"r"arvestatud 15 % (võib võtta kasumi %) r = netokäive 615 × 100 r= = 15% . Laenu intress on aga 10%, mis sobib, kuna on väiksem e/v 4100 tulunormist Projekti kestuseks on 5 aastat Tasuvuse hindamine on tehtud 5 aasta pealemis on arvestatud projekti kestuseks. Projekti maksumus ehk esialgne investeering on 2000,0 tuh.krooni Rahavoogude nüüdisväärtuse leidmine Aasta Rahavoog Diskonteerimis- Rahavoogude Kumulatiivne (CF) tegur 15% puhul praegune rahavoog (tabel 2) nüüdisväärtus 1 487 0,8696 423,5 423,5 2 517 0,7561 390,9 814,4 3 590 0,6575 387,9 1202,3 4 861 0,5718 492,3 1694,6
Töövihiku täitmise tulemusena kujuneb igale üliõpilasele materjal, mis on sisuliselt individuaalse äriplaani tööversioon. Kirjutage oma äriplaanile kokkuvõte vastates allpool esitatud küsimustele. Kokkuvõtte pikkuseks võiks olla 1-1,5 lehekülge. Kokkuvõttes esitatakse lühidalt kogu äriplaani sisu. Peab olema lühidalt esitatud kõik oluline info, mida vajab investor või tulevane äripartner otsustamaks, kas äriplaan on reaalne, kasumlik ja piisavalt atraktiivne. Juhul, kui Teil esialgu puudub vastus mõnele küsimusele, siis püüdke kirja panna nii palju kui oskate. Kokkuvõtet täiendatakse ja parandatakse koolituse lõppedes. I Kokkuvõte 1. Millises ärivaldkonnas alustatav ettevõte hakkab tegutsema? Lühitutvustus ärivaldkonna olukorrast Eestis ja maailmas. Põhjendada selles valdkonnas tegutsemise vajalikkust/võimalikkust. 2. Äriidee lühike kirjeldus.
· vara omandamisel selle eest makstud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus, · kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega · põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul) · algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid
· vara omandamisel selle eest makstud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus, · kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega · põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul) · algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid
· vara omandamisel selle eest makstud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus, · kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega · põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul) · algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid
Anda palun põhjendus eelpool toodud näitajate põhjal ja teha otsus, kas projekt on majanduslikult tasuv või ei. 1. Projekti nüüdispuhasväärtus (NPV) Keskmine kasum on 1928,06 eurot ja keskmine netokäive on 23 200 eurot. kasum × 100 699 × 100 r= r= netokäive 17340 = ~ 4% Rahavoogude nüüdisväärtuse leidmine Aasta Rahavo Diskonteerimis- Rahavoogude Kumulatiivne og (CF) rahavoog tegur 4% puhul praegune nüüdisväärtus (tabel 2) 1 506,1 0,9615 486,62 486,62 2 1544,2 0,9246 1427,77 1914,39 3 3226,2 0,8890 2868,09 4782,48 4 5473,5 0,8548 4678,75 9461,23
rahavoogude alusel. Rahavoogude prognoosimine Rahavoogude prognoosimisel võetakse arvesse kõik antud investeerimisprojektiga seotud inkrementaalsed rahavood. Näiteks, kui firma planeerib uue kaubanduskeskuse rajamist, peab ta rahavoogude prognoosimisel arvestama ka oma teiste, uuele kaubanduskeskusele lähedal asuvate, kaupluste käibe vähenemist. Projekti puhas rahavoog projektist laekunud ja väljamakstud rahasummade vahe, mille võib tinglikult jaotada kolmeks: projekti käivitamisega seotud rahavood projekti eluea jooksul laekuvad rahavood; projekti likvideerimisega seotud rahavood (juhul kui on tegemist piiratud elueaga projektiga). Projekti eluea jooksul laekuvad ja likvideerimise rahavood moodustavad tulevased rahavood. Projekti käivitamisega seotud rahavood - esialgsed kulud:
