Arusaamaks milline oli Eesti olukord sel ajal, tuleb meenutada toonast poliitilist olukorda, Nõukogude Liidu rahvusvahelised suhted mõjutasid ka riigi kultuuripoliitikat. Peale II maailmasõda oli see aeg, kus Eesti kinodes jooksid ameerika filmid ja vabalt võis mängida toonast moemuusikat Jazz'i. Glenn Miller ( sõjas hukkunud) oli svingivaimustust levitanud üle kogu maailma ning see oli liikunud ka Eestisse. Tuntumad ansamblid- orkestrid Kuldne 7, Rütmikud ( Koosseis: Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Poldeski, Erich Kõlar & Vallo Järvi) ja Mikid. Rütmikud on kõige rohkem mõjutanud eesti popmuusika arengut. Tähtsama muutuse tõi kaasa 1949 aasta, mil algas niinimetatud külm sõda. Kõik mis sellega oli kaasa tulnud nimetati halvaks ja kahjulikuks. Pillimehed veel räägivad : Mäletame kuidas meie ametnikud püüdsid agaralt täita Moskvast tulnud käske. Näiteks loosungiga: ,,Täna mängid Jazzi, homme reedad kodumaa
Sakslased määrasid suuresti ka Venemaa suurlinnate, erit Peterburi ja Moskva muusikaelu. Rahvusriikide ja kultuuride areng algas Euroopas pärast Viini kongressi ( 1814/15 ) Sellega lõppesid Napoleoni sõjad ja Euroopas jagati poliitiliselt ümber. Ka saksamaal algas rahvuslik liikumine alles 19. sajandi algul, olles seega otseses seoses Napoleoni sõdades esilekutsutud patriotismilainega. Just selline oli esimene teadaolev eestlastest helilooja Karl Friderich Karell ( 1791 1857 ), kes sündis veel pärisorjana, kuid sai Tallinnas vabaks meheks. Ta laulis Pühavaimu kiriku kooris ja oli seal mõnda aega organistiks. Ühtlasi mängis ta Tallinna saksa teatri orkestris viiulit. 1820. aastatel kuni oma surmani tegutses ta aga Venemaal: oli ooperilaulja Moskvas, mitmel pool kapellmeister ning 1830 aastatest organist ja muusikaõpetaja Peterburis. Tema teostes teame mõningaid palu klaverile
Raimo Kangro (21.09.1949 Tartu - 04.02.2001 Ruila) Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe
kodus lauldi rahvalaule noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpiltuid ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut.1 Biograafia Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 19501951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni. Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis. 19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper "Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis.2 Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles
Ta koostas I Eesti kirjanduse ajaloo raamatu. Alustas ka Eesti entsüklopeediat. Keeleteadlasena. ,,Eesti keele grammatika ja eesti keele lause õpetus" eestlastele. Venelastele ,,Täieline vene keele õpiraamat". Uued sõnad haritlane, õpetlane, peide, täide, köide, aula, heliredel, magala, lehtla, rahvus, mitmus, maitsus(maitsma), ilmaütlev, kaasaütlev, saav, rajav, olev, keeleterminid (ülivõrre, asesõna, sidesõna, ainsus, mitmus, häälik, tähesti), helilooja, kolmkõla, helivältus, kolmkõla pöörded jmt. Paarkümmend aastat elu lõpust oli Tartu ülikooli õppejõud. Elujooksul tuhatkond teost, liedertafellik stiil. ,,Mingem üles mägedele" ,,Oh, laula ja hõiska" ,,Isamaa mälestus". 1908 üritas ooperit kirjutada, ise nimetas seda laulelduseks ,,Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad." Sealt ,,Kungla rahvas". Juhatab Eesti üldlaulupidusid. Kogub rahvaviise. Pärit Põltsamaalt, Võhmast. Ta kaotas väga varakult mõlemad vanemad
