Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Äriplaani koostamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
äriidee, äriplaan, kapital, klient, konkurents, tegevusala, koosta, segment, algaja, algkapital, turg, elutsükkel, segmenti, äriideed, tahad, swot, ettevõtja, käive, raamatupidamine, sotsiaalmaks, numbrid, mitterahalise, aktsiad, hobi, huviala, tunta, reklaam, müügimaht, tegija, tiitelleht, tootearendus, visioon, bruto, allikaid, hobid, huvialadnõrkust, võimalust või ohtu. Soovitav piirduda iga näitaja puhul 1-2 lausega. Eesmärk on anda lugejale võimalus haarata kiiresti kogu äriplaani iseloomustav üldine informatsioon. Ei soovita jätta SWOT-analüüsi märkimata olulisi nõrkuseid ja ohte. Esmapilgul võib tunduda, nagu oleks rumal ise oma nõrkustele osutada, kuid see mulje on petlik. Ärge unustage, et äriplaani loevad spetsialistid, kes lisaks äriidee ja -plaani tugevusele hindavad ka seda, kui põhjalikult on ohud ja nõrkused arvesse võetud. Teades oma nõrkuseid ja teades ohte, on lihtsam neist hoiduda. 7. Toode või teenus Peatükis kirjeldadakse, millise toote/teenusega on tegemist. Kindlasti ei piisa vaid toote/teenuse omaduste väljatoomisest, vaid tuleb keskenduda toote/teenuse eelistele ja unikaalsusele. Mida paremini tuntakse klientide vajadusi, seda lihtsam on neid rahuldada
............................................................................................... 6 7. TOODE/TEENUS ...................................................................................................................... 8 8. TOOTMINE/TEENINDAMINE ................................................................................................ 8 9. TURU ANALÜÜS ..................................................................................................................... 9 10. KONKURENTS ..................................................................................................................... 10 11. TURUNDUSPLAAN ............................................................................................................. 12 12. PERSONAL JA JUHTIMINE ................................................................................................ 13 13. FINANTSPLANEERIMINE .................................................................................................
mojutada voi olla ise mojutatud ettevotte strateegiast, saavutamaks organisatsiooni poolt pustitatud eesmarke (Freeman 1984). Mart Raudsaare loeng 22. sept 2011 29.09 Pereettevõtte loomine ja laiendamine Idee ja oskused, kapital, iseseisvus ja vastutus, tööaeg ja võimalused, personali värbamine, turg ja kliendid. Good Idea OÜ juhatuse esimees V. Palk Investeeringud ja oskused *ettevõtte registreerimine; *algkapitali vajadus; *vahendid; *teadmised ja kogemused; *oskused midagi toota või teenust osutada; *kust saada ideid. Pole plaani (eesmärki) pole arengut (tulemust), iga päev, iga nädal, iga kuu,iga aasta, 5 aasta pärast, 10 aasta pärast. Kulud · IT, riistvara, virtuaalvara, programmid;
Töövihiku täitmise tulemusena kujuneb igale osavõtjale materjal, mis on sisuliselt individuaalse äriplaani tööversioon. 1. koolituspäev Ülesanne nr.1. Kirjutage oma äriplaanile kokkuvõte vastates allpool esitatud küsimustele. Kokkuvõtte pikkuseks võiks olla 1-1,5 lehekülge. Kokkuvõttes esitatakse lühidalt kogu äriplaani sisu. Peab olema lühidalt esitatud kõik oluline info, mida vajab investor või tulevane äripartner otsustamaks, kas äriplaan on reaalne, kasumlik ja piisavalt atraktiivne. Juhul, kui Teil esialgu puudub vastus mõnele küsimusele, siis püüdke kirja panna nii palju kui oskate. Kokkuvõtet täiendatakse ja parandatakse koolituse lõppedes. I Kokkuvõte 1. Millises ärivaldkonnas alustatav ettevõte hakkab tegutsema? Lühitutvustus ärivaldkonna olukorrast Eestis ja maailmas. Põhjendada selles valdkonnas tegutsemise vajalikkust/võimalikkust. 2. Äriidee lühike kirjeldus.