· vara omandamisel selle eest makstud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus, · kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega · põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul) · algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid
katmiseks diskonteeritud netorahavoogudega. Vastuvõtmise või tagasilükkamise otsus tehakse selle põhjal, kas tasuvusaeg jääb firma poolt seatud maksimaalse ajavahemiku raamesse. Eeldades, et nõutav tulumäär on 17 % tabelis 1.1 esitatud projektide A ja B puhul, on diskonteeritud rahavood nende projektide puhul esitatud tabelis 1.2. Projekti A puhul jääb 3 aasta pärast katmata ainult 74 dollarit ning neljandal aastal saadakse diskonteeritud rahavoog 1068 dollarit. Kui need 1068 dollarit laekuvad konstantse rahavoona, kulub 74/1068 aastat ehk a´ 25 päeva, et teenida puuduvad 74 dollarit. Tabel 1.1 Tasuvusaja näide Projektid A B Esialgne raha väljavoog - 10 000 - 10 000 Aastased raha sissevood Aasta 1 6 000 5 000 2 4 000 5 000
tarbida. Inflatsioon vähendab raha väärtust ja tulevikus ostetavad kaubad kallinevad. Raha säilitamisega on seotud alati risk raha kadumise osas. Raha tänase väärtuse leidmist nimetatakse diskonteerimiseks, kus tulevasi rahavoogusid vähendatakse diskonteerimismäära ehk kapitali alternatiivkulu abil. Mida suurem on raha hind ehk intress, millega tulevikus saadavat raha tänasesse päeva diskonteeritakse, seda vähem väärtuslik on see rahavoog täna. Raha tulevikuväärtus Raha tulevikuväärtus (FV- future value) näitab, kui suur on praegu olemasoleva raha väärtus tulevikus. 17 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Näide: Viieaastase tähtajaga hoiuse intressimäär on 3% aastas. Leiame hoiusele paigutatud 100 000 krooni tulevikuväärtuse viie aasta pärast.
on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste kulude ja tulude - loomisel. (tulemus määratakse ära nelja komponendi varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega) Kapitali struktuuri suhtarvud kapitali struktuur e pikaajalise maksevõime analüüs näitab ettevõtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevõtte majandustulemusi. Rentaabluse suhtarvud rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte teisese majandustulemuse kasumi kujunemist. Rahavoogude aruande analüüs - eesmärgiks on määratleda firma likviidsete varade piisavust katmaks vajalikke kulutusi ja kohustusi ning tagamaks kapitali kasvu. Teostatakse peamiselt suhtarvude analüüsi kaudu. Lähtealusena vaadeldakse eelkõige rahavoogusid põhitegevusest. 14
kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte rahaliste ressurssidega kindlustamist, nende ratsionaalset suunamist ja kasutamist. Ettevõtte finantsjuhtimises on aluseks ökonoomika ja majandusarvestus. Finantsjuhtimise põhilised otsustusvaldkonnad: ● Millised põhivarad on vaja soetada? ● Kui palju vajatakse selleks pikaajalisi investeeringuid?
a.-l. Raha ajaväärtusteooria aluseks on tähelepanek, et igasugune rahasumma on täna rohkem väärt kui mingil ajahetkel tulevikus. Raha ajaväärtuse puhul võib täheldada kolme erinevat rahaühiku kasvuviisi: 1. Lihtintress -- lineaarne kasv. 2. Liitintress -- geomeetriline kasv. 3. Pidev juurdearvestus -- eksponentkasv. Rahavoogude mudelid. Finantsjuhtimises puututakse kokku põhimõtteliselt viit tüüpi rahavoogudega (cash flow, CF). Need on: 1) tavaline, harilik rahavoog (igal perioodil on rahavoog erinev), 2) annuiteet (harilik või avansiline ehk rentannuiteet), 3) kasvav annuiteet ehk kasvuannuiteet, 4) perpetuiteet, 5) kasvav perpetuiteet ehk kasvuperpetuiteet. Silvia Kuusk Puhta rahavoo arvutamine: Puhaskasum (peale makse) + Mittearahalised kohustused (kulum, amortisatsioon, edasilükkunud tulud,