Georg Ots. Aastal 1997 andis ansambel Karavan välja plaadi ,,Raimond Valgre laule", kus on peal tema kuulsaimad palad ,,Muinaslugu muusikas", ,,Helmi", ,,On kevad tulnud taas" jpt. Ta on aidanud kaasa ka lauliku ,,Modern lööklaulud" valmimisel. Raimond Valgre õppis väiksest peale klaverit, ta oskas mängida ka akordioni, kitarri ja trumme. 1931. aastal lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehituseriala, kuid 1933. aastal hakkas ta restoranides mängima ning ka ise laule kirjutama. 30.ndate lõpus mängis ta parimates lokaalides Astoria, Maxim, Draamakelder, Ammende villa. Pärnus kohtus Raimond Valgre Alice Feilletiga, kellega nad koos laule lõid nt. ,,Muinaslugu muusikas". Ta töötas ka orkestrijuhina ning teise maailmasõja ajal kuulus ta 917. laskurpolgu ansamblisse ja Eesti laskurkorpuse dzässorkestrisse. Peale teise maailmasõja lõppu käis tema elu alla, ta oli alati olnud läänemeelne ning okupastsioon mõjus talle laastaval
esimesed lood tulid ka Valter Ojakäärult, Uno Naissoolt, ülo Raudmäelt jt. Katkes Raimond 6 Valgre elutee (1949. aastal, kui ta oli 36-aastane). (ibid: 9-10) 1.5. Viiekümnendad aastad Heliloojate loometegevust aktiviseerisid Eesti Raadio ja Üleliidulise Raadio tellimused. Muusikasse tõid uusi jooni konservatooriumi lõpetanud Uno Naissoo, Arne Oit, Valter Ojakäär ja Gennadi Podelski. Laulude kõrval kirjutati ka instrumentaalpalu. Naissoo dzässiloomingus sai peatähtsaks rahvuslik koloriit. Levimuusikale andsid tooni ka ringhäälingu kollektiivid, nag Eesti Raadio naisansambel, Eesti Raadio naistrio, Eesti Raadio vokaalduett, Eesti Raadio meesansambel ja Eesti Raadio instrumentaalansambel. Esinesid ka paljud solistid, eesotsas Heli Läätse, Artur Rinne ja Kalmer Tennosaarega. (ibid: 10) 1.6. Kuuekümnendad aastad
Valisin oma referaadi jaoks mulle rohkem huvi pakkuvaid heliloojaid 20. sajandist. Referaadist saab lugeda Eesti- kui ka välismaa heliloojatest. Valitud heliloojate kohta kirjutan ülevaatlikult nende eluloost ja teostest. 3 Veljo Tormis Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930. aastal. Ta on helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. On kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormise kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati
EESTI TÄHTSAMAD HELILOOJAD 20. JA 21. SAJANDIL Raimond Valgre(7. oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu
Evald Aav (7.03.1900 Tallinn 21.03.1939 Tallinn), Helilooja, koorijuht, muusikaelu organisaator. Esimese rahvusliku ooperi autor. Evald Aav sündis 1900. aastal Tallinnas. Jäänud varakult orvuks, teenis ta poisina elatist sadamakantseleis ning käis õhtukoolis. Muusikalembus viis ta 16-aastaselt "Estonia" ooperikoori, kus ta töötas aastatel 1916-1926. Kümne aasta vältel uuris ta usinalt ooperipartituure ning õppis ooperit ja lava "seestpoolt" tundma. Samal ajal alustas ta ka klaveriõpinguid, astus Tallinna
