Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Armastus- päästja või mitte?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
emma, tartuffe, öelnud, orgon, armastas, avada, armastatu, armastama, armastada, filosoof, armastatud, pimedaks, petab, armastab, andestada, kaine, orgoni, beni, halle, armsa, uskuma, lõplikult, asetab, prillid, kaotavad, gustave, flaubertadame, bovary, emmasse, ihkab, astub, aima, laenab, võlad, hoolinudehele, lint, lahkumine, temata, armastadesRaina Rahnel 10e 03.05.2009 Kirjandus I tööleht nr 4. Moliere ,,Tartuffe" 1. Raamat räägib, kuidas heausklik isand võtab enda juurde elama usumehena esineva petise. Kogu Orgoni pere on Tartuffe vastu, sest nad kõik kahtlustavad Tartuffe vagadust. Orgoni pere üritab kõigest väest Orgonile selgeks teha, et Tartuffe näol on tegemist petisega, kuid too on nii pimestatud Tartuffe vagadusest, et ta ei näe seda ja ei taha uskuda. Ta oli isegi nõus ütlema lahti oma pojast ja anda oma tütar Tartuffele. Loo lõpus siiski selgub, et Tartuffe ihkas ainult Orgoni naist ja vara ja avanevad ka Orgoni silmad, teada saades, milline on tema pühakust mees, keda ta kui vennana oma majas pidas. 2. Romaani peamiseks probleemiks oli tuua ilmsiks, milline tõeline pale peitub näiliselt usuvaga mehel
LUULE Juhan Liiv on üks eesti luuleklassika suuri nimesid. Ta ületas 19. sajandi lõpu epigonismi (jäljendamise) ja temast sai 20. sajandi luuleuuenduse eelkäija. Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Luuletajakuulsuse tagasid talle aga eeskätt hilisemad, haigusaastail valminud luuletused. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma looduslüürikas on ta kujutanud kõiki aastaaegu, aga kõige hingelähedasem aastaaeg tundub Liivile olevat sügis. Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja
Tartuffe Maarja-Liis Loo Moliere'i kuulus viies vaatuses kirjutatud komöödia, on üks värvikamaid teoseid naeruvääristamaks usuvagadust. 17. sajandil avaldatud näidend tekitas omal ajal ja ka hiljemgi palju poleemikat ja probleeme. Louis XIV austas väga kirjaniku tööd, kuid ei olnud lihtne laval esitleda seda näidendit ajal, mil kiriku käes oli nii suur võim. Isegi Napoleon on öelnud, et kui see teos oleks avaldatud tema valitsemise ajal, ei oleks ta mitte mingi hinna eest lubanud seda lavale tuua. See lühike umbes 100-leheküljeline näidend on täielik meistriteos ja paneb imestama, kuidas saab üleüldse nii meisterlikult kellegi üle naerda ning samal ajal rõhuda ühiskonnas valitsevatele probleemidele. Komöödia autor on täielik geenius, kes oma andega püüdis võidelda Püha
TSITAADID Armastus: * Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. (H. de Balzac) *Esimese armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks. (P. Charron) *Armastada tähendab kannatada; mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. (M. Lermontov) *Pilgud on esimesed armastuskirjad. (N. de Lenclos) *Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. (M. de Scudéry) *Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (Aristoteles) *Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) *Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Sta?l)