vahendeid ja nende allikaid, rahavoogude aruanne aga rahaliste vahendite allikaid ja raha suunamist. Rahavoogude aruandes jaotatakse rahavood 3 erinevasse rühma, need on äritegevus ehk põhitegevus, investeerimine ja finantseerimine. Rahavoogude aruanne on oluliseks infoallikaks ettevõtte välistele huvigruppidele sest selle alusel saadakse infot firma dividendi võimaluste kohta ja võetakse vastu otsuseid, kas firmasse investeerida või mitte. 1. Äritegevuse rahavoog tekib toodangu välja laskisest ja müügist või teenuse osutamisest. Tüüpiline positiivne rahavoog on rahas saadav müügitulu. Tüüpilised väljaminekud on toodangu ja teenuse müügiga ning tootmisega seotud kulud (töötasu ja maksuhulk). Muude ärikuludena on olulisemad reklaamikulu, kindlustus. Normaalselt funktsioneerivas ettevõttes peaks äritegevuse rahavoo lõpptulemus olema positiivne. 2
Aruandlus Kontroll Kindlad reeglid ja seadused Väärtuse loomine Konsolideeritud info Segmenteeritud info Raha väärtus on see, mis number näitab Rahal on aegväärtus e. turuväärtus e. bilansiväärtus Riskianalüüs Ei arvesta riske Omakapitalil on kulu Omakapitalil ei ole kulu Rahavoog on tähtis Kasum on primaarne Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, tulemusele, Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja lahkab probleemide põhjuseid välishuvist Andres Laar 2008 2007 ARVESTUS, selle eesmärk Finantsjuhtimise vastutusvaldkond on nii raamatupidamis- kui ka
35 1,579.91 PI 1.40 1.75 1.79 10 % ja 20 % NPV ei töötata 3. Omanikud nõuavad uue projekti puhul tasuvust 10%.Milline projekt valida? Miks? Leida projektide sisemine tulumäär( ümärdage täisprotsendeni ) Millest võib olla tingitud projektide erinev sisemine tulumäär? AASTA Projekt I Projekt II Rahavoog Nüüdisväärtus Rahavoog 0 -227 -227 -304 1 50 48 100 2 80 74 100 3 60 53 100 4 60 51 100
1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus RAAMATUPIDAMINE FINANTSJUHTIMINE AJAHORISONT Minevikku vaatav Tulevikku suunatud RISKIANALÜÜS Veidi Korralik riskiarvestus FINANTS ARUANDED Rõhk koostamisel Rõhk kasutamisel otsustusprotsessis NÄITAJAD Puhaskasum Rahavoog 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad a) Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine. Kuhu investeerida? projektid, seadmed, masinad, hooned b) Finantsstruktuuri juhtimine. Firma laenu- jaomakapitali suhe. Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine.
Kordamisteemad õppeaines „Finantsjuhtimise üldkursus“ 1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Raamatupidamine Finantsjuhtimine Mineviku vaatav Tulevikku suunatud Finantsaruannetel rõhk koostamisel Finantsaruannetel rõhk kasutamisel otsustusprotsessis Näitajateks puhaskasum Näitajateks rahavoog Riskianalüüs-veidi Korralik riskianalüüs 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad (3) 1)Kuhu investeerida? Pikaajaliste investeeringute - projektid planeerimine ja juhtimine - seadmed,masinad, hooned (Capital Budgeting) 2) Kust leida raha finantseerimiseks? -Olemasolev raha (jaotamata kasum) -Välisfinantseering: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen 3) Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? -Millal maksta tarnijatele? -Kuidas saada raha ostjatelt?
