Tartu Kunstigümnaasium Armumine ja armastus, armastuse teooriad Referaat Koostaja:... Klass:... Tartu 2011 MIS ON ARMASTUS? Armastust on raske defineerida viisil, millega nõustuksid kõik, kes seda kunagi on kogenud. Mõned leiavad, et armumine peale esimest-teist kohtumist ongi armastus. Teised seevastu tõmbavad selge piiri armumise ja hiljem tekkiva sügavama tunde armastuse vahele. Arvamustest sõltumata sarnanevad armastuse otsijad soovi poolest olla õnnelikud läbi teise inimese läheduse. Armastuselt oodataksegi võimalust kogeda õnnetunnet läbi teise inimese. Mis on armastus? Vastavad 17-19 aastased Noormees: ,,Vajadus olla teise lähedal, ei midagi muud." Neiu: ,,Armastust kirjeldada on väga raske.
Armumine ja armastus Suhete kujunemise nurgakivid Suhte tekkimist soodustavad: füüsiline (ka ruumiline) lähedus kontaktide sagedus ja tuttavlikkus isikute vaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus Füüsiline lähedus – viibimine samas keskkonnas. Sama ruumi kasutamine lihtsalt annab võimaluse kohtuda ning teda märgata. Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus – peetakse määravaks. Nii on võimalik üksteist paremini tundma õppida. Sarnased maailmavaated, ühised eelistused, tunnevad teineteise seltskonnas mugavalt ning turvaliselt. Välimus on ka mõjutavaks teguriks. Kuigi peaks tähelepanu pöörama inimese olemusele pigem, et
EROS- see on armastus esimesest silmapilgust. Kirglik, romantiline armastus.Partneri valikul on määrav füüsiline ilu. LUDU- on mänguline armastus.Mang mitme partneriga samaaegselt. STORGE- on sõprusel põhinev armastus. Raske öelda, millal muutus sõprus armastuseks. MANIA- on armastus, mis paneb partnerist sõltuma. PRAGMA- on praktiline, mõistusel tuginev armastus. Domineerib ratsionaalne kaalutlemine, mitte emotsioonid. AGAPE- on kõike andev isetu armastus. See on partneri tingimusteta armastamine.Olulisim on kaaslase toetamine ja tema heaolu. Selle nimel on armunu valmis ohvreid tooma ning loobuma enda soovidest. ARMASTUSE KOLMNURKNE MUDEL Ameerika psüholoog Robert Sternberg on armastuse kirjeldamisel keskendunud selle komponentidele. Ta on pekkunud välja kolmnurkse mudeli, mille järgi sisaldab armastus 1. Intiimsus 2. Pühendumist 3. Kirge
mida teine ütles), füsioloogiline müra viitab kommunikatsiooni mõjutavatele bioloogilistele teguritele (Panici, Thomas-Maddox, 2000). Suhtlemine leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest Interaktsioonid on mõjutatud mitmete tegurite poolt: isikust tulenevad (nt. minapilt, tõlgendamise stiil), isikuvälised mõjud (nt. teise inimese käitumine), keskkondilikud · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, millesse suhtlejad toovad kaasa enda isiksusliku eripära, senise elukogemuse, soovid, eesmärgid, kujunenud väärtused ja omaksvõetud normid. · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Isikuväliseks teguriks, mis suhtlemist mõjutab on isik, kellega me suhtleme. Suhe tähendab interpersonaalseid interaktsioone arenedes seega mitme osaleja kavatsuste ja isikupära vastastikusel toimel.
Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid inimese elus: · Seos identiteedi kujunemisega (tagasiside teistelt "Oled tore inimene") · Vajaduste rahuldamine (intiimsuhete loomine, kuna vajatakse lähedust) · Toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · Seos vaimse ja füüsilise tervisega (konfliktsed pere- ja paarisuhted kurnavad emotsionaalselt)
Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid inimese elus: · Seos identiteedi kujunemisega (tagasiside teistelt "Oled tore inimene") · Vajaduste rahuldamine (intiimsuhete loomine, kuna vajatakse lähedust) · Toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · Seos vaimse ja füüsilise tervisega (konfliktsed pere- ja paarisuhted kurnavad emotsionaalselt)
valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE - pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine HOOLITSUS – vastastikune hoolitsemine HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON – teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON – kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest. TERAPEUTILINE FUNKTSIOON - hoolitsus, lähedus ja oma liikmetele vastastikuse toetuse pakkumine SOOJÄTKAMINE Selleks et rahvaarv püsiks, peaks perekonna keskmine laste arv olema veidi üle kahe (üle kahe sellepärast, et kõik inimesed ei suuda järglasi saada). Igatsetakse last, keda hoida ja armastada. Majanduslikus mõttes loodetakse, et laps jätkab vanemate elutööd. Tulevikku silmas pidades soovitakse, et laps toetaks nõu ja jõuga vananevaid vanemaid.
valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine HOOLITSUS vastastikune hoolitsemine HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest. TERAPEUTILINE FUNKTSIOON hoolitsus, lähedus ja oma liikmetele vastastikuse toetuse pakkumine SOOJÄTKAMINE Selleks et rahvaarv püsiks, peaks perekonna keskmine laste arv olema veidi üle kahe (üle kahe sellepärast, et kõik inimesed ei suuda järglasi saada). Igatsetakse last, keda hoida ja armastada. Majanduslikus mõttes loodetakse, et laps jätkab vanemate elutööd. Tulevikku silmas pidades soovitakse, et laps toetaks nõu ja jõuga vananevaid vanemaid.
❖ negatiivne minapilt ❖ raskus tunnete kontrollimisel ❖ kardab kõrvale tõrjumist, mahajätmist ❖ ebakindel ja armukade partneri suhtes ❖ otsustusvõimetu ❖ tähelepanuvajadus ❖ konfliktide lahendamise asemel kipub neid suurendama ❖ vihastub kergelt ❖ suhte puudumisel tunneb end väheväärtuslikuna 3. ARMASTUSE LIIGID R. Sternbergi armastuse mudel: INTIIMSUS e. lähedus- emotsionaalne lähedus, avatus, usaldus, julgus olla aus KIRG- pidev mõtlemine PÜHENDUMINE- soov ja armastusest, soov füüsilise kohustus suhet jätkata, läheduse järele, seksuaalne iha hoolitsus partneri eest, hoolivus, pingutamine J. Lee armastuse (värvide teeoria
Inimeseõpetus 31.01.2014 Armastuse teooriad: Zick Rubin - Ameerika psühholoog. Ta eristab oma teoorias sõpruse ja armastuse ning kirjeldab mõlemat läbi kolme faktori. Sõpruse faktorid: - austus üritatakse suhelda mitte teist poolt alandades - imetlus teises inimeses on mingid omadused või isiksusejooned, mis on paremad kui minus endas - sarnasus otsitakse ja leitakse, et meil on palju sarnaseid joonid, huvisid ja väärtushinnanguid Armastuse faktorid: - füüsiline lähedus koos olemine ühes ruumis, tahetakse selle inimesega kogu aeg koos olla - altruism teise heaks käitumine iseennast unustades - austus võetakse teda nii nagu ta on positiivsete kui ka negatiivsete omadustega. John Alan Lee Kanada psühholoog, kes toob välja kuus armustiili, millest olm on põhistiilid ja 3 on lisastiilid. Armastusstiil käib suhte juurde. Erinevates suhetes sama inimene võib kasutada erinevaid stiile. Põhistiilid: - eros armastus esimesest silmapilgust