Töövihiku täitmise tulemusena kujuneb igale üliõpilasele materjal, mis on sisuliselt individuaalse äriplaani tööversioon. Kirjutage oma äriplaanile kokkuvõte vastates allpool esitatud küsimustele. Kokkuvõtte pikkuseks võiks olla 1-1,5 lehekülge. Kokkuvõttes esitatakse lühidalt kogu äriplaani sisu. Peab olema lühidalt esitatud kõik oluline info, mida vajab investor või tulevane äripartner otsustamaks, kas äriplaan on reaalne, kasumlik ja piisavalt atraktiivne. Juhul, kui Teil esialgu puudub vastus mõnele küsimusele, siis püüdke kirja panna nii palju kui oskate. Kokkuvõtet täiendatakse ja parandatakse koolituse lõppedes. I Kokkuvõte 1. Millises ärivaldkonnas alustatav ettevõte hakkab tegutsema? Lühitutvustus ärivaldkonna olukorrast Eestis ja maailmas. Põhjendada selles valdkonnas tegutsemise vajalikkust/võimalikkust. 2. Äriidee lühike kirjeldus.
Millised võtmeressursid on kõige kulukamad? Millised võtmetegevused on kõige kulukamad? TULUMUDEL: Millise väärtuse eest on kliendid valmis maksma? Kuidas nad maksavad (või eelistavad maksta)? Nt toote müük, kasutusõigus, rent, fikseeritud või millestki (nt müügimahust, tarbijate eripärast) sõltuv hind, läbirääkimistel kujunev hind jne 7. Äriidee teostatavuse analüüs - roll ja koht uue ettevõtte rajamise protsessis. Teostatavuse analüüs seisneb äriidee elujõulisuse esmases hindamises. Püütakse määratleda potentsiaalseid probleeme ja vastata küsimusele: Kas see idee hakkab tööle ja kas sellega tasub edasi minna? Lihtsustatud variant: Teha kolm testi: 1. Turu test – kas kaalutav võimalus on kestev ja tulus 2. Peegli test – kas on olemas vajalikud oskused, võimed, omadused 3. Rahakoti test – kas on raha, et muretseda vajalikud ressursid ja kas nende paigutamine on tasuv. 8
Tiitelleht Sisukord 1. Kokkuvõte (lk.3) 1.1. Ettevõtte põhiandmed Ettevõtte nimi: Aadress: Toode / teenus: Omandivorm: FIE / OÜ / AS / MTÜ ... Ettevõtte suurus: kas töötajate arv või teenindus- /tootmispinna suurus vms 1.1. Ettevõtte taustaandmed (olemasoleva äriplaani täiendamise korral ülevaade ettevõttest, uue äriplaani korral andmed koostaja kohta, ajakava) 1.2. Äriidee (lühitutvustus) 2. Turusituatsioon ja selle arenguväljavaated 2.1 Tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus (üldine piirkonna kirjeldus - suurus, rahvaarv, olemasolevate sarnase toodete/teenustega tegelevate ettevõtete arv) 2.2. Kliendid (esmakliendi kirjeldus, kliendi ootused) 2.3. Konkurents (konkurentide analüüs loetelu, plussid/miinused) 3. Ettevõtte SWOT analüüs Sisemised plussid miinused, välised ohud - võimalused. 4. Missioon, visioon 4.1 Missioon (miks on ettevõte loodud), visioon (milline on nägemus ettevõttest) 4.1. Ettevõtte visioon aastal ...