puhasmaksum. (CF-IO, rahas) IO esialgsed kulud (invest. = PVkulud) PI - kasumiindeks >1, vastu võtta TV rahavoogude lõppväärtus MIRR - modif. sisem. tasuvuslävi, diskontomäär (%, TV=IO) CIFt raha sissevood IRR - sisem. tasuvuslävi, diskontomäär (%) PV - projekti maksum. nüüdisväärtus IRR > nõut. tulun. Kapit. eelarv. - otsust.prots. põhiv. tehtav. I suhtes diskont./diskonteerim. tasuvusajad TV NPV = (CFt) * (PVIFAkapitali hind, aeg) IO IO = (1 + MIRR ) n IRR = IO / CFt MIRR = 4 TV IO -1
Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine ,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid? Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid (aktsiad) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad
1) Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Ajahorisont- Raamatupidamine minevikku vaatav; Finantsjuhtimine tulevikku suunatud. Riskianalüüs- Raamatupidamine - veidi; Finantsjuhtimine korralik riskiarvestus. Finantsaruanded Raamatupidamine rõhk koostamisel; Finantsjuhtimine rõhk kasutamisel otsustusprotsessis. Näitajad Raamatupidamine puhaskasum; Finantsjuhtimine rahavoog. 2) Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine
KONTROLLTÖÖ NR 2 KORDAMISKÜSIMUSED FINANTSJUHTIMINE TURISMIETTEVÕTTES 1. Hinnakujunduse paindlikkus Erinevatel toodetel ja teenustel on üsna erinev hinnakujunduse paindlikkus. Mida suurem osakaal on müügihinnas kasumil ja püsikuludel, seda suurem on hinnakujunduse paindlikkus. Nendel teenustel ja toodetel on hea võimalus nende toodete ja teenuste hinda päris palju langetada, millel on suur hinnapaindlikkus. Näiteks hotellitoa hinnakujundus on väga paindlik, sest muutuvkulud moodustvad väga väikese osa 2. Perishability kasutamine hinnakujunduses - jaguneb kaheks: üks on toote puhul (räägime müügivõimaluse riknevusest) ja teenus (müügivõimaluse kaduvus); toote hinna langetamine, kui tähtaeg on läbi, hinda saab langetada isegi alla muutuvkulu määra. Hotellitoa puhul kuni muutuvkulu määrani. 3. Hinnaelastsus kui me hinda muudame, siis kas kogus muutub rohkem või vähem hinnamuutuse tagajärjel. Kui muutub rohkem, siis on tegemist elastsega, kui muutub
Sellisel juhul omandakse valem sellisel kujul: TVn= PV x ( 1+ i/m) nm m-intressi arvestamise korrad perioodis. Mida tihedamini arvutatakse, seda suurem tuleb vastus. Intressimäär võib olla nominaalne või reaalne( tegelik või aastaintressimäär). Nominaalne intressimäär- lepitakse kokku tehingu sõlmimisel Reaalne intressimäär- võib erineda nominaalmäärast ja see sõltub intresside arvutamise sagedusest. AIM= (1+i/m)m 1 AIM= aasta intressimäär Raha nüüdisväärtus Raha nüüdisväärtus on rahasumma, mis investeeritakse või saadakse tulevikus praegune väärtus, arvutatuna vastava diskontomäära (nõutav tulunorm) rakendamisel. Diskontomäär on protsentnäitaja, mida kasutatakse nüüdisväärtuse 8 arvutamisel. Seetõttu nimetatakse seda tehingut diskonteerimiseks. Tuleviku väärtuse arvutamisel tuli määrata väärtuse kasvusumma
Mida tihedamini arvutatakse, seda suurem tuleb vastus. Intressimäär võib olla nominaalne või reaalne( tegelik või aastaintressimäär). Nominaalne intressimäär- lepitakse kokku tehingu sõlmimisel Reaalne intressimäär- võib erineda nominaalmäärast ja see sõltub intresside arvutamise sagedusest. AIM= (1+i/m)m 1 AIM= aasta intressimäär 7 Raha nüüdisväärtus Raha nüüdisväärtus on rahasumma, mis investeeritakse või saadakse tulevikus praegune väärtus, arvutatuna vastava diskontomäära(nõutav tulunorm) rakendamisel. Diskontomäär on protsentnäitaja, mida kasutatakse nüüdisväärtuse arvutamisel. Seetõttu nimetatakse seda tehingut diskonteerimiseks. Tuleviku väärtuse arvutamisel tuli määrata väärtuse kasvusumma. Nüüdisväärtuse leidmisel sooritatakse vastupidine tehe ning diskonteeritakse tulevikus soovitav rahasumma