juures · Naised: head suhted töökaaslastega, hindavad enda vajalikkust tööl Armumine ja armastus Armumine saabub ja kaob äkki. Keskendub ühele suhtele. Kõrgenenud tundlikus. Pidev erutusseisund. Armastus on pikaajaline rahulik suhe. Keskendub mitmele inimesele. Abielluma peab armastajana. Armastuse etapid: 1. Meeldimine, tekib usaldus Armastuse teooriad Armastuselt oodatakse võimalust kogeda õnnetunnet läbi teise inimese. Armastust eristab sõprusest kirg ja see mil viisil armsama eest hoolitsetakse. Armastaja hoolitsust ja teisest hoolimist iseloomustab valmisolek kaitsta armastatut tema enda võimalike eksimuste eest ning soovida endast kõik tema õnnelikuks tegemiseks. Armastuse kolmnurkne mudel: intiimsus, kirg ja pühendumine. Eros armastus esimesest silmapilgust. Kirglik, romantiline armastus. Partneri valikul on määrav füüsiline ilu. Keemia ja seks on suhtes tähtsad. Füüsiline lähedus tekib enne kui emotsionaalne
lahku minna. Vastutus ning armastus laste vastu aitavad üle elada abielu kriisiaegu. · Kehakeel tunnete väljendamisel: a) Välimus-annab esmast infot teise inimese tervise,soo,rassi ja kultuuritausta kohta. b) Distants- vahemaa,kui kaugele me kellestki jääme. c) Kehaoiak- kõneleb isiksusest,tunnetest,meeleoludest ja rektsioonidest. d) Silmad ,näoilmed. e) Puudutused-kahesugused: enda puudutused ja teise isiku puudutused. Armastus & Armumine · Sugupooltevaheline armastus koosneb üldjuhul kolmest komponendist: a) hingeline b) kirg c) pühendumine · Algul võib tunde moodustada üks neist komponentidest,seejärel lisanduvad ülejäänud. · Meeldimine tunnet iseloomustavad soojus ja hingeline lähedus,kuid puudub kirg ja pühendumine. · Meeletu armumine armastus esimesest silmapilgust,seob füüsiline külgetõmme,puuduvad hingeline lähedus ja puudub pühendumine.
● lapsevanema tasand- õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu. ● täiskasvanu tasand- tasakaalustatud, enesekntroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. ● lapse tasand-impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus, mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus. Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loomus ja tasu. Nt alkohoolik Teabe vahetamine- kommunikatsioon kui sõnumite vahendamisel toimuv sotsiaalne interaktsioon.
või naistelt ühiskonna poolt oodatav sobiv käitumine Soostereotüübid lihtsustatud ettekujutus inimesest, mis lähtub vaid tema soolisest kuuluvusest; käitumine, mida peetakse tüüpiliseks meestele või naistele; Seksuaalkasvatus e suguline kasvatus e seksuaalharidus sexual education on inimese seksuaaltedvuse ja käitumise kujundamine ja kõlbeline suunamine. Algab imikueas, vanemate, eriti ema ja lapse emotisonaalne ja füüsiline lähedus tagavad lapsele turvatunde. Seksuaalkäitumise malle ja hoiakuid omandatakse nii kuuldud teabest kui ka miimikast, zestidest, asjasse suhtumisest 15.09.2008 Seksuoloogia arengulugu Et aru saada olevikust, peame pöörama pilgu minevikku. - Eelajalooline periood inimese eellaste ajal monogaamiat ei eksisteerinud. Polügaamia. Polügüünia, polüandria. Elati grupiviisilist elustiili, u 12-40 inimest koos. Mehed ja naised mõlemad andsid panuse, et sugukond ellu
neile selgeks teha, et nad on lapse ema, et see on normaalne, siis võib muutuda. Need naised, kes on lasknud kehal rahulikult tagasi minna on tervemad. Need, kes jõuga keha vormi ajavad on hiljem hädas. Ei saa kehasse jõuga suhtuda. See kuvand mõjutab lahutuste arvu. Naised on need, kellega on vaja tööd teha. Tuleb mõelda ka, et millal sa lapse saad, kas sa jaksad üles kasvatada Kõige enam otsitakse suhtest emotsionaalset turvalisust, tunnet, et keegi mind hoiab, olen vajalik. Majanduslik pool on jäänud tahaplaanile. Kes on läbinud suhtekoolitused, on teadlikud, need püsivad koos- inimesi on võimalik õpetada koos elama. Kõige vähem kahjuks õpetatakse armastusega ümberkäimist Neis kultuurides, kus hakatakse varem õpetama, mis see paarielu on on efektiivsemad. Kuidas me valmistame ette poisi ja tüdruku ette täiskasvanueluks? Mees peaks olema nagu kalju, kes naise vahutavad emotsioonid vastu võtab ja toime tuleb.