1. Prognoosid äriplaanis: müügi, kasumi, rahakäibe, bilansi. 2. Äriplaani struktuur: Äriplaanil ei ole kindlalt etteantud struktuuri, kuid selle koostamisel tuleb jälgida, et äriplaan sisaldaks kõigile osapooltele (omanikud, juhtkond, projekti rahastajad) vajalikku infot. 1. Äriidee kokkuvõte - kirjeldatakse, missugust toodet või teenust on kavas hakata pakkuma ning antakse ülevaade oma senisest tegevusest; - tuuakse välja toote või teenuse turustamisvõimalused ja konkurentsieelis 2. Loodava ettevõtte ülevaade - kirjeldatakse, mis eesmärgil ja mis vormis ettevõte on plaanis luua;
ÄRIIDEE LEIDMINE JA HINDAMINE Äriidee olemus. Äriidee ei ole lihtsalt mõte, vaid see on leidlik mõte, mille realiseerumisel on võimalik teenida kasumit. See on kirjeldus sellest, mida ja kellele me midagi pakume ning kuidas me seda teeme. Kasumit me teenime klientide vajaduste rahuldamise kaudu. Klientide olemasolu on äriidee realiseerumise esimene ja kõige olulisem tingimus. Keskkond, kus ettevõte tegutseb, muutub pidevalt (uued tehnoloogiad, muutused ühiskonnas, uued seadused, muutuvad väärtused). Selleks, et ettevõte suudaks hoida või juurde võita kliente, peab ta pidevalt uuendama ja täiustama ka pakutavat toodet. Äriidee allikad. Äriidee allikad on väga erinevad. Kus keegi näeb ainult probleemi, võib ettevõtlik inimene näha suurt võimalust. Mõned allikad: - isiklikud huvid või hobid
ÄRIIDEE LEIDMINE JA HINDAMINE Äriidee olemus. Äriidee ei ole lihtsalt mõte, vaid see on leidlik mõte, mille realiseerumisel on võimalik teenida kasumit. See on kirjeldus sellest, mida ja kellele me midagi pakume ning kuidas me seda teeme. Kasumit me teenime klientide vajaduste rahuldamise kaudu. Klientide olemasolu on äriidee realiseerumise esimene ja kõige olulisem tingimus. Keskkond, kus ettevõte tegutseb, muutub pidevalt (uued tehnoloogiad, muutused ühiskonnas, uued seadused, muutuvad väärtused). Selleks, et ettevõte suudaks hoida või juurde võita kliente, peab ta pidevalt uuendama ja täiustama ka pakutavat toodet. Äriidee allikad. Äriidee allikad on väga erinevad. Kus keegi näeb ainult probleemi, võib ettevõtlik inimene näha suurt võimalust. Mõned allikad: - isiklikud huvid või hobid
............................................10 Lisa 1. Juhend äiplaani koostamiseks finantseerijale....................................................... 2 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö, "Äriplaani vajadus ja selle koostamine", tegemine on ajendatud peamiselt isiklikust huvist ja vajadusest tundma õppida äriplaani koostamise põhimõtteid. Igale ettevõtte juhile on kasulik koostada äriplaan ja sellele tuginedes mitmeti arendada end ja oma firma tegevust. Andmebaasi koostamine, kogumine ja täiendamine, ettevõtte juhtimine ja finantsanalüüs on oskused, mida läheb vaja igal ettevõtjal. Äriplaani sunnib koostama kaks peamist vajadust. Eelkõige on äriplaan vajalik ettevõtjale (ettevõtjatele) enestele, et selle abil oma äriidee tasuvust analüüsida. Kui ettevõtjal enesel
............................................................. 8 3. TOOTE (TEENUSE) KIRJELDUS .............................................................................................................. 8 4. ETTEVÕTLUSKESKKONNA KIRJELDUS ................................................................................................ 10 5. TURG .................................................................................................................................................. 11 6. KONKURENTS..................................................................................................................................... 12 7. KONKURENTSIEELISED ....................................................................................................................... 15 8. TÜÜPKLIENDI PROFIIL ........................................................................................................................ 15 9. TOOTMISPROTSESSI KIRJELDUS ........................................