Usaldusväärse strateegia abil on võimalik tarbijat motiveerida, sest igasugune strateegia mõjutab otseselt tarbija ostukäitumist; 3) Korrektne hinnastrateegia aitab vältida olukordi, kus kehtestatud hinnad on vastuolus riiklike õigusaktidega. Hinnakujunduse strateegiat mõjutavad tegurid jagunevad kolme suurde gruppi: · ettevõttesisesed tegurid, näiteks tootmiskulud, turustuskulud, transpordikulud, rentaablus, maksud, ajaühikus toodetava toodangu piiratud hulk, tööjõud, seadmete võimsus, tooraine kättesaadavus, turg jne. Finantsoperatsioone mõjutab see, kas tarnitakse vahetult kliendile või toodetakse lattu; · turutegurid (näiteks konkurents, ostuvõime); · väliskeskkonna tegurid (näiteks seadusandlus, inflatsioon, hinnakontroll, muud regulatsioonid). Neid tegureid peab oskama märgata. Siinjuures tuleb arvestada, et kui hind on
kuu järel? Kasutades arvutusvalemit nr 2, saame hoiusesummaks hoiustamise perioodi lõpus 5254,73 eurot. 7. Raha väärtust tulevikus mõjutavad kolm tegurit? *algsumma tänane saadud või investeeritud rahasumma; *intressisumma raha kasutamise eest või laenu andmisel teenitud rahasumma või ka inflatsioon; *ajaperiood aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intressi arvutamine. 8. Mis on raha nüüdisväärtus? Raha nüüdisväärtus (PV, present value) on tulevikus saadava rahasumma praegune väärtus ehk diskonteeritud raha väärtus. Raha nüüdisväärtuse leidmiseks diskonteeritakse tulevikus saadav rahasumma väärtus ja saadakse sama rahasumma väärtus antud hetkel. Diskonteerimine on tulevikus saadava raha praeguse väärtuse ehk nüüdisväärtuse arvutamine. Diskontomäär on protsendimäär raha nüüdisväärtuse arvutamiseks. Näiteks on tarvis teada 2 aasta pärast saadava rahasumma 6500
Mida suurem on käive, seda madalam võib olla puhaskasumi tase. · 2009. aasta müügikäibe puhasrentaablus: · 2010. aasta müügikäibe puhasrentaablus: · 2011. aasta müügikäibe puhasrentaablus: · 2012. aasta müügikäibe puhasrentaablus: ICT Support OÜ müügikäibe puhasrentaabluse näitajaid nelja aasta lõikes võib pidada suhteliselt headeks, sest müügitulust puhaskasumit on saadud 2-16%, arvestades seda, et heaks tulemuseks peetakse 5-10%. 7.3 Varade rentaablus ehk ROA Varade rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust ehk kui palju kasumit teenib iga varadesse paigutatud euro. Varade rentaablus kajastab ka ettevõtte juhtkonna võimekust vara rakendamisel kasumi saamiseks. Seda näitajat peetakse sageli tähtsaimaks suhtarvuks. Varade rentaablus on ettevõtte edukuse kriitiline näitaja ja hea ettevõtte koguvara puhasrentaablus peaks kindlasti olema suurem kui deposiidi intressimäär.
2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“ Raamatupidamisarvestus Finantsjuhtimine Minevik Suunatud tulevikku Ei arvesta riske Riskianalüüs Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Bilansiline väärtus Turuväärtus Kindlad reeglid ja seadused Väärtuse loomine „Omakapitalil ei ole kulu“ kuulub finantsarvestuse alla. Kasumiaruandes ei kajastata alternatiivkulusid. Omanikele on ka oma nõudmine omakapitalist. Isegi näilislet suur kasum ei pruugi olal piisav näitaja. Kasum võib olla näiteks 1,0
b) Kulude vähendamise projekt; c) Ohutuse- ja keskkonnakaitseline projekt; d) Laienemisprojekt – eeldab kooskõla strateegiaga ja nõuab ettevõtte tulevaste nõudlust ja pakkumist mõjutavate tegurite analüüsi; e) Muu eesmärk. Määratleda hinnatavad näitajad: a) Kuluartiklid; b) Toodete müügihinnad c) Kulude ja hindade muutumiste määr ja aeg d) Diskontomäär (pigem panna suurem kui väiksem, et kataks riskid). (põhivarade rentaablus võiks olla ~12% (7-12 vahel) 2) Teostatavuse hindamine Projektide elluviimisel hindamisel eristatakse: 1) Võimalikkuse uuring – kas projekti saab üldse ellu viia või on selleks mingeid objektiivseid takistusi; 2) Eeluuring – projekti erinevate alternatiivsete võimaluste uuring; 3) Teostatavuse uuring – määratletakse kuivõrd kättesaadavad on vajalikud rahalised, ainelised, aja- ja inimressursid ja nende kasutamise üldsummad.