Oma aktiivse tegevusega laulva revolutsiooni ajal on Ivo Linna ennast oma surematute lauludega jäädvustanud ka eestlaste südameisse. Laulud "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani", "Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" jne. Ivo Linna on võitnud ka arvukalt auhindu: ·1979. aastal sai Ivo Linna koos Valter Ojakääru ja Heldur Karmoga Ranna sovhoosi auhinna laulu "See meeletu maailm" eest; ·1980. aastal nimetati Ivo Linna parimaks lauljaks Aarne Oidi nimelisel võistluskontserdil "Tallinn- 80"; ·valitud parimaks lauljaks ajakirja Noorus küsitlustel; ·samuti Eesti Raadio saates "Soovid, soovid, soovid..." kuulajate poolt; ·Albumid: "Ivo Linna '93" (1993) "Ivo Linna" (2001) "Enne ja pärast päeva" (2001) "Üksi, iseendas üksi..." (2006) Urmas Alender Urmas Alender (22.nov.1953-28.sept.1994) oli sti laulja ja helilooja.Ta sai tuntuks eesti rokkandsambli Ruja omapärase solistina
Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus ta püüdis meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteksimitatsiooni ("Ketra, Liisu"). Mõnes seades järgis ta ka vanu rahvalaulude esitamise traditsioone, nagu näiteks eeslaulja ja koori vaheldumist. · Karl August Hermann (23.09.1851 Võhma - 11.01.1909 Tartu). Hermann oli eesti keeleteadlane, ajakirjanik, helilooja ja muusikategelane. Töötas Tartu ülikooli eesti keele õppejõuna, toimetas ajalehte "Postimees", andis välja esimest eesti muusikakuukirja ning kirjastas hulga koorilaulukogumikke . Hermanni nimega seostub kõik 19. sajandi viimaste aastakümnete muusikaelus ettevõetu: laulupidude korraldamine, muusikakirjanduse kirjastamine, esimese eestikeelse muusikaajakirja väljaandmine, rahvaviiside kogumine, seadmine ja propageerimine, tegevus
Tänapäeva Eesti heliloojad René Eespere (14.12.1953 Tallinn) Helilooja ja pedagoog. René Eespere lõpetas 1972. aastal klaveri erialal ja 1977. aastal kompositsiooni erialal Tallina Riikliku Konservatooriummi. Täiendas end 1977-1979 Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris Hatsaturjani ja Nikolajevi juhendamisel. On aastast 1979 Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Looming: Muusikakeskkoolis õppis René Eespere klaveri erialal ja ka tema loomingus on
hoopis heliloojana. Rahvalike traditsioonide kujundaja eesti instrumentaalmuusikas. Iseloomulik on keelpillide kõlavärvid, õhulisus, nüansirikkus, viimistletud detailid. Helikeel on lüüriline, tasakaalukalt jutustav. (Kodumaine viis) Ta töötas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja oli ka Tallinna Konservatooriumi kompositsiooniprofessor. Looming on mõjutatud loodusest (Koit, Öö hüüded, Männid, Orus). Sümfooniline poeem ,,Koit" on üks enimmängitud eesti helilooja teoseid. Eduard Tubin (1905-1982) Esimene eesti ballett ,,Kratt", kus rahvaviisid on ühendatud kaasaegse helikeelega ja sümfoonilise väljenduslaadiga. Kirjutas kokku 10 sümfooniat. Meisterlik orkestratsioon; säilitas klassikalise ülesehituse. Kõige kuulsam 5. Sümfoonia rahvusliku traagika sümfoonia. Eino Tamberg (sünd. 1930) Kuulsaim teos Concerto Grosso op. 5. See on barokiajastu stiili lähedane, modernse helikeelega, sai eesti neoklassitsismi rajajaks.
Tartu täiskasvanute gümnaasium 10 C KLASS ÕPPEAASTA 2011/2012 REFERAAT Heino eller (1887-1970 ) TARTU 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Heino Elleri Elust..........................................................................................3 Lapsepõlv, St. Peterburg .............................................................................3 Heino Eller Tartus .....................................................................................4 Heino Eller Tallinnas .................................................................................4 Heino Elleri Loomingust ...................................................