äriseadustikus ja klassifikatsioonid. (lk 10-13, Ettevotlus_ettevotja_ettevoteII06) ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema
äriseadustikus ja klassifikatsioonid. (lk 10-13, Ettevotlus_ettevotja_ettevoteII06) · ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). · ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). · ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1).
äriseadustikus ja klassifikatsioonid. (lk 10-13, Ettevotlus_ettevotja_ettevoteII06) · ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). · ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). · ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema
Täisühing - eest võrdselt kogu oma varaga puuduvad Vähemalt üks täisosanik vastutab kogu oma varaga, vähemalt üks usaldusosanik Kohustuslikud Usaldusühing - vastutab tehtud sissemakse ulatuses puuduvad Osanik ei vastuta isiklikult kui pole Tulundusühistu 2500 kokku lepitud teisiti Juhatus SE on aktsiaselts, kapital vähemalt 120 000euri FIE – ei ole äriühingu vorm, füüsiline isik, TÜ – kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all, vastutavad kohustuste eest kogu oma varaga, ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule, ühingulepinguga määratakse osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus, OÜ - osanik ei vastuta kohustuste eest, OÜ vastutab kogu oma varaga, osakapital min 2500 eurotei pea lisaks olema nõukogu, AS – juriidiline isik, millel on
kellel on teatud kaasasündinud võimed ja erilised isiksuseomadused ning eriline intuatsioon ja oskus ärivõimalusi ära tunda. Saavutusmotivatsioon ja tugev võimuvajadus 10. D. L. Birch´i panus ettevõtlusuuringutesse. Gasellettevõtted. Leidis, et väikeettevõtted annavad suurema osa töökohtadest. Jagas firmad ``hiirteks'' ja ``gasellidest'', neist viimane on kiiresti kasvav väikeettevõte, kes annavad ligi 70% uutest töökohtadest. 11. Äriidee, äriidee teostatavuse analüüs, ärimudel, äriplaan sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel. Äriidee on idee, mida saab ära kasutada ärilisel otstarbel tulu teenimiseks Analüüs väljasõelumine eesmärgiga leida neid, millega tasub edasi tegeleda, millel on potentsiaali Ärimudel etapp enne äriplaani, kus pannakse kogu äri eesmärgid lühidalt paberile kirja 6 kategoorias (võtmepartnerid, võtmetegevus, võtmeressursid,
1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1).
· Leidur (disainer, kunstnik vms) nõudlust omava toote/teenuse autor. · Ettevõtja see, kes näeb tootes ärivõimalust ja suudab seda ära kasutada. · Kasvava organisatsiooni juht juhib ettevõtet kiire arengu perioodil, suudab kontrollida organisatsiooni kasvu ja tegevusulatuse laienemist. · Väljakujunenud, stabiilse organisatsiooni juht. 15. Ettevõtja ja väljakujunenud organisatsiooni juhi omaduste erinevused. 16. Äriidee, äriidee teostatavuse analüüs, ärimudel, äriplaan sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel. · Äriidee leidmine (+ ärikontseptsiooni väljatöötamine + toote prototüübi valmistamine). · Äriidee teostatavuse analüüs (feasibility study) kas äriidee on ka ärivõimalus? Teostatavuse analüüs seisneb äriidee elujõulisuse esmases hindamises. Püütakse määratleda potentsiaalseid probleeme ja vastata küsimusele:
Eelistab formaliseeritud hierarhiat. Tunnistab keskkonnast tulenevaid kitsendusi ja püüab teha optimaalseid otsuseid nende raames. Inertsus. Muudatuste kallidus. Seotus standartsete struktuuridega. 16) Äriidee – Idee, mida saab kasutada tulu teenimiseks. Kes?Mida?Kuidas?(+ ärikontseptsiooni väljatöötamine+toote prototüübi valmistamine) Äriidee teostatavuse analüüs (feasibility study) – kas äriidee on ka ärivõimalus? Ärimudel Äriplaan 17) Äriidee leidmine Ärikotseptsiooni väljatöötamine Toote prototüübi valmistamine 18) Atraktiivne Õigeaegne Kestev Seotud toote või teenusega, mis pakub ostjale või lõppkasutajale lisaväärtust 19) Võimaluste aken (window of opportunity) - On metafoor, mis kirjeldab ajaperioodi, mille jooksul ettevõttel on reaalne siseneda uuele turule:
- kuidas ta oma eesmärgid saavutab? - kuidas vähendada ebakindlust, juhtida riske ja kasutada ära võimalusi? Äriplaani koostamiseks on mitmeid võimalusi: 1. ettevõtte juhtidel oleks tegevuskava, millest otsuse langetamisel lähtuda; 2. äriplaani ettevalmistamine sunnib ettevõtjat uurima oma äritegevuse eri aspekte ning küsima endalt küsimusi, mille peale ta muidu ei tuleks; 1 3. äriplaan on hea vahend, kui soovitakse oma töötajatele firmat ja selle eesmärke ning tulevikuplaane tutvustada; 4. äriplaan võimaldab hinnata oma edusamme ja võrrelda tegelikku arengut planeerituga; 5. ettevõtja vajab äriplaani ka siis, kui tahab saada ettevõttesse investeeringut või laenu. Äriplaaniga ettevõtja: - põhjendab, kui palju raha ta vajab, - tõestab investoritele, et ettevõte on võimeline töötama piisava kasumiga;
TURUNDUS 1. TURUNDUSE OLEMUS TURUNDUS on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P.Kotler). Inimeste VAJADUSED (needs) tekitavad NÕUDLUSE (demand), kui soovile lisandub OSTUJÕUD (buying power). KLIENT (customer) - organisatsiooni või isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Samuti on klient (alaline) ostja, tellija või teenuseid kasutav inimene. TARBIJA (user) - füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust ees-märgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega TURUSTAMINE (selling) tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet ,,turustuskanal"). Turundus on seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa.
Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus 6P mudel: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus People/personnel - töötajad Process - protsess 7P mudel: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus People/personnel - töötajad Process - protsess Physical evidence - tõendus 4C mudel - keskendub tarbijale: Klient, tarbija - customer, consumer Kliendi kulu - customer cost (Kasutus)mugavus, käepärasus - convenience Suhtlus – communication 4D mudel: Define – brändi olemuse defineerimine Differentiate – toote selge ja tähendsulik eristumine Deepen – brändi ja tarbija eesmärgiliste seoste pikaaegsem süvendamine Defend – konkurentsi ja tarbijaeelistuste muutumisel positsiooni mõtestatud kaitsmine Maslow 2
Viimati nimetatud müümise võimalused kuuluvad vahendatud müügi alla. Otsemüügi levinumad tooted - isikliku hügieeni tooted (kosmeetika, parfümeeria, hügieenitarbed); moeaksessuaarid ja - ehted; majapidamiskaubad (elektriseadmed, iluesemed jms); toidukaubad ja heaolutooted; kaubad kogu perekonnale (raamatud, ajakirjad, mänguasjad, riided, audio- ja videokaubad) Massturundus vs otseturundus RFM mudel (RECENCY, FREQUENCY, MONETARY VALUE) Parim klient on see, kes Ostis hiljuti; Ostab sageli; Kulutab tootele kõige rohkem raha Mudeli probleemid: • Raske mõõta tarbija lojaalsust (kõiki kaupu ei osteta sarnase sagedusega). Osa kaupu vajatakse tihedamini, teisi harvemini. • Rahaline väärtus pole alati kõige tähtsam, kuna mudel ei arvesta kliendi kasumlikkust Turustuskanali valimise protsess Turufaktor; Tootefaktor; Tootjafaktor Turufaktor turustuskanalis • kas vahendaja on hulgi- või jaeettevõte;
