gurjev ning loomulikult Rahvusooper Estonia koor. Kostüümid kahjuks ei vastanud minu ootustele. Eriti valmistasid pettumust maskid esimese vaatuse alguses, need olid paberist ja kandilised, peal punane nägu
Kui Coppéliusele näib, et see on tal viimaks õnnestunud selgub, et noored armastajad Swanilda ja Franz on mänginud talle vingerpussi. Lugu saab läbi eksituste ja seikluste õnneliku lõpu Swanilda ja Franzi rõõmsal pulmapeol. Balletis kandis olulist rolli Rahvusooper Estonia orkester ja Rahvusooper Estonia balletitrupp, nende seas kirev lavakujundus ja -valgustus, värvikad kostüümid jpm. Orkestri solistid viiulil, altviiulil ning harfil esitasid Toomas Nestor, Arne Pilliroog ja Saale Kivimaker-Rull. Loominguline juht ja peadirigent oli Arvo Volmer ning balleti kunstiline juht Toomas Edur. L éo Delibes'i ballett ,,Coppélia" on valminud Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni jutustuse ,,Uneliivamees" ainetel 1870-ndatel aastatel. L éo Delibes L éo Delibes oli õppinud Pariisi Konservatooriumis kompositsiooni tuntud balleti ,,Giselle" autori Adolphe Adam'i juures. Juba õpingute ajal paelus Delibes'i teater. Adam'i eeskujul
Olulised olid ka laulud, mida esitati tantsude saateks. Ka Rootsi hümniks on rahvalaul ,, Du gamla, du fria" (,,Sa iidne, sa vaba"). Rootsi tuntuim rahvatants on polska. See on ¾ taktimõõdus aeglane paaristants. Veel tantsitakse valssi, polkat, kadrilli ja masurkat. Erilisel kohal rahvapillide seas on nükkelharf ehk klahvviiul. Mängiti veel viiulit, parmupilli, lõõtspilli ja torupilli. Tuntumad Rootsi heliloojad- Michael Bellmann, Hugo Alfven, Arne Mellnäs. Rootsi tuntuim ansambel ABBA, kes 1974. aastal võitis ka Eurovisiooni lauluvõistluse. NORRA Enamik Norra rahvamuusikast on lodud 19. Sajandil. Lauldi peamiselt üksi. Keskajast pärit ballaadid räägivad ajaloosündmustest. Rahvalauludes kajastuvad mütoloogilised tegelased- trollid ja haldjad. Põha--Euroopa tuntumaks tantsuks on Norra meestetants halling. Veel tantsiti Norras paaristantse- springar ja gangar. Uuematest rahvatantsudest on tuntumad valsid, reilenderid ja polkad.
Rohkem levis see nooremate põlvkondade hulgas. Raimond Valgrest sai tänaseks muusikamaailmas legend. Hiilmata lühikesest eluteest, jõudis ta kirjutada väga palju muusikat ja sellega rahvale südamesse pugeda. 1940.-1950 See oli aeg, kus Eesti kinodes jooksid Ameerika filmid ja vabalt võis mängida sellele ajale iseloomulikku jazzi. Populaarseks sai ka sving ning selle muusika artistidest olid tuntumad ansamblid-orkestrid Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. Viimases mänginud muusikutest- Arne Oit Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vallo Järvi. Nendest enamik on mingil viisil Eesti popmuusika arengut mõjutanud. 1949. Aastal algasid muutused nn külma sõjaga Nõukogude Liidu ja Läänemaailma vahel. Kõik mis läänest tuli, kuulutati halvaks ja suruti maha. Jazz muusikutl tuli hakata tegutsema nö põranda all ning rock ‘n’ rolli areng Eestis oi mõeldamatu. Olukord hakkas muutuma alles 1959. aastal
Bändi nimeks sai Girl's Tyme ja sinna võeti kuus liiget, nende hulgas Kelly Rowland. Rowland elas lapsena peaaegu Knowleside kodus. Kelly ema. 2 Girl's Tyme Lisaks Beyoncé Knowlesile ja Kelly Rowlandile kuulusid Girl's Tyme'i koosseisu Támar Davis ning räpparid ja tantsijad LaTavia Roberson ning õed Nikki ja Nina Taylor. Tüdrukutebändi kuulsus levis kiiresti. Californiast pärit produtsent Arne Frager lendas neid Houstonisse kuulama, tõi nad oma stuudiosse Californias ja lõpuks pakkus suurt lepingut. Kõige rohkem meeldis Fragerile Beyoncé, kellel oli väljapaistev isiksus ja hea hääl. Ülejäänud tüdrukutele jäi sellevõrra rohkem räppimist ja tantsimist. Frager saatis nad tolle aja suurimasse talendiotsimise saatesse "Star Search", kuid Girl's Tyme ei võitnud seda saadet, Beyoncé hinnangul seetõttu, et nende esitatud laul ei sobinud bändile