1936 püstitati Tammsaarele ausammas Albu vallamaja juurde ja 100. sünniaastapäeval 1978 püstitati Tallinna A. H. Tammsaare mälestusmärk. Põhja- Tammsaare talus ja Tallinnas on tema muuseum ning Tallinnas on tema nimeline tänav. Tammsaare suri aastal 1940 1. märtsil Tallinnas. 50 krooni-Rudolf Tobias sündis aastal 1873 29 mail Hiiumaal Käinas. Tobias oli Eesti helilooja,koorijuht ja organist,kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilunud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Tobias alustas õpinguid aastal 1885 Haapsalu Kreiskoolis,aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi,1893 astus ta Peterburi Konservatooriumi. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Aastatel 18981904 töötas Tobias Peterburi Eesti koguduses organisti ja koorijuhine,kandes ette seal mitmeid enda helitöid
Muusika arvestus 1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja
Teise perioodi tööd on tuntumad. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Enamasti kasutab ta ladinakeelseid tekste. Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks. Arvo Pärt on õnnelik helilooja selle poolest, et tema muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud üle 80 laserplaadi. Jaan Rääts Jaan Rääts sündis 1932.aastal Tartus. Ta on helilooja ja pedagoog ning oli muusikaelu juht nõukogude aastatel. Rääts on kirjutanud valdavalt instrumentaalmuusikat. Jaan Rääts lõpetas 1952
’’Vikerlased’’ muusika on aastakümneid veedelnud nii esitajaid kui ka kuulajaid oma laululisuse ja helikeele rahvusliku värvinguga. Aav oli aastaid töötanud Estonia ooperikooris ning kokkupuuted romantilise itaalia ooperiga õpetasid teda armastama emotsionaalset ja väljendusrikast meloodiat. Ehkki Aav ei kasutanud rahvaviise andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. Teosel oli üsna suur menu. Aavast sai korrapealt kangelane ja tunnustatud helilooja. Esmalavastust mängiti 22 korda ning seda oli omas ajas ja oludes ebatavaliselt palju. Edu julgustas teisigi heliloojaid selle žanri poole pöörduma. ’’Vikerlasi’’ on lavastatud korduvalt ja selle üksiknumbreid esitatakse tihti kontserdilaval. Just selle pärast valisingi tema esindama EV aegset ’’tõsist’’ muusikat – ’’Vikerlased’’ on niivõrd tähtis etendus olles esimene ooper Eestis. Evald Aava loomingust moodustavad kaalukama osa koorilaulud - ta on
Scarlatti ja Händeli teoseid, eriti palju aga Johann Sebastian Bachi muusikat. Bach oli Lukile südamelähedaseks saanud juba nooruses ning seetõttu mängis ta meelsasti tema süite, tokaatasid, prelüüde ja fuugasid ning koraalieelmänge. Erilist kiindumust tundis Lukk Mozarti ja Schuberti loomingu vastu: "Minu muusikaline maitse kujunes välja küllalt vara, siiski ühe erandiga Schubert. Noorena ei osanud ma teda küllalt mõista. Praegu on ta mulle esmatähtis helilooja. Iga Schuberti noot on mulle kui kingitus, millest sageli olen pisarateni liigutatud." Suurt tähelepanu pööras Lukk kaasaegsete autorite teostele, mille ettekanded said ka tunnustuse osaliseks. Ta võttis oma kavadesse muusikat Debussylt, Sostakovitsilt, Prokofjevilt, Stravinskilt, Richard Straussilt, Regerilt, Tochilt jt. Olulise tahu Luki kontserttegevuses moodustavad (uue) eesti muusika propageerimine ja esiettekanded. Ta