Kuulamist takistavad: ● Füüsilised takistused ● Teate tähendus ● Tagasiside puudumine ● Ootused ● Emotsionaalne seisund ● Kultuurierinevused Kuulamistõkked: ● Võrdlemine ● Mõtete lugemine ● Vastuseks valmistumine ● Unelemine ● Samastumine ● Väitlemine ● Õigustamine ● Teema vahetamine Enda avamine ja avatus suhtes. Iseenda kohta info (faktid, väärtused, emotsioonid jne) jagamine, mille alusel kujunevad suhted. See on nii intra- ja interpersonaalne dialektiline protsess. Intrapersonaalsed oskused (inglise intrapersonal skills) on oskused, millega saab inimene ise oma sisemaailmas toimuvat juhtida. Sõna esimene pool "intra" viitab seesmisele ja sõna teine pool "personaalne" isiklikule ehk igaühe isiklikule sisemaailmale.(vikipeedia) Interpersonal skills /noun/ - the ability to communicate or interact well with other people.(google translate)
Emotsionaalne seisund ja konflikt. Irratsionaalsuse kasv pidurdab kainet mõtlemist. Konfliktsituatsioonis, oluliste teemade korral, soovitatakse teha paus. Atraktiivsus kui suhete kujunemist mõjutav tegur Atraktiivsus loob eelduse suhete kujunemiseks. Füüsiline atraktiivsus ja bias of beauty stereotüüp. · esteetiline aspekt, · "mis on ilus on ka hea" stereotüüp, · sotsiaalsed oskused, · ülekanne. Meeldivust mõjutavad tegurid: Füüsiline lähedus · personaalne ruum ja · kokkupuutumise sagedus kui meeldivust mõjutavad faktorid (N: võimalus puutuda kokku kellegagi sageli annab võimaluse teda märgata ja tundma õppida) Kriitika: geograafiline lähedus ja kontaktide tihedus ei garanteeri sümpaatia tekkimist alati. Sarnasus · demograafiline, · isiksuslik · sarnasus psühholoogilise heaolutunde baasina Vastastikku teineteist täiendavad suhted
Identiteet (kellena ma end näen) Väärtused, uskumused Oskused, eelised Käitumine, tegevused Keskkond 7. Lazaruse stressi määratlus. Mõtlemine ja stress. Probleemide jaotus kontrollivõimaluste järgi. Stress on minu tõlgendus sellele, mis toimub minu ja keskkonna vahel, s.t taju+emotsioon. Olukord on stressi tekitav, kui ma tõlgendan seda: ohtliku või ähvardavana; haigeks tegevana; raskesti kontrollitavana; enesehinnangut ohustavana. 8. Armumine ja armastus. Lee ja Sternbergi armastusstiilid. Lee kuus armastusstiili: Eros- seotus, füüsiline meeldimine ja eneseavastamine ning rahulolu oma lähedase suhte üle. Peetakse oluliseks välist veetlust, seksuaalsust, seda armastuse stiili iseloomustavad kirglikus ja emotsionaalsed läbielamised. Storge- meenutab kõrvalevaatajaile pigem sõprussuhteid. Storgiline armastaja ühendab teise
aga kui üks pool hakkab teisele rääkima oma seksuaaleelistustest, siis toimub kiire distantserumine.. Kuid täpsel sama info edastamine suhte arenemise mingil muul staadiumil võib aga hoopis suurendada intiimsust. Kui aga seda ei edastata, siis see võib suhte intiimsemal staadiumil omakorda suhet halvendada. Üldiselt avavad inimesed end siis kui nad tahavad teistele meeldida. Algselt me ei ava liialt iseennast kuid info kogus ja intiimsus muutub vastavalt suhte muutumisele intiimsemaks. Oht on siin selles, et me võime teist inimeste varustada sellise informatsiooniga, mis võib meid kahjustada ja seetõttu on eneseavamise üheks oluliseks komponendiks vastastikkus. Ühesugune avatus samal intiimsuse tasandil mõjutab suhte arenemist kõige enam. Teisele endast antav info sôltub eelkôige läheduse astmest. Kui võõrastele antakse endast tavaliselt pinnapealset infot, siis lähisuhtes edastatakse endast enam intiimsemat infot.