Ettevõtte ostmisel on selleks vajalik müüja kirjalik nõusolek. Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. Nime alguses või lõpus peab olema äriühingu liigile viitav täiend (Nt. "osaühing", "OÜ"). Ärinimi peab olema selgelt eristuv Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Mõtle: 1. Mis on lubatud, registreeritav? 2. Mis on äriliselt kasulik? Piirangud äriühingu ärinimele: Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse suhtes. Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega. OÜ ESREP HO Ärinimi peab olema kirjutatud ladina tähestikus. Kohanimede kasutamisel ärinimes peab ärinimes sisalduma kohanimest eristuv täiend. 2 Piirangud puudutavad veel seadusega kaitstud kaubamärkides sisalduvate nimede kasutamist,
Ettevõtte ostmisel on selleks vajalik müüja kirjalik nõusolek. Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. Nime alguses või lõpus peab olema äriühingu liigile viitav täiend (Nt. "osaühing", "OÜ"). Ärinimi peab olema selgelt eristuv Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Mõtle: 1. Mis on lubatud, registreeritav? 2. Mis on äriliselt kasulik? Piirangud äriühingu ärinimele: Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse suhtes. Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega. OÜ ESREP HO Ärinimi peab olema kirjutatud ladina tähestikus. Kohanimede kasutamisel ärinimes peab ärinimes sisalduma kohanimest eristuv täiend. 2 Piirangud puudutavad veel seadusega kaitstud kaubamärkides sisalduvate nimede kasutamist,
D. McClellandi ettevõtjakäsitlus. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi. · üle 70% uutest töökohtadest tekib gasellides Ettevõtja roll McClellandi järgi. · kõrge riskiga ettevõtted Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele · Ettevõtluse arendamiseks oli oluline stimuleerida indiviide alustama oma 11. Äriidee, äriidee teostatavuse analüüs, ärimudel, äriplaan sammude olemus äriga ning kiirendada selle abil majandusarengut; tekkis ahvatlus selgitada ning järjekord ettevõtte rajamisel. välja isiksuse-omaduste profiili, mis seostuks ettevõtlus-alase eduga (või läbikukkumisega). 1. Äriidee leidmine (+ ärikontseptsiooni väkjatöötamine+toote prototüübi valmistamine)
· Tulevaste tulude hindamine arvestades võimalikke olulisi muutusi. · Bilansiline väärtus (varad - kohustused). · Korrigeeritud bilansiline väärtus. · Asendusväärtus kui palju läheks maksma analoogilise ettevõtte loomine. · Analoogiliste ettevõtete müügikogemused (nt nende müügihind võrreldes läbimüügi või kasumiga). · Likvideerimisväärtus. 16. Äriidee mõiste ja komponendid. Hea äriidee omadused. Äriidee on idee, mille eesmärk on teenida oma autorile või realiseerijatele kasumit. Äriidee võib olla sõnastatud ühe lausena või ka detailsemalt lahti kirjeldatud. Äriideed sõnastades ja edasi arendades peaks mõtlema sellele, et vastuse saaksid 3 küsimust: kes mida kuidas. Omadused: Atraktiivne, õigeaegne, kestev, seotud toote või teenusega, mis pakub ostjale või lõppkasutajale lisaväärtust. Veel omadusi: · uuenduslik iseloom;