Ettekanne loetud kirjanduse põhjal Raamatu autor: Doris Lessing Raamatu pealkiri: ,,Viies laps" Lühikokkuvõte loetu põhjal Raamat algab sellega, kui kaks inimest- mees ja naine- David ja Harriet kohtuvad peol, alguses silmitsevad üksteist kaugelt, hiljem said nad aru, et on teineteise jaoks lausa loodud. Neil olid suured tulevikuplaanid, soovisid kohe abielluda, soovisid endale maja, palju-palju lapsi. Abiellusid, ostsid endale tohutu suure- lossi suuruse Victoria ajastu stiilis maja, see oli absurne elamiseks noorpaarile, aga mitte sugugi nii absurdne neile, kes lootsid saada palju lapsi, seal oli ohtralt ruumi laste jaoks. Selles majas lootsid nad näha kõigi pühade ajal kõiki sugulasi külas ja aega veetmas. Maja asus linnast väljas ja muidugi maksmine selle hiiglasmaja eest käis neile ülejõu, kordamööda käisid seda maja vaatamas Davidi vanemad, Harrieti vanemad. Davidi isa lubas maksta maja kulud, kuna oli rikas ja polnud Davidile ennem palju oma raha pühendanud,
2. Klassitsismi tunnusjooned ja esindajad maade järgi Lektüürikontroll Vali üks teema kummastki teosest 1. Swift, Liliputtide maal Gulliveri aheldamine ja toitmine, Gulliveri läbiotsimine ja ülekuulamine, riigialamate köiel tantsimine, üle kepi hüppamine, roomamine ja lindid, 9 Liliputtide maa ja Blefuscu iidse vaenu pôhjus, Tramecksan ja Slameksan ning kingakontsad 2. Moliere, Tartuffe Orgone, Elmire ja Tartuffe; Orgone, Damis ja Tartuffe; Orgone, Mariane, Valere ja Tartuffe Teatrikirjand ? Konspekti metoodika 1. avarus, selgus, ülevaatlikkus 2. skeemid, tabelid, tulbad 3. värvid, jooned, nooled 4. lühendid, lakoonilisus, oma märgid *kôigepealt loe ja tutvu *teistkordsel lugemisel konspekteeri Moliere Jean Baptiste Poquelin (1622 1673) ôpiku pôhjal konspekti koostamine vastavalt konspekti nôuetele tugisônad 1
lihtne ja ühtlasi peen. Vronski pole iialgi tunda saanud perekonnaelu. Tema ema oli olnud nooruses hiilgav seltskonnadaam, kellel oli abielus olles ja eriti hiljem palju üldsusele tuntud romaane (st armulugusid). Vronski ei austanud oma südames ema ja andmata sellest endale aru, ei armastanud teda. Ta ei osakud kujutleda, et emasse võiks suhtuda kuidagi teisiti kui ainult suurima austuse ning kuulekusega. Mida vähem ta oma ema südames armastas, seda rohkem ta teda väliselt austas ja kuulas. Oma isa Vronski peaaegu ei mäletanud. Vronski ei armastanud perekonnaelu: ta nägi perekonnas, eriti abielumehes, poissmeeste üldise arvamise järgi midagi võõrast, vaenulikku ja eelkõige midagi naeruväärset. Kasvatuse oli ta saanud Paazidekorpuses. Lõpetanud kooli noore hiilgava ohvitserina, sattus Vronski kohe Peterburi rikaste sõjaväelaste tallatud radadele. Kuigi ta vahetevahel Peterburi
lunastust. Vennaarm põhinebki kogemusel, et me kõik oleme üks. Selleks, et seda samasust kogeda, on vaja läbi välise jõuda sisuni. Kui ma teist inimest pealiskaudselt tunnetan, siis tunnetan peamiselt erinevusi: seda, mis meid lahutab. Kui ma tungin sisusse, siis tunnetan meie samasust, saan teadlikuks vennalikkuse olemasolust. Vennaarm on kõigepealt armastus abitu, vaese ja võõra vastu. Omaenese liha ja verd armastada ei ole mingi saavutus. Tõeline armastus avaneb vaid neile, kes ei teeni mingit eesmärki. Kaastundest abitu vastu tekib inimeses vennaarm ning armastusest enese vastu armastab ta ka seda, kes vajab abi: nõrka, ebakindlat inimolendit. 8 1.2.2 Emaarm Emaarm on lapse elu ja vajaduste tingimusteta jaatus. Kuid lapse elu jaatamisel on kaks