Astus 1970. a Peterburi Konservatooriumi viiuliklassi, katkestas aga õpingud, kuna "mängis käe üle". Seejärel õppis Eller Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas(1908-1911). 1913. astus uuesti Peterburi Konservatooriumisse, nüüd juba kompositsiooni erialale. Vahepeal alanud I Maailmasõda katkestas jällegi mõneks ajaks õpingud, kuid 1920. aastal Eller siiski lõpetas konservatooriumi. 1920. a hakkas Eller tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (aastast 1973 on see kool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool). 1940 läks Tallinna Konservatooriumi õppejõuks. Tema õpilased on olnud: U. Naissoo, J. Rääts, V. Ojakäär, A. Pärt, L. Sumera jt. Võib öelda, et võlgneme Elleri 50 aastasele pedagoogitööle praeguse eesti muusika kõrge taseme. LOOMING: H Elleri loometöö kestis 60 aastat. Kokku on tema loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost. Elleri stiil on sulam ekspressionismist, impressionismist ja rahvuslikust koloriidist. Tema
Viimase 12 aasta jooksul on ta andnud 1119 kontserti 125 linnas juhatades 72 erinevat orkestrit. Tunnustused Neeme Järvi tööd on hinnatud paljude autasude ja aunimetuste vääriliseks. Muu hulgas on ta ka Eesti Muusikaakadeemia audoktor ning talle on omistatud "sajandi eestlase" tiitel. 6 Urmas Alender Urmas Alender (22. november 1953 28. september 1994) oli eesti laulja ja helilooja. Sai tuntuks Rein Rannapi rokkansambli Ruja omapärase solistina. On avaldanud rohkesti heliplaate ja -kassette, sealhulgas "Ruja", "Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", "pust budet vsjo", "Must lind". Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008).
tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" esikteosed eesti muusikas. · 1915 mobiliseeriti sõjaväkke, kuid 1916 pöördus tervislikel põhjustel berliini · R. Tobiase oli esimene rahvusvahelisse klassi kuuluv eesti helilooja ja interpreet. tagasi, kus asus looma teist oratooriumi "Sealpool Jordanit", kuid suri Esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja. kopsupõletikku enne valmimist ära. Maeti Berliini Wilmersdorfi kalmistule. · Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873 Hiiumaal Käina köstri teise lapsena. · LOOMING: 1) Peterburis -> klassikalised eeskujud, avamäng "Julius Caesar" ja
1912-1914 õppis Tubin Naelavere külakoolis, siis astus ta Torila ministeeriumikooli, mi soli venekeelse programmiga. Pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918.a. muudeti kool eestikeelse õppekeelega rahvakooliks, mille Tubin lõpetas 1920.a. Kui Tubin oli saanud 9-10 aastaseks võttis isa ta külaorkestrisse, kus ta mängis esialgu piccoloflööti, hiljem ka flööti. Kui isa nägi, et pojal on suur huvi muusika vastu, ostis ta pojale ühe vana tahvelklaveri, millel Tubin iseseisvalt mängima õppis. Pärast Eesti Vabadussõja lõppu 1920.a. astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari, et õppida kooliõpetajaks. Teiste ainete seas õpetati seal ka laulmist, muusikat ja klaverit. Viimane oli kohustulik. Seminaris alustas Tubin ka heliloominguga. 1924. aasta sügisel astus Tubin Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, olles samal ajal Nõo koolis õpetaja. Seal õpetasid teda Johannes Kärt ning Heino Eller. Eduard Tubina õpingud Tartus lõppesid 1927.aastal