t taju+emotsioon. Olukord on stressi tekitav, kui ma tõlgendan seda: ohtliku või ähvardavana; haigeks tegevana; raskesti kontrollitavana; enesehinnangut ohustavana. Neli hoiaku, mis hävitavad kõik suhted: kritiseerimine(sa jäid jälle hiljaks, sa mõtled ainult iseendale) halvustamine(vaene mees, miimiksa, käitumine) Viivad südame kaosesse Vasturünnak(kättemaks) Täielik taganemine( suhte lõppfaas, üks tõmbub tagasi, ja neine kasutab vägivalda, et end kuulama sundida) 8. Armumine ja armastus. Lee ja Sternbergi armastusstiilid. Lee kuus armastusstiili: Eros- seotus, füüsiline meeldimine ja eneseavastamine ning rahulolu oma lähedase suhte üle. Peetakse oluliseks välist veetlust, seksuaalsust, seda armastuse stiili iseloomustavad kirglikus ja emotsionaalsed läbielamised. Storge- meenutab kõrvalevaatajaile pigem sõprussuhteid. Storgiline armastaja ühendab teise inimese valimisel sõpruse ja armastuse, ta eelistab aeglaselt arenevat kiindumust, mis aitab luua
Koolitee, õppimine, aktiivne ja asjalik, autoriteet- õpetaja, rühmad ja kambad · Mürsikuiga (11/12- 15/16) Õnneliku lapsepõlve lõpp, tulevik ebaselge, uued sõprussuhted, kiired bioloogilised muutused, konfliktide periood · Noorukiiga (15/16- 20/22) Rahunemine, tasakaal, iseseisvus · Varane küpsusiga (20/22- 35) Tööelu, karjäär, perekond · Hiline küpsusiga (35-55/60) Pühendumine tööle, kaotusi, keskea kriis · Elatanu iga (55/60- 75) Mälu nörgeneb, keskea järgne periood, pensionile · Vanuriiga (75- 90) Suureneb üksildus, sõltuvus teistest, taandareng süveneb MINA-PILDID JA MINA KAITSEMEHHANISMID MINA Isiksuse keskne, püsiv komponent, mis on seotud eelkõige iseenda vastandamisega ümbritsevale maailmale Enesehinnang on suhteliselt püsiv ja kompleksne hinnang iseendale:
...lk. 10 Kokkuvõtte..........................................................lk. 11 Kasutatud allikad...................................................lk. 12 Armastus Kõikidel aegadel inimesed püüdsid teada saada, mis on armastus, sellest on kirjutatud tuhandeid raamatuid - luuletusi, traktaate, romaane jne. Üks vanasõna ütleb et "armastus on nagu kummitus , kõik sellest räägivad, aga keegi ei ole teda näinud". Iga ühe jaoks armastus on erinev. Keegi arvab, et kõige olulisem on kirg, kui süda klopib, silmad säravad ja on tunne, et ilma selle inimeseta ei saa elada. Teisele on vaja usaldamist, austamist ja hoolitsemist. See on vahe armumise ja armastuse vahel. Kui kirg läheb mööda ja kui midagi sügavamad selle taga ei ole, siis armunud muutuvad võõrasteks. Erich Fromm väidab enda raamatus, et armastus ei ole ainult ilus tunne, vaid see on kunst ja nagu iga kunsti, seda peab õppima ja ennast arendama, et meistriks saada