Sellest tulenevalt saab akordioniga mängida mistahes muusikat, alustades kerge- ja rahvamuusikaga, lõpetades jazzi ja tõsiste akadeemiliste teostega. Akordion on väga hea soolopill aga ka tundlik kammermuusika instrument, sobitudes hästi kokku pea kõikide teiste pillidega. Lisaks sellele kõlab akordioni hästi ka sümfooniaorkestri saatel . Eesti akordionistid Eesti kuulsaimatest lauljatest olid ka akordionistid Arne Oit ja Raimond Valgre. Kokku on Eestis olnud kuulsaid akordioni mängijaid umbes nelikümmend kaks. Näiteks: Margus Laugesaar, Jaak Lutsoja, Johann Lõhmus, Tiit Kalluste ja teised. Akordioni saab õppida ka erialana kõrgkoolis. Miks valisin just selle pilli? Sest akordion on väga juvitav ja minu isa on seda pilli õppinud ja mängib mulle seda vahel. Kasutat internetis: Google´t ja Wikipeediat
Vabalt võis mängida jazz’i kui toonast lemmikut moemuusikas. PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti popmuusika areng läbi kümnendite Populaarseks sai sving ning selle muusikastiili viljelejatest olid tuntumad ansamblid ja orkestrid: Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. Rütmikutes mängisid – Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vello Järvi. Kõik need muusikud on hiljem ühel või teisel moel eesti popmuusika arengut mõjutanud. 5. Kirjuta, mis iseloomustab 1960. aastate muusikat. Nimeta erinevaid žanreid. Olulisel kohal 1960. a Eesti muusikas oli estraadimuusika. Alguse sai Arne Oidi nimeline lauluvõistlus, mis toimus 1959–1987. a. Läbiviiaks oli Eesti Riiklik Filharmoonia. Lauluvõistluse mõtte väljakäija oli Arne Oit.
Eesti popmuusika 1920.1960.dad 1) Missugune sündmus tähistab Eest popjazzmuusika algust? The Murphy Band'i loomine Tallinnas 2) Millal ja kus toimus esimene Eest jazz kontsert? 1936. aastal, Estonia konsterdisaalis 3) Nimeta 30date aastate lööklaulude autoreid Boris Kõrver; Raimond Valgre 4) Nimeta 50date aastate tuntumaid ansambleid ja liikmeid Rütmikud Arne Oit; Uno Naisso; Valter Ojakäär; Gennadi Podelski; Vallo Järvi Metronoom Uno Naisso; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 5) Missugune instrument oli Külma sõja ajal keelatud? Saksofon 6) Kes oli Eesti Swing Clubi asutaja? Uno Naissoo 7) Kes esindasid Eestit 1957.aastal Moskvas Noorsoofestivalil? Uno Naissoo; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 8) Kuidas on Eesti popmuusika ajalukku läinud V. Järvi & E. Laansoo? V.Järvi hakkas esimesena kasutama võimendatud instrumenti E
Tamme, Marju Kuut . Omaette nähtus 1960. a. algul oli ER meeskvartett (Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas), kes pani aluse meie vokaalansamblite traditsioonile. 1960. aastate lõpupoole sai populaarseks Eesti Televisiooni saatesari "Horoskoop". Selle kaudu said televaatajad hinnata ka välismaise estraadi uuemaid laule meie lauljate esituses.Tähtis koht 1960.aastate eesti estraadimuusikas oli võistluskontserditel.Idee pakkus välja Arne Oit.Kuna eurovisioonil osalemine oli neil aastatel meie jaoks unistus, sai kohalik võistlus kiiresti populaarseks.Tuntumatest heliloojatest osalesid lisaks Arne Oidile aktiivselt Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Taniel, Kustas Kikerpuu, Viktor Ignatjev, Raimond Lätte, Arved Haug, Hans Hindpere, Olav Ehala, Rein Rannap, Andres Valkonen , Tõnis Mägi jt.1970.aastatek võistluskontsertide populaarus vähenes mitmetel pöhjustel .Vanema