Gustave Flaubert ,,Madame Bovary" Tähtsamad tegelased: Emma Bovary peategelane, õnnetu naine, kes unistab paremast elust Charles Bovary Emma arstist abikaasa Härra Homais Apteeker, Charles'i hea sõber ja abiline Leon Emma sõber, kellest hiljem sai tema armuke Rodolphe Boulanger Emma esimene armuke Härra Lheureux rahalaenaja ja kaval kaupmees, kelle pärast tekkis Emmal nö ostusõltuvus Berthe Emma ja Charles'i tütar Justin apteekri abiline, kes armub Emmasse ja kelle abiga Emma ennast mürgitas Tegevuskoht: 19.sajandi Prantsusmaa. Tegevus algab väiksest maakohast Tostes'is, hiljem kolib see üle väiksematesse linnadesse Yonville'i, Rouen'isse. Raamat algab külakoolist, kuhu saabub uus õpilane. Ta nimi on Charles Bovary. Poiss on ääretult häbelik ja pisut uje. Pärast külakooli asub noormees õppima arstiteadust, mille lõpetamisega tekkis algul probleeme. Eksamid
1. Iseloomusta Annat, Alekseid, Vronskit, Levinit, Kittyt. Tee seda järgmiselt: vali 5 konkreetset iseloomjoont, mis peaks olemas olema keskmise inimese jaoks. Arutle, kuidas ja mil viisil need iseloomujooned esinevad eelloetletud tegelastel. Iga inimene peaks olema: armastav, hooliv, aus, südamlik ja abivalmis. Anna puhul olid need kõik iseloomujooned olemas. Ta oli nii lihtne oma imearmsate heledate juustega ja siniste silmadega. Ta armastas oma meest, aga kui kohtus Vronskiga siis tunded kadusid ja jättis oma mehe maha. Hooliv, ta siiski hoolis oma pojast kuigi ta loobus hiljem temast, aga ta ei suutnud leppida sellega. Anna oli igati aus inimene, ta ütles seda mida mõtles ja ei valetanud.Ta ütles oma mehele kohe otse, kui mees temalt küsis kas ta armastab Vronskit jaatavalt. Südamlik, ta ei suutnud petta külmavereliselt, tema kirglik tunne polnud suurilmlik seiklus, vaid tõeline
aastal 94-aastasena. 2) Loetud programivälise teose analüüs Pilet nr 2: 1) O. Wilde'i elu ja looming Oscar Wilde sündis 1854. Aastal 16. oktoobril Dublinis. Tema isa kuulus maa-aadlisse. Ta oli elukutselt silma- ja kõrvahaiguste arst. Elav, väsimatu ja alaliselt tegev inimene. Ema oli pastori tütar luuletaja, ajaviiteromaanide sepitseja, poliitiline ajakirjanik, iirlaste vanavara (rahvalooming) korjaja ja nende õiguste eest võitleja. Oscar kasvas üles hellitatuna ja armastas väiksest peale seltskonnas liikuda, kus ei valitud eriti kõneainet. Koolis käis ta Enniskillenis ja Dublinis Trinity College'is (1871-74), Oxfordis Magdalena College'is (1874-78). Oscar oli väga tugev kirjanduses ja keeltes, samal ajal kui tema matemaatilised, spordilised ja muusikalised anded jäid tahaplaanile. Oxfordis hakkas ta tegelema luulega, milleks ergutasid teda Itaalia ja Kreeka reis. Oscar
Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust. Seepärast pole ka midagi imestada, et tema kirg Anna vastu jahtub. Ka Anna vaesustub oma tunnetes, ta ei suuda Vronski tütart, oma teist last armastada nii nagu Serjozat ja armastus Vronski vastu teisendub hüsteeriliseks kiivuseks. Seepärast ongi Anna lõpp nii kohutav. See on tingitud suuresti kõrgema seltskonna tagakiusamisest kui ka enda sisemisest kriisist. Enesetapuni viis mõistetav, kuid egoistlik puhang perekonna ja inimlike sidemete purunemine. Anna käitumine on patt jumala kuid mitte inimeste ees. Seepärast ei ole inimestel õigust tasuda, seda võib vaid jumal.