viisikäändude ja kooskõladega. Selliseid seoseid otsis vene muusikas juba Saare õpetaja Rimski-Korsakov, Lääne-Euroopas aga paljud Saare kaasaegsed nagu Ravel, de Falla või Bartók. Põhiline osa ka Saare loomingust tugineb eesti rahvamuusikal - soololaulud, klaveripalad, eriti aga koorilaulud. Saar, kes oli ise rahvalaule ka kogunud, suutis oma loomingus avada nende omapära väga loomulikult. Ta on esimene eesti helilooja, kelle muusika on tihedalt rahvaloominguga läbi põimunud. Teosed: Sümfooniline muusika "Masurka" (1908) ja "Poeem-prelüüd" (1908) sümfooniaorkestrile. Kantaadid "Hommiku tulekul" segakoorile (K. E. Sööt; 1908) "Kosjasõit" sega- ja naiskoorile (rhvl. aineil; 1933) "Õnne mälestus" segakoorile ja naiskvartetile (M. Heiberg; 1938) Segakoorilaulud "Mets kohiseb", "Suur kontsert algab koidu a'al", "Laula mulle unelaulu", "Oh kodumaa", "Luule, see ei tule tuulest" (A
Eesti zooloogid Harald Haberman (19. detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935) ...Eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija. Aastal
Alguses on madal noot, mida tuleb hästi jälgida. Sõna tuhande öeldakse valesti. Teise salmi lõpus tahetakse h-tähte lõppu öelda. Sopran hakkab vahepeal rütmist maha jääma. A-sid tuleb pikemaks venitada. Mehed peavad lõpuosas sõnad hästi selgelt välja hääldama. Miina Härma Miina Härma (aastani 1935 Miina Hermann; 9. veebruar 1864 Kõrveküla Raadi vald 16. november 1941 Tartu) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Ta oli eesti esimene professionaalne naishelilooja. Miina Härma on maetud Raadi kalmistule. Miina sündis õpetaja perekonda. Peres oli seitse last. Nii ema kui ka isa olid saanud muusikalise hariduse. Hariduse omandas ta Tartu eraalgkoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. 15- aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all (vaatamata samale perenimele, ei olnud nad sugulussidemetes).
● Dzässiliku harmooniaga ja keerukate viisidega laulud; ● Mängis hästi akordioni, oli seltskonnahing kõrtsides; ● Tehtud film– „Need vanad armastuskirjad“. ● MK – Muinaslugu muusikas, Saaremaa valss. Valter Ojakäär: ● Eesti popmuusika „isa“; ● On kirjutanud mitmeid raamatuid Eesti levimuusikutest; ● MK – Olematu laul, Oma laulu ei leia ma üles, Sõit pilvelaeval. Uno Naissoo: ● Eesti jazzmuusika „isa“; ● Helilooja pedagoog ja interpreet; ● Kogu aeg kiirustas kuhugi, väga töökas; ● Muusika filmile „Viimne reliikvia“; ● MK – Laul pistodast, Mu kodu. Arne Oit: ● Tegutses estraadiansamblites; ● Avaldas laulukogumikke „Laulge kaasa“; ● Pani aluse estraadilaulude võistluskontsertidele (pärast surma A.Oidi nim lauluvõistlused); ● MK – Me pole enam väikesed, Mis värvi on armastus, Suveöö. Ülo Vinter:
7. Kirjelda rahvalike koraalivariantide ehk rahvakoraalide arvatavat tekkimisprotsessi. Kes on eesti tuntum rahvakoraalide koguja? Kogudus laulis eeslaulja järgi peast ja varieeris vabalt meloodiat. Cyrillius Kreek. 8. Millises Eesti kirikus toimus nõukogude ajal vabakirikute tegevus, sh muusikaline tegevus? Suure-Jaani kirikus. 1982 toimus seal vaimulik laulupäev, Andres Põder korraldas 9. Kes on Johann Valentin Meder? Oli organist ning helilooja. Suur ja mahukas looming. 10. Millise Tartu Ülikooliga (TÜ) seotud baltisaksa helilooja teoseid kanti ette I üldlaulupeol? Kuidas oli see helilooja TÜ-ga seotud? Friedrich C.A Brenneri teoseid kanti ette. Oli Tartu Ülikooli muusikadirektor, kelle õpilaste seas oli ka Aleksander Läte. 11. Kes kirjutas oratooriumi „Luther“? Mis seob teda Tartuga? Heinrich Zöller. Oli 1878-87 TÜ muusikadirektor. Oratooriumi teksti kirjutas TÜ süstemaatilise teoloogia professor. 12. Kes olid 1930