2003 20,75 115 6300 Kas keskmise nominaalpalga kasv 2002.aastal võrreldes 2001.aastaga on: C A-90% B-9,1% C-10% Kas keskmine nominaalpalk 2003.aastal on: C A-7606 kr B-6320,75 kr C-7245 kr D-7590 kr Kas tarbijahinnaindeksi väärtus 2002.aastal on C A- 105 B-95 C- 110 Kas keskmine reaalpalga kasv 2003.aastal võrreldes 2001.aastaga on B A- 0,2 % B- 5 % C- 15% Turumajandus Hindade kujunemise turul määrab müüjatevahelisne konkurents. Turgude uurimisel pääratakse suurt tähelepanu majandusharu turustruktuurile ehk majandusharu jaotumisele ettevõtete vahel. 4 olulist tunnust 1. Müüjate arv turul 2. Müüjate pakutava hüvise omapära 3. Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4. Müüjate võime mõjutada hinda · Hindade kujunemise turul määrab müüjatevaheline konkurents. · Turgude uurimisel pööratakse suurt tähelepanu turustruktuurile ehk majandusharu
kliendid ja/või varustajad. Lähikeskkond on tegevusharu, mille ulatus sõltub ärivaldkonna deinitsioonist äriidees. · Kaugkeskkonna faktorid jagatakse infosüstematiseerimise eesmärgil viide gruppi: majanduslikud faktorid, sotsiaalsed faktorid, poliitilised faktorid, tehnoloogilised faktorid, ökoloogilised faktorid. · Lähikeskkonda iseloomustavad: sisenemisbarjäär, ostjatevõim, hankijatevõim, konkurents. · SWOT analüüsi kasutatakse abivahendina strateegia valimisel ja riskide hindamisel. Strateegiliste võimaluste hindamiseks kaalutakse, kas ettevõte on pigem tugev või pigem nõrk ning kas ärikeskkond pakub rohkem võimalusi või on seal rohkem ohtusid. · Toode - Enne, kui hakataoma toodet või teenust kirjeldama, tuleb selgeks teha, kes ja milleks seda vajavad. Vajaduste määratlemine võimaldab täpsemalt hinnata turu
Alje Nohrin “Ettevõtluse alused” 5. ÄRIIDEE JA ÄRIPLAAN 5.1. Äriidee Ettevõtluse võtmeküsimuseks on eduka strateegia kujundamine, mis saab alguse äriideest. Äriidee on idee, mille eesmärk on teenida oma autorile või realiseerijatele kasu. Äriidees antakse vastus küsimustele, kellele toodetakse, mida toodetakse, kuidas tegutsetakse ja milline kujutlus ostjaskonnas ettevõttest tekib. Mõnikord võib äriidee leidmine olla lausa juhuslik, kuid mõeldav on ka süstemaatiline tegevus perspektiivse idee leidmise nimel. Äriidee valikuprotsess: 1. äriidee otsingud ettevõtte eesmärkide saavutamiseks: 2. ideede väljasõelumine eesmärgiga leida neid, millega tasub edasi tegelda; 3. väljavalitud ideede põhjalik majandusanalüüs; 4. idee realiseerimine, materialiseerimine (võib järgneda testimine, kaubanduslike eksperimentide korraldamine enne tootmise alustamist).
Mis on äriplaan? Aeg on raha. Kui te kirjutate äriplaani, ilma et teil oleks selge ettekujutus selle otstarbest, siis raiskate tõenäoliselt nii oma aega kui raha. Äriplaani kirjutamine nõuab aega, pingutust ja ressursse. Enne kui pühendada kõik oma ressursid äriplaani kirjutamisele, peate te teadma, mida see äriplaan teie äri jaoks saavutab. Äriplaani all mõeldakse ettevõttja poolt kirjalikult fikseeritud nägemust oma ettevõttest, eesmärke, kogu olemasolevat informatsiooni ettevõtet ümbritsevast keskkonnast, ettevõtja ning tema ettevõtte objektiivset hinnangut ja konkreetset majandusarvestust. Äriplaanil on kolm funktsiooni. Ta võib olla ärisisene juhtimisvahend, mille abil saate teha tulevasi äriotsuseid. Olles selgelt määratlenud oma
5. Kapitaliprobleem ohtlik on alustamine liiga väikese stardikapitaliga, stardiperioodi kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 6. Puudulik spetsialiseeritus erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda
annaabi.ee 