MADAME BOVARY Väikeses provintsikeskuses praktiseeriva arsti abikaasa Emma Bovary tunneb igavust ümbritsevas üksluises olustikus. Mehe lihtsameelne loomus ja piiratud huvid kihutavad naist otsima oma romantilistele kalduvustele rakendust väljaspool kodu. Areneb armastusintriig noore mõisnikuga, mis aga ei kesta kaua. Emma Bovary otsib uusi tugipunkte oma tundmustele, märkamata, kuidas tema iha õilsa armastuse järele muutub aegamisi tavaliseks kombelõtvuseks. Lõppuks ruineerib ta end sel kombel nii vaimselt kui majanduslikult. Tagajärjetult pöördub ta enda seniste meessõprade poole abisaamiseks, et takistada oma varanduse oksjonile sattumist. Lõplikult pettununa kõigest ja kõigist leiab Emma Bovary väljapääsu vabasurmas. «Madame Bovary» on maailma
Fjodor Mihhailovits Dostohevski (1821-1881) I Dostojevski suuruses ja viletsuses oli oma osa saatusel. Igavesti pidi ta ingliga maadlema, igavesti mässama jumala vastu ja igavesti end painutama otsekui Hiiob. Iial ei antud talle kindluselejõudmist, iial lõdvestamist, lakkamatult pidi ta tundma jumalat, kes nuhtles teda, sest armastas teda. Hetkegi ei lastud teda õnnes lõõgastuda, sest tema tee pidid ulatuma lõpmatusse. Ta loomingus on iga seina, iga inimnäo, iga varjava voldi taga igavene öö ja hiilgab igavene valgus. Ta oli elumärganult ja saatuselt kõigi olemasolude hõim. Surma ja hullumeelsuse, unelma ja põlevselge tõelisuse vahel asub tema maailm. Igal pool ulatub ta isiklik probleem inimkonna lahendamatu probleemini. St. elamist seespoolsusele. Seespoolse elamuseta pole Dostojevskit olemas
Sa oled selline nagu sa oled ja sellepärast ma sind nii väga armastangi. Sina oled päikesekiir, minu hallis taevas. Sina oled minu õnn, millele saan naeratada koguaeg. Sina oled minu väike maailm, millest ei tahaks iialgi ära minna. Maailma jaoks oled sa keegi, aga kellegi jaoks maailm! Sinu ilu paistab silma sinu headusest ja südamest. Mannekeenid ei lähe iial moest. Sa oled nii tark, et isegi õpetaja ei saa sulle midagi vastu öelda. Sa oled loogiline inimene. Kas ma ei öelnud seda juba viiendat korda ? See,kes on rahulik ei sega ennast ega teisi. Ükski vihane mees ei pea ennast ebaõiglaseks. Sa oled nii hea inimene, et kui keegi Sind ei salli, on see sellepärast, et ta ei suuda taluda mõtet, et olemas on ka täiuslikud inimesed. Sina oled see, keda ma saan usaldada 101% ja kelleta ei ole võimalik elada. JUHTMED KOOS: Narivoodi moodi voodi, viidi voodipoodi. Vahetevahel on vahede vaheliste vahede vahedel vahed vahel.
Kirjanikud armastusest Kahtlemata puudutab armastus iga inimese hinge. Ka kirjaniku hinge. Armastusest saab kõik alguse. See on üks suur inspiratsiooniallikas. Armastus- see on see, mille üle filosoofid filosofeerivad, millest muusikud laule kirjutavad, millest luuletajad luuletavad. Kunstnikud maalivad lõuendile ühe armastusloo, tantsijad väljendavad oma kehakeelega tundeid armastatu vastu, kirjanikud kirjeldavad romaanides armunuid, isegi märulifilmist võib leida stseeni, mis on pühendatud armastusele. Inimese jaoks on armastus, mehe ja naise vahelised suhted olnud alati üks suur müsteerium. Tegelikud peame õnnelikud olema, et meie meeli aeg ajalt sellised tunded valdavad. Armastus on üks suur inspiratsiooniallikas, eriti loomeinimestele. Marie Under poleks Marie Under, kui tema looming ei sisaldaks kergelt sensuaalse alatooniga või meelierutavaid luuletusi