Konservatooriumist ja ta asus elama Suure-Jaani. Artur Kapp pühendas oma eelviimase sümfoonia 1948. aastal tähistatud Üleliidulise Leninliku Noorsooühingu 3. aastapäevale, millele omastati riiklik preemia. Arturi viimane sümfoonia on pühendatud rahuvõitlusele, kus igas osas esineb koor. (Anton 1968: 27-28, Rumessen) Artur Kapp suri 1952. aastal 14. jaanuaril ja maeti sünnilinna kalmistule. Tema auks püstitati 1974. aastal mustast graniidist risttahukakujuline monument, millel on helilooja bareljeef. (Anton 1968: 27-28, Rumessen) (vt Lisa 2 ) 1.3. Hans Kapp Hans Kapp sündis 19. juuni 1870 Joosep Kapi perre. Temast sai isa elutöö jätkaja Suure- Jaanis. Oma esimese hariduse sai ta isalt Joosep Kapilt. Hiljem jätkas oma õpinguid Tartu Õpetajate Seminaril. Tema unistuseks oli astuda ülikooli, kuid läks tagasi Suure-Jaani isa abistama. 1896. aastal osales Hans oma isa asutatud meeskooriga kuuendal üldlaulupeol Tallinnas. 1891
avati Estonia teatrimaja, mis tegutses kutselise teatrina. Sajandivahetusel lõpetasid Peterburi konservatooriumi esimesed kompositsiooni haridusega Eesti heliloojad. Neil kõigil oli õpetajaks N. Rimski-Korsakov. Peterburi konservatooriumi lõpetasid Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar. Samasse põlvkonda kuuluvad ka Cyrillus Kreek ja Peeter Süda. Need heliloojad on eesti muusika ajaloos märkimisväärsel kohal. Rudolf Tobias (1873-1918) Esimene kõrgema kompositsiooniharidusega helilooja. Tobias on pärit Hiiumaalt muusikat armastava köstri 13-lapselisest perest. 1885. aastal kolisid nad Kullamaale. Kuueaastaselt oskas mängida orelit, üheksaselt hakkas komponeerima. 1893. aastal astus ta Peterburi konservatooriumisse, kus õppis orelit ja kompositsiooni. Elatist teenis klaverihäälestamisega. 1904. aastal asus Tobias elama Tartusse, kus ta töötas muusikaõpetajana Hugo Treffneri Gümnaasiumis, kus viiulit mängis Heino Eller. 1908. aastal sõitis Tobias välismaale
Meeshäältel tuleks lõpus Ernesaksa tsitaat laulda mõnusal üminal ja kindlasti crescendo-ga ning viimased kolm sõna laulus peaksid kõik laulma mezzoforte-ga. Laul on üpris aeglane. Laul räägib Eestist endast. Laul meeldib mulle, olenemata sellest, et ma ei kuula tavaliselt sellist muusikat. Laul on väga ilus ja meloodiline ning tekitab hea tunde. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Fredrik Pacius / Johann Voldemar Jannsen Laulu viisi looja on Saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad laulule kirjutas Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol mis toimus 18.- 20. juunil 1869. aastal. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks. Ametlikult kinnitas Eesti Vabariik Fredrik Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eesti
Click icon to add picture Click icon to add picture Gustav Ernesaks Merilin Matson Laulutaat Gustav Ernesaks q Koorijuht q Helilooja q Pedagoog q Muusikakirjanik q RAMi kunstiline juht ja dirigent q Väljapaistev ühiskonnategelane q Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige q 1953. aastast Vabariikliku Rahukaitse komitee liige q Eesti koorimuusika ja laulupidude grand old man q Tal oli suur roll eestlaste identiteedi alalhoidmisel ja säilitamisel läbi nõukogude okupatsiooni aastate võitles laulupidude traditsiooni väärtustamise eest . q
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