omanikele. Tulumaksu makstakse kasumilt, mitte lisandväärtuselt. 7 8 CF1 CF2 CFn (8.15) + + ... + - IO = 0 , (1 + IRR) (1 + IRR) 2 (1 + IRR) n kus IRR sisemine tulumäär. Kui eeldada, et esimene sissetulev rahavoog tuleb perioodil 1, siis on võimalik võrdus kompaktsemalt välja kirjutada järgmiselt: n CFt (8.16) IO = ( 1 + IRR) . t =1 t Sisemine tasuvuslävi leitakse seega tingimusel, et NPV = 0 , ja siis asendatakse diskontomäära IRRiga: · NPV = 0 WACC = IRR . Lähtuvalt sellest seosest saab anda ka IRRi hindamiskriteeriumid: · IRR > WACC , projekti võib vastu võtta;
kujuneb siis, kui turg on tasakaalus. Ri väärtpaberilt i oodatav tootlus (tulusus) RF riskivaba investeeringu tootlus Rm turu oodatav keskmine tootlus (n turuindeksi tulumäär) (Rm RF) väljendab seega nn turu riskipreemiat Beeta mõõdab väärtpaberi i süstemaatilise riski taset. Ri = Rf + (Rm-Rf) 6. Mis on lisanduvad (inkrementaalsed) rahavood projektide hindamisel (tooge näiteid mis on lisanduv ja mis ei ole lisanduv rahavoog?) Projekti vastuvõtmisel teenib projekt teatud tulu ning see tulu, mis kaasneb projekti vastuvõtmisega võrreldes tagasilükkamisega on lisanduv rahavoog. Näiteks suurem müügitulu, kulude efektiivsem jaotamine, vähenenud püsikulud. Olulised lisanduvad rahavood on vaid need RAHALISED SISSETULEKUD JA VÄLJAMINEKUD mis tekivad projekti vastuvõtmise tagajärjel võrreldes selle tagasilükkamisega Pöördumatud kulud, vältimatud kulud EI OLE lisanduv rahavoog.
tulevikus, milleni tänane rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära juures. 7 Raha väärtust tulevikus mõjutavad kolm põhitegurit? AIA algsumma – tänane saadud või investeeritud rahasumma; intressisumma – raha kasutamise eest või laenu andmisel teenitud rahasumma või ka inflatsioon; ajaperiood – aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intressi arvutamine. 8 Mis on raha nüüdisväärtus? Raha nüüdisväärtus (PV, present value) on tulevikus saadava rahasumma praegune väärtus ehk diskonteeritud raha väärtus. 9 Mida nimetatakse investeeringuks? Investeering on pikaajalise kasu eesmärgil tehtav rahapaigutus. 10 Mis on reaalinvesteering ja mis on finantsinvesteering? •reaalinvesteeringud – käibevarade suurendamine varude näol, materiaalse ja/või immateriaalse põhivara soetamine •finantsinvesteeringud – raha paigutamine väärtpaberitesse,
Eestis on selle näitaja suurus keskmiselt 0,43. 5. Tasuvuse analüüs Firma tasuvuse näitajad võrdlevad ettevõtte tulusid erinevate faktoritega, mis tulusid teenivad. Tasuvuse ehk rentaablusanalüüsi tulemuste põhjal saab teha järeldusi, kui suurt kasumit on uuritavatelt teguritelt saadud. Tasuvuse näitajate abil saab anda hinnangu ettevõtte tegevuse kohta tervikuna. Tasuvuse suhtarvud on järgmised. Käibe kogurentaablus ehk müügikäibe üldine rentaablus ehk brutotulukus = brutokasum / müügi netokäive Kordaja näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. Kordaja väärtus sõltub hindade ja müügiprotsessi juhtimisest ja müüdud toodetele tehtud kulude kontrollist. Kordaja võtab teatud määral arvesse ettevõtte püsi ja muutuvkulusid. Muutuvkulud muutuvad koos müügimahu suurusega, püsikulud aga jäävad konstantseteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