Oma aktiivse tegevusega laulva revolutsiooni ajal on Ivo Linna ennast oma surematute lauludega jäädvustanud ka eestlaste südameisse. Laulud "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani", "Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" jne. Ivo Linna on võitnud ka arvukalt auhindu: ·1979. aastal sai Ivo Linna koos Valter Ojakääru ja Heldur Karmoga Ranna sovhoosi auhinna laulu "See meeletu maailm" eest; ·1980. aastal nimetati Ivo Linna parimaks lauljaks Aarne Oidi nimelisel võistluskontserdil "Tallinn- 80"; ·valitud parimaks lauljaks ajakirja Noorus küsitlustel; ·samuti Eesti Raadio saates "Soovid, soovid, soovid..." kuulajate poolt; ·Albumid: "Ivo Linna '93" (1993) "Ivo Linna" (2001) "Enne ja pärast päeva" (2001) "Üksi, iseendas üksi..." (2006) Urmas Alender Urmas Alender (22.nov.1953-28.sept.1994) oli sti laulja ja helilooja.Ta sai tuntuks eesti rokkandsambli Ruja omapärase solistina
Teda peetakse viljakaimaks sümfooniate loojaks Rudolf Tobiase kõrval ja muusikakoolkonna rajajaks. Tuntud kui orelivirtuoos, kirjutas ta Eesti esimese orelikontserdi. Heino Eller õpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli muusikateooria ja komposisatsiooni õppejõud, viimase ala pealt peetakse teda eesti kõige viljakaimaks. Ta pani aluse nn Tartu koolkonnale. Õpilaste hulka kuulusid: Eduard Tubin, Karl Leichter, Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Arne Oit, Jaan Rääts, Heino Jürisalu, Arvo Pärt jpt. Artur Kapi (18781952): ,,Tubin on geenius... Tubin on parem kui Brahms" ,,Ärge minge välja efektidele, ärge kirjutage nagu diletandid, kes kergete võtetega püüavad laiale massile meeldida Johannes Hiobi mälestusi : ,,Artur Kapp oli suur Bachi asutaja, ...käskides meid tema tööd ,,padja all" hoida. Kapp ei võtnud kunagi muusikat külmalt,paljalt tehniliselt, vaid elas alati sisemiselt kaasa.
tantsuplatsil tallatakse hein. :,: Aastas kord see õhtu ette tuleb igal pool saab muserdatud hein. :,: 6 Jaaniööl on sõnajalad õites metsa all, kus kõrge-kõrge hein. :,: Lapsed, lapsed, sinna minna võite niikuinii seal niitmata jääb hein. :,: Jaanipäeval rinnuni on rohi, sügis jõuab, jääb vaid kuluhein. :,: Ütle, kust küll rada teha tohin igal pool on noor ja õitsev hein! :,: Jamaika hällilaul Heldur Karmo / Arne Oit Sa magad, chiquito, mu poeg, ja piki randa kõnnib öö. On meri veel ärkvel, ta kohiseb tasa ja lainetus kaldale lööb. Su isal on tilluke paat ja valge puri selle peal kuid kahjuks merel on saaki nii vähe ja paate on rohkesti selliseid seal. Ei põlga ma tormi, vaid võidelda tahan, kui vahustel vetel kaob maa. Kuid elus on torme, mis murravad maha, ja üksi neist jagu ei saa... Sa magad, chiquito, mu poeg. Võib-olla unes õnne näed. Ning kuigi muret toob hommik,
Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases raamatus ,,Valede
1928 jõudis lavale esimene eesti ooper - Evald Aava "Vikerlased", 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina "Kratt". 9. märtsil 1944 purunes teatri- ja kontserdimaja õhurünnakus rusudeks. 1947.aastal taasavati. Kuni teatrimaja taasavamiseni 1947. aastal mängiti edasi kinos "Gloria Palace" (praegu asub seal Tallinna Vene Draamateater).. Oopereid on lavastanud Hanno Kompus, Eino Uuli, Paul Mägi, Udo Väljaots, Arne Mikk, Neeme Kuningas jt. Tuntumad ooperisolistid: Sopran Bass Janne Shevtshenko Priit Volmer Metsosopran Külalissolistid Helen Lokuta Teele Jõks Tenor Katrin Karisma Voldemar Kuslap
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