Filosoofia Tallinna Tehnikaülikool 04.11.2015 Mis on Armastus? Sissejuhatus Mõne inimese armastus on täielik pühendumine ja lõputu imetlus, teiste jaoks on ajutine tunne, mis kaob ajaga. Mõne inimese jaoks on see muinasjutt ja teiste jaoks see on unistus. Mõned inimesed ütlevad armastus on ühe kordne asi ja teised usuvad, et pärast esimest armastust on ka teine. Mida rohkem sa püüad leida universaalset definitsiooni armastusele - seda rohkem saad kõiki neid definitsioone, kui palju on inimesi maailmas. Mida rohkem arvatakse, et ollakse lähedal tõelisele tähendusele seda rohkem mõistad, et mõiste
kontrollimatud probleemid ( millega ei saa otseselt midagi peale hakata, nt.meie minevik). 1.Armumine ja armastus. Lee ja Sternbergi armastusstiilid. Lee kuus armastusstiili: Eros- seotus, füüsiline meeldimine ja eneseavastamine ning rahulolu oma lähedase suhte üle. Peetakse oluliseks välist veetlust, seksuaalsust, seda armastuse stiili iseloomustavad kirglikus ja emotsionaalsed läbielamised. Storge- meenutab kõrvalevaatajaile pigem sõprussuhteid. Storgiline armastaja ühendab teise inimese valimisel sõpruse ja armastuse, ta eelistab aeglaselt arenevat kiindumust, mis aitab luua pikaajalist suhet. Agape- on Erose ja Storge kombinatsiooon. Armastuses nähakse kohustust teha head ja hoolitseda teise eest. Need inimesed märgivad, et armastavad oma partnerit, on suhtega üldiselt rahul ja oma partnerile truud. Omakasupüüdmatus ja kohusetunne jumaldatud inimese vastu on selle stiili põhitunnused. Ludus- on kui mänglev, kõikelubav stiil
Küsitlus armastuse kohta: 1. Mis on esimene märk armastusest? 2. Kas meeste ja naiste armastuse vahel on erinevusi? Kui jah, siis nimetage neid. 3) Kas armastus on abielus kõige olulisem? 4) Mida olete ise valmis tegema selleks, et armastus püsiks? 5) Kas armastatu eest tuleb võidelda? 6) Mis on suhtes oluline? Järjestage tähtsuse järjekorras: kirg, pühendumine, lähedus. 7) Missugune on tõeline armastus? Pille-Riin (12) vastas: - Mis on esimene märk armastusest? Kui poiss/tüdruk vaatab,piilub koguaeg oma crush'i. - Kas meeste ja naiste armastuse vahel on erinevusi? Kui jah, siis nimetage neid. On küll .. Näiteks poisid ei julge tüdrukutele alati öelda et sa meeldid mulle ,armastan sind Tüdrukud aga on selle kohapealt julgemad (näiteks mina ). - Kas armastus on abielus kõige olulisem? Arvan, et on küll ...