Satub Natasa teele Anatol Kuragin. Natasa on nii noor ja nii puhas ja õrn hing, kes usub kõike, mida talle räägitakse. Kuragin oskab rääkida väga ilusaid jutte, Natasale näib tunduvat, et tegelikult armastab Kuraginit. Tulnuks võibolla sellest kõigest kergemini välja, kui Bolkonski mõistnuks, et ta on nii noor, naiiivne ja heas mõttes lihtsameelne, et teistmõttes poleks võimalik üsna egoistliku ja koleda inimesega. Bolkonski ei oska andestada, see ei oska ka armastada. Natasa avastab, kes tegelikult on Kuragin, kui teed Bolkonskiga lahku läinud, siis Natasa meheks saab hoopis Bezauhhov. Kangelased teel, kes kõige rohkem muutuvad. Need on kaks meest, Bolkonski ja Bezuhhov. Bolkonski on teose alguses sõjaväelane, võtab osa lahingutest Napoleoni vastu Euroopas, ta on väga kõrgilt aristokraatilik, sõdib Napoleoni vastu, aga teistpidi on Napoleoni austaja. Napoleoni elu nõnda legendaarne. Bonapartism on piiritu auahnud ja tohutu uhkus. 1805. Ja 1807
Pr. Homais Hr. Leon õpipoiss tütar Justin Berthe apteeker kaupmees Hr. II Hr. Homais abikaasa Lheureux Charles Emma Bovary I armuke I abikaasa Rodolphe Helois isa Ronault vanemad Hr. ja Pr. Bovary Charles Bovary- arst, Emma mees. Nigel arst, kes peale lihtsamate meditsiiniliste protseduuride, midagi muud eriliselt ei osanud
Tema enesetapp: a) Suutmatus kellelegi haiget teha viis ta selleni. 10e b) ta ei suutnud ka kedagi teist tappa selleks, et saada oma tahtmist c) Nõrkus, sest ta oleks võinud edasi elada ja otsida uut armastust, mitte vanast kinni hoida nii meeleheitlikult. 7. Milline roll on teoses armastusel. Selgita armastust Wertheri seisukohalt. Ta oli sügavalt armunud ja armastas ainult ühte naist. Talle tegi haiget, et saanud Charlottet omale, kuid ta jätkas naise külastamist endiselt. 8. Millise kirjandusvoolu tunnustele vastab see Goethe teos? Nimeta tunnused ja kommenteeri neid teose põhjal, lisa igale tunnusele ka sobivad näited. See teos vastab varaseromantismile. Rüütliromaanile omased jooned- Werther ei tahtnud kellelegi haiget teha ja ei tükkind Alberti ja Charlotte abielu vahele vaid kannatas eemalseistes
2) Kreeka mütoloogia. Müüdi mõiste. Üks vanakreeka müüt jutustada. Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia. Need lood olid tuttavad kõikidele muinaskreeklastele. Kuigi mõned mõtlejad olid nende lugude suhtes skeptilised, olid nad rahvale rituaalide ja ajaloo allikaks. Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamiset. Kreeka mütoloogias olid jumalad antropomorfsed (inimesekujulised), kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Kreeklased uskusid, et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi. Loomismüütide järgi oli esimesena Kaos. Sellest eraldunud Maa (Gaia) ja tema abikaasa Taevas (Uranus) olid esimesed vanemad