- Suhtlemise kaudu püüame täita oma eesmärke. - Suhtlemise kaudu hangime informatsiooni. - Suhtlemise kaudu me mõjutame teisi ja oleme mõjutatud teiste poolt. Suhtlemise komponendid: - Osalejad – teate edastaja ja saaja - Kontekst – keskkond, milles suhtlemine aset leiab - Füüsiline kontekst – keskkondlikud tegurid - Sotsiaalne kontekst – suhte olemus - Ajalooline kontekst – eelnevad episoodid - Psühholoogiline kontekst – emotsioonid - Kultuuriline kontekst – uskumused, väärtused, hoiakud, tähendused, sotsiaalsed hierarhiad, religioon, osalejate rollid. - Teade – tähendus ja sümbolid (sõnad, helid, käitumised) - Kodeerimine ja dekodeerimine – väljendamine ja tõlgendamine - Kanal – teate edastamise vahend - Müra (eksternaalne, internaalne, semantiline) - Tagasiside Teate komponendid - Kognitiivne (taju, mälu, mõtlemine jne) - Afektiivne (emotsioonid) - Käitumuslik - Verbaalne
salvestab skanner vere liikumise erinevates ajupiirkondades. Siis rahustatakse sind maha, näidates mõnd mõttetult suurt arvu ja paludes sellest seitse numbrit tagasi lugeda. Ja nii mitu korda järjest. Pärast sind tehakse seda järgmistega ka nemad on meeletult armunud. Selliseid aju-uuringuid eri tüüpi ja eri sugu õnnelikult armunud inimestega on teinud teiste seas USA antropoloog Helen Fisher. Ta on ka armunuid küsitlenud, loomariigist seletusi otsinud ja järeldab, et romantiline armumine on üks inimese põhilistest tungidest nagu toidu- ja unevajadus ning et armumist tekitab ajukeemia. Järgnev põhineb Helen Fisheri raamatul "Miks me armastame?". Ajukeemia teeb kirglikuks Armunud inimese aju skaneerides nägid teadlased, et armastatule mõeldes muutub aktiivseks mitu ajupiirkonda. Enim elavnevad kaks kohta ajus: sabatuum ja kõhtmine katendiala. Sabatuum kujunes välja ammu enne imetajate arenemist ja on seega olemas isegi roomajatel.
Kuulajat on kerge häirida. Kuulajad kuulevad läbi filtrite, mis moonutavad öeldut. Peegeldav kuulamine võimaldab kontrollida kuuldu paikapidavust ja väljendada soojust ja hoolimist. KEHAKEELE LUGEMINE Suhtlemise mitteverbaalsed elemendid on eriti olulised teise inimese tunnete mõistmisel. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine; emotsioonid kipuvad vaatamata meie pingutustele mitteverbaalseid väljendusi suunata ikkagi läbi immitsema. Juhtnöörid kehakeele lugemiseks: Kõige enam pakuvad vihjeid näoilmed, hääl, kehaasend, žestid ja tegevused. Võtke kehakeele puhul arvesse ka konteksti. Pange tähele vasturääkivusi (kehakeel ja sõnad on vastuolus). Olge teadlik enda tunnetest ja kehalisest reaktsioonidest. KUIDAS PEEGELDAMISOSKUSI LIHVIDA Ärge teeselge mõistmist;
tasakaalus. Vestlus on sisukas, tagajärjekas ja info, mida vahetatakse on mõlema partneri jaoks huvitav. Suhtlemistasandite tundmine võimaldab analüüsida inimeste vahelisi suhteid, ennustada kasutatavaid tasandeid eri inimeste ja situatsioonide puhul, avastada igapäevaelus kasutatavaid suhtlemismänge, vahetades tasandeid partnerit paremini mõista, vältida konfliktide tekkimist, analüüsida enda ja teiste käitumist ja korrigeerida seda. Selle kindlaks määramiseks, millisel tasandil partner on, ei piisa sõnalise teksti jälgimisest. Silmas tuleb pidada ka verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlemisvahendite omavahelist kooskõla, allteksti jne. Igapäevaelus muutume sageli probleemis orienteerumise etapil emotsionaalseks, sekkume tuliselt, toome arutellu sisse hoiakuid ja hinnanguid, käitume lapse või vanema tasandil. Siit on kerge sattuda arutama mitte probleemi, vaid suhteid ning oht konflikti minna suureneb tunduvalt