ülikoolist ja anda neile lihtne amet. Minevikust tuleb võtta eeskuju. Ideoloogia võis keelata mõnedel teemadel rääkimise. Sõja mõttetus: Paltser oli nördinud, kui mõtles noortele, kes edasiliikumise asemel pidid tammuma kaevikutes ja langema enne eneseteostuse alustamist. Rasked olukorrad lähendavad inimesi. Ernest HEMINGWAY 1. romaan “Ja päike tõuseb” - Sõda on mõttetu, kadunud põlvkond ei suuda enam pühenduda, armastada ega sulanduda ühiskonda, pidutsevad, kuid sisimas kurvastavad iga päev. Michel HOUELLEBECQ 1. romaan “Kaart ja territoorium” - Franz KAFKA 1. romaan “Protsess” - Kafkalik maailm, üksikisiku kaitsetus bürokraatlikus maailmas. 2. jutustus “Metamorfoos” - Egoism, probleemide korral ainult enda peale mõtlemine ja vajadusel kallite inimeste hülgamine. August KITZBERG 1. romaan “Kauka jumal” - Jaan KROSS 1. romaan “Doktor Karelli raske öö” - 2
hoolitsemist. See on vahe armumise ja armastuse vahel. Kui kirg läheb mööda ja kui midagi sügavamad selle taga ei ole, siis armunud muutuvad võõrasteks. Erich Fromm väidab enda raamatus, et armastus ei ole ainult ilus tunne, vaid see on kunst ja nagu iga kunsti, seda peab õppima ja ennast arendama, et meistriks saada. Aga meisterlikkus ei tule nii sama, ta vajab tööd, pingutust, kannatlikust ja suurt tahet. Inimeed tahavad olla armastatud aga ise nad ei oska armastada, Selleks et oma kõige kallima ja armsama inimesega olla koos tuleb teine teist tundma õppima, arvestada teisega, austades, et ta on teistsugune, olla kannatlik ja hooliv. Armastusest võib palju rääkida, on kasulik lugeda mida teised sellest arvavad ja valida mis on sinu jaoks kõige lähedam, aga ikka see kõige õigem vastus tuleb otsida oma südamest. Süda ütleb sulle mida sa tunned. Osad inimesed kuulavad enda aju. Inimese ei usalda Kõik räägivad armastusest
" ,,Oo, paljugi. See hoolitseb edasikestvuse eest. Muidu armastaksime ainult kord elus ja keelduksime kõigest hilisemast. Nii aga muutub see kübeke igatsust, mida tunneme kellegi järele, kelle me maha oleme jätnud või kes meid maha on jätnud, oreooliks selle ümber, kes hiljem tuleb. Ainuüksi juba see, et me varem oleme midagi kaotanud, annab uuele mingi omapärase romantilise sära. Üpris iidne ja vana enesepettus."" (Ravic & Joan) /---/ ,,,,Oli kord laine, kes armastas kaljut kusagil meres, ütleme Capri lahes. Ta kohises ja vahutas kalju ümber, suudles teda päeval ja öösel, embas teda oma valgete kätega. Ta halas ja itkes ja anus, et kalju tema juurde tuleks; ta armastas ja hellitas teda ja õõnestas teda seejuures aegamisi, kuni see ühel heal päeval enam vastu ei pidanud, kokku varises ja laine embusse vajus." /---/ ,,Ja siis?" küsis Joan. ,,Ja ühtäkki ei olnud enam kaljut, kellega mängelda, keda armastada, kellele kurta
võimaluse sind üheainsa sõnaga tappa. 45. Armastus on see, kui keegi teeb sulle haiget ja sa saad vihaseks, aga sa ei taha karjuda, et mitte talle haiget teha. 46. Viskan oma südame kildudeks... kuid tunded jäävad alles. 47. Naerdeski võib süda valutada ja rõõmule võib järgneda meelehärm. 48. Sa murdsid mu südame, sa muutsid selle jääkuubikuks ja lasid sellel pilvelõhkujast alla lennata! Mu süda kukkuks, miljoniks killuks! 49. Sa õpetasid mind armastama , äkki õpetad nüüd ka unustama . 50. Kui sa kedagi armstad , siis lase ta vabaks . Kui ta tagasi tuleb , siis on ta igavesti sinu , aga kui ei tule , siis pole ta sinu kunagi olnudki . 51. See , kui palju keegi sind armastab , on pöördvõrdeline sellega , palju sina neid armastad ! 52. Üritada unustada kedagi keda sa armastad on sama, mis üritada mäletada kedagi keda sa iial kohanud pole. 53. I know someday you'll have a beautiful life, I know you'll be a star in somebody else's sky..