Kõik suved sai veedetud lõuna-eestis vene piiri ääres. Peategelaseks oleksin siis loomulikult mina, minu perekond-ema, isa, vanem vend , noorem vend, nüüdne elukaaslane ja tema perekonnad. Sündmused toimuksid Võru linnas, vallas, obinitsas ja tartus. Täpsemalt siis algne elukoht(kahetoaline korter) hiljem maja kesklinnas, maamaja (obinitsa), elukaaslase kodu (Orava), tänane elukoht (kahetoaline korter Tartus) Antud raamat võib inimeses tekitada tunnet, et miks kõik juhtub nii nagu see juhtub, miks antakse palju raskusi, kuidas sipeldakse raskustest välja ja miks elatakse ise elu keeruliseks. Arvatavasti on kaasaahaarav, sest elu ju ikkagi on seiklus ja seda on ka olnud minu oma. AKOHOLISM/KAASSÕLTUVUS Kaassõltuvuse sümptomid: 1.raskused eneseaustusel 2.raskused toimivate piiride seadmisel 3.Raskused oma isikliku reaalsuse omaksvõtmisega 4.Raskused oma vajaduste ja soovide eest hoolitsemisega täiskasvanu eas 5
Mina kui persoon: persoonina on mina sünonüüm kõnepruugis olevale minale??? Vaadeldakse mina kui psühholoogilist tervikut 2. Mina kui isiksus: eneseteostus, võimed, temperament, väärtused 3. Mina kui kogev subjekt: W. James ütles, et minal on kaks käsitlust- mina kui objekt ja mina kui subjekt. Kuidas ennast tajun, teadmised endast. Inimesel on kogemused tunnetada asju enda sees, see mida tunneb, mida....? 4. Mina kui suhtumine endasse: kognitsioonid, emotsioonid. Käsitleda samas tähenduses kui mina (+ enesehinnang)??? 5. Mina kui tegutseja: mina kui planeerija, mina kui otsustaja, mina kui täidesaatev osa minast. Toimetulekumehhanism, täidesaatev mina. Minal vähemalt kolm mõõdet: 1) inimese kogemused seoses endaga- eneseteadvus; 2) taju, mõtted, tunded seoses endaga- kognitsioonid ja 3) oma käitumise reguleerimine- täidesaatev Mina mitmetahulisus (mina on mitmedimensionaalne mõiste).
teiste eest kannad hoolt, mis on eneseteostusvajadus HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON- laste huvialad on seotud vanemate väärtushinnangutega TURVALISUSE FUNKTSIOON- kodu peaks olema koht, kus sa saad kaitset ja peavarju, tuge ja rõõme jagada 3. SUHE JA ARMASTUS 3.1. Üldised tegurid, mis soodustavad suhete kujunemist Leitud on üldised tegurid, mis soodustavad suhete kujunemist. Nendeks on: Füüsiline (ka ruumiline) lähedus Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus Isikutevaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus 3.2. Armastuse komponendid Armumist peetakse toredaks ja mõnusaks tundeks, mis võib olla sissejuhatuseks pikemaajalisele lähedussuhtele. Armuda võib nii esimesest silmapilgust kui ka pärast pikemajalist sõprust. Armastus on mitmetahuline nähtus ja armastuse mõiste on raskesti defineeritav.
- sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) - suhtlemispartner - suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (nt. normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole "kultuurivaba" - situatsioonilised tegurid (nt. roll, ruum) Suhete funktsioone - Suhted kui ressurss (Orford, 1992) · materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus · Areng, mina-kontseptsiooni kujunemine · Edu, karjäär · Elukvaliteet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