armastusest kui millestki igavikulisest. Oma hiilguse ja kujuteldamatu jõuga, millega armastus mõjutab inimelusid, võib see tunne olla nii loov kui ka purustav. Armastusel on kombeks tihti meie teedelt kaduda, jättes maha üksnes valu, kurbuse ja pisarad. Milleks meile siis üldse armastus? Niipea kui armume, muutume kergesti haavatavateks ja iseäranis kaitsetuks armastuse kaotuse ees. Keskaja Euroopas peeti armuvalu koguni kehaliseks või vaimseks tõveks, mida saab ravida üksnes armastatu vahetu kohalolek. Tänapäeval näeme samuti, et hirm kallimast ilma jääda kutsub inimestes sageli esile armukadedust ja omandiinstinkti, see omakorda ajendab inimesi süüdistama ning kasutama emotsionaalset santaazi. Pärast lõplikku lahkuminekut tekib paljudes äärmuslikku vaenulikkust või sügavat meeleheidet. Tundub, et armastus muutub sellistel puhkudel iseenda vastandiks, ent eelkõige omab see minu silmis näilist efekti
Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta. Elu on kui puzzle,mis koosneb miljonitest väikestest tükikestest ja kus ühe pisikese osa kaotamine võib viia täieliku Katastroofini. Vähestele on antud, mõnele pole üldse antud ja need kellele on liiga palju antud on õnnetud. Sisemine ilu on välisest tähtsam, aga ainult juhul, kui see välja paistab. Me sobime nagu särk ja perse. Huvitav, kumb mina olen? Parem armastada ja kaotada, kui üldse mitte armastada. Igaühe väärtuseks on tema ise. Sellele väärtusele pole õigust kellegil teisel peale tema enda. Iga inimese mälu on tema erakirjandus . Sõda on kõikide asjade lisa. Kõik, mida saab raha eest osta on odav. Suhtumist pisiasjadesse avaldub inimese iseloom kõige paremini. Paljud on kopeerinud Mona Lisat, ometi seistakse järjekorras, et näha originaali. Tahaks sulle kättemaksta , aga ei suuda
armastatu õde, aga armub hingepõhjani Jevgenisse, kuid viimast ei Jumala ja Saatana kihlvedu Faust viia halvale teele õnnestubki huvita püsisuhe ja ta tõukab tagasi neiu armastuse. Hiljem kui ta on Saatanal meelitada Faust kurikavalale lepingule alla kirjutama. kahjuks oma sõbra tapnud, duellil, naaseb Onegin tagasi Leningradi Faust avastab täiesti uue maailma, ta armub ja lõpuks õnnestub tal ja kohtub uuesti tollase neiu Tatjanaga, kellest on saanud nüüdseks ka oma armastatu süda võita, seda muidugi Mefistofelese abiga. väga kaunis daam. Paraku on naine juba abielus ja nende vahel ei Paraku pidi nii tema kui ka tema armastatu Margaret nende õnne saa midagi enam olema, kuigi naine tunnistab, et Oneginit nimel maksma. Lõpuks satub Margaret vanglasse ja läheb hulluks, armastab. et ei tunne enam isegi Fausti ära. Peale Margareti surma suudavad
sellest eriti. Terve sündmustiku vältel jäi mulje, nagu oleks tegemist lihtsalt kahe väga hea sõbraga, kes armastasid koos mässajate koosolekutel käia. Kuid ühised läbielamised ja katsumused tekitasid tahes tahtmata noorte südames armastuse. Seda tõestab ka Indreku mõttekäik tüdrukut silmitsedes: ,,Ja esimest korda arvas ta õieti taipavat, et armastuseks pole midagi muud vaja kui aga südant, mis armastab, mis suudab armastada." Kristi oli suhteliselt naiivne tütarlaps, kuid Indrekut see ei häirinud. Nende koosveedetud aeg pani noorel neiul nii mõnedki prioriteedid paika, mis lähendasid teda mehele veelgi. Siiski teadsid nad, et ei tasu suhet vähemalt revolutsiooni ajal väga arendama kippuda. Ühised rasked ajad ning mässud ,,kinkisid" Kristile ka armi, mida too hirmsasti häbenes, kuid Indrek ütles, et
see tuleb ainult nende perekonnale kasuks. Tänapäeval võivad inimesed abielluda kellega soovivad ning ilmselt on ka abieluõnn suurem, sest keegi teine pole neile abikaasat valinud ning nad on ise otsustanud, kellega nad oma ülejäänud elu veedavad. Tihtipeale lõbustasid õukondlased ennast abieluväliste suhetega, sest see tegi neid õnnelikumaks. Kuningad võisid endale ise armukese valida ning pidada teda avalikult. Raamatus on samuti tegelastel armukesed. Kuningas armastas väga oma armukest hertsoginna de Valentinois'd, kellel oli riigijuhtimises isegi rohkem sõnaõigust kui kuningannal. Teiste afäärid pidid olema saladuses ning kuningannal ei tohtinud armukest olla, sest selle eest oleks teda karistatud. Loos vihjatakse, et Printsess de Cléves'i onul Vidame de Chartresil on suhe kuningannaga. See ilmneb kui leitakse Vidame'i kiri, mis oli tema taskust välja kukkunud. Kirja autor oli printsessi onu armuke, aga kuna ta ei
Indreku terav tundlikkus muudab ta vastuvõtlikuks süütundele, mille ta enda kanda võtab. Alles pärast vabatahtlikku sunnitööd Vargamäe kraavides romaani viiendas osas ning kõike trotsiva armastusega kokku puutudes julgeb ta lõpuks ka endale andestada Juss – tema käitumist juhib stresside kuhjumine, mis surub inimese vastu seina. Andrese – Jussi suhe, suuruse ja tühisuse vahekord; Juss elusana ja pärast oma surma varjuna Vargamäe kohal. Sauna-Madis – filosoof ja diplomaat saunamehe vammuses (Andrese saunamees, kelle saun asus Pearu maa peal). Sõnastab ühe esimese osa olulisemaid ideid Vargamäest, jumalast ja Andresest. Hr. Maurus – kasvab ajajärgu ja kultuurisituatsiooni sümboliks. Vaatamata kõigele pidas eesti poiste kooli venestamise tingimustes, olles ise samas saksameelne. Seesmiselt lõhestunud karakter. Tammsaare naistegelased vastanduvad meestele. Tõe ja õiguse asemel väärtustavad nad headust ja armastust
olevat hea ja tragi mees. 3.Iseloomusta kolme erineva pere peresiseseid suhteid armastuse väljendamine. Iisaku pere : nemad tundeid eriti ei väljendanud. Armastuse avaldamist ei tulnud kunagi ette ja lastele üritati anda niipalju kui võimalik. Elesuse puhul Iisak mõistis, et vale on talle on talle niipalju raha anda, kui Siivert samas jäi ilma. Kuid, et Ingerile head meelt teha andis ta järele. Ingeri ja Iisaku vahel oli suur armastus, kuid nad ei öelnud teineteisele hellitussõnu. Pigem toimusid muutused kõnelemises, näiteks, sööma kutsumises. Siiski aga olid kõik seal peres õnnelikud. Brede Olseni pere: nende peres olid kõik suhteliselt raiskajad, kuid nemad avaldasid armastust sõnadega. Auahnus oli nende peres tähtsal kohal, lapsi upitati rikkaste peremeeste juurde tööle ja küla peal eputati nende tegemistega. Laiskus oli ka väga suur miinus nendele. Täielik õnn puudus nende õuel
ettekuulutus oleks nagunii täitunud. Pigem sümboliseerib risttee kohta, kus kõik määratu lõpuks ikka kokku saab. Kolm teed võiksid olla: tulevik, minevik ja ettekuulutus. Oidipus kohtub oma isaga, kelle ta hukkab, edasi läheb Teebasse, kus abiellub oma emaga, ilma, et ta sellest teadlik oleks. Soov pääseda ettekuulutusest, viis ettekuulutuse täide. Võibolla on üheks tarkuseteraks ka see, et probleemide eest ei tasu põgeneda. Oidipus armastas oma abikaasat, lapsi ja rahvast. Ometi just armastus neid kõiki hukutas. Oleks ehk Laiosel olnud suurem armastus oma poja vastu, kui hirm ettekuulutuse ees, oleks võinud tragöödia sündimata jääda. J.W. Goethe "Noore Wertheri kannatused" Goethe on ühe oma tippteose kirjutanud kirjavormis. Noor Werther saadab kirju oma vennale Wilhelmile, kes teose vältel füüsilist kuju ei saa. Nõnda saab lugeja osa ühe noore mehe loost, kus on ilu, armastust ja kannatust.
Armastuse kunst Erich Fromm See raamat räägib armastusest ja selle eri vormidest - emaarmastus, isaarmastus, vennaarmastus, jumalaarmastus, enesearmastus ja erootiline armastus. Autori arvates selleks, et olla võimeline armastama, peab teadma teooriat, praktikat ja leidma aega ehk olla jäägitult pühendunud. Teoses on palju häid mõtteid ja paljudes näidetes on pööratud tähelepanu piibli sündmustele. Kas armastus on kunst? E.Frommi arvates on armastus kunst nagu puusepatöö või maalimine. Armastus on midagi, mida on vaja õppida ning seda tuleb teha maast madalast ja suure hoolega. Ta on kindel, et kõik inimesed on võimelised armastama, kuid selleks peavad nad vaeva nägema
annaabi.ee 
